Obsah (10)

§ 109§ 88§ 97§ 95§ 104§ 107§ 37§ 2§ 28§ 100

2-12-8219 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Gerty Pau Otsuse tegemise aeg ja koht 9. november 2012. a Tartu Kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-8219 Tsiviilasi

§ 109

lg 1 alusel 3418.77 eurot, kokku 5198.88 eurot (viis tuhat ükssada üheksakümmend kaheksa eurot 88 senti). Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud OÜ United Fish Traders kanda. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka 1 menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

1. Galina Sapožnikova esitas maakohtule hagi, milles palus tuvastada poolte vahel sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisus ja lugeda tööleping lõppenuks 21.11.2011.a. Hageja palus lõpliku nõudena OÜ-lt United Fish Traders välja mõista saamata jäänud töötasu ja ületunnitasu 3958.65 eurot, hüvitise töölepingu lõpetamisest vähem ette teatatud aja eest 178.05 eurot, kolme kuu töötasu suuruse hüvitise töölepingu ebaseadusliku ülesütlemise eest 3418.77 eurot ja puhkusekompensatsiooni 61.77 eurot. Hagiavalduse kohaselt asus hageja 01.09.2010.a kostja juurde tööle tsehhi meistri ametikohale. Pooled sõlmisid töölepingu nr 37, hageja töötasuks oli 894.76 eurot kuus. 03.01.2011.a sõlmitud töölepingu muudatuse kohaselt oli hageja töötasu alates 01.01.2011.a 5.33 eurot/tunnis ning kui tööd ei toimu, siis 1.73 eurot/tunnis. Selline kokkulepe oli töölepinguseadusega vastuolus, alates 01.01.2011.a kuni töölepingu lõppemiseni oli hageja töötasu tegelikult 5.33 eurot/tunnis. Hagejal on saamata töötasu koos ületunnitasudega. Hageja tegi kuuel kuul ületunde ning kostjalt tuleb välja mõista ületunnitasu koos töötasuga 3958.65 eurot (neto). Ületunnid on võetud kostja esitatud andmetest. Hageja selgituste kohaselt
2. aastal talle ei öeldud, et töötasu vähendatakse, kuna tööd ei ole. Sellest sai ta teada 2011.a jaanuaris. Kostja lõpetas hagejaga töölepingu 21.10.2011.a käskkirjaga

§ 88lg 3 alusel.

Hageja leiab, et töölepingu ülesütlemisavaldus ei olnud nõuetekohaselt vormistatud. Seal ei ole kirjas, millise rikkumise eest tööleping lõpetatakse ning käskkiri ülesütlemisavaldust ei asenda. Kostja ei ole viidanud seadusesättele, mis annaks õiguse tööleping üles öelda. Töölepingut ei olnud õigus lõpetada hügieeninõuete rikkumise tõttu, hagejale ei ole pakutud teist tööd. Hageja desinfitseeris ja kontrollis tsehhi ruume nii, nagu see temal võimalik oli. Kostja käskkirja kohaselt oli tööl eraldi keemilise töötlemise spetsialist. Töötajate toiduhügieenialaseid koolitusi viis läbi veterinaar, mitte meister. Hageja ei saanud kontrollida, kas pärast koristamist jäi kuhugi mittelubatud mikroobe. Tsehh kontrolliti 18.10.2011.a täielikult üle ning siis oli kõik korras. Seega ei saanud hageja olla süüdi mikrobioloogilises saastamises ja töölepingu ülesütlemine on tühine. Hageja palub kostjalt välja mõista

§ 109lg 1 alusel kolme kuu palga suuruse hüvitise 3418.77 eurot.

Kostja ei teatanud hagejale töölepingu ülesütlemisest

§ 97lg 2 kohaselt ette ning tasus hüvitist 15 päeva eest.

