Obsah (8)

§ 108§ 100§§ 96§ 101§ 99§ 105§ 102§ 97

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu maantee kohtumaja Kohtunik Raivo Einula Otsuse kuupäev 17.12.2012 Kohtuasja number 2-12-26433 Kohtuasjas esitatud M M ja H M versus H M nõu

§ 108

alusel õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus, tutvunud hagimaterjalidega, hagejate seadusliku esindaja 20. seisukohtadega ning kostja vastusega leiab, et hagi tuleb rahuldada hagiavalduses taotletud ulatuses. Soovitava elatise suurus on kummalegi hagejale €200 kuus, s.o. suurem seaduses sätestatud miinimummäärast. Elatisehagi rahuldamiseks tuleb tuvastada kohustatud isiku ülalpidamise kohustuse rikkumine, mis võib seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või ebaregulaarses andmises. Perekonnaseaduse (

) § 120 lõike 4 kohaselt ühine hooldusõigus ei välista last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks.

§ 100

lõiked 1 ja 2 sätestavad, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) ning alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Tulenevalt seadusest (

§§ 96ja 97) on vanemad kohustatud andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele.

Elatist 6 2-12-26433 alaealisele lapsele käsitleb

§ 101

. Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (

§ 101lg 1).

Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused (

§ 101lg 2).

1. Seega, lähtudes eelviidatust võivad hagejad elatist nõuda tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist. Hagejad esitasid seadusliku esindaja kaudu 10.10.2012 hagiavalduse kostja H M vastu, milles paluvad kostjalt välja mõista mõlemale hagejale igakuine elatis summas €200 tagasiulatuvalt alates 01.09.
3. Hagiavalduse kohaselt, kostja poolne materiaalne toetus on olnud ühele lapsele kuus keskmiselt €130.08, alates 01.09.2012 on kostja lõpetanud lastele toetuse maksmise. Kostja on esitanud kohtule pangakonto väljavõtted, mille kohaselt on kostja ajavahemikul 07.09.2011 – 07.10.2012 tasunud hageja 2 kindlustusmakseid Swedbank Life Insurance SE-le kokku €212,
4. Ajavahemikul 01.09.2011 – 17.10.2012 on kostja teinud hageja 2 pangakontole ülekandeid kokku summas €
5. Ajavahemikul 01.09.2011 – 07.10.2012 on kostja teinud hageja 1 pangakontole ülekandeid kokku summas €
6. Ajavahemikul 01.09.2011 – 02.08.2012 on kostja teinud hagejate seadusliku esindaja pangakontole ülekandeid kokku summas €1382 selgitusega lasteraha, seega on kostja ajavahemikul 01.09.2011 – 02.08.2012 tasunud hagejate seadusliku esindaja pangakontole lasteraha keskmiselt €115,
7. Kostja on tasunud igakuiselt hagejate telefoniarved kokku keskmiselt €25 kuus, mida kostja on tõendanud EMT AS poolt väljastatud arvetega, mille kohaselt on kahe telefoninumbri osas mobiilteenuse kasutajad hagejad. Hagejate seaduslik esindaja on hagiavaldusele lisanud EEAS mobiilteenuste arved ajavahemiku 01.09.2011 – 31.08.2012, mille kohaselt on nimetatud mobiilteenuse kasutajaks hagejate seaduslik esindaja K S . Kuna K S esitatud nimetatud arved ei tõenda mobiiliteenuste kasutamist hagejate poolt, ei loe kohus nimetatud kulu hagejate kuluks. Hagejate seaduslik esindaja on hagiavalduses märkinud, et kostja poolne materiaalne toetus on olnud ühele lapsele kuus keskmiselt €130.
8. Hagiavalduse kohaselt, hagejate seaduslik esindaja töötab ILOÜ-s, viimase 12 kuu keskmine netotöötasu oli €717,
9. Hagiavalduses on hageja märkinud, et hageja 2 ülalpidamiseks kulub ühes kuus €410,54 ja hageja 1 ülalpidamiseks kulub ühes kuus €451,30, kokku €861,84, mis on rohkem kui on hagejate seadusliku esindaja igakuine keskmine netosissetulek, lisaks hagejate ülalpidamiskuludele kuuluvad hagejate seadusliku esindaja kulude hulka ka kulutused laste emale endale. Kohus eeldab, et märgitud suuruses kulutusi hagejatele on hagejate seaduslikul esindajal võimalik teha, arvestades ka riiklikku peretoetust ja laste isa poolt laste ülalpidamiseks makstud toetust. Kohus loeb tulenevalt hagejate seadusliku esindaja väitest tõendatuks, et kuni 01.09.2012 on kostja tasunud elatist ühele lapsele kuus keskmiselt €130.
10. Kostja on vastuses hagile väitnud, et on igakuiselt toetanud lapsi,
11. teinud ülekandeid nii laste kui ka laste ema pangakontole, jooksvalt on rahaliselt toetanud nii koolitarvete, tarbekaupade kui ka riiete ostmist. Samuti on kostja poolne toetus olnud treeninglaagri, klassiekskursiooni, 7 2-12-26433 sünnipäevade, huviringide puhul. Üldjuhul saab alaealisele lapsele elatise tasumise kohustuse lugeda siiski täidetuks üksnes ulatuses, milles see maksti lapse vanemale. Lapse arveldusarvele raha kandmist saab pidada ülalpidamiskohustuse täitmiseks üksnes siis, kui vanemad on sellises elatise andmise viisis omavahel kokku leppinud. Kohtule ei ole tõendatud, et hagejate vanemate vahel oli vastav kokkulepe. Seega ei loe kohus lastele elatise maksmiseks kostja poolt laste pangakontodele tehtud rahalisi ülekandeid. Samuti ei loe kohus lastele elatise maksmise kohustuse täitmise hulka kostja poolt xxx korteris enne 2010.a. tehtud remonti ja ostetud kodutehnikat. Elatise nõuded on esitatud tagasiulatuvalt alates 01.09.2011, mitte varasema aja eest.

