KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Madis Ernits ja Maili Lokk
- jaanuar 2013, Tartu 3-12-18 Ain Aroldi kaebus Tartu Vangla 18.11.
- a käskkirja nr 1-4/2881 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 27.02.
- a otsus Ain Aroldi apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Ain Arold Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON
- Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 27.02.
- a otsus muutmata.
- Tagastada kaebajale apellatsioonkaebusele lisatud töötaja instrueerimise kaart. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Tartu Vangla 13.10.
- a käskkirjaga nr 1-4/2608 (tl 15) määrati kinnipeetav Ain Arold tööle majandustööle abitöölise ametikohale alates 17.10.2011 kuni 17.01.
- Tartu Vangla 18.11.
- a käskkirjaga nr 1-4/2881 (tl 3) määrati A. Aroldile vangistusseaduse (VangS) § 37 lg-s 1 sätestatud nõude rikkumise eest distsiplinaarkaristuseks noomitus. Käskkirja kohaselt keeldus A. Arold 20.10.2011 koristamast talle koristamiseks määratud elusektsiooni. A. Arold esitas distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja peale vaide, milles viitas töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 13 lg-s 1 kehtestatud tööriietega varustamise kohustuse rikkumisele, kuid vangla jättis vaide rahuldamata.
- A. Arold esitas 02.01.2012 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles Tartu Vangla 18.11.
- a käskkirja nr 1-4/2881 tühistamist. Kaebuse põhjenduste kohaselt ei ole kaebaja süü tõendatud ning vastustaja ei ole täitnud TTOS § 13 lg 1 p-des 11, 12 ja 13 sätestatut. Ebaõige ja tõendamata on väide, et kaebaja on läbinud 14.10.2011 individuaalse väljaõppe. Kaebuse täienduse kohaselt on distsiplinaarmenetlus viidud läbi ühekülgselt ja järeldused on tehtud paljasõnaliste ütluste põhjal. Kaebaja ei ole kinnitanud juhendamist, väljaõpet ning iseseisvale tööle lubamist oma allkirjaga.
- Tartu Halduskohtu 27.02.
- a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on kaebajale distsiplinaarkaristuse määramine õiguspärane. Kaebajale 20.10.2011 antud korraldus asuda tööle ei olnud ilmselgelt tühine korraldus, see oli antud kehtiva haldusakti alusel ning kaebaja pidi korraldusele alluma. Kaebaja ei eita, et ta keeldus temale pandud töökohustuse täitmisest, seega on distsipliinirikkumine toime pandud tahtlikult ja süü teo toimepanemises on tõendatud. Kaebaja väited kvaliteetsete tööriiete ja vajaliku individuaalse väljaõppe puudumisest ei vasta tõele. Finants- ja majandusosakonna spetsialist seletuskirja ja selgitusega töötaja instrueerimise kaardil on tõendatud, et kaebajale anti 14.10.2011 kuni 17.10.2011 võimalus vajalike juhendite ja õigusaktidega tutvumiseks ning talle tutvustati ka koristustöövahendite ja tarvikute käsitlemist. Samuti oli kaebaja teadlik sellest, et koristustööde tegemiseks on koristajate ruumis olemas töökittel ja valvuri käest saab küsida kindaid. Kohtul ei ole alust kahelda seletuse usaldusväärsuses. Kaebaja väljendas negatiivset suhtumist koristustöödesse üldse ja keeldudes allkirjastamast juhendamislehte. TTOS § 13 lg 1 p-d 11-13 seovad tööriietuse väljastamise töö laadiga ning õigusnormidest ei tulene absoluutset kohustust väljastada igal juhul eraldi tööriietus ja jalanõud. Tavapärane olmeruumide koristamine ei ole must ega tervisele ohtlik töö, mis tingiks alati eraldi tööriiete ja –jalatsite väljastamise, mistõttu vanglal puudub kohustus väljastada täiendavaid tööriideid ja –jalanõusid koristustööde tegemiseks 20-30 minuti jooksul päevas. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
- A. Aroldi apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on halduskohus ebaõigesti leidnud, et kaebaja poolt individuaalse väljaõppe toimumise kinnituseks allkirja andmine ei ole oluline. Töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe korra § 8 kohaselt peab väljaõppe toimumise kohta andma allkirja nii juhendaja kui ka juhendatav. Halduskohus jättis tähelepanuta, et vastustaja rikkus töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe korra § 4, § 5 lg 2, § 6 lg 1 ja § 8 nõudeid. Väide kilekinnaste küsimise võimalusest ei ole asjakohane, kuna ohutusjuhendi kohaselt peab koristaja kasutama kummikindaid, mida vastustaja koristajale ei võimalda. Halduskohus on jätnud tähelepanuta kaebaja seisukohad tööriiete vajalikkusest, kuna riiete määrdumise korral puudub kaebajal võimalus vahetada need puhaste vastu. Halduskohus ei ole arvestanud, et kaebajale ei ole 29.08.2011 Tartu Vanglasse saabumisel tutvustatud õigusakte. Kaebaja hinnangul vastas talle antud korraldus eeltoodud põhjustel ilmselgelt tühise haldusakti tunnustele.