Hagejal on saamata hüvitis 15 päeva eest 178.05 eurot. Kuna hageja töötasu oli suurem kui kostja poolt makstu, tuleb kostjal täiendavalt tasuda puhkusekompensatsiooni 61.77 eurot. Töövaidluskomisjon jättis hageja nõuded 31.01.2012.a otsusega rahuldamata. KOSTJA VASTUVÄITED

1. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt esitas hageja hagiavalduses nõudeid rohkem ja suuremas summas, kui töövaidluskomisjonile esitas. Kuna töötaja 03.01.2011.a töölepingu muudatuse järgselt lepingut üles ei öelnud, tuleb eeldada, et ta ei olnud muudatuse vastu. Töötasu vähendamine oli ettevõttele majanduslikult vajalik, toimus mõistlikus ulatuses ning hageja sai töötasuna rohkem kui miinimumpalk. Hilisemalt on hageja töötasu tõstetud ning hageja on saanud rohkem, kui töölepingus ette nähtud. Ei ole aru saada, kas hageja töötasu nõue on koos tulumaksuga või ilma. Hageja nõue ületunni tasu osas ei vasta ITVLS §-le 24 lg
2. Hageja täiendavad nõuded tuleb jätta läbi vaatamata. Kostja ei ole rikkunud töölepingu lõpetamise vorminõudeid, töötaja rikkumised on fikseeritud kirjalikult. Hageja vastutas desinfitseerimise ja koristusplaani täitmise eest. Hageja tekitas kostjale 2 hügieeninõuete rikkumisega suure kahju ja põhjustas korduvalt tootmise seiskumise, mis on raske rikkumine. Hageja oli juba saanud samalaadse rikkumise eest eelnevalt karistada. Tööandja korraldas rikkumiste vältimiseks täiendkoolitusi. Keemilise töötlemise spetsialisti olemasolu ei vähenda hageja vastutust sanitaarhügieeninormide täitmise eest. Ametijuhendi p 3.9 kohaselt instrueerib hageja tsehhi töötajaid ja p 3.12 kohaselt kontrollib sanitaarhügieeni normide täitmist. Kuna hageja rikkus töökohustusi korduvalt, ei pidanud kostja lepingu lõpetamisest ette teatama. Hageja on saanud puhkusekompensatsiooni. Kostja oli kohtuistungil nõus, et hageja nõuded, mida töövaidluskomisjonis ei arutatud, ei ole aegunud. Kostja oli kohtuistungil 2010.a töötasu nõudega nõus, töötajal jäi oktoobrist detsembrini saamata üle 14 000 krooni. Kostja väidete kohaselt teavitati hagejat töötasu vähendamisest suuliselt 2010.a septembris, aga siis ei täpsustatud, mis ajast ja kui palju töötasu väheneb. KOHTU SEISUKOHAD
3. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Kohus loeb TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel ja kohtule ning töövaidluskomisjonile esitatud dokumentaalsete tõenditega tuvastatuks järgmised asjaolud: • 06.09.2010.a sõlmis hageja kostjaga töölepingu, mille kohaselt hageja töötas kostja juures tsehhi meistrina. Hageja töötasuks oli 894.76 eurot; • 03.01.2011.a sõlmitud töölepingu lisa nr 1 kohaselt leppisid pooled kokku töötasus 5.33 eurot/tunnis ning kui tööd ei toimu, siis 1.73 eurot/tunnis; • 21.10.2011.a käskkirjaga nr 32 lõpetas kostja töölepingu

§ 88lg 3 ja töölepingu § 9 lg 2.2 alusel.

Töölepingu p 9.2.2 järgi oli hagejal kohustus hoiduda tööandja juures tegudest, mis takistavad teistel töötajate ja tööandjal oma kohustuste täitmist või kahjustavad tööandja huve; • Hageja esitas töövaidluskomisjoni avalduse, milles palus:

1. tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus,
2. Lõpetada tööleping töövaidluskomisjonis,
3. mõista kostjalt välja saamata töötasu 2186.53 eurot ja
4. mõista kostjalt välja hüvitis 2684.28 eurot töölepingu ebaseadusliku lõpetamise tõttu; • töövaidluskomisjon jättis 24.01.2012.a otsusega Galina Sapožnikova avalduse rahuldamata. Hageja on kohtumenetluses esitanud järgmised nõuded:
5. tuvastada poolte vahel sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisus ja lugeda tööleping lõppenuks 21.11.2011.a;
6. mõista kostjalt välja saamata jäänud töötasu ja ületunnitasu kokku 3958.65 eurot ning puhkusekompensatsioon 61.77 eurot;
7. mõista kostjalt välja hüvitis töölepingu lõpetamisest vähem ette teatatud aja eest 178.05 eurot;
8. mõista kostjalt välja kolme kuu töötasu suurune hüvitise töölepingu ebaseadusliku ülesütlemise eest 3418.77 eurot.
9. Kostja leiab ebaõigesti, et töövaidluskomisjonis esitatud nõuded tuleks jätta läbi vaatamata. ITVLS § 24 lg 3 sätestab tõepoolest, et hagis võib esitada üksnes samad nõuded, mis esitati töövaidluskomisjonile. Samas on see säte oluline ainult nõuete aegumise kohaldamiseks, seadus ei võta avaldajalt õigust pöörduda töövaidluskomisjonile esitamata nõuetega otse kohtusse. Hageja uued nõuded ja asjaolud on käsitatavad iseseisva hagiavaldusena ja seega lubatavad. Sisuliselt samale seisukohale on asunud ka Riigikohus erinevates lahendites (näiteks 16.06.2011.a Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-41-11). Kostja ei ole nõuete aegumisele viidanud ning on olnud 17.05.2012.a kohtuistungil nõus, et hageja nõuded ei ole aegunud. Hageja ei ole töövaidluskomisjonile ja kohtule esitanud teineteist välistavaid nõudeid (näiteks lepingu lõpetamise eest rahalise hüvitise väljamõistmist ja tööle ennistamist). 3
10. Kostja lõpetas töölepingu 21.10.2011.a käskkirjaga nr
11. Kohus leiab, et käskkirja saab käsitleda lepingu ülesütlemise avaldusena ning see vastab

§ 95nõuetele.

Käskkiri on esitatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormist ning sellest on näha ka töölepingu lõpetamise põhjus. Käskkirjast nähtub, et kostja lõpetas töölepingu

§ 88

lg 3 alusel seoses sellega, et hageja eiras tööandja mõistlikke kohustusi ja rikkus töökohustusi. Käskkirjas on viidatud ka töölepingu p-le 9.2.2 ning seega oli hagejal võimalik aru saada, millisel põhjusel on tööleping lõpetatud. 6.

