lg 1 sätestatud määras põhivõlalt (81 679,59 eurot (1 278 007,86 krooni)) aastas alates 10.09.2011 kuni võlgnevuse tasumiseni, kuid mitte suuremas summas kui 159 779,12 (ükssada viiskümmend üheksa tuhat seitsesada seitsekümmend üheksa eurot ja 12 senti) eurot (2 500 000 krooni) AS SEB Pank kasuks. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud 100 % ulatuses solidaarselt KK’i ja OÜ EV kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate 1 2-10-31813 dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Asjaolud 1. 13.10.2006 sõlmisid hageja ja kostja II laenulepingu nr XXX, mille alusel hageja laenas kostjale II 7 000 000 krooni (tl 7-14) ning laenulepingute lisad (tl 15-20). 2. 08.05.2008 sõlmisid hageja ja kostja I käenduslepingu nr XXX maksimumsummas 2 500 000 krooni (tl 24-26). 3. Laenulepingu nr XXX lõppes 03.03.2009 (tl 19). Hageja nõue ja põhjendused 4. Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista võlgnevuse 151 996,70 eurot (2 378 231,58 krooni), viivise 19% põhivõlalt aastas alates 02.07.2010, kuid mitte suuremas summas kui 159 779,12 eurot (2 500 000 krooni) ning menetluskulud. Hageja tugineb oma nõudes
MS §
) § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja ja kostja II sõlmisid 13.10.2006 laenulepingu nr XXX, mille alusel hageja laenas kostjale II 7 000 000 krooni, intressiga 5,35% aastas ja tähtajaga 13.10.2007 (tl 7-14). Puudub vaidlus, et 27.03.2007 sõlmisid hageja ja kostja II laenulepingu nr XXX lisa nr 01, millega pooled muutsid laenulepingu punkti 3.2.1 ja lisasid lepingu punktile 11 alapunkti 11.3 (tl 15). 15.10.2007 sõlmisid hageja ja kostja II laenulepingu nr XXX lisa nr 02, millega pooled muutsid lepingu punkti 4.1 ja määrasid uueks intressimääraks Panga Eesti krooni laenude baasintress + 3 2-10-31813 1,75% aastas ning muutsid lepingu punkti 5.1 ja määrasid uueks laenutähtpäevaks 13.04.2008 (tl 16). 08.05.2008 sõlmisid hageja ja kostja II laenulepingu nr XXX lisa nr 03 ja muutsid lepingu punkti 5.1 ja määrasid laenutähtpäevaks 30.06.2008 ning lisasid lepingu punktile 7.1 alapunkti 7.1.2, millega täiendasid lepingut käendusega (tl 17). 04.07.2008 sõlmisid hageja ja kostja II laenulepingu nr XXX lisa nr 04, millega pooled muutsid lepingu punkti 4.1 ja määrasid uueks intressimääraks Panga Eesti krooni laenude baasintress + 2,2% aastas ning muutsid lepingu punkti 5.1 ja määrasid uueks laenutähtpäevaks 30.08.2008 (tl 18). 05.09.2008 sõlmisid hageja ja kostja II laenulepingu nr XXX lisa nr 05, millega pooled muutsid lepingu punkti 4.1 ja määrasid uueks intressimääraks Panga Eesti krooni laenude baasintress + 3% aastas ning muutsid lepingu punkti 5.1 ja 5.2 ning määrasid uueks laenutähtpäevaks 03.03.2009, samuti lisasid pooled lepingu punktile 7.1 alapunkti 7.1.3 ja täiendasid lepingut pandiga ja lisasid lepingusse punkti 11.4 (tl 19). 31.10.2008 sõlmisid hageja ja kostja II laenulepingu nr XXX lisa nr 06, millega muutsid lepingu punkti 5.2 ja lugesid kehtetuks lepingu punkti 7.1.3 (tl 20). Samuti puudub vaidlus, et leping lõppes 03.03.2009 (tl 19). 16.
