3-11-60/29

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Agu Timmi ja Einar Vene 25. jaanuar 2013, Tartu 3-11-60 Haldusasi Dmitri Galkini kaebus Viru Vangla toiminguga tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Halduskohtu 28. veebruari 2011. a otsus Viru Vangla apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Dmitri Galkin Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON 1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. 2. Jätta apellandi menetluskulud tema enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikust teatavakstegemisest arvates, st kuni 25. veebruarini 2013. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Viru Vangla 28. juuni 2010. a käskkirjaga nr 6.-3/1356-D määrati kinnipeetav Dmitri Galkinile kahe ööpäeva pikkune kartserikaristus, kuna D. Galkin omas kambris keelatud esemeid, milleks olid suitsukeeraja, tubakas ja viltpliiats. D. Galkin esitas distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja kehtetuks tunnistamiseks vaide, kuna läbiotsimine toimus ajal, mil suitsetamine oli lubatud. Kartserikaristus pöörati täitmisele ajavahemikul 10. kuni 12. juulini 2010. Viru Vangla 29. septembri 2010. a vaideotsusega vaie rahuldati ja tunnistati kehtetuks distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri. D. Galkin esitas Viru Vanglale 24. oktoobril 2010 kahju hüvitamise taotluse summas 10 000 krooni seoses kantud kartserikaristusega. 12. jaanuaril 2011 tegi Viru Vangla D. Galkinile ettepaneku sõlmida kompromiss ning hüvitada kaebajale tekkinud kahju 6,40 euro ulatuses, kuid kaebaja keeldus sellest. 27. jaanuaril 2011 rahuldas Viru Vangla osaliselt D. Galkini kahju hüvitamise taotluse 6,40 euro ulatuses, mis kanti kaebaja vanglasisesele isikuarvele 4. veebruaril 2011. 2. D. Galkin esitas 5. jaanuaril 2011 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus Viru Vangla tekitatud kahju hüvitamist kannatuste eest, mida kaebaja pidid kartseris olles taluma. Kaebuse põhjenduste kohaselt kannatab kaebaja krooniliste selja- ja jalavalude käes. Kaebajal on 1 tuvastatud töövõimekaotus 50% ulatuses. Kartseris oli madrats ette nähtud ainult magamiseks. Seista oli kaebajal raske, samuti oli raske ja ebamugav istuda seljatoeta toolil. Kaebaja oli sunnitud seetõttu külmale betoonpõrandale pikali heitma. Ka söömine valmistas kaebajale ebamugavust, kuna sööma pidi kiiresti ja sedagi tuli teha põrandal istudes. Kui kaebaja kartserisse paigutati, võeti talt ära korsett, mis ta selga toetas. Korsett toodi kaebajale tagasi alles kartserikaristuse kandmise teiseks päevaks. Kaebaja soovis ka madratsi kartserikambrisse jätmist, kuid sellest keelduti. Pärast kartserikaristuse kandmist tekkisid kaebajale valud. 3. Tartu Halduskohtu 28. veebruari 2011. a otsusega rahuldati kaebus osaliselt ja mõisteti kaebaja kasuks Viru Vanglalt välja 13,60 eurot. Otsuse põhjenduste kohaselt on väljakujunenud kohtupraktika kohaselt kahjuhüvitis ühe kartseris viibitud ööpäeva eest 6,40 eurot. Viru Vangla on kaebajale hüvitanud tekkinud kahju ühe ööpäeva eest, kuid kaebaja viibis kartseris kaks ööpäeva, mistõttu on õigustatud, et kaebaja kahjuhüvitise summat tuleb suurendada veel vähemalt 6,40 euro võrra. Riigikohtu halduskolleegiumi praktikast tuleneb, et õigusliku aluseta kartserisse paigutamine on isiku õigusi niivõrd intensiivselt rikkuv meede, et sellega kaasneb üldjuhul isikule mittevaralise kahju tekkimine, mille eest on õigustatud