← Eesti

3-12-1595/38

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukooseis Kohtunik Tiina Pappel Otsuse tegemise aeg ja koht 16. oktoobril 2012. a, Tallinnas Haldusasja number 3-12-1595 Haldusasi Rocca

) §-st 83 tulenevat kohustust eraüldhariduskooli tegevuskulude rahastamiseks. RAM Kool esitas Tallinna linnale alates

  1. a septembrist igakuiselt tegevuskulusid puudutavaid arveid.
  2. Tallinna Haridusamet teatas 02.12.2011 kirjaga nr 3.-15/2084, et RAM Kool ei ole teavitanud Tallinna Linnavalitsust oma kooli
  3. a õpilaskoha maksumusest seaduses sätestatud kuupäevaks, mistõttu ei ole vastavaid vahendeid Tallinna linna eelarvesse kavandatud ja kulusid ei ole võimalik tasuda.
  4. 30.07.2012 esitas RAM Kool Tallinna Halduskohtule kaebuse nõudega mõista Tallinna linnalt RAM Kooli kasuks välja 35 673 eurot eraüldhariduskooli tegevuskulude katteks
  5. a juuni eest. Kaebuse rahuldamisel palus kaebaja määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord selliselt, et Tallinna linnal tuleb kohtuotsus täita 20 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest (haldusasi nr 3-12-1595). Kohus võttis 21.08.2012 kohtumäärusega kaebuse menetlusse.
  6. 24.08.2012 esitas RAM Kool Tallinna Halduskohtule kaebuse nõudega mõista Tallinna linnalt RAM Kooli kasuks välja 31 740 eurot eraüldhariduskooli tegevuskulude katteks
  7. a juuli eest. Kaebuse rahuldamisel palus kaebaja määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord selliselt, et Tallinna linnal tuleb kohtuotsus täita 20 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest (haldusasi nr 3-12-1808). Kohus võttis 27.08.2012 kohtumäärusega kaebuse menetlusse ning liitis ühte menetlusse haldusasjaga nr 3-12-
  8. 20.09.2012 esitas RAM Kool Tallinna Halduskohtule kaebuse nõudega mõista Tallinna linnalt RAM Kooli kasuks välja 31 740 eurot eraüldhariduskooli tegevuskulude katteks
  9. a augusti eest. Kaebuse rahuldamisel palus kaebaja määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord selliselt, et Tallinna linnal tuleb kohtuotsus täita 20 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest (haldusasi nr 3-12-2007). Kohus võttis 21.09.2012 kohtumäärusega kaebuse menetlusse ning liitis ühte menetlusse haldusasjaga nr 3-12-
  10. KAEBAJA VÄITED
  11. RAM Kool peab eraüldhariduskooli. EraKS §-st 222 ning

§-st 83 tuleneva rahastamiskohustuse olemasolu on Tallinna linn kinnitanud haldusasjas nr 3-10-2261, kus menetleti Tallinna linna kaebust Eesti Vabariigi kohustamise nõudes Tallinna linnale

-ga pandud lisakohustuste täitmiseks raha eraldamiseks. Tallinna linna asumine üheaegselt erinevatele seisukohtadele viitab linna teadlikule valikule RAM Kooli ees olevaid kohustusi mitte täita. Eraüldhariduskooli tegevuskulude katmises osalemise kohustuse täitmisest keeldumise aluseid ei esine. RAM Kool saatis

§ 83kohase õpilaskoha tegevuskulude hinnakalkulatsiooni 2011.

ja

  1. aasta eest Tallinna Haridusametile koos
  2. a septembri tegevuskulude arvega selliselt nagu Tallinna Haridusamet 05.09.2011 kirjas RAM Koolil teha palus. 7.

§-st 83 ei tulene ning Tallinna linn ja Tallinna Haridusamet pole varasemalt ka väitnud nagu oleks õpilaskoha tegevuskulu maksumusest tulnud teavitada linnavalitsust. Seda enam, et linna ametiasutuseks olev Tallinna Haridusamet, keda suunab ja kelle tegevust koordineerib linnavalitsus ise (Tallinna Haridusameti põhimääruse § 4 lg 2), on palunud õpilaskoha tegevuskulude hinnakalkulatsioon esitada Tallinna Haridusametile. Tallinna Haridusamet on osa 2 linnast, mis tähendab, et tegevuskulude kalkulatsiooni esitamisega Tallinna Haridusametile tuleb lugeda see esitatuks Tallinna linnale. HMS § 15 lg 4 kohaselt oleks Tallinna Haridusametil tulnud juhul, kui amet poleks olnud pädev RAM Koolilt dokumente vastu võtma, nii ehk teisiti edastada need linnavalitsusele ning RAM Kooli sellest teavitada. 8. Eraüldhariduskooli tegevuskulude katmises osalemise kohustus on linna seadusest tulenev kohustus, mida linnal tuleb eraüldhariduskooli igakuiselt esitatavate arvete tasumise näol täita (

§ 83lg 6 teine lause).