lg 1-3 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käendusega võib tagada ka tingimuslikku kohustust. Tulevast kohustust võib käendada üksnes juhul, kui kohustus on piisavalt määratletav. Käendus võib olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega.
lg 1 ja 2 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Puudub vaidlus, et 08.05.2008 sõlmisid hageja ja kostja I käenduslepingu nr XXX, millega käendaja tagab laenulepingut nr XXX maksimumsummas 2 500 000 krooni. Tulenevalt käenduslepingu p 4.4 käendaja vastutab panga ees täies ulatuses solidaarselt põhivõlgnikuga ja tagab kõiki panga nõudeid põhivõlgniku vastu, mis tekivad või võivad tekkida käesolevas käenduslepingus nimetatud võlaõigusliku lepingu alusel (tl 24-26). Puudub ka vaidlus, et 04.07.2008 sõlmisid hageja ja kostja I käenduslepingu lisa nr 01, 05.09.2008 käenduslepingu lisa nr 02 ja 31.10.2008 käenduslepingu lisa nr 03, milledega teavitati käendajat laenulepingusse sisse viidud muudatustest (tl 27-29). 17.
Juhindudes
lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja viivist. Lõige 2 järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.
lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja ja kostja II vahel sõlmitud lepingu ning selle juurde kuuluvate lisade alusel oli kostjal II raha maksmise kohustus. Hageja ja kostja II vahel sõlmitud laenulepingust tulenevalt laenas hageja kostjale II 7 000 000 krooni, millise lõpptähtaeg oli vastavalt 05.09.2008 sõlmitud laenulepingu lisale nr 05 03.03.2009 (tl 19). Kostja II ei täitnud laenulepingut ega tagastanud laenu nõuetekohaselt. Vastavavalt laenulepingu nr XXX punktile 7.1.1 (tl 8) nõuetekohase täitmise tagamiseks oli seatud hüpoteek T ja S K ’ile kuulunud kinnistule aadressil XXX , mistõttu esitas hageja 07.05.2009 täitemenetluse algatamise avalduse asuva tagatise müügiks. Kinnistu müüdi Tallinna kohtutäitur Mati Kadak’u poolt kuuendal enampakkumisel 19.01.2010 4 000 000 krooni eest, millest hagejale laekus 26.01.2010 3 615 738,32 krooni kuna müügihinnast olid vastavalt seadusele maha arvestatud kohtutäituri tasud ja menetluskulud (tl 30-37). Seega on tasumata laenusummaks 1 278 007,86 krooni ehk 81 679,59 eurot. 4 2-10-31813 Kostjad leiavad, et kostjad ei ole kohustatud võlgnevust tasuma, kuna hageja ei ole realiseerinud kõiki laenulepingu tagatisi. 03.06.2006 sõlmisid kostja I, AS-i ERA Pank ja AS-i Ühispank hüpoteegi loovutamise lepingu, millega seati hüpoteek summas 1 900 000 krooni, intressimääraga 16% aastas ja kõrvalnõuetega 500 000 krooni kinnisasjale XXX (registriosa nr XXX), asukohaga XXX. Lepingust nähtub, et nimetatud hüpoteek tagab panga nõudeid omaniku vastu, mis tulenevad panga ja omaniku vahel sõlmitud ja sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest. Laenulepingu nr XXX lisa nr 5 punktis 3 täiendati laenulepingut nr XXX pandiga (I jrk hüpoteek, summas 1 900 000 krooni, XXX kinnistul). Laenulepingu nr XXX lisas nr 6 loeti kehtetuks laenulepingu punkt nr 7.1.3, millest lähtuvalt XXX kinnistu ei olnud enam laenulepingu nr XXX tagatiseks. Kostjad leiavad, et kuna laenulepingu nr XXX lisa nr 6 ei olnud sõlmitud notariaalses vormis, siis on see vorminõuete järgimata jätmise tõttu tühine, mistõttu saaks hageja realiseerida oma nõude täitemenetluses. Samuti märgivad kostjad, et kinnistu omandas panga enda kontrolli all olev äriühingu E OÜ poolt (endine OÜ S ), mis kostjate arvates võib mõjutada käendussuhtest tulenevaid