← Eesti

3-12-1150/35

Obsah (5)§ 180§ 182§ 5§ 108§ 109

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-12-1150 Otsuse kuupäev 21.01.2013 Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi MTÜ Vaivara Laulu ja Mänguselts Vikerkaar kaebus

§ 180lg 1, § 181 lg 1 ja § 182 lg 1).

Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK

  1. 17.02.2012 esitas MTÜ Vaivara Laulu ja Mänguselts Vikerkaar (Kaebaja) MTÜ-le Kirderanniku Koostöökogu
  2. Meetme Elukeskkonna parandamise raames projektitoetuse saamise taotluse projektile „Ujuvsauna soetamine“ rahastuse saamiseks. Taotlus esitati tulenevalt Põllumajandusministri 27.09.2010 määrusega nr 92 kehtestatud „Leader - meetme raames antava kohaliku tegevusgrupi toetuse ja projektitoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ . 02.03.2012 esitas kaebaja MTÜ-le Virumaa Rannakalurite Ühing taotluse, millega soovis teise ujuvsauna soetamiseks projektitoetuse saamist.
  3. 16.03.2012 esitas kaebaja teate KIKO-le ja MTÜ-le Virumaa Rannakalurite Ühing, et mõlemale organisatsioonile esitatud projektide "Ujuvsauna soetamine" puhul on tegemist eraldiseisvate projektidega ning kaebaja eesmärgiks on soetada kaks ujuvsauna, üks liikuv ja teine liikumisvõimalusega. Kahe ujuvsauna soetamise tingib asjaolu, et saunade mahutavus on väike ning sellest tingituna nende kasutajate hulk ka piiratud. Kahe sauna olemasolu muudab oluliselt efektiivsemaks kogukonna ja külaliste teenindamise. 03.04.2012 KIKO juhatuse koosolekul otsustati anda kaebajale võimalus esitada oma projekti sisu suulises vormis 11.04.2012 KIKO kontoris. 11.04.2012 esitas kaebaja KIKO juhatuse koosolekul oma selgitused taotluses toodud projekti kohta. Kaebaja selgitas, et ta ei taotle sama kulu hüvitamiseks toetust riigieelarvelistest, sealhulgas Euroopa Liidu või muudest välisabi vahenditest, tuginedes asjaolule, et Kord ja Põllumajandusministri 24.04.2008 määrus nr 38 “Euroopa Kalandusfondi 2007–2013 rakenduskava” meetme 4.1 “Kalanduspiirkondade säästev areng” raames toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja kord“ ei tee takistusi taotleda üheaegselt kahe erineva projektiga toetust sama hinna, kuid erineva kvaliteediga objekti soetamiseks ja seda erinevate Leader meetme raames antava kohalikult tegevusgrupilt ja erinevate toetusprotsentidega. Kaebaja rõhutas, et taotleb toetust kahe erineva objekti (ujuvsauna) soetamiseks, kuid seda erinevatest Leader gruppidest – üht läbi MTÜ KIKO ja teist MTÜ Virumaa Rannakalurite Ühingult.
  4. 11.04.2012 KIKO juhatuse otsusega otsustati mitte toetada taotluses toodud projekti rahastamist põhjendusega, et samasisuline taotlus on esitatud 02.03.2012 MTÜ Virumaa Rannakalurite Ühingusse PRIA meetmesse Kalanduspiirkondade säästev areng. KIKO leidis, et projektis puudub viide, et samale investeeringule on esitatud ka teine taotlus saamaks toetust Euroopa Liidu või välisvahenditest ning seetõttu ei vasta taotlus taotlejale esitatavatele nõuetele. 15.04.2012 edastas KIKO kaebajale väljavõtte 11.04.2012 KIKO juhatuse koosoleku protokollist nr 5-2012 . Nimetatud väljavõte käsitles taotlusele toetuse andmata jätmist.
  5. 16.04.2012 esitas kaebaja otsuse peale vaide. KIKO juhatus juhtis kaebaja tähelepanu asjaolule, et vaie on esitatud puudustega ning andis 10 päevase tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. 25.04.2012 saabus KIKO juhatusele kaebaja parandatud vaie. Kaebaja taotles otsuse õigustühiseks tunnistamist. 04.05.2012 vaideotsusega jäeti kaebaja vaie rahuldamata. Vaideotsuses leiti, et kaebaja taotlustest nähtub tahe taotleda rahastamist ühe ja sama ujuvsauna soetamiseks erinevate projektidega, selline tegevus ei ole kooskõlas Korra § 23 lg 2 p-ga 5 ning seetõttu jättis KIKO juhatus taotluse õigesti rahuldamata. Kaebuse esitaja sai vaideotsuse kätte 04.05.2012.a.
  6. 04.06.2012 esitas MTÜ Vaivara Laulu ja Mänguselts Vikerkaar kaebuse Tartu Halduskohtusse MTÜ Kirderanniku Koostöökogu juhatuse 11.04.2012 otsuse nr 5-2012 tühistamiseks ja uue otsuse väljaandmiseks ning õigusvastasuse kindlakstegemiseks toimingus, millega vaidemenetluse käigus anti puuduste kõrvaldamiseks täiendav 10 päevane tähtaeg (lk 2 jj). Tartu Halduskohus jättis kaebuse käiguta. 12.06.2012 kohtumäärusega võttis kohus kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks MTÜ Kirderanniku Koostöökogu ja kaasas kolmanda isikuna MTÜ Virumaa Rannakalurite Ühingu (lk 23 jj). 2 Kaebuse taotlus ja põhjendused