Tegevuskulude rahastamises osalemine ei vaja ega eelda linna poolt haldusakti andmist, kulude sisulist analüüsi ega hinnangut kulude põhjendatusele. Kulude sisulist analüüsi ja kulude põhjendatust poleks võimalik linnal ka kuidagi hinnata. Tallinna Haridusameti 02.12.2011 kirjas väljendatud vastupidine seisukoht on ebaõige.

  1. Kaebaja palub mõista Tallinna linnalt RAM Kooli kasuks välja eraüldhariduskooli tegevuskulude katteks
  2. a. juuni eest 35 673 eurot,
  3. a juuli eest 31 740 eurot ja
  4. a augusti eest 31 740 eurot. Kaebaja on nõude esitamisel ja arvestamisel lähtunud

§ 83lg 6 esimesest lausest.

Arvetel on kajastatud iga vastava kuu

  1. kuupäeva seisuga õpilaste arv, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht asub Tallinna linna haldusterritooriumil (arvel nimetatud kui „kogus“), mis on korrutatud läbi vastavalt 74 või 69 euroga, st õppekoha tegevuskulu piirmääraga ühe kuu kohta (
  2. a piirmäär on 69 eurot kuus, RAM Kooli õppekoha tegevuskulu arvestuslik maksumus õpilase kohta on tegelikult 92,39 eurot kuus). Kaebaja palub kohtul kaebuse rahuldamisel määrata HKMS § 168 lg 1 alusel kindlaks kohtuotsuse täitmise kord selliselt, et Tallinna linnal tuleb kohtuotsus täita 20 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest antud asjas. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
  3. Vastustaja ei ole keeldunud EraKS § 222 lõike 1 täitmisest, vaid on kaebajat teavitanud, et tulenevalt

§ 83

lg-st 5 on valla- või linnavalitus kohustatud teavitama kirjalikult munitsipaalkoolide tegevuskulude katmises osalevatele valdadele ja linnadele õppekoha tegevuskulu arvestusliku maksumuse ühe õpilase kohta hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 30. novembriks. Kaebaja ei ole teavitanud Tallinna linna

-st tulenevalt, mistõttu ei ole vastavaid vahendeid ka Tallinna linna eelarvesse kavandatud. 11. Tallinna linn ei ole keeldunud raha maksmisest, kuid ei saa teha seda enne, kui riik ei ole linnale eraldanud seadusest tuleneva riikliku ülesande täitmiseks raha. Tallinna linn pöördus Eesti Vabariigi vastu kohtusse nõudega kehtestada regulatsioon

-ga pandud riiklike lisakohustuste täielikuks rahastamiseks riigieelarvest. Kuna riik ei ole linnale seadusega pandud riikliku kohustuse täitmiseks raha eraldanud ning Tallinna linna ja Eesti Vabariigi vaheline kohtuvaidlus ei ole lõppenud, ei ole Tallinna linna eelarvesse erakoolidega arvlemiseks vajalikke vahendeid kavandatud. Sellest tulenevalt ei ole tegevuskulude katmise arveid võimalik tasuda enne nimetatud kohtuasjas otsuse jõustumist ja vastavate vahendite eraldamist Tallinna linnale. Vastustaja palub jätta RAM Kooli kaebus Tallinna linna kohustamiseks tasuda erakooli tegevuskulud rahuldamata.

  1. Kohtuistungil asus vastustaja seisukohale, et ta ei ole keeldunud RAM Kooli tegevuskulude kandmises osalemisest. Ka leidis vastustaja, et vaidlust ei ole Tallinnas rahvastikuregistri järgset elukohta omavate ning RAM koolis käivate õpilaste arvus, tegevuskulude suuruses ega nende Tallinna linnalt väljanõudmise ajas (t. lk. 87). 3 KOHTU PÕHJENDUSED
  2. Vaidlust ei ole selles, et Tallinna linn ei ole täitnud 01.09.2012 jõustunud erakooliseaduse (EraKS) §-st 222 ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (

) §-st 83 tulenevat kohustust, katta RAM Kooli kui eraüldhariduskooli tegevuskulusid proportsionaalselt Tallinna linna haldusterritooriumil rahvastikuregistrijärgset elukohta omavate ning selles koolis õppivate õpilaste arvuga. Kaebaja palub seetõttu Tallinna linnalt välja mõista RAM Kooli tegevuskulude katteks

  1. a. juuni eest 35 673 eurot,
  2. a juuli eest 31 740 eurot ja
  3. a augusti eest 31 740 eurot. Vastustaja ei vaidlusta oma kohustuse olemasolu ega selle suurust, kuid ei pea nimetatud kohustuse täitmist koheselt võimalikuks, kuna Eesti Vabariik ei ole Tallinna linnale

-ga pandud riiklike lisakohustuste täielikuks täitmiseks raha eraldanud ning Tallinna linna eelarvesse ei ole neid vahendeid kavandatud. Seega on tegemist vastustaja tegevusetusega seadusest tuleneva kohustuse täitmisel.