100 lg 1 kohaselt, ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega. Kohus peab igati kiiduväärseks kostja poolt oma laste heaks enne 2010.a. tehtut, kuid märgib samas, et laste igapäevaste vajaduste rahuldamine ja nende arenguks piisavate materiaalsete vahenditega kindlustamine on lapsevanema poolt oodatud ja iseenesest mõistetav teguviis.

1. Kostja on esitanud kohtule lastele tehtud kulutuste kokku summas €283,94 tõendamiseks: -AS Prisma Peremarketi 29.08.2011 kviitungi summas €71,98, millega on tõendatud koolikaupade, hügieeni- ja ilutoodete ost; -Sportland Ülemiste 29.08.2011 kviitungi summas €96,95, millega on tõendatud jalatsite ost; -Sportland Kristiine 31.08.2011 kviitungi summas €15,16; Lindexi 29.08.2011 kviitungi summas €19,95; Zara 31.08.2011 kviitungi summas €39,95; Tally Weijl 31.08.2011 kviitungi summas €39,95, millega on tõendatud riiete ost. Nimetatud kulutused on tehtud 2011.a. augustis, seega enne 01.09.2011, millisest kuupäevast soovivad hagejad elatise väljamõistmist.
2. Kostja on tõendanud ehitisregistris registreeritava vallasvara puudumist registripäringu väljatrükiga (tlk 98). Kuna laste huve puudutavas vaidluses võib kohus TsMS § 230 lg 3 järgi koguda tõendeid ka omal algatusel, tegi kohus elektrooniliselt päringud äriregistrisse, kinnistusregistrisse, autoregistrisse, eesti väärtpaberite keskregistrisse. Kohtu tehtud päringust kinnistusregistrisse nähtub, et kostjal ei ole kinnisvara. Kohtu tehtud päringust autoregistrisse nähtub, et kostjale kuuluvad järgmised mootorsõidukid: - mootorratas Kawasaki (ehitusaasta 1994), üldkasutatav auto Volkswagen Passat (ehitusaasta 2006, registreerimistunnistuse väljastamise kuupäev 30.08.2012), üldkasutatav auto Audi A6 Avant (ehitusaasta 2000), üldkasutatav auto Volkswagen Transporter (ehitusaasta 1992), auto- ja mootorratta haagis (ehitusaasta 2007).
3. Kostja on põhjendanud enda tavapärasemast suuremaid kulutusi töökoha asukohaga väljaspool Eestit ja 15.08.2012 sõlmitud laenulepinguga, mille kohaselt kohustub kostja laenuandjale tagastama laenusumma 9000 eurot hiljemalt 31.08.
4. Lisaks kohustub kostja tasuma laenuandjale intressi igakuiselt arvestusega 2% aastas tagastamata laenusummalt. Kohus leiab, et kostja on kohustatud oma kulutuste kavandamisel arvestama seadusest tuleneva kohustusega anda ülalpidamist oma alaealistele lastele vähemalt seaduses sätestatud miinimummääras. Kostja on pidanud võimalikuks 2012.a. augustis 8 2-12-26433 soetada täiendavalt mootorsõiduk lisaks olemasolevatele kahele mootorsõidukile, mootorrattale ning haagisele ning võtta selleks täiendav rahaline kohustus. Kostjale on maksekäsu kiirmenetluses makseettepanek kätte toimetatud 29.08.2012, pärast mida ei ole kostja hagejatele elatist maksnud raha ülekandmisega hagejate seadusliku esindaja pangakontole. Kostjal ei ole rohkem ülalpeetavaid, kelle ülalpidamises peaks kostja osalema. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hagejate kulutuste suuruse osas. Lähtudes eeltoodust ei pea kohus põhjendatuks kostja vastuväiteid hagejate poolt nõutavale elatisele.
5. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-172-11 asunud seisukohale, et elatise tagasiulatuvalt väljamõistmisel tuleb arvestada ka sel perioodil vabatahtlikult tasutud elatisega ning mõista elatis tagasiulatuvalt välja ulatuses, mille võrra vanem maksis nimetatud ajavahemikul lapsele elatist ettenähtust vähem (vt ka Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-111-09 p 12). Kostja on kohtule esitanud AS EMT arved, mille kohaselt on kostja tasunud hageja 1 telefoniarved järgmiselt: 2012 septembris €24,17 ja oktoobris €17,
6. Kostja on esitanud EEAS arved, mille kohaselt on kostja tasunud hageja 1 telefoniarved järgmiselt: 2012 oktoobris €12,48 ja novembris €16,
7. Seega on kostja 2012 septembris tasunud hageja 1 kulusid summas €24,17, oktoobris €29,87 ja novembris €16,82, mille võrra tuleb väljamõistetavat elatist vähendada. Kostja on esitanud AS EMT arved, mille kohaselt on kostja tasunud hageja 2 telefoniarved järgmiselt: 2012 septembris €10,61 ja oktoobris €9,
8. Kostja on esitanud EEAS arved, mille kohaselt on kostja tasunud hageja 2 telefoniarved järgmiselt: 2012 oktoobris €10,54 ja novembris €18,
9. Seega on kostja 2012 septembris tasunud hageja 2 kulusid summas €10,61, oktoobris €20,01 ja novembris €18,12, mille võrra tuleb väljamõistetavat elatist vähendada. Kostja on esitanud pangakonto väljavõtte, mille kohaselt on kostja tasunud Swedbank Life Insurance SE-le kindlustusmakseid järgmiselt: 2012 septembris €15,21ja oktoobris €15,21, mille võrra tuleb samuti väljamõistetavat elatist vähendada. Kostja väitel on nimetatud kindlustusmaksed tasutud H Ma eest, millist kokkulepet on kinnitanud ka hagejate seaduslik esindaja 20.11.2012 esitatud menetlusdokumendis. Kostja on tõendanud vabatahtlikult elatise tasumist 2012 septembris hagejale 1 summas €24,17; oktoobris summas €29,87 ja novembris summas €16,
10. Kostja on tõendanud vabatahtlikult elatise tasumist 2012 septembris hagejale 2 summas €25,82; oktoobris summas €35,22 ja novembris summas €18,
11. Kehtivas õiguses on lapse ülalpidamise nõude suurus sätestatud 28.