rahalise hüvitise väljamõistmine (vt nt RKHK 22. märtsi 2006. a otsus nr 3-3-1-2-06; RKHK 28. märtsi 2006. a otsus nr 3-3-1-14-06). Asjas on tuvastamist leidnud, et kaebaja kannatab krooniliste seljavalude käes ning kannab selga toestavat korsetti, mis kartseris oleku ajaks ära võeti ja tagastati alles kartserikaristuse kandmise teisel päeval, mistõttu kaebaja oli sunnitud ühest jalutuskäigust loobuma. Kaebajal ei lubatud päevasel ajal kartseris madratsit hoida, seega tuli kaebajal lamada kõval lavatsil, mis asus põrandal. Kohus ei nõustu vastustajaga seisukohaga, et kuna kaebaja puhul meditsiinilisi vastunäidustusi ei tuvastatud, oli kartseris viibimine lubatav ja ei saanud tekitada täiendavaid terviseprobleeme. Eelpool öeldu põhjal on õiglane kahju hüvitis ühe ööpäeva eest 10 eurot, seega kahe ööpäeva eest 20 eurot. Kuna vastustaja on kaebajale kompenseerinud 6,40 eurot, tuleb täiendavalt kaebaja kasuks välja mõista 13,60 eurot. Kaebaja poolt taotletud hüvitis 10 000 krooni ehk 639,12 eurot on ebamõistlikult suur ning ei ole reaalne, mistõttu tuleb kaebus rahuldada osaliselt. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 4. Viru Vangla apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada osas, millega suurendati tavapäraselt kohtupraktikas kartseris viibimise eest välja mõistetud hüvitist summas 6,40 eurot ühe kartseris viibitud ööpäeva eest 10 euroni ja teha uus otsus asja uueks läbivaatamiseks saatmata. Viru Vangla leiab, et kohus on ebaõigesti hinnanud tõendeid ja ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi. Halduskohus on ebaõigesti tuginenud kaebaja subjektiivsele hinnangule, eiranud kaebaja tervisekaardi andmeid ning on rikkunud põhjendamiskohustust. Apellatsioonkaebuse põhjendused:

1. a)Halduskohus on põhjendamatult suurendanud kohtupraktikas väljakujunenud kahju hüvitise suurust ühe kartseris viibitud ööpäeva eest 6,40 eurolt 10 euroni. Seejuures on halduskohus tuginenud kaebaja subjektiivsele hinnangule, et lamamine kõval lavatsil tekitas kaebajale kannatusi ja seljavalusid. Tulenevalt kuni 31. detsembrini 2011 kehtinud HKMS redaktsiooni (HKMS v.
2. r)§ 25 lg-st 2, § 16 lg-st 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 229 lg-st 2 ei saa tõendiks olla kaebaja subjektiivne hinnang kannatuste tekitamise kohta ning halduskohus on otsuse tegemisel vääralt tuginenud kaebaja subjektiivsele hinnangule.
3. b)Halduskohus on eiranud kaebaja tervisekaardi andmeid otsust langetades. Kaebaja tervisekaardist ei tulene, et kaebajal oleks olnud kartseris viibimise ajal või vahetult pärast seda seljavalusid, seega on väidetavalt tekkinud terviseprobleemid tõendamata. Kaebaja on viibinud kartserikaristuse kandmise ajal meditsiiniosakonnas vastuvõtul, kuid seljavalude üle 2 kurtis kaebaja alles üheksa päeva pärast kartserist vabastamist. Kaebaja ei ole meditsiiniosakonnas kurtnud ka selle üle, et tal puudus kartseris korsett ja madrats, mistõttu ei ole nende puudumine kaebajale terviseprobleeme tekitanud. 5. D. Galkini vastuses apellatsioonkaebusele palutakse apellatsioonkaebus rahuldamata jätta. Vastuse põhjendused:
4. a)Väitmaks, et kõval põrandal/lavatsil lebamine ei saanud kaebajale vaevusi tekitada, peab olema arst-neuroloog. Viru Vangla ei ole esitanud nimetatud spetsialisti tõendit halduskohtule.
5. b)Kaebaja hinnangul ei võetud enne kartserisse paigutamist ega ka pärast sealt vabastamist kaebaja tervisekaardis sisalduvat arvesse.