  7. Kaebaja on 04.06.2012 halduskohtule esitanud taotluse MTÜ Kirderanniku Koostöökogu juhatuse otsuse tühistamiseks ja uue otsuse väljaandmiseks ning õigusvastasuse kindlakstegemiseks toimingus, millega vaidemenetluse käigus anti puuduste kõrvaldamiseks täiendav 10 päevane tähtaeg. Leader - meetme raames projektitoetuste saamise nõuded sätestab Kord. Projektitaotluse taotlejal tuleb esmalt esitada taotlus kohalikule tegevusgrupile (k.o juhul KIKO). Esmalt vaatab projekti läbi kohaliku tegevusgrupi hindamiskomisjon, kes annab projektile oma hinnangu ning esitab selle kohaliku tegevusgrupi juhatusele kinnitamiseks. Hindamiskomisjoni hinnang on juhatusele soovituslik. Juhatus annab välja otsuse, kas ta toetab projekti või mitte. Vaid kohaliku tegevusgrupi poolt heaks kiidetud projektitoetuse taotlused saab esitada PRIA-le toetuse saamiseks. Kohaliku tegevusgrupi juhatuse otsus taotlust mitte toetada vastab oma sisult loa andmisest keeldumisele, kuna ilma kohaliku tegevusgrupi toetuseta puudub projektitoetuse taotlejal õiguslik alus pöörduda PRIA-sse toetuse saamiseks. Viidates HMK § 51 lg-le 1 ja Riigikohtu 09.06.2010 otsusele nr 3-3-1-32-10, on kaebaja seisukohal, et KIKO juhatuse otsus jätta taotlus toetamata oli haldusakt. Kaebaja leiab, tuginedes HMS § 55 lg-le 2 ja Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-33-03 p-le 15, võib haldusakti vormistada ka istungi protokolli osana. Käesoleval juhul on KIKO edastanud kaebajale väljavõtte juhatuse protokollist. Tegemist on protokollilise otsusega. Küll aga ei saa sellist haldusakti, millest on haldusorgani tahe üksnes mittetähenduslikult järeldatav lugeda selgeks ning üheselt mõistetavaks haldusaktiks (HMS § 55 lg 1). KIKO juhatuse poolt kaebajale saadetud otsuses on küll viidatud, et taotlus ei vasta sätestatavatele nõuetele, kuid puudub konkreetne ning üheselt mõistetav resolutsioon, milles oleks sätestatud juhatuse selge otsus toetada või mitte toetada kaebaja taotlust. Tuginedes HMS § 56 lg-le 1 märgib kaebaja, et KIKO poolt väljastatud protokollilisest otsusest ei nähtu, miks ei ole arvestatud kaebaja poolt 16.03.2012 ja 11.04.2012 esitatud teavet selle kohta, et MTÜ-lt Virumaa Rannakalurite Ühing taotletud ujuvsauna projektitoetuse näol on tegemist teise ning teistsuguse ujuvsaunaga. Arvestades asjaolu, et KIKO juhatusele pidi olema otsuse tegemisel teada kaebaja poolt selgitatu kahest erinevast ujuvsaunast, siis ei nähtu otsuse põhjendustest, miks esitatud taotlus nõuetele ei vasta. Juhul kui KIKO juhatus leidis, et viide MTÜ-le Virumaa Rannakalurite Ühing esitatud taotlusele oleks pidanud sisalduma juba algses Kaebaja poolt KIKO-le esitatud taotluses, oleks tulnud seda otsuses selgitada. Ülaltoodust lähtudes on KIKO juhatuse Otsus formaalselt õigusvastane. Protokollilisest otsusest nähtub, et taotlus ei vasta Korra § 23 lg 2 p-le 5, kuna projektis puudub viide, et samale investeeringule on esitatud ka teine taotlus saamaks toetust Euroopa Liidu või välisvahenditest. Kaebaja esitas KIKO-le taotluse 17.02.
  8. 03.04.2012 KIKO juhatuse koosolekul otsustati anda kaebajale võimalus esitada oma projekti sisu suulises vormis 11.04.2012 KIKO kontoris, kus toimunud juhatuse koosolekul kaebaja selgitas, et ta taotleb toetust kahe erineva objekti (ujuvsauna) soetamiseks, kuid seda erinevatest Leader gruppidest – üht liikuvat ujuvsauna MTÜ-lt KIKO ja teist liikumisvõimalusega ujuvsauna MTÜ-lt Virumaa Rannakalurite Ühing. Korra seletuskirjast §-st 23 nähtub, et § 23 lg 2 p 5 on kehtestatud selleks, et välistada topeltfinantseerimise võimalus riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest või muust tagastamatust riigiabist või vähese tähtsusega abist. Kuna Kaebaja taotluste puhul on tegemist erinevate objektidega, siis ei esinenud kaebajal kohustust teavitada KIKO-t teisele Leader grupile esitatavast teisest projektist teise objekti kohta ning sellega ei rikutud Korra § 23 lg 2 p-i
  9. 17.02.2012 kui Kaebaja esitas KIKO-le taotluse, ei olnud ta veel esitanud taotlust MTÜ-le Virumaa Rannakalurite Ühing. Sellekohase taotluse esitas kaebaja 02.03.
  10. Järelikult ei olnudki kaebajal üleüldse võimalik 17.02.2012 taotlusesse märkida, et ta on esitanud taotluse ka teise 3 ujuvsauna soetamiseks. Teabe kahe eraldiseisva ujuvsauna kohta edastas kaebaja 16.03.2012 nii KIKO-le kui ka MTÜ-le Virumaa Rannakalurite Ühing.
  11. 04.05.2012 vaideotsuses on jõutud järeldusele, et Taotleja selgitused erinevate ujuvsaunade soetamise kohta on tõendamata ja paljasõnalised ning kuna taotlustest selgub, et kaebaja taotleb rahastamist ühe ja sama ujuvsauna soetamiseks erinevate projektidega, siis jäeti Korra § 23 lg 2 p-i 5 kohaselt taotlus õigesti rahuldamata. KIKO on asunud vaideotsuses muutma otsuses väljatoodud põhjust, miks jäeti kaebaja taotlus toetamata. Juhul kui vaidemenetluse käigus leiti, et taotluse toetamata jätmise otsust ei ole piisavalt põhjendatud või asjaolud, millele otsuses on tuginetud on ebatõesed, oleks tulnud vaideotsusega protokolliline otsus kehtetuks tunnistada ning teha ettekirjutus uue haldusakti andmiseks. Vaideotsuses ei ole lubatud asendada haldusaktis väljatoodud põhjuseid, mis haldusorgani arvates tingisid otsuse rahuldamata jätmise, täiesti uute ning teistsuguste põhjendustega, jättes neil uutel põhjustel taotluse rahuldamata. Vaideotsuses jääb arusaamatuks jääb, miks kaebaja seisukohti kahe eraldiseisva ujuvsauna soetamise kohta on peetud tõendamatuteks, paljasõnalisteks ning sellekohaseid väiteid ei loeta usutavaks. Selgusetuks jääb, miks ja millisel viisil on kaebaja kohustatud täiendavalt kahe ujuvsauna soetamist põhjendama. Seda veel enam, et hilisema kontrollmenetluse käigus on äärmiselt lihtne tuvastada, kas kaebaja sai toetust mõlema ujuvsauna soetamiseks ning kas ja mitu ujuvsauna on Kaebaja Sõtke jõele soetanud. 