§-s 99.

§ 99

lg-te 1 ja 2 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (sh lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-21-118-12 asunud seisukohale, et kehtiva regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid (vt Riigikohtu

1. 05.
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11 p 19). Seejuures on kehtivas õiguses erinevalt varasemast õigusest sõnaselgelt sätestatud, et lapse elatisenõude suuruse määramisel tuleb arvestada lapse tavalist elulaadi, mida talle 9 2-12-26433 tema vanemad saavad võimaldada. Kuna lapsel ei ole üldjuhul sissetulekut, siis saab ta osa oma perekonna tavalisest elulaadist, mis sõltub eelkõige vanemate varalisest seisundist. Seega kujundavad lapse tavalise elulaadi vanemate käsutuses olevad varalised vahendid ning igasugune vanemate varalise seisundi muutus (sh sissetuleku suurenemine või vähenemine) mõjutab otseselt ka lapse tavalist elulaadi ning sellest tulenevalt ka lapse ülapidamise ulatust.

§ 99

lg-te 1 ja 2 sõnastuse järgi tuleb esmalt kindlaks teha lapse esmavajadused ning seejärel tuleb otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem. 29. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st et arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust.

§ 105

lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Selle sätte kohaselt peavad vanemad võrdväärse sissetuleku ja varalise seisundi korral andma lapsele võrdsetes osades ülalpidamist. Vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb aga kumbki vanem lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile. 30. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülapidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Eelöeldut tuleb arvestada ka

§ 105lg 3 kohaldamisel.

See tähendab, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb muu hulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on väike. Juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning kasutama

§ 102

lg 2 teise lause järgi tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. 31.

§ 101

lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Seega tuleb eeldada, et lapse ülapidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (vt ka Riigikohtu

1. märtsi
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, p 20). Samuti tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülapidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Vanemalt lapsele elatise väljamõistmiseks seaduses sätestatud miinimumist suuremas määras peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt Riigikohtu
3. mai
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 12). Hagiavalduse kohaselt on hageja 1 ülalpidamiskulud kokku
5. 10 2-12-26433 €451,30 järgmised: eluasemekulud €53,82; kulutused toidule €110; kulutused transpordile €25,47; sidekulud €7,13; kulutused tervishoiule €21,63; kulutused hügieenitarvetele €7,15; kulutused lapse koolikohustuste täitmiseks €47,13; kulutused riietele ja jalanõudele €51,22; muud vältimatud püsikulutused (loetelu) teater, näitus, sõprade sünnipäevad, trennid, laagrid, ekskursioonid, voodi, taskuraha, juuksur €127,
7. Hagiavalduse kohaselt on hageja 2 ülalpidamiskulud kokku €410,54 järgmised: eluasemekulud €53,82; kulutused toidule €110; kulutused transpordile €21,93; sidekulud €18,65; kulutused tervishoiule €5,63; kulutused hügieenitarvetele €7,15; kulutused lapse koolikohustuste täitmiseks €34,26; kulutused riietele ja jalanõudele €41,65; muud vältimatud püsikulutused (loetelu) teater, näitus, sõprade sünnipäevad, trennid, laagrid, ekskursioonid, voodi, taskuraha, juuksur €117,
9. Käesolevas asjas loeb kohus tuvastatuks, et laste vajadused ja nende tavalisele elulaadile vastav elatis on suurem kui seaduses sätestatud miinimumelatis. TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi peab kumbki pool tõendama kohtumenetluses neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega peab hagejate seaduslik esindaja praeguses asjas kostjalt lastele seaduses sätestatud miinimumelatisest suurema elatise saamiseks kõigepealt tõendama, et laste ülapidamise mõistlikud vajadused

§ 99

järgi on seaduses sätestatud miinimummäärast (

§ 101lg 1 järgi) suuremad.

Hagejate seaduslik esindaja on esitanud tõendeid selle kohta, et laste mõistlikud vajadused on suuremad seadusest tulenevast miinimumvajadustest ning on esitanud laste ülalpidamiskulude tõendamiseks KÜ XXX kommunaalmaksete tõendi, kommunaalmaksete pangaväljavõtte, AS S kuumaksete väljavõtte, EEAS kuumaksete väljavõtte, HSS tõendi, HS SK kuumaksete väljavõtte, RR suvelaagri makse väljavõtte, AK OÜ spordiklubi makse väljavõtte, ÕU makse väljavõtte, klassiekskursiooni makse väljavõtte, ravimite maksete väljavõtted ja ostukviitungid, OÜ P maksete väljavõtted ja koolitarvete ostukviitungid, EK AS maksete väljavõte, kütuse ja sõidutalongide kviitungid, riiete-, voodi-, teatri- ja näitustepiletite kviitungid.

1. Kohus asub seisukohale, et see, et laps vajab elamiseks ja kasvamiseks toitu, samuti riideid ja jalanõusid, mis tulenevalt lapse kasvamisest vajavad sagedast uuendamist, on üldtuntud asjaolud, mida TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja. Arvestades toidukaupade maksumust jaevõrgus Tallinnas ning jaekaupade hindu kaubandusvõrgus peab kohus põhjendatuks 17-18.a. tütarlapse ja
2. aastase poisi toidurahaks kuus mõlemale €110.- eurot ja nende vajalike riietega ja jalanõudega varustamise kuluks vastavalt €51,22 ja €41,65, kokku €92,87 eurot. Kohus on seisukohal, et €110 euro eest kuus on võimalik pakkuda ühele lapsele täisväärtuslikku toitu, mida kasvav organism vajab, s.h. piimatooteid, juurvilju, puuvilju, mahlu ning ka maiustusi. Kohus on seisukohal, et üldtuntud asjaoluks saab lisaks eelpooltoodule pidada ka laste kulutusi hügieenitarvetele (kummalegi hagejale €7,15) ning tervishoiule, sest hagejad elavad kliimas kus esinevad sagedased viirus- ja külmetushaigused, milliste ravimisega kaasnevad kulud, seega loeb kohus sellele kuluartiklile põhjendatud 11 2-12-26433 kuluks vastavalt €21,63 ja €5,63 kuus, kokku €27,
3. Laste eluasemekulu on tõendatud KÜ XXX teatisega ning hagejate seadusliku esindaja pangakonto väljavõttega, mille kohaselt on keskmine eluasemekulu ühes kuus €140,
4. Lisaks tasub hagejate seaduslik esindaja ühes kuus AS-le S €21,40 ja EEAS-le €20,
5. Seega on kokku igakuised eluasemekulud keskmiselt €182,86, millest kummagi hageja osa on €60,
6. Kohus nõustub hagejatega, et hagejatel on ilmselgelt kulud ka seoses vaba aja veetmisega ja harrastustega. Nimetut tõendavad ka hagejate seadusliku esindaja poolt esitatud maksekorraldused mis tõendavad, et hagejate seaduslik esindaja on tasunud igakuiselt HSSK-le €26 H M korvpallitreeningute eest, hageja 2 osalemise eest rahvusvahelisel korvpalliturniiril Soome Vabariigis €140 ja spordikooli suvelaagris €130 ning hageja 1 kulu AKOÜ-le €39 ning hagejate ujulakulud. Samuti on põhjendatud vaba aja veetmise kulu seoses teatris, kinos või muudel kultuuriüritustel käimisega. Seega loeb kohus põhjendatuks ka muud vältimatud püsikulutused vastavalt €127,75 ja €117,45, kuid möönab, et nimetatud kulud selles suuruses ei ole elutähtsad ning et sellises määras kulutusi on võimalik hagejatel endale lubada vastavate vahendite olemasolul. Kohus on seisukohal, et hagejate põhjendatud kulude hulka tuleb pidada ka transpordikulu vastavalt €25,47 ja €21,93 ja mobiiltelefoni kasutamisega seotud kulu vastavalt €7,13 ja €18,65, sest tavapäraselt on vaja igal koolilapsel kasutada aegajalt ühiskondlikku transporti, milleks on vaja lunastada kas pilet või osta sõidukaart, samuti ei saa mobiiltelefoni kasutamist pidada tänapäeval liigseks luksuseks. Samuti peab kohus põhjendatuks perekonnas auto olemasolul hagejate autosõiduga seotud kulusid. Kohus nõustub hagejatega, et hagejatel on kulutused ka seoses koolikohustuse täitmisega ning üldtuntud asjaoluks on see, et lapsed käivad klassi- ja/või kooliüritustel, millega kaasnevad kulutused ning koolis õppivale lapsele on vaja osta ka kantseleitarbeid, peab kohus hagejate koolikohustuse täitmisega põhjendatud kuluks kuus tulenevalt hagiavalduses märgitud tegelikust vajadusest 7,13 ja €24,
