← Eesti

2-12-48657/4

Obsah (9)§ 113§ 396§ 397§ 402§ 416§ 76§ 82§ 101§ 108

2-12-48657 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Lembit Käis Otsuse tegemise aeg ja koht 3. jaanuar 2013. a Põlva Tsiviilasja number 2-12-48657 Tsiviilasi S. AS

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas) põhinõudelt - 9672,82 eurot - alates 22.11.2012 kuni põhinõude kohase täitmiseni.

  1. Jätta menetluskulud M. O. . 2.1 Välja mõista M. O. . AS-i kasuks 600 (kuussada) eurot hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu katteks. 2.2 M. O. menetluskulult tasuma viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest 2-12-48657 kuni täitmiseni.
  2. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Otsus tehakse avalikult teatavaks Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja kantselei kaudu 03.01.2013 kell 15.
  3. Hageja võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada kaja Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hageja nõuded ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS S. (hageja) ja M. O. ) 07.12.2006 laenulepingu nr 06231640-EV, mille alusel andis hageja kostjale laenu summas 19186 eurot. Kostja kohustus laenusumma koos intressiga (määraks 6 kuu Euribor + 6,3 % aastas) tagasi maksma iga kuu
  4. kuupäevaks tehtavate osamaksetena hiljemalt 07.12.
  5. Osamaksete mitteõigeaegse tasumise korral kohustus kostja maksma viivist. Lepingust tulenevate kostja kohustuste täitmise tagamiseks seati tagatisena hüpoteek kinnistule (registriosa nr 615838), asukohaga xxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kostjapoolsete lepingurikkumiste tõttu ütles hageja 01.02.2010 laenulepingu ennetähtaegselt üles. Hüpoteegi realiseerimisest laekus võla katteks 6659,25 eurot. Kuna kostja ei täitnud oma lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt, sellepärast nõuab hageja kostjalt 14927,62 euro väljamõistmist, millest on laenu võlgnevus – 9672,82 eurot, laenuintress 942,42 eurot, viivis (seisuga kuni 21.11.2012) laenult 3708,54 eurot, varakindlustuse võlgnevus 473,97 eurot, viivis (seisuga kuni 21.11.2012) varakindlustuse võlgnevuselt 97,91 eurot ning kirjade saatmise kulu – 31,96 eurot. Ka nõuab hageja kostjalt edasi viivist

§ 113

lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas) põhinõudelt – 9672,82 eurot kuni selle tasumiseni. Peale selle nõuab hageja kostjalt menetluskulu, s.o hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu – 600 euro väljamõistmist ning menetluskulult viivist

113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Kostja vastuväited Kostja on hagiavalduse koos lisadega kätte saanud 27.11.2012 (tl 31), kuid ei ole kohtule määratud tähtajaks, s.o hiljemalt 21 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest saatnud 2

(5)2-12-48657 kirjalikku vastust. Kohus on kostjat hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega (tl 29). Kohtu põhjendused TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on hagiavalduse ja selle lisad saatnud kostjale tähitud kirjaga postiteenuse osutaja vahendusel. Nimetatud menetlusdokumendid on üle antud kostjale isiklikult 27.11.2012 (tl 31). Seega saab kohus lugeda menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks TsMS §-de 312 lg 1 ja 313 lg 1 alusel. Kohus leiab, et hagi tuleb hageja taotlusel rahuldada tagaseljaotsusega TsMS §-de 392 lg 5 ja 407 lg 1 alusel, sest kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt (s.o 18. detsembriks 2012) vastanud ja kohus on teda hoiatanud tagaseljaotsuse tegemise võimalikkusest ning hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Samuti ei esine käesoleval juhul TsMS § 407 lg 5 p-des 1-3 ja lg-s 51 sätestatud aluseid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise.

§ 396

lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

§ 397

lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.

§ 402

sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

§ 416

lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osamaksetena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist.

§ 76

lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 82

lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

§ 101

lg 1 punkti 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.

§ 108lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub rahalist kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. 3

(5)2-12-48657

§ 101

lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustrust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 113

lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hagi on tõendatud hagiavaldusele lisatud tõenditega (tl 7-26) ja õiguskult põhjendatud. Seega tuleb

§-de 396 lg 1, 397 lg 1, 402, 76 lg 1 ja 101 lg 1 p 1 alusel kostjalt hageja kasuks välja mõista 14927,62 eurot, sealhulgas tasumata laen 9672,82 eurot, laenuintress 942,42 eurot, viivis (seisuga kuni 21.11.2012) laenult 3708,54 eurot, varakindlustuse võlgnevus 473,97 eurot, viivis (seisuga kuni 21.11.2012) varakindlustuse võlgnevuselt 97,91 eurot ning kirjade saatmise kulu – 31,96 eurot. Täiendavalt kuulub kostjalt väljamõistmisele TsMS § 367 alusel viivis

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas) põhinõudelt – 9672,82 eurot - alates hagi esitamisest 22.11.2012 kuni põhivõla kohase täitmiseni. Käesoleva tsiviilasja hagihind hagiavalduse esitamise ajal kehtinud TsMS § 124 lg 1 ja § 133 lg 1, 2 kohaselt on 15701,45 (14927,62 + 9672,82 x 8%) eurot. TsMS § 173 lõigete 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja 2 alusel täielikult kostja kanda. Vastavalt TsMS §-le 1741 lõikele 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on taotlenud kostjalt menetluskuluna vaid hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu – 600 euro - väljamõistmist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 600 eurot (tl 3). Seega on põhjendatud hageja taotlus hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 639,11 euro väljamõistmiseks. 4

(5)2-12-48657 Menetluskulult tuleb vastavalt hageja esitatud taotlusele maksta viivist

§ 113lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude kohase tasumiseni. Ts

MS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Lembit Käis kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.