Obsah (11)

§ 467§ 630§ 444§ 367§ 440§ 173§ 162§ 1741§ 177§ 150§ 468

1 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Õigeksvõtuotsus) Kohtuasja number 2-13-195 Otsuse tegemise aeg ja koht 21. veebruar 2013, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi AS Swedbank hagi M

§ 467- § 474 ettenähtud korras.

2 8. Saata kohtuotsus menetlusosalistele teadmiseks ja pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele täitmiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsus ei kuulu edasikaebamisele vastavalt

§ 630lg 2.

ASJAOLUD AS Swedbank esitas 03.01.2013 Viru Maakohtule hagiavalduse kostja M. M. vastu 8 634,26 euro ning viivise alates hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni panga hinnakirjas sätestatud määras (19% aastas) nõudes. Samuti taotleb hageja kostjalt menetluskulude ja menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Hagiavalduse kohaselt on sõlmisid hageja ja kostja 09.03.2012 laenulepingu nr 12-014185-VV summas 7 666,14 eurot, intressimääraga 19% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 15.03.

1. Kostja ei täitnud omapoolseid lepingust tulenevaid kohustusi kohaselt, jäädes laenusumma ja intressi tasumisega võlgnevusse alates 15.04.
2. Hageja saatis kostjale lepingu ülesütlemisteatise 31.08.
3. Seoses võlgnevusega ütles hageja 17.09.2012 lepingu ennetähtaegselt üles. Kostja võlgnevus moodustab 02.01.2013 seisuga 8 634,26 eurot, s.h võlgnevuse põhiosa 7 438,82 eurot, intress perioodil 15.04.2012 kuni 17.09.2012 759,84 eurot ja põhiosa viivis perioodil 15.05.2012 kuni 02.01.2013 435,60 eurot. Viru Maakohtu 07.01.2013 määrusega jäeti hagi käiguta, hagejale anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, so täiendava riigilõivu summas 50 eurot tasumiseks. Hageja kõrvaldas puudused 07.01.
4. ASJA KÄIK 30.01.2013 esitas kostja vastuse hagile, milles tunnistas hagi täielikult. Kostja soovis sõlmida hagejaga kokkuleppe ning nõustus kirjaliku menetlusega. Kostja märkis, et on võimeline maksma võlgnevuse katteks 150 eurot kuus (tl. 36-40). 15.02.2013 esitas kostja kohtule avalduse hagi õigeksvõtmise ja edasikaebeõigusest loobumise kohta. Kostja teatel on nad jõudnud hagejaga suulisele kokkuleppele võlgnevuse tasumise osas (tl. 45). 19.02.2013 esitas hageja esindaja kohtule taotluse asja lahendamiseks õigeksvõtuotsusega. Hageja teatel loobub ta edasikaebeõigusest ning palub tagastada ½ tasutud riigilõivust summas 250 eurot (tl. 49-50). KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, rahuldamisele õigeksvõtuotsusega. leiab, et hagi kuulub kogu haginõude ulatuses Kostja tunnistas hagi täielikult, esitades 15.02.2013 kohtule avalduse hagi õigeksvõtu kohta. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 440 lg 1, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

§ 444

lg 4 kohaselt, võib kirjeldava ja põhjendava osa jätta välja tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, /---/. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2; § 76; § 82 lg 1; 100; § 101 lg 1 p 1, p 6; § 108 ning § 113. 3 VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb leping täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda ka viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Võlgnik rikkus lepingut, jättes tagastamata intressid ja laenu tagasimaksed lepingus sätestatud summades ja tähtaegadeks. Kostja poolt hagiga nõustumisel kuulub hagi õigeksvõtuotsusega rahuldamisele avalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses (kokku 8 634,26 eurot, s.h võlgnevuse põhiosa 7 438,82 eurot, intress 759,84 eurot ning viivis 435,60 eurot).

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtul mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Nimetatud sättest tulenevalt on põhjendatud ka hageja nõue kostjalt täiendava viivise väljamõistmiseks põhivõlalt alates 03.01.2013 (hagiavalduse esitamise päevast). Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 440

lg 1, 3, § 442 lg 1, § 444 lg 4 kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus 8 634,26 eurot ning viivis alates 03.01.2013 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni panga hinnakirjas sätestatud määras (19% aastas). Menetluskulud Vastavalt

§ 173

lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldas hagi täies ulatuses ning seega jäävad hagimenetluses kantud menetluskulud kostja kanda.

§ 1741

lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamisekeks. Hageja on esitanud taotluse menetluskulude ja menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks. Hageja on hagi esitamisel 03.01.2013 tasunud riigilõivu 07.01.2013 summas 50 eurot (tl. 30), kokku 500 eurot. summas 450 eurot ( tl. 6) ja Hageja ja kostja loobusid apellatsioonkaebuse esitamise õigusest.

§ 630

lg 2 kohaselt, apellatsioonkaebust ei või esitada, kui mõlemad pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud.

§ 177

lg 2 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt 4 menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seega kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulud (1/2 riigilõivust) summas 250 eurot ning viivis menetluskuludelt alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Vastavalt

§ 150

lg 2 p 3, pool menetluses tasutud riigilõivu tagastatakse, kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Kohus tagastab hagejale riigi eelarvest riigilõivu 250 eurot. Viivitamatu täitmine Vastavalt

§ 468

lg 1 p 2, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult. /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik