lg 2, kuna oli poolte vahel kokkulepe, et kostja poolt hagejale müüdava painutuspingiga saab hageja töödelda värvitud plekki. Seega ei olnud hageja poolt kostjale üle antud asjal kokkulepitud omandusi.
lg 1 alusel vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest müüja, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selle üle, et nimetatud puudused olid olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal 2
lg 1 kohaselt peab ostja teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama.
lg 2 alusel oma majandus- või kutsetegevuses müügilepingu sõlminud ostja peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Hageja on õigeaegselt teavitanud kostjat lepingutingimustele mittevastavusest ning mittevastavust piisavalt täpselt kirjeldanud. 6.
lg 1 järgi müüjat loetakse müügilepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas ka siis, kui asja parandamine või asendamine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui müüja keeldub õigustamatult asja parandamast või asendamast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Antud juhul oli asja asendamine võimalik asjaga, millel oleks müügilepingu sõlmimisel kokkulepitud omadused ning vastava ettepaneku hageja kostjale ka tegi, ent kostja sellega ei nõustunud. 7. Hageja palus vastavalt
, § 103 lg 1, § 189 lg 1, § 208 lg 1, 217 lg 1, lg 2, § 220 lg 1, § 223 lg 1, lg 3 kohustada kostjat tasuma 6.156.00 eurot Viru Maakohtu tagatiskontole 3 päeva jooksul alates tsiviilasjas tehtava kohtuotsuse jõustumisest ning kantud summa üle kanda hageja arveldusarvele pärast seda, kui üks pooltest on esitanud kohtule akti kantimispingi ning rullkääride kostjale üleandmise kohta. KOSTJA VASTUVÄITED
lg 2 p 1, siis kogu hageja sisuline positsioon viitab sellele, et hageja süüdistab kostjat teadavalt talle ebasobiva painutuspingu müümises. 10. Peamine väide, millele hageja tugineb on see, et kostja olevat müügieelsete läbirääkimiste käigus hageja poolt näidatud näidistena plekk-materjali (nii värvitud kui värvimata plekk), mida väidetavalt sooviti hageja poolt töötlema hakata. Märgitud väide on olulises osas ebatäpne ning ainetu. Poolte kohtumisel näidati kostjale materjale, millega 3
lg 2 p 2 tulenevalt, on hageja samas üritanud kogu oma positsiooni püstitada tuginedes viitele, mille kohaselt asi ei vasta lepingutingimustele kuna painutuspink ei sobi teatud eriliseks otstarbeks, milleks hageja seda vajab ja mida kostja lepingu sõlmimise ajal väidetavalt teadis.
14. Hoolduslehes märgitu, mille kohaselt hageja soovib teha topelt paineid ja sellisel juhul läheb lehe paksuseks 2 mm kirjeldab ilmselgelt hageja soovide mittevastavust kõnealuse lepingueseme omadustele. Samas nagu hagi lk 1 märgitud, avaldaski hageja kostjale, et soovib kantida kuni 1 mm paksust terasplekki. 1 mm teraspleki töötlemiseks oli samas lepingu ese igati sobiv. Sellest tulenevalt on täiesti ainetu hageja viide
lg 1 lähtuvalt oma klienti igal viisil aidata saades täpsemat informatsiooni hagejale sobivate lahenduste välja pakkumiseks, võimaldades sellega kliendile head teenust. Samas ei ole kostja võimuses panna lepinguese toimima viisil, milleks see ei ole tootja poolt ette nähtud. 15.
lg 1 sätestab, et lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Käesoleval juhul ei ole ühtegi lepingu rikkumist kostja poolt toime pandud. Kostja üldse ei ole lepingut rikkunud. Asjaolu, et väidetav pink ei sobi ostjale, ei ole müüja riisiko. Hageja on oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev professionaalne isik, kes kannab ise vastust oma äritegevuse käigus tehtud otsuste eest. Kostja leidis, et hageja taganemisavaldus ja selle täiendus on seadusevastased, põhjendamata, motiveerimata ning alusetud. Taganemisavaldus ei vasta materiaalsetele eeldustele ja taganemisavaldus on tühine ning sellel ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Taganemine vastab TsÜS § 67 lg 1 järgsetele tehingu tunnustele. TsÜS § 84 lg 1 sätestab, et tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. HAGEJA SEISUKOHT
MENETLUSE KÄIK
lg 1 kolmanda lause alusel lisaks hagiavalduses toodule välja mõista kostjalt ajavahemiku 10.02.2011 – 26.05.2011 eest intressi määraga 1.25% aastas summas 22.14 eurot, ajavahemiku 27.05.2011- 30.04.2012 eest arvestatud viivist 457.49 eurot ja edasi TsMS § 367 alusel viivist põhinõudelt seadusejärgses määras kuni nõude täieliku tasumiseni. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
) § 9 lg 1 tulenevalt leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.
lg 1 kohaselt pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud.
lg 1 järgi nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping.