6. c)Viru Vangla väide, et kaebaja käis kartseris viibimise ajal 10. ja 11. juulil 2011 meditsiiniosakonnas vastuvõtul, ei vasta tõele. D. Galkin palub otsuse langetamisel arvesse võtta meditsiiniosakonna 11. augusti 2010. a vastust nr 6-10/26396-1 ja õiendit RVL nr 9, kuna need näitavad, et kaebaja on teinud kõik endast oleneva, et vangla ta tervislikku olukorda arvestaks. Lisaks kinnitavad nimetatud dokumendid, et kaebajal on vajadus kanda korsetti igapäevaselt ning seda ka kartseris viibides. Kaebajal valutas tõepoolest kartseris viibides magu, mispeale valvur tõi kaebajale tableti valu vastu, kuid mingit meditsiiniosakonna külastamist ei ole toimunud. Kaebaja keeldus Diclaci süstist, kuigi ta selg valutas, sest see oleks omakorda halvasti mõjunud maole.
7. d)Kaebajale on arusaamatu, mis alusel hüvitati talle ainult 6,40 eurot kahe kartseris veedetud ööpäeva eest. Siiani ei ole kaebajale üle kantud kahju hüvitamise summat teise kartseris viibitud ööpäeva eest, mistõttu on õigustatud kaebajale selle eest viivise tasumine. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. 7. Vaidlus apellatsiooniastmes käib ainult väljamõistetud hüvitise suuruse üle. Apellandi hinnangul oli hüvitis liiga suur. 8. Kohtupraktikas kujunenud õigusvastase kartserikaristuse eest maksatava hüvitise suurendamine ei ole välistatud, kui esinevad tavapärasest kartserikaristuse kandmisest erinevad asjaolud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et käesoleval juhul oli selleks kaebaja halb tervislik seisund, mille tõttu võib eeldada, et kartserikaristusega kaasnenud piirangud tekitasid kaebajale suuremaid kannatusi kui tervele inimesele. 9. Iseenesest on õige apellandi seisukoht, et isiku subjektiivne hinnang ei oma sellises olukorras määravat tõenduslikku väärtust. Teisalt ei tuginenudki halduskohus üksnes ja ainult kaebaja subjektiivsele hinnangule. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebajale oli seljavalude tõttu määratud korsett ja et see oli lubatud talle kambrisse (tl 25, 45), kuid kartserikambris sai ta kasutada korsetti ainult teisel päeval ja sedagi vaid ühetunnise jalutuskäigu ajaks. Ringkonnakohtu hinnangul saab lugeda üldiselt teadaolevaks, et isikule, kes meditsiinilistel põhjustel kasutab tugikorsetti, võib selle puudumine olukorras, kus isikul on lamamiseks vaid kõva, ilma madratsita lavats ja istumiseks ilma seljatoeta tool, tekitada täiendavaid kannatusi ja valu. Lisaks loobus kaebaja korseti puudumise tõttu esimesel päeval ühetunnisest jalutuskäigust. Kartserikaristuse kandmise ajal jalutuskäigust täielikult loobumine seetõttu, et tal ei olnud korsetti, viitab ringkonnakohtu hinnangul samuti sellele, et kaebaja seljavaevused olid piisavalt tõsised. 3 10. Asjaolu, et kaebaja kartserikaristuse ajal või vahetult pärast seda seljavaludega seoses arsti poole ei pöördunud, ei tähenda seda, et kartserikandmise ajal kaebaja seljavalusid ei tundnud. Korsetti kasutav isik on kannatanud seljavaevuste all eelduslikult pikema aja vältel (vt ka tl 65). Pikaajaliselt seljavaevuste all kannatanud isik võib enda seljavalu ägenemise põhjuseid ja selle leevendamise võimalusi, samuti arstiabi vajalikkust ja efektiivsust sellises olukorras teada piisavalt hästi, et ta alati arsti poole pöördumist vajalikuks ei pea. Nagu öeldud, ei saa sellest aga teha järeldust, et isik ei tunne valusid või et tema tervislik seisund on hea. 11. Eeltoodust tulenevalt ei näe ringkonnakohus alust halduskohtu poolt välja mõistetud hüvitise vähendamiseks. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja apellandi poolt tasutud riigilõiv 15,97 eurot (tl 90) HKMS § 108 lg 1 alusel apellandi kanda jätta. Maili Lokk Agu Timmi Einar Vene 4