- Tartu Vangla vaidleb oma vastuses apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse põhjenduste kohaselt ei ole kaebaja allkirja puudumine väljaõppe toimumise kohta asjassepuutuv, kuna see ei mõjutanud kaebajale distsiplinaarkaristuse määramist. Kaebaja ei ole eitanud, et ta sai 14.10.2011 võimaluse juhendmaterjaliga tutvumiseks ja talle näidati, kuidas kasutada koristusvahendeid ja –tarvikuid ning kuidas pesta põrandaid, puhastada seinu, aknaid ja lifti. Samuti ei eita kaebaja, et ta keeldus ise instrueerimise kaardile allkirja andmast. Kaebaja väited, et vastustaja on rikkunud erinevaid töötervishoidu ja tööohutust reguleerivaid norme, on paljasõnalised ja ennastõigustavad, kuna kaebaja ei ole täpsustanud, 2 mis osas jäi 14.10.2011 juhendamine talle arusaamatuks, milliseid koristustarbeid ta kasutada ei oska, milles avaldub koristustööde tegemisel konkreetne võimalik negatiivne tagajärg kaebaja tervisele või varale või milline osa tööprotsessist on temale mingil põhjusel ohtlik. Kaebaja väide asjakohaste tõendite välja nõudmata jätmise kohta on põhjendamatu, kuna selgitatud ei ole, millised tõendid jättis halduskohus vastustajalt välja nõudmata ja kuidas nende välja nõudmata jätmine võis mõjutada halduskohtu otsuse tegemist. Kaebaja taotleb tema 29.08.2011 Tartu Vanglasse saabumisel õigusaktidega tutvustamata jätmise õigusvastasuse tuvastamist haldusasjas nr 3-12-
- Käesolevas asjas ei ole kaebaja esitanud nimetatud tuvastamisnõuet ega selgitanud, kuidas on õigusaktidega tutvustamata jätmine seotud tema poolt 20.10.2011 toime pandud distsipliinirikkumisega, mistõttu puudus halduskohtul kohustus selles osas seisukoha võtmiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 27.02.
- a otsus tuleb jätta muutmata ning A. Aroldi apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna kohtuotsuse tühistamiseks ja uue otsusega kaebuse rahuldamiseks alust. Halduskohus ei ole hinnanud tõendeid ebaõigesti, kohaldanud materiaalõiguse norme vääralt ega rikkunud kohtumenetluse norme, mis saaks kaasa tuua kohtuotsuse tühistamise. Apellatsioonkaebuse lisana esitatud töötaja instrueerimise kaart tuleb kaebajale tagastada, kuna see dokument on asja materjalide juues (toimiku lk 16) juba olemas. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
- Halduskohus on vaidlustatud otsuses põhjendatult viidanud VangS §-le 37 lg 1, mis sätestab kinnipeetava kohustuse töötada. Sama seaduse § 67 p 1 sätestab kinnipeetava kohustuse täita vangla sisekorraeeskirju ja alluda vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Asja materjalidest nähtuvalt määrati A. Arold 13.10.