25.04.2012 on KIKO juhatus juhtinud kaebaja tähelepanu asjaolule, et vaides märgitud haldusorgani õige nimi on MTÜ Kirderanniku Koostöökogu juhatus. Samuti on viidatud sellele, et kaebaja vaides märgitud juhatuse otsuse väljaandmise kuupäev on ekslik (15.04.2012), täpsustades, et otsuse tegemise kuupäevaks oli 11.04.
  12. Eelnevast tulenevatel põhjustel andis KIKO juhatus kaebuse esitajale täiendava 10 päevase tähtaja vaides esinevate puuduste kõrvaldamiseks, mida on tehtud põhjendamatult. KIKO juhatusele pidi igal juhul selge olema, millise protokollilise otsuse peale kaebaja vaiet esitada soovib ning kelle otsust vaidlustada soovitakse. Täiesti arusaamatuks jääb vaideorgani poolt antud täiendav tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks olukorras, kus tegelikult on vaideorgan ise juba puudused kõrvaldanud. Kaebajal on tuvastamiskaebuse esitamisel preventiivne huvi – kaebaja tegeleb aktiivselt projektitoetuste taotlemisega ning soovib seda tegevust jätkata ka tulevikus. Projektitaotluste puhul on tihti sätestatud kindel kuupäev, mille ületamisel projektitoetuse taotlust enam esitada võimalik ei ole. Sellises olukorras õigusvastase haldusakti saamisel (õigusvastase otsuse saamisel, millega taotlust ei toetata) on kaebaja jaoks äärmiselt oluline vaidemenetluse võimalikult kiire läbiviidavus. Vaidemenetluse käigus põhjendamatult puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmine pärsib aga oluliselt nimetatud eesmärki.
  13. Kaebaja täiendav seisukoht: Täiendavalt kaebuses (lk 89 jj) esitatud põhjendustele haldusakti õigusvastasuse kohta, peab kaebuse esitaja oluliseks märkida, et talle KIKO poolt saadetud juhatuse protokolli väljavõttest ei nähtu otsuse vastuvõtnud isikute nimed ega allkirjad. Nimetatud väljavõte on kaebuse esitajale saadetud e-kirjana ning sellelt nähtub vaid kirja saatjaks märgitud Ülle Marits ning saatmise meiliaadress ylle.marits@kirderannik.ee. Kaebuse esitaja teada ei ole aga Ülle Marits kindlasti isik, kellele on antud pädevus taotluse kinnitamise üle otsustamiseks. Lisaks ei nähtu e-kirjaga saadetud väljavõttest ka Ülle Maritsa allkirja. KIKO poolt edastatud väljavõttest ei ole võimalik tuvastada, kas haldusakti on välja andnud selleks pädevust omavad isikud. Korra § 23 lg 2 p-st 5 ei sätesta, et nõuetele mittevastavus toob endaga kaasa ka taotluse kinnitamata jätmise. Seega võib nimetatud õigusnormist vaid mittetähenduslikult järeldada, et vastustaja tahteks on jätta taotlus kinnitamata. Kaebaja märgib, et protokollilisest otsusest oli talle haldusorgani tahe (jätta taotlus kinnitamata) küll mittetähenduslikult järeldatav, samas haldusakti, millest on haldusorgani tahe üksnes mittetähenduslikult järeldatav, ei saa lugeda selgeks ning üheselt mõistetavaks haldusaktiks. Kaebaja märgib, et KIKO poolt väljastatud protokollilisest otsusest ei 4 nähtu, kas, ja miks ei ole arvestatud või peetud usutavaks kaebaja poolt 16.03.2012 ja 11.04.2012 esitatud teavet selle kohta, et MTÜ-lt Virumaa Rannakalurite Ühing taotletud ujuvsauna projektitoetuse näol on tegemist teise ning teistsuguse ujuvsaunaga. Otsusest ei nähtu, kas vastustaja jättis taotluse rahuldamata põhjusel, et kaebaja väited kahe ujuvsauna soetamise kohta ei ole usutavad, seetõttu, et kahe erineva ujuvsauna soetamine ei olnud esitatud taotlusest väljaloetav või arvestati ja peeti usutavateks kaebaja selgitusi kahe eraldiseisva ujuvsauna soetamise kohta, kuid taotlus jäeti rahuldamata nimetatust olenemata. Otsuses väljatoodud viide Korra § 23 lg 2 p-le 5 nimetatu kohta selgust ei too. Otsust grammatiliselt tõlgendades nähtub, et kaebajale on ette heidetud viite puudumist projektist, mis omakorda on põhjustanud mittevastavuse Korra § 23 lg 2 p-ga
  14. Vaideotsusest nähtub, et taotlus on jäetud rahuldamata, kuna vastustaja ei ole pidanud kaebuse esitaja põhjendusi kahe erineva ujuvsauna soetamise kohta usutavateks ning ühe ja sama ujuvsauna soetamine erinevate projektidega on vastuolus Korra § 23 lg 2 p-ga
  15. Esimesel juhul on rikkumisena nähtud viite puutumust (teise ujuvsauna kohta) projektis, vaideotsuses aga ühe ujuvsauna soetamist kahe erineva projektiga. Kaebajal ei olnudki võimalik 17.02.2012 taotlusesse märkida, et ta on esitanud taotluse ka teise ujuvsauna soetamiseks. Teabe kahe eraldiseisva ujuvsauna kohta edastas kaebaja 16.03.2012 nii KIKO-le kui ka MTÜ-le Virumaa Rannakalurite Ühing. Lisaks eelnevale on kaebaja seisukohal, et kuna Kaebuse esitaja taotluste puhul on tegemist erinevate objektidega, siis ei esinenud kaebajal kohustust teavitada KIKO-t teisele Leader grupile esitatavast teisest projektist teise objekti kohta ning sellega ei rikutud Korra § 23 lg 2 p-i