  1. Riigikohtu halduskolleegium on
  2. märtsi
  3. a otsuses haldusasjas nr. 3-3-1-2-01 p-s 1 leidnud järgmist: „Vastavalt HKMS § 6 lg 2 p-le 2 võib kaebusega nõuda sooritamata toimingu sooritamist. Kohus peab sellise kaebuse rahuldama, kui on tuvastatud järgmised asjaolud: vastustaja on kohustatud sooritama toimingu; kaebuse esitajal on õigus nõuda toimingut vastustajalt; toimingut ei ole vaatamata kaebaja taotlusele veel sooritatud; ei esine muid põhjendatud vastuväiteid, millest tulenevalt õigus toimingule võiks olla ära langenud. Kohustus toiming sooritada ja sellele vastav õigus nõuda toimingut võib tuleneda seadusest, muust õigustloovast aktist, haldusaktist või halduslepingust. Kui haldusakt on kehtiv ja näeb ette õiguse nõuda toimingut, on pädev haldusorgan kohustatud toimingu sooritama, st haldusakti täitma, sõltumata haldusakti õiguspärasusest, põhjendatusest või otstarbekusest“.
  4. Vastustaja kohustus kaebaja poolt esitatud juuni, juuli ning augusti arved tasuda tuleneb EraKS § 222 lõikest 1 ning

§-st

  1. EraKS § 222 lõikes 1 sätestatakse, et vald või linn osaleb eraüldhariduskooli tegevuskulude katmises proportsionaalselt selles koolis õppivate õpilaste arvuga, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht asub selle valla või linna haldusterritooriumil. Sama paragrahvi
  2. lõike kohaselt lähtutakse tegevuskulude katmisel

§-s 83 sätestatud munitsipaalkooli tegevuskulude katmises osalemise tingimustest ja korrast. Koostoimes EraKS §-iga 222 tuleneb

§ 83

lõigetest 3 ja 4, et tegevuskuludena mõistetakse tegevuskulu raamatupidamise seaduse tähenduses, kusjuures tegevuskulude hulka ei arvata õppega ja õpilase huvitegevusega seotud kulusid, mille katab õpilane või vanem; riigieelarveliste eraldiste arvelt kaetavaid kulusid; eraõiguslikelt juriidilistelt isikutelt saadud laekumiste, annetuste ning kooli põhimääruses sätestatud kooli õppekavavälisest tegevusest saadud tulude arvelt tehtavaid kulusid; õppekavaväliste tegevustega seotud kulusid; kooli hoonetega seotud kasutusrendi kulusid; põhivara amortisatsiooni ja ümberhindlust ning põhivara soetamisega seotud käibemaksu kulu. Vaidlust kaebaja arvetelt nähtuva kulude suuruse üle poolte vahel ei ole. 16. Kuna vastustaja asus kohtuistungil seisukohale, et poolte vahel ei ole vaidlust ka tegevuskulude Tallinna linnalt väljanõudmise aja üle, ei pea kohus vajalikuks täiendavalt analüüsida vastustaja esialgseid väiteid kaebaja väidetava viivituse kohta ühe õpilase õppekoha tegevuskulu arvestuslikust maksumusest teatamisel. Siiski peab kohus vajalikuks juhtida vastustaja tähelepanu asjaolule, et

§ 83

lõikest 5 tulenev kohustus, teavitada tegevuskulude katmises osalevaid valdu ja linnu eelarveaastale eelneva aasta 30. novembriks ühe õpilase õppekoha tegevuskulu arvestuslikust maksumusest, on vaid valla- ja linnavalitsustel munitsipaalkoolide tegevuskulude osas, mistõttu viidatud õigusnormist kaebajale täiendavaid kohustusi tuletada ei ole võimalik. Isegi kui tegemist on lüngaga seaduses, ei saa see kaasa tuua

§ 83lõike 5 laiendavat tõlgendamist kaebaja kahjuks.

Ühtlasi nõustub kohus kaebajaga selles, et kulude kandmisest keeldumise aluseks 4 ei saa olla see, et kaebaja teavitas õpilaskoha tegevuskulu maksumusest Tallinna Haridusametit, mitte Tallinna Linnavalitsust. EraKS § 22² lg 3 kohaselt lähtutakse tegevuskulude katmisel

§-s 83 sätestatud munitsipaalkooli tegevuskulude katmises osalemise tingimustest ja korrast.