- a käskkirjaga vangla majandustööle abitööliseks alates 17.10.2011 kuni 17.01.2012 tunnitasuga 0,64 eurot. Nimetatud käskkirja ei ole keegi tühistanud ning see on kaebajale allkirja vastu teatavaks tehtud 14.10.2011, mistõttu on HMS §-de 60 ja 61 mõistes tegemist kehtiva ja selle adressaadile täitmiseks kohustusliku haldusaktiga. Kehtiva haldusakti alusel vanglaametniku poolt antud seadusliku korralduse täitmisest ei ole kinnipeetaval õigust keelduda. Kinnipeetava poolt korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus vastab HMS § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge (vt. näiteks Riigikohtu halduskolleegiumi
- märtsi
- a määrus haldusasjas nr 3-3-1-21-03 p 13). Üksnes kinnipeetava teistsugune arusaam seadusest ja sellega seonduv arvamus vanglaametniku korralduse seadusvastasusest ei anna kinnipeetavale õigust keelduda korralduse täitmisest. Riigikohus leidis, et vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas. Kinnipeetavale 20.10.2011 antud korraldus asuda tööle ei olnud seega ilmselgelt tühine korraldus, sest see oli antud kehtiva haldusakti alusel ning kinnipeetav oleks pidanud korraldusele alluma.
- Samuti ei ole alust pidada kinnipeetavale antud korraldust ilmselgelt tühiseks ja töötamisest keeldumist õiguspäraseks seetõttu, et kaebaja väitel rikkus vangla tema suhtes töötervishoiuja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe korra § 4, § 5 lg 2, § 6 lg 1 ja § 8 nõudeid ning TTOS § 13 lg 1 p 11-
- Toimikus olevast töötaja instrueerimise kaardist ja seletusest nähtub, et A. Aroldiga on 14.10.2011 läbi viidud töötaja sissejuhatav- ja esmajuhendamine koristaja töötervishoiu- ja tööohutuse alal ning talle on tutvustatud ka koristusvahendeid ja teostatud väljaõpe selle 3 kohta, kuidas pesta põrandat, seinu, aknaklaase ja lifti, pärast mida on juhendamise läbiviija lubanud kaebaja iseseisvalt tööle. Lisaks sellele võimaldati tal kambris ajavahemikul 14-17.10.2011 iseseisvalt tutvuda nn. juhendiraamatuga, mis sisaldas kirjalikul kujul koristaja ohutus-, ameti- ja tööjuhendeid, koristamise plaani, koristusvahendite ohutuskaarte jne. Samast töötaja instrueerimise kaardist ja seletusest nähtub ka see, et 17.10.2011 hommikul keeldus A. Arold kaardile oma allkirja andmast väitega, et ta ei jõudnud materjale läbi lugeda. Seda, et kaebaja keeldus juhendamise, materjalidega tutvumise ja tööle lubamise kohta kaardile oma allkirja andmast, on kaardilt nähtuvalt oma allkirjaga kinnitanud Tartu Vangla töötaja K. Tuulik. Nagu juba märgitud, andis asjas kirjaliku selgituse teine vanglaametnik – K.Z. , kes ise juhendamise läbi viis ja oli 17.10.2011 samuti tunnistajaks sellele, et kaebaja keeldus töötaja instrueerimise kaardile oma allkirja andmast. See, et kaebaja keeldumise tunnistajaks oli ka teine vanglaametnik ning allkirja andmisest keeldumine on kaardil fikseeritud, pigem lisab K. Z. seletusele kaalu ja võimaldab ka ringkonnakohtul pidada seda igati usaldusväärseks vastupidiselt kaebaja arvamusele, et usaldusväärne on hoopis tema väide selle kohta, et teda ei ole enne tööle asumiseks korralduse andmist juhendatud ega töövahendite ning tööülesannetega tutvustatud. Asjaolu, et kaebaja ei ole töötaja instrueerimise kaardil oma allkirjaga kinnitanud juhendamise, koristusvahendite ning –võtete tutvustamise läbiviimist, ei anna seega õiguspärast ja usaldusväärset alust sellele, et kinnipeetav saaks allkirja puudumisele viidates väita, et seetõttu oli tal õigus tööleasumisest keelduda. Eeltoodu tõttu ei ole tõendamist leidnud kaebaja väited selle kohta, et Tartu Vangla oleks tema suhtes rikkunud töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe korra § 4, § 5 lg 2, § 6 lg 1 ja § 8 nõudeid ning TTOS § 13 lg 1 p 12 ja
- Ka kaebaja väide TTOS § 13 lg 1 p 11 rikkumisest, so tööriiete ja isikukaitsevahendite väljastamata jätmisest, ei ole aluseks vaidlustatud otsuse tühistamisele. TTOS § 13 lg 1 p 11 kohaselt on tööandja kohustatud oma kulul andma töötajale isikukaitsevahendid, tööriietuse ning puhastus- ja pesemisvahendid, kui töö laad seda nõuab. Toimiku materjalidega ei ole tõendatud, et kaebaja oleks vanglaametnikelt nõudnud tööriideid ja isikukaitsevahendeid, kuid vanglaametnikud keeldusid 20.10.2011 neid kaebajale, kes oleks pidanud elusektorit koristama asuma, väljastamast. Kaebaja 20.10.