  16. Juhul, kui lähtuda, et taotlus jäeti kinnitamata, kuna KIKO ei pidanud kaebaja väiteid kahe erineva ujuvsauna soetamise kohta usutavateks, oleks pidanud otsuses nähtuma põhjused, miks peetakse sellekohaseid väiteid ebausutavateks. 15.04.2012 otsuses ei nähtu nimetatu kohta mitte ainsatki põhjendust ega seisukohta. Kaebaja on selgitanud, milles seisneb kahe ujuvsauna erinevus.
  17. Vaidemenetluse üheks oluliseks eesmärgiks on haldusorgani ja üksikisiku vahel tekkinud vaidluse võimalikult kiire ning säästlik lahendamine. Käesoleval juhul pidi haldusorganile olema üheselt selge, millisele haldusorganile on vaiet soovitud esitada ja millise kuupäeva otsust on soovitud vaidlustada. Eelnevat kinnitab see, et haldusorgan on puuduste kõrvaldamiseks tähtaega andes ebatäpsused juba parandanud. Järelikult ei saanud olla ka vajadust kaebuse esitajat eraldi koormata. Selline tegevus pärsib vaidluse kiiret ja säästliku lahendamist. Tuvastamiskaebuse osas viitab kaebaja Riigikohtu 21.06.2010 lahendi nr 3-3-1-24-10 p-le 20: preventiivsel eesmärgil esitatud tuvastamiskaebuse rahuldamiseks piisab, kui see võib soodustada kaebaja õiguste kaitset tulevikus. Riigikohtu halduskolleegium 29.10.2010 kohtulahendi nr 3-3-1-49-10 punktis 14 märgiti: Kaebus soodustab kaebaja õiguste kaitset tulevikus seetõttu, et suunab vanglat edaspidi lahendama taotlusi selleks kehtestatud korda järgides. Seetõttu on kaebaja nimetatud eesmärk põhjendatud huvina piisav, et õigustada tuvastamiskaebuse rahuldamist.
  18. Kaebaja esitas kohtule menetluskulude nimekirja, nõudes menetluskuluna 619,25 € (sh riigilõiv 15 €). 11.06.2012 ja 11.10.2012 on haldusasjas tasutud 604,25 € (lk 105). Kaebaja esitas veel täiendava menetluskulude nimekirja, nõudes menetluskuluna 150,76 €, mis on 18.10.2012 haldusasjas tasutud 150,76 € (lk 111).
  19. Vastustaja leiab 03.09.2012 vastuses kohtule (lk 44 jj), et kaebus on põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata. Antud asjas puudub vaidlus selle üle, kas Korra alusel projektitoetuste hindamisel KIKO poolt tehtav otsus on haldusakt või mitte. Korra § 30 lg 8 sätestab, et Korra § 30 lg 3 ja lg 4 nimetatud otsused on haldusaktid. Otsus sätestas sõnaselgelt, et taotlus ei vasta Korra § 23 lg 2 p 5 nõuetele. Seega on otsuses üheselt mõistetav resolutsioon (so taotluse kinnitamisest keeldumine) ja vastavalt on sellest ka kaebaja aru saanud, esitades otsusele nii vaide kui ka kaebuse. Otsuses on sõnaselgelt toodud, et taotluses toodud projekti „Ujuvsauna soetamine“ rahastuse saamiseks on 5 kaebaja 02.03.2012 esitanud taotluse ka MTÜ-le Virumaa Rannakalurite Ühing. Nimetatut on kinnitanud ka MTÜ Virumaa Rannakalurite Ühing. Samuti on märgitud, et projektis puudub viide selle kohta, et samale investeeringule on esitatud ka teine taotlus saamaks toetust Euroopa Liidu või välisvahenditest. Kaebaja on esitanud ujuvsauna soetamiseks samasisulise taotluse nii KIKO-le kui ka MTÜ-le Virumaa Rannakalurite Ühing. Kaebaja väited, et taotluse ja MTÜ-le Virumaa Rannakalurite Ühing esitatud taotluse objektiks on kaks erinevat ujuvsauna, on paljasõnalised, tõendamata ja ka pahatahtlikud. Esitades selliseid väiteid kasutab kaebaja oma menetlusõigusi pahatahtlikult. Nii taotluse kui ka MTÜ-le Virumaa Rannakalurite Ühing esitatud taotluse koosseisus on hinnapakkumised kolmelt ujuvsauna müüjalt. Kaebaja poolt on nii taotluses kui ka MTÜ-le Virumaa Rannakalurite Ühing esitatud taotluses toodud parimaks hinnapakkumiseks DLB Trading OÜ hinnapakkumine, milline on mõlemas eelnimetatud taotluses identne. Lisaks märgib vastustaja, et „liikuv“ ja „liikumisvõimalusega“ ujuvsaun oma funktsionaalsuse poolest mõlemad liikuvad ja ka „liikuv“ sisaldab „liikumisvõimalust“. Samuti ei tule ei Kaebaja seletustest ega ka dokumentidest, et kaebaja kavatseks soetada kaks samasugust ujuvsauna. Taotluse menetlemise käigus on tõendamist leidnud, et taotlus ei vasta Korra § 23 lg 2 p 5 kuna samasisuline taotlus ujuvsauna soetamiseks on esitatud kahte erinevasse kohta ning taotluste rahuldamise korral toimub finantseerimine EL või teistest Korra § 23 lg 2 p 5 nimetatud vahenditest. Vastustaja rõhutab, et kuni taotluse kinnitamiseni või selle kinnitamisest keeldumiseni on kaebaja taotleja rollis ja taotlus ei vastanud Korra § 23 lg 2 p 5 sõltumata sellest kas samasisuline taotlus esitati enne KIKO-le või MTÜ-le Virumaa Rannakalurite Ühing. Nii otsuses kui ka vaideotsuses on sõnaselgelt nimetatud, et kaebaja on esitanud kaks samasisulist taotlust, ühe neist KIKO-le ja teise MTÜ-le Virumaa Rannakalurite Ühing. Nii otsuses kui ka vaideotsuses on märgitud, et taotlus ei vasta Korra § 23 lg 2 p 5 sätestatud nõuetele.