§ 88

lg 3 sätestab, et tööandja võib töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Kostjal on kohustus tõendada, et hageja rikkus oma töökohustusi. Kostja on töövaidluskomisjonis ning kohtus selgitanud, et hageja rikkus sanitaarhügieeni norme, kuna hagejal oli kohustus kontrollida seadmete ja tootmismasinate puhtust ja korrasolekut. Kostja on esitanud 19.07.2011.a käskkirja nr 13, millega hagejale tehti noomitus tsehhide ja seadmete hügieeni- ja sanitaarnõuete rikkumise tõttu. 19.10.2011.a käskkirjaga karistati hagejat range noomitusega töötaja ebaõige instrueerimise eest. Kohus leiab, et kostja ei ole hagejapoolset töölepingu rikkumist tõendanud. Töölepingu ülesütlemise teates (käskkirjas) on viidatud töölepingu p-le 9.2.2, mille järgi oli hagejal kohustus hoiduda tööandja juures tegudest, mis takistavad teistel töötajate ja tööandjal oma kohustuste täitmist või kahjustavad tööandja huve. Kalatöötlemistsehhi meistri ametijuhendi p 3.12 kohaselt oli hagejal kohustus kontrollida töötajatele kehtestatud sanitaar- ja hügieeninormide järgimist. P 3.13 järgi oli hageja kohustus kontrollida muuhulgas puhtuse ja korra hoidmist töökohtadel. P 3.9 järgi instrueeris hageja tsehhi töötajaid töönormide omandamisel ja tootmisülesannete täitmisel. Hageja on neist punktidest tulenevaid ülesandeid selgitanud 04.10.2012.a. Hageja selgituste kohaselt pidi tema kontrollima, kas töötajad koristavad töökoha, desinfitseerivad käsi ja kasutavad eririietust. Masinate puhastamise eest vastutas veterinaar. Kostja ei ole selgitanud, milles täpselt hageja töökohustused seisnesid ja millist kohustust ta rikkus. Kostja ei ole tõendanud, et tsehhis leitud bakter on tekkinud seoses hageja poolsete töökohustuste rikkumisega. 01.03.2011.a käskkirjast nähtuvalt on vajalikuks peetud luua osaühingus ruumide keemilise töötlemise spetsialisti ametikoht. Kostja ei ole selgitanud, mil määral vastutas hageja ruumide keemilise töötlemise eest. Kostja 19.07.2011.a ja 19.10.2011.a käskkirjad ei tõenda hageja töökohustuste rikkumist, kostja peaks selgitama ja tõendama hageja täpseid tööülesandeid. Tsehhi koristaja 18.10.2011.a seletuskirja kohaselt ei teavitanud hageja koristajat sellest, et iga päev tuleb rasvaseid pindu vahaga töödelda, samas ei ole kostja tõendanud, et hagejal selline teavitamise kohustus oli. Kostja ei ole viidanud ühelegi õigusaktile ega selgitanud, milliste sanitaar- ja hügieeninormide järgimist pidi hageja kontrollima ning mida talle täpselt ette heidetakse. Ainuüksi bakteri leidmine tsehhis ei tõenda, et hageja mingeid kohustusi rikkus. Seega tuleb lugeda, et töötaja kohustuste rikkumine ei ole tõendatud ning töölepingu ülesütlemine on

§ 104lg 1 kohaselt tühine.

Kohus loeb

§ 107lg 2 ning § 97 lg 2 p 2 alusel töölepingu lõppenuks alates 21.11.2011.a.

7. Hageja palus mõista kostjalt välja saamata jäänud töötasu ja ületunnitasu 01.09.2010.a kuni 31.10.2011.a eest kokku 3958.65 eurot ning puhkusekompensatsiooni 61.77 eurot. 03.01.2011.a sõlmitud töölepingu lisa nr 1 kohaselt leppisid pooled kokku töötasus 5.33 eurot/tunnis ning kui tööd ei toimu, siis 1.73 eurot/tunnis. 4

§ 37

lg 1 kohaselt kui tööandja ei saa ettenägematutest, temast mitteolenevatest majanduslikest asjaoludest tulenevalt anda töötajale kokkulepitud ulatuses tööd, võib ta töötasu kuni kolmeks kuuks 12-kuulise ajavahemiku jooksul vähendada mõistliku ulatuseni, kuid mitte alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära, kui kokkulepitud töötasu maksmine oleks tööandjale ebamõistlikult koormav.

§ 37

lg 4 kohaselt informeerib tööandja enne töötasu vähendamist töötajaid ning konsulteerib nendega töötajate usaldusisiku seaduses sätestatud korras. Tööandja peab teatama töötasu vähendamisest vähemalt 14 kalendripäeva ette. Seega paneb poolte vahel kokku lepitud lisa p 4.4 töötaja kehvemasse olukorda kui seaduses ette nähtud, kuna ei sätesta töötaja etteteatamise vajadust. Samuti puudub poolte vahel kokku lepitud punktis piirang, mille kohaselt töötasu ei või alandada rohkem kui kolmeks kuuks 12-kuulise ajavahemiku kestel. Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud töölepingu lisa nr 1 p 4.4 sõlmitud kokkulepe töötasu kohta on ülaltoodud põhjustel seadusega vastuolus ja

§ 2kohaselt tühine.