- a seletuses on kirjas üksnes see, et vastavalt TTOS § 13 lg-le 1 on tööandja kohustatud varustama töötajat kvaliteetsete tööriietega. 20.10.
- a ettekandes nr 3426 on märgitud, et: „/…/ andsin korralduse kinnipeetav Arold Ain /…./ minna koristama sektorit. Kinnipeetav läks koristajate ruumi ja ütles seejärel, et tal ei ole koristamiseks vajalikke riideid ja keeldus koristamast.“ Distsiplinaarmenetluse protokollist (tl 10), K. Z. seletusest (tl 18) ja 03.01.
- a vaideotsusest (tl 19) nähtuvalt olid vanglas koristajate ruumis olemas töökitlid ja kilekindaid sai koristama asumisel valvuri käest küsida ning seda oli kaebajale ka 14.10.2011 toimunud instrueerimise käigus selgitatud. Kuna kinnipeetavatele on vanglas kandmiseks väljastatud vangla vormiriided, mida pestakse vangla pesumajas ja isiklikke riideid kinnipeetav seega koristustöödel kasutama ei pea, siis on ringkonnakohtu hinnangul piisav, kui vangla eluosakonna koristajaks määratud kinnipeetavale on vangla vormiriietele lisaks tööriietena tagatud töökitli kasutamise võimalus ja isikukaitsevahendina kilekinnaste kasutamise võimalus juhul, kui ei esine meditsiinilist ettekirjutust täiendavate isikukaitsevahendite võimaldamiseks. Nagu juba eelpool viidatud, näeb TTOS § 13 lg 1 p 11 muuhulgas ette, et tööandja kohustub töötajale andma omal kulul täiendava tööriietuse juhul, kui töö laad seda nõuab. Arvestades eluosakonna koristajaks määratud kinnipeetava töö iseloomu sarnasust sellega, milleks kohustab kinnipeetavat VangS § 67 p 4 – kinnipeetav on kohustatud korras hoidma oma elu- ja olmeruumid, ei näe ringkonnakohus mingisugust vajadust selleks, et 4 vangla väljastaks eluosakonna koristajaks määratud kinnipeetavale tööriieteks kindlasti täiendava paari vangla vormiriideid või eraldi töövormiriided.
- Seega ei olnud kaebajal alust TTOS § 13 lg 1 p-de 11-13 väidetavale rikkumisele viidates alust asuda seisukohale, et eeltoodu tõttu oli tal TTOS § 14 lg 5 p-i 4 alusel õigus 20.10.2011 tööst keelduda. Miski ei anna alust arvata, et majandustööle asumine 20.10.2011 vangla poolt võimaldatud töökitlit ja kilekindaid kasutades ning ilma spetsiaalse tööriietuseta oleks seadnud ohtu kaebaja enda või teiste isikute tervise. Käesolevas asjas puudub seetõttu analoogia Riigikohtu halduskolleegiumi 30.05.
- a otsusega asjas nr 3-3-1-14-12, kuna antud juhul pole tõendatud, et koristajana tööleasumisel oleks esinenud oluline oht kaebajale tervisekahjustuse tekkimiseks juhul, kui ta tööle asub ja seda ei ole kaebaja ka ise väitnud. Ringkonnakohus märgib, et TTOS § 14 lg 5 p 1 annab töötajale õiguse nõuda tööandjalt töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavaid töötingimusi ning ühis- ja isikukaitsevahendeid. Seega oli kaebajal võimalus nõuda vastustajalt pärast tema tööle vormistamist ja enne tööle asumist vastavaid vahendeid, kuid tal puudus alus tööst keeldumiseks.