  20. Vaide puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmine ei ole õigusvastane. KIKO-l puudub õigus iseseisvalt muuta kaebaja kaebust. HMS § 78 tulenevalt aitaski KIKO kaebajal puudused kõrvaldada, märkides millised puudused esinevad vaides ja paludes need 10 päeva jooksul kõrvaldada. Tuvastamiskaebuse osas märgib vastustaja, et sellise tulevikku suunatud hüpoteetilise võimaluse esile toomine – millalgi tulevikus projektitoetuse taotluse esitamine – ei põhjenda preventiivset huvi tuvastuskaebuse esitamiseks. Käesoleval hetkel ei ole vastustaja menetluses mitte ühtegi kaebaja poolt esitatud ega pooleliolevat projektitoetuse taotlust ning kas ja millal kaebaja tulevikus vastustajale taotlusi esitab, ei ole selge ega tõenäoline. Kaebuses välja toodud asjaolu, et kaebaja tegeleb aktiivselt projektitoetuste taotlemisega ning soovib seda tegevust jätkata ka tulevikus, ei anna alust eeldada, et kaebaja esitab tulevikus vastustajale kasvõi ühe projektitoetuse taotluse. Preventiivsele huvile tuginedes ei saa kaebust rahuldada ka seetõttu, et iga projektitoetuse taotlus on individuaalne ning igal üksikul juhtumil vaadatakse taotlus ja sellele lisatud materjalid tuginedes Korrale läbi individuaalselt, mistõttu ei ole kaebajal võimalik saada preventiivsele huvile tuginedes oma õigustele kaitset. Vastustaja hinnangul on tegemist nn tühja vaidlusega, mis ei anna kaebajale mitte mingisugust õiguslikku kaitset ega kindlust tuleviku jaoks analoogse situatsiooni kordumisel. Vastustaja leiab, et Kaebaja ei ole välja toonud ühtegi erandlikku asjaolu, mille olemasolu saaks kohus kontrollida ning millise olemasolul oleks tuvastamiskaebuse esitamine põhjendatud. Ka Riigikohus on oma 3-3-1-40-10 lahendis leidnud, et pelgalt hüpoteetiline võimalus sattuda uuesti samalaadsesse olukorda, ei põhjenda piisavalt preventiivset huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks. 16.10.2012 esitas vastustaja seisukoha kaebaja täiendavatele seisukohtadele (lk 97 jj). Viidates HMS §-le 58 leiab vastustaja, et isegi juhul, kui lugeda allkirjade puudumist rikkumiseks, siis ei mõjutanud see asja otsustamist. Kaebaja ei ole vastupidist tõendanud. 11.04.2012 KIKO juhatuse otsusega otsustati mitte toetada kaebaja taotlust (projekti rahastamist) põhjendusega, et 6 samasisuline taotlus on esitatud 02.03.2012 MTÜ Virumaa Rannakalurite Ühingusse PRIA meetmesse Kalanduspiirkondade säästev areng. Kaebajale 15.04.2012 saadetud KIKO 11.04.2012 juhatuse protokollist nähtub, et kaebajat teavitati sõnaselgelt sellest, et taotlus ei vasta taotlejale esitatavatele nõuetele, ning on viidatud Korra §-le 23 lg 2 p-le
  21. Seega on kaebajat teavitatud sellest, et taotluse kinnitamisest keelduti ning vastavalt on sellest kaebaja ka aru saanud. Kaebaja taotluse menetlemise käigus leidis tõendamist, et kaebaja taotlus ei vasta korra § 23 lg 2 p 5, kuna samasisuline taotlus ujuvsauna soetamiseks on esitatud kahte erinevasse kohta ning taotluste rahuldamise korral toimub finantseerimine EL või teistest korra § 23 lg 2 p 5 nimetatud vahenditest. Seega on otsus HMS § 56 lg 1 kohaselt põhjendatud. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja täiendavates seisukohtades toodud kahe ujuvsauna erinevuse kirjeldus ei tõenda kaebaja soovi soetada kaks erinevat ujuvsauna. Vastustaja on seisukohal, et KIKO toimis kaebaja poolt esitatud vaides puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmisel õiguspäraselt ja vastavalt HMS § 78 sätestatule. Vastustaja leiab, et kaebaja poolt välja toodud vaides sisalduva trükivea võrdlus vigadega haldusorgani nimetuses ja vaidlustatava haldusakti kuupäevas ei ole asjakohane ning nimetatud juhtumid ei ole võrreldavad. Seadusandja on pidanud oluliseks, et vaides oleksid vähemalt kohustuslikud miinimumnõuded täidetud ja need vastaksid tegelikkusele. Oluline on seega, et vaie oleks suunatud õigele haldusorganile ning vaidlustatava haldusakti sisu kirjeldades oleks viidatud haldusakti kõikidele õigetele andmetele, sh haldusakti väljaandmise kuupäevale.
  22. Vastustaja esitas kohtule vastustaja menetluskulude nimekirjad, nõudes menetluskuluna 518,40 € välja mõistmist kaebajalt. 14.09.2012 on haldusasjas tasutud 518,40 € (lk 94 pöördel ja 95). Vastustaja esitas kohtule ka oma menetluskulude nimekirja, nõudes menetluskuluna täiendavalt 270,00 € välja mõistmist kaebajalt, mis on tasutud 19.10.2012 (tl 116).
  23. Kolmas isik vastas kohtule 19.09.2012 (lk 86).
  24. 17.10.2012 toimus haldusasjas nr 3-12-1150 kohtuistung, kus kaebaja jäi oma kaebuse ja taotluste juurde ning vastustaja vastuväidete juurde, paludes jätta kaebus rahuldamata. Halduskohus andis poolte taotlusel tähtaja kompromissi arutamiseks ja sõlmimiseks kuni 01.11.2012 (tl 107 jj). 01.11.2012 teatas vastustaja ning 14.01.2013 kinnitas kaebaja, et pooled pidasid läbirääkimisi, kuid kompromissi ei saavutanud (tl 117 jj). KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS
  25. Halduskohus märgib esmalt, et MTÜ Kirderanniku Koostöökogu on antud asjas vastustajaks, kui kohalik tegevusgrupp põllumajandusministri 27.09.2010.a. määrusega nr 92 kinnitatud „Leader - meetme raames antava kohaliku tegevusgrupi toetuse ja projektitoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord" mõttes, kelle ülesandeks on muuhulgas oma tegevuspiirkonnas kavandatud tegevuste hindamine ning projektitoetuse taotluse vastavuse kohta kinnituse väljastamine. Projektitaotluste lõpliku rahastamise otsustab PRIA. Kohaliku tegevusgrupi kinnitus projektitoetuse taotlusele on PRIA poolt makstava toetuse saamise eelduseks. 11.05.2010 otsuses haldusasjas nr 3-09-1804 on Tartu Ringkonnakohus asunud seisukohale, et kohaliku tegevusgrupi poolt toetuse taotlustele kinnituse andmata jätmine on eelhaldusakt HMS § 52 lg 1 p 2 mõttes - haldusakt, millega tehakse õiguslikult siduvalt kindlaks asja lõplikul lahendamisel tähtsust omav asjaolu. Seega on kohaliku tegevusgrupi näol tegemist haldusorganiga haldusmenetluse seaduse (HMS) § 8 lg 1 mõttes - st isikuga, keda on seaduse või määrusega volitatud täitma avaliku halduse ülesandeid.
  26. Antud juhul vaidlustab MTÜ Vaivara Laulu ja Mänguselts Vikerkaar nende projektitaotluse kinnitamata jätmist, taotledes MTÜ Kirderanniku Koostöökogu juhatuse 11.04.2012 otsuse nr 5-2012 tühistamist ja MTÜ Kirderanniku Koostöökogu juhatusele ettekirjutuse tegemist uue otsuse väljaandmiseks. Samas taotleb MTÜ Vaivara Laulu ja 7 Mänguselts Vikerkaar vaides esinevate puuduste kõrvaldamiseks kohustamise õigusvastasuse tuvastamist.
  27. Tühistamine ja uue otsuse tegemiseks ettekirjutuse tegemine Kaebuse esitaja leiab, et otsus kuulub tühistamisele sest: 1) see ei ole selge ega üheselt mõistetav; 2) selles puudub taotluse mitte toetamise põhjendus; 3) otsus on tehtud ebapädeva isiku poolt ega ole allkirjastatud; 4) materjalõiguslikult puudus kaebajal kohustus aga samas ka võimalus taotluse esitamisel vastustajat teavitada teisele Leader grupile esitatavast teise objekti projektist; 5) kaebaja samas teavitas vastustajat teisest taotlusest selle esitamisel; 6) kaebaja on seisukohal, et taotlustes ei ole tegemist ühe ja sama objektiga. 17.02.2012 esitas kaebaja MTÜ-e Kirderanniku Koostöökogu
  28. Meetme Elukeskkonna parandamise raames projektitoetuse saamise taotluse projekti „Ujuvsauna soetamine“ rahastamise saamiseks (lk 8 jj). 16.03.2012 esitas kaebaja vastustajale teate, et MTÜ-le Virumaa Rannakalurite Ühing esitatud projekti „Ujuvsauna soetamine“ puhul on tegemist eraldiseisvate projektidega ning kaebaja eesmärgiks on soetada kaks ujuvsauna, üks liikuv ja teine liikumisvõimalusega. Teise taotluse esitamisest teavitas vastustajat ka MTÜ Virumaa Rannakalurite Ühing 08.03.2012 (tl 2 ja 45 pöördel). 11.04.2012 vastustaja juhatuse koosolekul esitas kaebaja suulised selgitused oma projekti kohta (tl 22). Sama kuupäeva juhatuse otsusega otsustati mitte toetada kaebaja projekti rahastamist. Selle kohta edastati kaebajale 15.04.2012 väljavõte protokollist, milles on märgitud, et „projektis puudub viide, et samale investeeringule on esitatud ka teine taotlus saamaks toetust Euroopa Liidu või välisvahenditest. Taotlus ei vasta taotlejale esitatavatele nõuetele (Leader - meetme määrus § 23 lg 2 p 5, RT I 2010, 71, 528)“ (tl 15). Protokolli väljavõttest nähtuvalt on see edastatud Ülle Maritsi poolt, kes on vastustaja tegevjuht (lk 15 ja avaldatud http://www.maainfo.ee/index.php?id=1&rid=39&page=3348&) ja e-kirja formaadis. HMS § 52 lg 2 kohaselt kohaldatakse osahaldusakti ja eelhaldusakti suhtes haldusakti sätteid. Haldusakti vorm on sätestatud HMS §-s 55, mille kohaselt peab haldusakt olema selge ja üheselt mõistetav (lg 1), seda võib antud elektrooniliselt, kui adressaat on sellega nõus ja haldusakt ei kuulu avaldamisele, millisel juhul kohaldatakse kirjalikule haldusaktile esitatavaid nõudeid, arvestades dokumendi elektroonilisest vormist tingitud erisusi (lg 3) ning selles märgitakse selle andnud haldusorgani nimetus, haldusorgani juhi või tema volitatud isiku nimi ja allkiri, haldusakti väljaandmise aeg ning muud õigusaktiga ettenähtud andmed (lg 4). Kohus möönab, et seni kuni antud haldusakt vastab kõigile seaduses sätestatud vorminõuetele, võib see olla antud ka protokollilises vormis. Samas ei ole ei kaebajale ega kohtule vastustaja poolt esitatud haldusakti, millest nähtuks 11.04.2012 otsuse andnud haldusorgani juhi nimi ega volituse alusel kellegi teise nimi ja allkiri. Eeltoodud sisust nähtuvalt puudub edastatud väljavõttes selgesisuline resolutsioon, mis oleks selge ja üheselt mõistetav. Halduskohus ei saa vastustajaga nõustuda selles, et üksnes lause „taotlus ei vasta taotlejale esitatavatele nõuetele“ on selgesti ja üheselt mõistatav. Nimelt ei tulene Korra § 23 lg 2 p-st 5, kui antud nõudele taotleja ei