Seega tuleb alates 01.01.2011.a kohaldada poolte vahel sõlmitud lisa nr 1 p 4.1, mille kohaselt töötasu suuruseks on 5.33 eurot/tunnis. Hagejal ei olnud

37 lg 5 järgi kohustust töölepingut lõpetada, see oli hageja õigus. Kohus ei saa tõlgendada töölepingu jätkumist hageja nõusolekuna seadusele mittevastava lepingutingimuse kokkuleppimiseks. Vaidlusalune kokkulepe on tühine kui seadusega vastuolev, selle tühisus ei sõltu hageja nõusolekust. Kostja oli kohtuistungil 2010.a töötasu nõudega nõus ja leidis, et töötajal jäi 2010.a oktoobrist detsembrini saamata üle 14 000 krooni. Töövaidluskomisjonile esitatud seisukohas oli kostja nõus, et 2010.a oktoobrist kuni detsembrini sai hageja 1215 eurot vähem kui lepingus ette nähtud. Hageja arvestuse kohaselt jäi tal 2010.a saamata 2396.11 eurot (tl 34). Kostja ei ole hageja esitatud töötundide arvu ümber lükanud ning poolte esitatud tabeleid võrreldes nähtub, et hageja on töötundide arvu võtnud kostja poolt töövaidluskomisjonile esitatud tabelist. Samast tabelist on hageja võtnud ka hagejale kostja poolt tasutud summad. Kostja ei ole hageja poolt 2010.a kohta esitatud saamata töötasu arvestust ümber lükanud ega sellele selgelt vastu vaielnud. Kostja ei ole vaidlustanud ka hageja esitatud ületundide arvestust. Hageja on esitanud töötasu arvestuse tabeli kuni 2011.a oktoobrini (k.a). Hageja arvestuse kohaselt on kostja jätnud hagejale maksmata töötasu ja ületunnitasu 01.09.2010.a kuni 21.10.2011.a eest kokku 1540.29 eurot. Kohus rahuldab selles summas hagi

§ 28lg 1 p 2 ja § 44 lg 7 alusel.

Hageja ei ole selgitanud ega töötasu arvestuse tabelis näidanud, milliste arvutuste kohaselt on tema töötasu nõude suuruseks 3958.65 eurot. Töölepingu ja lisa 1 kohaselt peetakse töötasult kinni maksud, s.t hageja on näidanud töötasu brutosummas. 8. Hageja palub kostjalt välja mõista puhkusekompensatsioon 61.77 eurot. Hageja selgituste kohaselt on kompensatsiooni nõue tekkinud sellest, et töötasu kokkulepe 1.73 eurot/tunnis on tühine. Kostja ei ole summat vaidlustanud ning kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja

§ 28lg 2 p 3 alusel puhkusekompensatsiooni 61.77 eurot.

9. Kohus luges kohtuotsuse punktis 6 töölepingu lõppenuks alates 21.11.2011.a, pooled sõlmisid töölepingu 01.09.2010.a. Tulenevalt

§-st 97 lg 2 p 2 oli kostjal kohustus lepingu lõpetamisest ette teatada vähemalt 30 kalendripäeva. Hageja on 30 päeva hüvitiseks arvestanud 1139.59 eurot ja võtnud sellest maha kostjalt juba saadud hüvitise 961.54 eurot. Kostja ei ole hageja arvestust vaidlustanud ning kohus mõistab kostjalt välja hüvitis töölepingu lõpetamisest vähem ette teatatud aja eest

§ 100lg 5 alusel 178.05 eurot.

10. Viimase nõudena on hageja palunud kostjalt välja mõista kolme kuu töötasu suuruse hüvitise töölepingu ebaseadusliku ülesütlemise eest 3418.77 eurot.

§ 109

lg 1 sätestab, et kui kohus lõpetab töölepingu, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu 5 ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Kostja ei ole hüvitise vähendamist taotlenud ja seega mõistab kohus hüvitise välja kolme kuu keskmise palga ulatuses. Hageja on lähtunud ühe kuu keskmisest töötasust 1139.59 eurot ning kostja ei ole tõendanud, et hageja keskmine töötasu oleks summaliselt teistsugune. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 3418.77 eurot. Kokku mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 5198.88 eurot. 11. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus leiab, et kuna hagi kuulub rahuldamisele esialgu esitatud nõude ulatuses, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid. Gerty Pau Kohtunik 6