← Eesti

2-11-34725/7

Obsah (5)§ 373§ 162§ 173§ 174§ 179

2-11-34725 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 15. mai 2012. a Kentmanni 13 Tallinn Tsiviilasja n

§ 373lg 1 tulenevad alused vastuhagi esitamiseks.

Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära hageja ja kostjate esindajad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus ei kuulu rahuldamisele. Kohus on tuvastanud, et Harju Maakohus kuulutas 04.11.2009.a. määrusega välja VD pankroti ning määras pankrotihalduriks Peep Lillemäe. Võlgniku pankrotivara hulka kuulusid muuhulgas kinnistud aadressil XXX ja XXX. Nimetatud kinnistute müümiseks kuulutas pankrotihaldur 31.05.

  1. a välja enampakkumised, mis toimusid 28.06.
  2. a. Hageja leiab, et pankrotivara müügiks korraldatud enampakkumised on lubamatu PankrS § 134 lg 1 alusel ning seetõttu tuleb enampakkumine kehtetuks tunnistada. TMS § 223 lg 1 kohaselt võib täitemenetluse osaline enampakkumise akti kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, kui vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi. Kostjate vastuväite kohaselt toimus enampakkumine kooskõlas TSM sätestatuga. Võlgniku 27.06.
  3. a kompromissettepanek oli sisuliselt sama, mis 16.05.
  4. kompromissettepanek, millise tingimusi võlausaldajate üldkoosolek 23.05.
  5. juba arutas, siis sama kompromissettepaneku uueks läbivaatamiseks järjekordse üldkoosoleku kokkukutsumiseks puudus vajadus. Kohus nõustub kostjate vastuväitega. PankrS § 135 lg 1 kohaselt müüb haldur pankrotivara täitemenetluse seadustikus sätestatud korras, arvestades PankrS ettenähtud erisusi. PankrS § 77 p 5 kohaselt võlausaldajate üldkoosoleku pädevuses on pankrotivara müügiga seonduva otsustamine seaduses sätestatud ulatuses.
  6. mai
  7. a toimunud võlausaldajate üldkoosolekul arutati võlgniku kompromissettepanekut. Kohus on seisukohal, et käesoleva juhul on vara müüdud kooskõlas PankrS § 135 lg 1 sätestatuga. Kohtule on esitatud 27.06.
  8. a kompromissettepanek, millest nähtub, et VD tasub hüpoteegipidajale 475 000 eurot, mis laekub äriühinguga RTS.A sõlmitud laenulepingu alusel (tl 9). 23.05.
  9. a võlausaldajate üldkoosoleku protokollist nähtub, et üldkoosolek otsustas kompromissettepanekut mitte kinnitada, kuna sellele ei olnud lisatud dokumente, millised tõendaksid võlgniku poolt reaalselt raha saamist ning Briti Neitsisaartel asuvat äriühingut Raingler Trading S.A ei ole võimalik Euroopa äriregistritest leida. Üldkoosolek otsustas vastavalt PankrS § 134 lg 1 vara müüa vaatamata võlgniku poolt 16.05.
  10. a esitatud 3 kompromissettepanekule ning ka tulevikus vara müüa vaatamata võlgniku poolt esitatavatele võimalikele kompromissettepanekutele (tl 30). PankrS § 179 lg 1 teise lause kohaselt kompromissettepanekus tuleb põhjendada, et võlgnik suudab oma võlad selles ulatuses ja selleks tähtpäevaks tasuda. Võlausaldajad käesoleva juhul võlgniku kompromissettepanekuid usutavaks ning reaalseks ei pea. Kohus on seisukohal, et võlausaldajatel ei olnud vajadust ega kohustust 27.06.
  11. a kompromissettepaneku uueks läbivaatamiseks, kuivõrd tegemist oli sisuliselt 16.05.
  12. a kompromissettepaneku uuesti esitamisega. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja nõue õiguslikult põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud

§ 162

lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses hageja kanda.

§ 174

lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Harju Maakohtu määrusega oli hageja vabastatud riigilõivu summas 319,55 euro tasumisest hagiavalduse esitamisel.

§ 179

lg 1 alusel tuleb riigi kasuks välja mõista menetlusabikulud proportsionaalselt menetluskulude jaotust arvestades. Kuna hageja kanda jäävad menetluskulud täies ulatuses, tuleb riigilõiv hagejalt välja mõista riigituludesse.

§ 179

lg 5 alusel tuleb lõiv tasuda riigituludesse 15 päeva jooksul arvates lahendi jõustumisest ning kooskõlas

§ 179

lg 7 ja 9 tuleb riigilõivu tasumisega viivitamise korral riigile välja mõista viivis võlgnetavalt menetluskulult VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kulude tasumiseni. Karin Sonntak Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.