vasta, siis jäetakse taotlus rahuldamata. Seega isegi koosmõjus protokolli väljavõttes viidatud sättega ei ole tavakodanikul võimalik sellest järeldada, et taotlus jäeti rahuldamata või seda ei toetatud. Korra § 30 lg-s 4 on toodud alused, millistel alustel saab kohalik tegevusgrupp teha projektitaotluse kinnitamisest keeldumise otsuse ning vastavalt Korra § 33 lg-le 1 kontrollib PRIA projektitoetuse taotluse nõuetele vastavust ja selles esitatud andmete õigsust ning projektitoetuse taotleja ja kavandatava tegevuse või investeeringu vastavust määruses sätestatud nõuetele. Eeltoodust tulenevalt puudus MTÜ Kirderanniku Koostöökogu õigus ja kohustus kontrollida, kas kaebaja taotlus vastab määruses sätestatud nõuetele, sh Korra § 23 lg 2 p-st 5 tulenevale nõudele ega kaebaja ei ole saanud ega taotle samal ajal sama tegevuse või investeeringuobjekti kohta toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi või vähese tähtsusega abi. 8 Veelgi enam, vaidlustatud otsuses on märgitud, et „projektis puudub viide, et samale investeeringule on esitatud ka teine taotlus samaks toetust Euroopa Liidu või välisvahenditest“, samas, kui vastustaja ise on möönnud, et kaebaja teavitas MTÜ Kirderanniku Koostöökogu juba 16.03.2012 vastava taotluse esitamisest MTÜ-le Virumaa Rannakalurite Ühing ning kaebajale anti 11.04.2012 veel ka võimalus selgitada viimati nimetatud taotluse sisu. Vaidlustatud otsuses ei ole põhjendatud, miks ei pidanud vastustaja piisavaks viiteks eeltoodud teadet ega selgitust või kas ja miks üldse oleks kaebaja pidanud sellise viite MTÜ-le Kirderanniku Koostöökogu esitatud taotlusesse märkima. Vastavalt HMS § 56 lg - dele 1 ja 2 peab kirjalik haldusakt olema kirjalikult põhjendatud, mis esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud ning milles tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. Vastustaja ei ole kaebajale edastatud protokolli väljavõttes esitanud haldusakti põhjendust.
  29. 16.04.2012 esitas kaebaja vastustajale vaide, milles esinevad puudused kõrvaldati kaebaja poolt 25.04.2012 (lk 16-19 pöördel). 04.05.2012 vaideotsusega jäeti kaebaja vaie rahuldamata põhjendusel, et „taotlustes esitatud ujuvsaunade hinnapakkumised (sh parimaks tunnistatud DLS Trading OÜ pakkumine) ja MTÜ-le Virumaa Rannakalurite Ühing esitatud taotluses toodud hinnapakkumised (sh parimaks tunnistatud DLS Trading OÜ pakkumine) kattuvad. Lisaks ei nähtu taotlusest, et kavandatakse kahe ujuvsauna soetamist. Seega on taotleja selgitused erinevate ujuvsaunade soetamise kohta tõendamata ja paljasõnalised. Taotlusest ja MTÜ-le Virumaa Rannakalurite Ühing esitatud taotlusest selgub, et taotleja poolt taotletakse rahastamist ühe ja sama ujuvsauna soetamiseks erinevate projektidega. Selline taotleja tegevus ei ole Korra kohaselt lubatud ning taotlus jäeti tulenevalt Korra § 23 lg 2 p-st 5 sätestatust õigesti rahuldamata“ (tl 2021). Vaideotsuses on vastustaja asunud hindama esitatud taotlust ja MTÜ-le Virumaa Rannakalurite Ühing esitatud taotlust koos lisadega hindama ning leidnud, et tegemist on sama investeeringuobjekti kohta esitatud taotlustega.
  30. Seega on vastustaja asunud täpsustama ja täiendama haldusakti. Halduskohus märgib, et oma sisult on vaidlustatud otsuses ja vaideotsuses toodud põhjused erinevad. Esimesel juhul on kaebajale heidetud ette, et ta ei ole taotluses viidanud teise taotluse esitamisele, kuid vaideotsuses on vastustaja asunud seisukohale, et teine taotlus tõendab, et kaebaja taotleb teotust sama investeeringuobjekti jaoks erinevate kohalike tegevusgruppide kaudu. Kohus peab lisaks eelnevale vajalikuks selgitada, et vaideotsuses ei ole haldusorganil võimalik täiendada haldusaktile esitatud nõudeid ega esitada selles eelnevalt antud haldusakti põhjendusi. HMS § 58 kohaselt ei saa nõuda haldusakti kehtetuks tunnistamist üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Kohus leiab, et antud juhul mõjutas asja otsustamist asjaolu, et vastustaja ei ole haldusakti põhjendanud. See, et vaideotsuses on vastustaja poolt esitatud haldusaktis toodust erinev alus kaebaja projektitaotluse kinnitamisest keeldumise otsuse kohta, ei anna alust asuda seisukohale, et MTÜ Kirderanniku Koostöökogu oleks algusest peale samasugusele otsustusele jõudnud. Veelgi enam, kui kohalik tegevusgrupp saab sellesisulise otsustuse teha üksnes Korra § 30 lg 4 p-des 1-3 sätestatud alustel, mille hulka ei kuulu Korras sätestatud nõuete täitmise kontrollimine. Kohus nõustub kaebajaga, et põhjendamine on haldusakti vorminõuetest üks olulisemaid ning sellise nõude täitmata jätmisel puudub isikul võimalus veenduda haldusakti korrektsuses.
  31. Kohus leiab, et MTÜ Kirderanniku Koostöökogu juhatuse 11.04.2012.a. otsus nr 5-2012 kuulub tühistamisele. Kuna kohus tühistab kaebaja osas tehtud haldusakti, siis kuulub rahuldamisele ka taotlus kohustada vastustajat uue haldusakti andmiseks (RVastS § 6 lgd 4 ja 5).