7. Kõige eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hageja 1 M M
8. igakuine põhjendatud ülalpidamiskulu kuus on €451,30, millest kumbki vanem peab kandma ½ ehk 225,65 eurot. Kõige eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hageja 2 igakuine põhjendatud ülalpidamiskulu kuus on €410,54, millest kumbki vanem peab kandma ½ ehk 205,27 eurot.
9. Kohus on hinnanud hagejate seadusliku esindaja varalist seisundit ning lähtub eeldusest, et ka hagejate seaduslik esindaja suudab katta vähemalt poole laste ülapidamise miinimumvajadustest, kuna hagejate seadusliku esindaja varaline seisund võib mõjutada lapse tavalisest elulaadist tuleneva ülapidamise ulatust. Kohus on vanemate varalisi võimalusi hinnates tuvastanud eelkõige vanemate sissetuleku, millest vanemad saavad katta laste ülalpidamiskulusid ning võtnud arvesse ka kostja muud vara, mille arvel saab lastele ülalpidamist anda. Samuti arvestab kohus elatise väljamõistmisel hagejate poolt taotletud suuruses hagejate vanust, millest tulenevalt on hagejate erinevad ja igakuised suuremad kulutused põhjendatud. Kohus on tuvastanud laste mõistlikud vajadused ning vanemate
10. varalise seisundi ning leiab, et hagejate taotlus on põhjendatud ja kostjalt tuleb mõlemale hagejale välja mõista igakuine elatis summas 12 2-12-26433 €200 arvestades sel perioodil vabatahtlikult tasutud elatisega. Käesoleval juhul on tõendatud, et kostja on ajavahemikul 01.09.2011 – 31.08.2012 tasunud elatist igakuiselt mõlemale lapsele €130,08, mis on vähem seaduses sätestatud igakuise elatise miinimummäärast. Alates 01.09.2012 ei ole kostja hagejatele hagejate seadusliku esindaja väitel elatist maksnud. Kostja ei ole hagejate kuludele vastu vaielnud. Samuti on tõendatud, et kostja on maksnud lastele elatist vabatahtlikult. Kostja on tõendanud vabatahtlikult elatise tasumist 2012 septembris hagejale 1 summas €24,17; oktoobris summas €29,87 ja novembris summas €16,
11. Kostja on tõendanud vabatahtlikult elatise tasumist 2012 septembris hagejale 2 summas €25,82; oktoobris summas €35,22 ja novembris summas €18,
12. Kohus leiab, et elatise tagasiulatuvalt väljamõistmisel tuleb arvestada ka sel perioodil vabatahtlikult tasutud elatisega ning mõista elatis tagasiulatuvalt välja ulatuses, mille võrra vanem maksis nimetatud ajavahemikul lapsele elatist ettenähtust vähem. Lähtudes eeltoodust tuleb hagejatele tagasiulatuvalt alates 01.09.2011 kuni 31.08.2012 välja mõista igakuine elatis summas €69,92, seega mõlemale hagejale €839,
13. Hagejale 1 mõistab kohus välja elatise 2012 septembrikuu eest €175,83; 2012 oktoobrikuu eest €170,13 ja 2012 novembrikuu eest €183,18 ning alates 01.detsembrist 2012 kuni õpingute lõpetamiseni Gümnaasiumis, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni igakuiselt summas €
14. Hagejale 2 mõistab kohus välja elatise 2012 septembrikuu eest €174,18; 2012 oktoobrikuu eest €164,78; 2012 novembrikuu eest €181,88 ning alates 01.detsembrist 2012 kuni H Ma täisealiseks saamiseni või kuni elatise suuruse muutmiseni summas €200 kuus. Hageja 1 M M on taotlenud elatise väljamõistmist kuni
15. gümnaasiumi lõpetamiseni. 20.11.2012 on hageja 1 seadusliku esindaja kaudu taotlenud elatise maksmist otse hageja 1 pangakontole nr xxxxxxxxxxxx. M M sai XXX täisealiseks ning on 28.11.2012 esitanud Gümnaasiumi tõendi, mille kohaselt õpib 2012/2013.õppeaastal Gümnaasiumis 11.a klassis.