kohustusi, samuti kostja II enda kohustusi. Kohus on seisukohal, et kuna laenuleping nr XXX ega käendusleping nr XXX ei olnud sõlmitud notariaalselt, siis ei pidanud ka 31.10.2010 sõlmitud laenulepingu nr XXX lisa nr 06, millega tühistati lepingu punkt 7.1.3, millega seati laenulepingu tagamiseks hüpoteek I jrk kostjale I kuuluvale kinnistule XXX asukohaga XXX, olema sõlmitud notariaalselt ning seega ei ole laenulepingu nr XXX lisa nr 6, millega loeti kehtetuks laenulepingu punkt nr 7.1.3, tühine. Samuti ei oma tähtsust, kes ostis täitemenetluses kinnistu asukohaga , mis oli samuti laenulepingu nr XXX tagatiseks. Tuginedes eeltoodule ning asjaolule, et 15.11.2011 toimunud istungil tunnistasid kostjad tagastamata laenusummat, siis asub kohus seisukohale, et tagastamata laenusumma nõue on põhjendatud ning kostjatelt tuleb solidaarselt välja mõista tagastamata laenusumma 1 278 007,86 krooni ehk 81 679,59 eurot. 18. Vastavalt
lg 1 tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi.
sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Laenulepingu üldtingimuste punkti 12.5 kohaselt lepingu alusel tehtavate laenu tagasimaksete mittetähtaegsel tegemisel on pangal õigus nõuda laenusaajalt viivist lepingus kokkulepitud intressimäära kahekordses määras (tl 10). 05.09.2008 sõlmitud laenulepingu nr XXX lisa nr 05 kohaselt leppisid pooled intressimääraks Panga Eesti krooni laenude baasintress + 3% aastas (tl 19). Hageja palub välja mõista viivise 78 915,06 eurot, millest kostjatelt solidaarselt 68 845,70 eurot ja kostjalt II 10 069,36 eurot. Kohus leiab, et viivisenõue on põhjendatud, kuna pooled on nimetatud viivise lepingus kokku leppinud, seega olid kostjad nõus kohaldatava viivisemääraga, mistõttu kuulub viivis nimetatud osas väljamõistmisele. 20. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. 5 2-10-31813 Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Lisaks palub hageja kostjalt II välja mõista viivise 19% põhivõlalt aastas alates 10.09.2011, kuid mitte suuremas summas kui 2 500 000 krooni ehk 159 779,12 eurot. Kohus on seisukohal, et antud viivisenõue on ülemäära suur ning, kuna hageja on 15.11.2011 istungil nõustunud viivisemäära vähendamisega seaduses sätestatud suuruseni, siis on kohus seisukohal, et kostjalt II tuleb välja mõista viivis
lg 1 sätestatud määras põhivõlalt alates 10.09.2011, kuid mitte suuremas summas kui 2 500 000 krooni ehk 159 779,12 eurot. 21. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjatelt solidaarselt väljamõistmisele 159 779,12 eurot (2 500 000 krooni), kostjalt II 10 069,36 eurot ja viivis
lg 1 sätestatud määras põhivõlalt (81 679,59 eurot (1 278 007,86 krooni)) aastas alates 10.09.2011 kuni võlgnevuse tasumiseni, kuid mitte suuremas summas kui 159 779,12 (ükssada viiskümmend üheksa tuhat seitsesada seitsekümmend üheksa eurot ja 12 senti) eurot (2 500 000 krooni). Menetluskulud 22. Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1,2,3 ja § 165 lg 3 jätab kohus hageja menetluskulud, sealhulgas riigilõivu, täielikult solidaarselt kostjate kanda. Kohus ei nõustu, et menetluskulusid ei tuleks jätta kostjate kanda, kuna kostjad on pakkunud kompromissi. Kostjad ei ole tõendanud, et on pakkunud kompromissi samas ulatuses, kui kohus on hagi rahuldanud, seega tuleb jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on hagejal õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maire Lukk Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.