← Eesti

2-12-56281/9

Obsah (7)§ 661§ 428§ 430§ 431§ 432§ 150§ 632

1 KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-12-56281 Määruse tegemise aeg ja koht 25. veebruar 2013 Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Evi Kool Kohtuasi AS Krediidikassa hagi L. Š. võlgnevuse nõudes. Menetlustoi

§ 661lg 4.

ASJAOLUD JA ASJA VARASEM KÄIK AS Krediidikassa esitas Viru Maakohtule hagi L. Š. vastu 1 181,54 euro võlgnevuse nõudes. Esitatud hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja vahel 13.07.2007 sõlmitud laenuleping, millega hageja andis kostjale laenu summas 958,67 eurot. Kostja ei täitnud laenulepingus sätestatud kohustust tagastada laenu ja intressi maksegraafikus ettenähtud kuupäevadel. Hagi esitamise seisuga moodustab kostja võlgnevus 590,79 eurot, millele lisanduvad intressid 123,42 eurot ja viivis 476,33 eurot. Lisaks võlgnevusele palus hageja kostjalt välja mõista menetluskulud kogusummas 501,51 eurot ja viivise menetluskuludelt VÕS § 113 ettenähtud määras

  1. veebruaril 2013 esitasid pooled kohtule taotluse, milles paluvad kinnitada nende vahel sõlmitud kompromiss ning lõpetada asja menetlus. Sõlmitud kompromissi kohaselt kohustub kostja tasuma hagejale võlgnevuse ja menetluskulude katteks kokku 1 230,00 eurot, sh põhivõlgnevus 590,79 eurot, intress 123,42 eurot, viivised 208,42 eurot, õigusabikulud 232 eurot ja ½ riigilõivust summas 75 eurot. Kostja tasub 1 230,00 eurot osade kaupa, 2 aasta jooksul (kokku 25 makset), iga kuu 25-ks kuupäevaks summas 50,00 eurot kuus. Esimese makse teostab kostja hiljemalt 25.02.
  2. Viimase makse summas 30,00 eurot tasub kostja hiljemalt 25.02.
  3. Eelnimetatud summad kannab kostja Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele nr. 22015269783 AS-s Swedbank, viitenumbriga
  4. Kompromissis esitatud tingimuste täitmata jätmise korral on AS-l Krediidikassa õigus pöörata kohtumäärusega kinnitatud kompromiss täitmisele täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Menetluse lõpetamise tagajärgedest on pooled teadlikud. Hageja palus tagastada pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust. Pooled loobusid edasikaebamise õigusest. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud asja kirjalike materjalidega, leiab, et poolte taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 3

§ 428

lg 1 p 4 kohaselt, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 kohaselt, pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega. Pooltevaheline kompromiss on seadusega kooskõlas, mistõttu kohus kinnitab poolte kompromissi ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Kooskõlas

§ 431

lg 1 selgitab kohus menetlusosalistele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt

§ 432

menetluse lõpetamise korral seoses poolte kompromissi kinnitamisega ei või samad pooled sama hagi eseme suhtes esitada uut hagi. Täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 kohaselt juhul, kui kostja ei täida kompromissiga võetud kohustust, siis hagejal õigus on pöörduda kohtutäituri poole kohtumääruse sundtäitmiseks. Vastavalt

§ 150

lg 2 p 1, pool menetluses tasutud riigilõivu tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi.

§ 150

lg 4 kohaselt, riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti./---/ Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja esindaja taotles poolte poolt esitatud kompromissis poole riigilõivu tagastamist. Hageja esindaja on 27.12.2012 tasunud hagi esitamiselt riigilõivu summas 150 eurot. Sellest lähtuvalt tagastab kohus hageja esindajale pool riigilõivust summas 75 eurot.

§ 632lg 4 alusel loobusid pooled määruskaebuse esitamise võimalusest.

Eelpooltoodu alusel ja juhindudes

§ 150

lg 2 p 1, lg 4, § 428 lg 1 p 4, § 430, § 431 lg 1, § 433, § 463 lg 1, § 465, § 661 lg 4 kinnitab kohus pooltevahelise kompromissi ja lõpetab tsiviilasjas menetluse. Evi Kool Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.