§-st 83 ei tulene, et õpilaskoha tegevuskulu maksumusest tuleb teavitada linnavalitsust. Kaebaja märgib õigesti, et Tallinna Haridusamet on Tallinna linna ametiasutus, kelle tegevust suunab ja koordineerib linnavalitsus (Tallinna Linnavolikogu 22.02.2007 määrusega nr. 4 kehtestatud Tallinna Haridusameti põhimääruse § 1 lg 1 ning § 4 lg 2). Ka on 05.09.2011 kirjas RAM Koolile (t. lk. 10 pöördel) palutud õpilaskoha tegevuskulude hinnakalkulatsioon esitada Tallinna Haridusametile. Tegevuskulude hinnakalkulatsiooni esitamisega Tallinna Haridusametile tuleb lugeda see esitatuks Tallinna linnale. HMS § 15 lg 4 kohaselt oleks Tallinna Haridusametil tulnud juhul, kui amet poleks olnud pädev RAM Koolilt dokumente vastu võtma, edastada need linnavalitsusele ning RAM Kooli sellest teavitada. 17. Vaidlus puudub selle üle, et Tallinna linn on 2012. a juuni, juuli ja augusti arvete tasumisega õigusvastases viivituses. Maksetähtaega sisaldavate arvete esitamine kujutab endast taotlust tasuda arvel märgitud rahasumma konkreetseks tähtajaks. Vastustaja ei ole kaebaja esitatud arveid seni tasunud. Vastustaja seisukoht, nagu võiks EraKS §-s 222 sätestatud kohustuse mittetäitmist õigustada sellega, et riik ei ole Tallinna linnale eraldanud

-ist ja EraKS-ist tulenevate, väidetavalt riikliku iseloomuga kohustuste täitmiseks piisavalt eelarvevahendeid, ei tulene seadusest. Asjaolu, kas erakooli tegevuskulude kandmises osalemine on riikliku või kohaliku omavalitsuse ülesanne, ei ole käesoleval juhul oluline. Seaduses on proportsionaalselt kulude kandmises osalemise kohustus pandud sõnaselgelt linnale või vallale, kes on rahvastikuregistri järgseks elukohaks õpilastele, kes vastavas eraüldhariduskoolis õpivad. Tegemist ei ole tingimusliku kohustusega, mida tuleks täita üksnes juhul, kui riik linnale selleks raha eraldab. Asjaolu, et kohustatud poolel pole rahalise kohustuse täitmiseks vajalikke vahendeid, ei muuda kohustust olematuks ega lõpeta seda.

§ 83

lg 8 sätestab: „Munitsipaalkooli tegevuskulude katmiseks tasumisele kuuluva summa vaidlustamine ei vabasta teist valda või linna arve tasumise kohustusest.“ Kohtul puudub alus järeldada, et eraüldhariduskoolide puhul, erinevalt

§ 83

lõikes 8 sätestatust, vabaneks vald või linn vaidluste puhul arve tasumise kohustusest.

  1. Eeltoodud kaalutlustel rahuldab kohus kaebuse ning kohustab Tallinna linna tasuma Rocca al Mare Kooli AS esitatud arved
  2. a juuni, juuli ja augusti õpilaskoha tegevuskulu maksumuse eest. Lähtudes HKMS § 168 lg-st 1 määrab kohus kindlaks kohtuotsuse täitmise korra selliselt, et Tallinna linnal tuleb kohtuotsus täita 20 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest käesolevas haldusasjas. 09.10.2012 kohtuistungil vastustaja kohtuotsuse täitmise korrale vastuväiteid ei omanud (t. lk. 87).
  3. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja 09.09.2012 menetluskulude nimekirja kohaselt kandis ta käesoleva haldusasja menetlusega seoses kulusid summas 1 120,20 eurot (t. lk. 74-85). Lisaks esitas kaebaja, lähtudes HKMS § 109 lg-st 1, pärast kohtuistungi pidamist kohtule menetluskulude väljamõistmise taotluse seoses 09.09.2012 kohtuistungil osalemisega, summas 259,20 eurot (t. lk. 94-95). Kokku taotles kaebaja Tallinna linnalt menetluskulude, summas 1 379,40 eurot, väljamõistmist. Vastustajal vastuväiteid menetluskulude suurusele ja kantusele ei olnud. Kohus ei pea menetluskulude suurust asja mahtu ja keerukust arvestades ülemääraseks. Seetõttu tuleb taotletud summa vastustajalt HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1 alusel kaebaja kasuks välja mõista. Tiina Pappel kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.