§ 5

lg 1 p-dest 1 ja 2 tuleneva volitusnormi alusel tühistab halduskohus vaidlustatud haldusakti ning kohustab vastustajat kaebaja taotluse uuesti läbivaatamiseks ja uue haldusakti väljaandmiseks. 9

  1. Vaidemenetluses puuduste kõrvaldamiseks täiendava 10 päevase tähtaja õigusvastasuse kindlaks tegemine
  2. 16.04.2012 esitas kaebaja vastustajale vaide, milles esinevad puudused kõrvaldati kaebaja poolt 25.04.2012 (lk 16-19 pöördel). Puuduste kõrvaldamise ettekirjutus on kaebaja hinnangul õigusvastane, sest selles olevad puudused olid haldusorgani poolt juba kõrvaldatud ja vaie oli haldusorganile arusaadav. Tuvastamiskaebuse esitamise põhjuseks on aga asjaolu, et tulevikus taotluste esitamisel toimuks nende läbivaatamine võimalikult kiiresti. Vastavalt HMS §-le 78, kui vaie ei vasta käesoleva seaduse §-s 76 sätestatud nõuetele, aitab haldusorgan puudused kõrvaldada või annab isikule 10-päevase tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kohus leiab, et puuduste kõrvaldamiseks kohustamine on käsitletav toiminguna HMS § 106 mõistes ning vastavalt HMS §-le 108, kui toiminguga rikutakse isiku õigusi, võib isik nõuda haldusorganilt või kohtult toimingu ärajätmist või lõpetamist ning toimingu tagajärgede kõrvaldamist ja kahju hüvitamist vastavalt riigivastutuse seadusele ning pöörduda selleks halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras.
  3. Kohus möönab, et käesoleval juhul ei leidu kaebaja õiguste kaitseks seoses tema kohustamisega vaides esinevate puuduste kõrvaldamiseks tõhusamaid vahendeid. Siiski tuleneb kuni 10-päevase tähtaja andmine seadusest. Tegemist ei ole HMS § 78 näol kaalutlusnormiga. Haldusorganil on seadusest tulenev kohustus vaides esinevate puuduste tuvastamisel aidata vaide esitajal puudused kõrvaldada või anda selleks isikule tähtaeg. Kohus on seisukohal, et üksnes juhul, kui vaie on esitatud käsipostiga otse haldusorganile, on viimasel võimalik kohapeal aidata vaide esitajal selles esinevad puudused kõrvaldada. Käesoleval juhul esitas MTÜ Vaivara Laulu ja Mänguselts Vikerkaar vaide e-postiga (elektrooniliselt) vaidlustades „MTÜ Kirderanniku Koostöökoja 15.aprilli 2012 juhatuse otsust nr 5-2012, seega parim ja kiireim viis tagada vaide HMS §-s 76 sätestatud nõuetele vastavus, oligi anda kaebajale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Vaide esitaja tähelepanu juhiti sellele, et haldusorgani õige nimi on MTÜ Kirderanniku Koostöökogu juhatus ja samuti on ekslik juhatuse otsuse väljaandmise kuupäev. Õige kuupäev on 11.aprill 2012 ( vt lk.18). Haldusorganil puudub õigus ise esitatud vaidesse paranduste tegemiseks. Kohus möönab, et juhul, kui kaebaja ainus eksimus oleks olnud ühetäheline eksimus haldusorgani nimes, oleks olnud ebaproportsionaalne kohustada MTÜ-d Vaivara Laulu ja Mänguselts Vikerkaar puudusi kõrvaldama, kuid eksitud oli õiges haldusorgani nimes ja ka vaidlustatava haldusakti kuupäevas. Veelgi enam, kaebajal oli võimalus puudused kõrvaldada samal päeval, kui talle teatati antud vajadusest, kaebaja ei ole seda teinud. Vaide puudused kõrvaldati 25.04.2012 (lk 19-21). Eeltoodud asjaoludest tulenevalt, jätab kohus kaebuse toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks rahuldamata.
  4. Menetluskulud
  5. Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (

§ 108lg 1 ls 1).

Kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega (

§ 108lg 2).

Kaebus rahuldati tühistamis- ja kohustamiskaebuse ning jäeti rahuldamata tuvastamiskaebuse osas. Seega kuulub vastustajal kaebaja kasuks välja mõistmisele 2/3 kaebaja menetluskuludest. Kaebaja taotleb vastustajalt 755,01 euro õigusabikulu ja 15 euro riigilõivu väljamõistmist (tlk 105 ja 111). Halduskohus on seisukohal, et arvestades vaidluse iseloomu ja keerukust, on tegemist põhjendatud ja vajaliku menetluskuluga (

§ 109

lg 6), millest 2/3, s.o 513,34 eurot tuleb vastustaja MTÜ-lt Kirderanniku Koostöökogu juhatus kaebaja kasuks välja mõista. Kolmas isik MTÜ Virumaa Rannakalurite Ühing ei ole kohtule menetluskulu nõuet esitanud. (digitaalselt allkirjastatud) Ülle Polluks kohtunik 10

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.