- Etteheide halduskohtule, et halduskohus jättis vastustajalt välja nõudmata kõik asjakohased tõendid, on samuti põhjendamatu, sest kaebaja ei ole kohtule avaldanud, milliseid tõendeid ta silmas pidas ning kuidas nende välja nõudmata jätmine võis mõjutada halduskohtu vaidlustatud otsuse lõppjäreldust. HKMS § 59 lg 1 sätestab, et menetlusosaline peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited. Kui tõendite esitamine ei ole võimalik, tuleb näidata põhjused, miks neid esitada ei saa ja teatada, kus tõendid asuvad või võivad asuda. Kaebaja lisas ise kaebusele vaidlusaluse käskkirja. Tartu Halduskohtu 06.01.
- a teabenõudes paluti vanglal väljastada halduskohtule vaideotsus ja vaie ning muud selle menetlemist puudutavad materjalid. Vastustaja esitas halduskohtule A. Aroldi vaide, distsiplinaarmenetluse materjalid, töötaja instrueerimise kaardi, K. Z. seletuse ja vaideotsuse ning hiljem ka vastuse kaebusele, mis saadeti kaebajale 26.01.2012 (tl 29) ja millest nähtus ka see, millised materjalid on Tartu Vangla halduskohtule edastanud. 01.02.2012 saatis halduskohus kaebajale tutvumiseks K. Z. seletuse (tl 32). Kui kaebaja arvates oli olemas veel asjakohaseid tõendeid, siis oleks ta pidanud taotlema halduskohtult nende täiendavat kogumist, mida kaebaja aga ei teinud. Seega on asjakohatu heita halduskohtule ette vastustajalt tõendite väljanõudmata jätmist.
- Kaebaja arvates jättis halduskohus põhjendamatult tähelepanuta ka tema esitatud väite, et saabudes 29.08.2011 Tartu Vanglasse, ei tutvustatud talle vangistust reguleerivate õigusaktidega. Apellatsioonkaebusest ei ole võimalik aru saada, miks oleks pidanud halduskohus selle väitega arvestama, ehk kuidas on see seotud kaebaja poolt 20.10.2011 toimepandud distsipliinirikkumisega ja talle selle eest määratud karistusega (noomitus). Iseseisvat nõuet, tuvastada 29.08.2011 õigusaktidega tutvustamata jätmise õigusvastasus, kaebaja selles asjas ei esitanud. KIS-ist nähtuvalt on Tartu Halduskohtu menetluses olnud haldusasi nr 3-12-165, milles A. Arold taotles ka tema 29.08.2011 Tartu Vanglasse saabumisel õigusaktidega tutvustamata jätmise õigusvastasuse tuvastamist. Halduskohus jättis 23.05.
- a otsusega selles asjas esitatud kaebuse rahuldamata. Vaidlusalusest käskkirjast ja distsiplinaarmenetluse protokollist nähtuvalt tutvustati kaebajale vangistust reguleerivaid õigusakte 26.04.2011 ja seda informatsiooni ei ole kaebaja vaidlustanud ega millegagi ümber lükanud.
- Eeltoodut arvestades leiab ringkonnakohus, et kaebuse esitajal puudusid kaalukad põhjused tööst keeldumiseks, mistõttu on ta tööleminemisest keeldumisega rikkunud VangS 5 § 67 lg-t 1 ja § 37 lg-t 1 ning tema distsiplinaarkorras karistamine oli põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub samuti halduskohtuga, et vaidlusalune käskkiri vastab HMS § 54 nõuetele ning distsiplinaarmenetlus on läbi viidud kooskõlas VangS §-s 64 sätestatuga. Samuti on määratud karistuse raskusaste proportsioonis üleastumiste raskusega ja sellega, et kaebajat ei ole enne 18.11.2011 distsiplinaarkorras karistatud. Einar Vene 6 Madis Ernits Maili Lokk