lg 2 kohaselt pakkumusele nõustumuse andmisega on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. Kui nõustumus väljendub teos, mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost teada sai, välja arvatud juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast või tavast tulenevalt loetakse leping sõlmituks teo tegemisest. Kostja poolt esitatud arve tasumisega väljendas hageja nõustumust kostja 08.02.2012 pakkumises toodud seadme omandamiseks. 6
lg 1 alusel asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Võlaõigusseadus ei sätesta müügilepingu kohustuslikku kirjalikku vormi ja
Samas kirjaliku lepingu sõlmimata jätmine ei vabasta pooli tõendamiskoormisest. TsMS § 230 lg 1 alusel kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna käesolevas asjas ei ole pooled tõendamiskoormise jaotuses teisiti kokku leppinud, siis hagi rahuldamiseks peab hageja tõendama, et kostja rikkus müügilepingut ning et kostja tarnitud seade ei vasta lepingupoolte vahel kokkulepitule. 28. Üleandmise-vastuvõtmise akti nr 03/11-011 järgi painutuspink ja rullkäärid anti hagejale üle 28.03.2011 (t. lk. 27).
lg 1 esimese lause järgi müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Kuna müügi ese on hagejale üle antud, siis käesolevas asja on tõendamiskoormis hagejal, kes peab ka tõendama, et temale müüdud painutuspink ei vasta lepingutingimustele. 29. Hagejale tehtud pakkumise järgi painutuspink Scantools HM MB 3000L on lihtsalt kasutatavad vastupidavad tahvelpainutusmasinad, sobivad kuni 1 mm teraspleki painutamiseks, ava laiusega 3 020 mm, ava kõrgusega 35 mm ja painutusnurgaga 135 mm (t. lk. 55). Et hagejale müüdud painutuspink ei vasta kostja pakkumises toodud tingimustele, st. et sellega ei saa kuni 1 mm terasplekki painutada, ei ole hageja väitnud. Hageja heidab kostjale ette, et tema poolt tarnitud painutuspink ei vasta hageja nõudmistele, sest enne lepingu eseme eest tasumist kostja esindaja kinnitas seadme sobivust värvitud pleki töötlemiseks, kuid tegelikult painutuspink värvitud pleki painutamiseks ei sobi. 30 Hageja ei ole kirjalikult teatanud kostjale, millistele nõudmistele kostja poolt tarnitav painutuspink peaks vastama. Hagiavalduse ja kohtuistungil üle kuulatud hageja tunnistajate P P ja R M ütluste kohaselt kasutab hageja oma töös 0.45- 0.5 mm paksusega värvitud plekki. Hageja poolt tarnitud painutuspingiga ei ole võimalik värvitud plekki painutada, kuna see kraabib plekki (t. lk. 103-105, 107, 108). Kohus leiab, et kostja esindaja hageja tootmishoones käimine ja hageja poolt kasutatavate plekkidega tutvumine ei ole piisavaks 7
lg 1 alusel ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. Vaidlust ei ole selle üle, et painutuspink Scantools HM MB 3000L ja selle dokumentatsioon vastab kostja poolt toodud müügitingimustele.
lg 1 alusel pakkumusega võrreldes olulisi muudatusi sisaldav vastus pakkumusele on pakkumuse tagasilükkamine ja samal ajal uus pakkumus. Kuivõrd hinnapakkumine hagejale esitati kirjalikult, siis
lg 1 alusel oli hagejal võimalik enne pakkumisega nõustumist vastata pakkumisele samuti kirjalikult, milles muu hulgas tuua esile seda, et nõustub pakkumisega tingimusel, kui pakutud pink painutab ka värvitud plekki. Kuna seda ei ole tehtud ja tarnitud pink on hageja poolt vastu võetud, siis puudub alus väita, et kostja müügilepingut rikkus. Seega vastus käesoleva otsuse punktis 26 toodud küsimustele 1 ja 2 on jaatav, s.t müüdud asi vastab müügilepingus sätestatud tingimustele ja kostja ei ole müügilepingut rikkunud. 32.
lg 1 järgi, kui asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist, kui see on võimalik ja sellega ei põhjustata müüjale võrreldes teiste õiguskaitsevahendite kasutamisega ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust, lepingutingimustele mittevastavuse olulisust ning ostja võimalust saada lepingutingimustele vastav asi oluliste ebamugavusteta mujalt. Müüja võib parandamise asemel asendada asja lepingutingimustele vastava asjaga. 03.05.2011 koostatud hooldustööde lehe järgi teostas tehase esindaja painutuspingi hooldust, mis ei tähenda et pink ei vasta lepingutingimustele..
lg 2 punkti 2 alusel asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. Vaidlusalune painutuspink vastab hinnapakkumises toodud tingimustele ja on kasutatav 1 mm paksust teraspleki painutamiseks. Olukorras, kui hagejale hinnapakkumise sisu oli arusaadav, siis puudub alus asuda seisukohale, et painutuspink ei vasta müügilepingu tingimustele. Seega kostja ei vastuta hageja ees ja hagejal ei saa tekkida lepingust tulenevat nõuet kostja vastu, mistõttu tuleb hagi rahuldamata jätta. Menetluskulud 33. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jäetakse rahuldamata, jätab kohus kõik menetluskulud hageja kanda. 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.