97 p 2 kohaselt, ülalpidamist on õigustatud saama laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Kohus rahuldab elatisnõude ja mõistab kostjalt hageja 1 kasuks elatise välja kuni õpingute lõpetamiseni Gümnaasiumis, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Kohus leiab, et kuni XXX tuleb hagejale 1 välja mõistetud elatis tasuda hageja seadusliku esindaja K S pangakontole nr xxxxxxxxxxxx ja alates XXX hageja 1 pangakontole nr xxxxxxxxxxxx. 40. Hageja 2 H M on taotlenud elatise väljamõistmist kuni gümnaasiumi lõpetamiseni. Hageja 2 on sündinud 26.04.1999 ja on käesoleval ajal 13.a., seega on alaealine.

97 p 2 kohaselt, ülalpidamist on õigustatud saama laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Kohus leiab, et elatisenõue tuleb jätta rahuldamata osas, kus taotletakse elatise väljamõistmist kuni gümnaasiumi lõpetamiseni, mis eeldab taotlust mõista elatis välja üheaegselt alaealisele ja samas ka täisealisele isikule, kuna gümnaasium lõpetatakse tavapäraselt täisealisena. Kui laps ei saa hagi menetlemise ajal täisealiseks ja ei õpi 13 2-12-26433 sel ajal vastavalt

§ 97

p 2 gümnaasiumis, siis ei saa ta samaaegselt

§ 97

p 2 alusel elatist nõuda, kuna täidetud ei ole ei täisealisuse ega koolitingimus. Kui hageja 2 saab täisealiseks ja jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, saab laps elatist ise nõuda. Praegu saab elatise välja mõista kostjalt hageja 2 H M kui

§ 97p 1 nimetatud isiku kasuks.

Hageja 2 kasuks väljamõistetud elatis tuleb tasuda hageja seadusliku esindaja K S u pangakontole nr xxxxxxxxxxxx.

1. Kooskõlas TsMS § 163 lg 1 ja § 164 lg 1 peab kohus õiglaseks ja õigeks jätta kummagi poole menetluskulud tema enda kanda.
2. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagi hinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Tulenevalt eeltoodust on käesoleva tsiviilasja hinnaks elatise nõudes hagejal 1 €639,28 ja hagejal 2 €639,28 (so 9 x €69,92). Raivo Einula 14