3-10-3368/29

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Maili Lokk ja Agu Timmi

1. jaanuar 2013, Tartu 3-10-3368 Aare Pärna kaebus Viru Vangla vastu hamba murdumisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks ja hambaproteesi paigaldamiseks kohustamiseks Tartu Halduskohtu 16.11.
2. a otsus Aare Pärna apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Aare Pärn Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu 16.11.
3. a otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o kuni
4. veebruarini
5. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. A. Pärn esitas Viru Vanglale kahjunõude, milles taotles mittevaralise kahju hüvitamist summas 160 000 krooni. Kaebaja leiab kahjunõudes, et meditsiiniosakond ei ole võtnud mitte midagi ette seoses tema liigesepõletikuga. Lisaks selgitab kaebaja, et 05.10.2010 putru süües murdis ta hamba igemest saati, sest pudru sees oli kivi. Viru Vangla jättis 14.12.
7. a vastusega kaebaja kahjunõude rahuldamata.
8. A. Pärn esitas Tartu Halduskohtusse kaebuse Viru Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks kohtu äranägemisel ning hambaproteesi paigaldamiseks. Kaebaja murdis 05.10.2010 oma
9. hamba igeme kõrguselt, kuna toidus olid kivikesed. Viru Vangla süül on tekkinud kaebajale tervisekahjustus. Kaebaja taotleb hambaproteesi paigaldamist ja mõistlikku moraalset kompensatsiooni kohtu äranägemisel. HALDUSKOHTU LAHEND
10. Tartu Halduskohtu 16.11.
11. a otsusega jäeti kaebus hambaproteesi paigaldamise kohustamise osas läbi vaatamata ja ülejäänud osas rahuldamata. Kaebaja ei ole esitanud vastustajale vastavat taotlust hambaproteesi paigaldamiseks. Lisaks ei ole kaebaja kinni pidanud vaidluse lahendamiseks sätestatud kohustuslikust kohtuvälisest korrast. Kaebaja pöördumine vangla poole 28.10.2010 ei ole kohtuvälise korra nõuetekohane läbimine, kuna kaebaja ei ole vaidlustanud vaidega vastustaja 04.11.
12. a vastust. Kahju hüvitamise eesmärk on kannatanu asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevaid asjaolusid ei oleks esinenud, seega olukorda, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Kaebaja pöördus 05.10.2010 pärast toidu jagamist valvuri poole ning näitas valvurile kivi, mille ta pudru seest leidis ja millega ta murdis hamba. Valvuril ei olnud võimalik tuvastada, kustkohast kivi pärit on. 12.10.
13. a koostatud meditsiinilise õiendiga (tl 9-10) on tõendatud, et 17.09.2010 on kaebaja olnud hambaarsti vastuvõtul, kus on teostatud OPT uuring, mille käigus on tuvastatud, et kaebajal on pooleli
14. hamba juureravi. Lisaks on teostatud hamba kanali puhastamine ja laiendamine. 18.03.
15. a meditsiinilise õiendiga (tl 34) on tõendatud, et 17.09.2010 on vanglas jätkatud kaebajal vabaduses pooleli jäänud
16. hamba ravi. Lisaks on 22.10.2010 tuvastatud, et
17. hamba kroon on murdunud ja hammas kuulub eemaldamisele. Seega on tõendatud, et juba 17.09.2010 oli kaebaja hammas sellises seisundis, et ei suutnud ise paraneda ning kaebajal esines infektsioon, mille leviku vältimiseks oli tarvis ravida juurekanalit. Enne 05.10.2010 oli kaebaja hammas katki ja kaebaja poolt vabaduses olles pooleli jäetud ravi tõttu nõrk, mis põhjustaski hamba krooni murdumise. Kaebaja
18. hamba krooni murdumine ei ole tingitud vastustaja tegevusetusest kaebajale meditsiinilise abi osutamisel ja/või ebakvaliteetse toidu pakkumisest kinnipeetavatele. See on põhjustatud kaebaja enda tegevusetusest oma hammaste ravi korraldamisel vabaduses viibides ning ravi poolelijätmises, mis muutis hamba nõrgaks ja murdumisaldiks. Kuna tõendatud ei ole vastustaja poolt kaebajale süüliselt kahju tekitamine, tuleb kaebus mittevaralise kahju hüvitamiseks jätta rahuldamata. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
19. A. Pärn esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada ja kaebuse rahuldada. Kaebaja hamba murdumise põhjustas toidu sees olev kivi. Kaebaja murdunud hammas oli varasemalt terve. Selle hamba suhtes on hambaravi viidud lõpuni tema vabaduses oleku ajal ja kaebajal on selle kohta esitada tõendid. Lisaks ootab kaebaja vanglas juba aasta aega hambaraviks. Kaebaja soovib, et Viru Vangla raviks ta hamba terveks. Pärast seda ei oleks tal enam mingeid pretensioone.
