← Eesti

2-12-54226/4

Obsah (7)§ 407§ 444§ 367§ 173§ 1741§ 138§ 177

2-12-54226 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Rita Kulberg Otsuse tegemise aeg ja koht 17.jaanuar 2013 Põlva kohtumaja, Põlva Võru tn 12 Tsiviilasja number 2

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele 2

(4)2-12-54226 kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja saab lahendada tagaseljaotsusega

§ 407

lg 1 alusel, sest kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud ja hageja on juba hagiavalduses esitanud taotluse (tl 5) tagaseljaotsuse tegemiseks.

§ 407

lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse teha

§-s 407 lg 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata.

§ 444lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Otsusest parema arusaamise ja täitmise huvides peab kohus siiski vajalikuks käesolevas otsuses ära märkida hageja nõude põhjendused ja otsuse õiguslikud põhjendused. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hagi on tõendatud hagiavaldusele lisatud dokumentidega (tl-d 11-60) ning õiguslikult põhjendatud hagiavalduses märgitud asjaoludega. Kostja võlgneb hagejale tagastamata laenuna hageja nõutud ulatuses 46 000 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks VÕS § 76 lg 1, § 108 lg 1, 101 lg 1 p 1 alusel välja mõista.

§ 367

sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja taotlusel tuleb alates hagi esitamisest so alates 18.12.2012 kostjalt viivis välja mõista VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ( EKP intress + 7% aastas ) põhivõlgnevuselt.

§ 173

lõigete 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 1741

lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. 3

(4)2-12-54226 Vastavalt

§-le 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad hageja menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Hageja juba hagiavalduses ja 16.01.2013 esitatud menetluskulude nimekirjas ( tl 67-68) on taotlenud menetluskuluna kostjalt riigilõivu 850 euro väljamõistmist ja on esitanud ka menetluskulu kandmist tõendava maksekorralduse (tl 7). Seetõttu määrab kohus

§ 1741

lg 3 alusel käesolevas tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruse.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138lg 2 kohaselt on üheks kohtukuluks riigilõiv.

Hagi esitamisel on tasutud 18.12.2012 riigilõivu 850 eurot. Tegemist on Riigilõivuseaduse Lisa 1 kohaselt avalduse või kaebuse veebilehe www.e-toimik kaudu esitamisel sätestatud riigilõivu täismäärast madalama riigilõivumääraga. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kogu tasutud riigilõiv so 850 eurot. Hageja taotlusel ning

§ 177

lg 2 alusel tuleb käesolevas otsuses ka märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§-s 468 lg 1 p 2 sätestatust tulenevalt kuulub tagaseljaotsus tagatiseta viivitamatult täitmisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.