20. Viru Vangla palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Tõendatud ei ole, et kaebaja hamba murdumine toimus Viru Vangla süülise tegevuse tõttu. Kaebaja pöördus küll hamba murdumisel vanglateenistujate poole väitega, et murdumise põhjuseks oli pudrus olnud kivi, kuid tegemist on paljasõnalise väitega, mille alusel ei saa kahjunõuet rahuldada. Välistatud on asjaolu, et võõrkeha sattus pudru sisse vangla tegevuse tulemusena, sest vangla on teinud kõik endast oleneva, et tagada toidu vastavus nõuetele. Kuna 05.10.2010 pakuti kartuli-tanguputru ning on üldteada, et tangude puhul on tegemist kuivainega, kuhu võib sattuda ka tavapärasemast veidi kõvemaid tanguteri, siis võis olla tegemist hoopis kõvema tangutükiga, mitte kiviga. Kaebaja hammas oli juba eelnevalt väga halvas seisus, samuti muutis hammast nõrgemaks juureravi käigus paigaldatud ajutine täidis. Kaebaja hammas võis puruneda seetõttu, et oli juba eelnevalt katki ja nõrk. 2 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
21. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 16.11.
22. a otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
23. Nagu nähtub kaebaja apellatsioonkaebusest, on tema eesmärgiks saavutada olukord, kus vastustaja raviks tema hamba terveks. Seega soovib kaebaja ka apellatsioonkaebuses, et vastustaja paigaldaks talle hambaproteesi, sest muu murdunud hamba terveksravimise võimalus puudub. Kaebaja taotluse puhul on tegemist kohustamiskaebusega. Käesoleval juhul on halduskohus jätnud kaebuse selles osas läbi vaatamata. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 sätestab, et kinnipeetaval, karistusjärgsel kinnipeetaval ja vahistatul on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alusel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, karistusjärgne kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vangla direktorile või Justiitsministeeriumile ning vangla direktor või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Kuna haldusasja materjalidest lähtuvalt ei olnud kinnipeetav esitanud enne kohustamiskaebuse esitamist vaiet vangla direktorile, siis oli tal läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus ja halduskohtul oli õigus jätta kaebus selles osas läbi vaatamata.
24. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 sätestab, et füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kaebaja on leidnud, et seoses hamba murdumisega on talle tekitatud mittevaraline kahju, mille eest on tal õigus nõuda mittevaralise kahju hüvitamist. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et puuduvad alused mittevaralise kahju tekitamise eest hüvitise väljamõistmiseks. Asjas puuduvad tõendid, mis annaksid alust väita, et kaebaja murdis oma hamba vastustaja süülise käitumise tagajärjel. Arvestades seda, et 05.10.2010 oli toiduks kartuli-tangupuder, siis on ringkonnakohtu arvates vähetõenäoline, et sellesse toidusse võis vangla tegevuse tulemusel sattuda kivi. Tegemist võis olla näiteks kõvemaks jäänud tanguteraga. Seejuures on vastustaja poolt esitatud dokumentidega (tl 9-10, 34) tõendatud, et kaebaja
25. hamba puhul oli pooleli hamba juureravi ning selle tõttu võis hammas juba olla nõrk, mis tingis ka selle murdumise. Seega on olemas võimalus, et kaebaja hammas murdus iseeneslikult ja selles puudub vastustaja süüline käitumine, mis saaks olla mittevaralise kahju eest hüvitise väljamõistmise aluseks. Samuti ei saa ringkonnakohtu arvates hamba murdumist pidada ka selliseks tervisekahjustuseks, mis tingiks mittevaralise kahju väljamõistmise. Einar Vene Maili Lokk 3 Agu Timmi