KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Villem Lapimaa Otsuse tegemise aeg ja koht
- mai
- a, Tallinn Haldusasja number 3-10-3124 Haldusasi O.N.i kaebus Eesti Advokatuuri aukohtu
- oktoobri
- a otsuse tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja – vandeadvokaat O.N.; Vastustaja – Eesti Advokatuuri aukohus, volitatud esindaja vandeadvokaat Andres Aavik Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Resolutsioon
- Jätta O.N.i kaebus rahuldamata.
- Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt
- juunil
- a. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Vandeadvokaat O.N. esitas Viru Maakohtule
- mail
- a kriminaalasjas nr 1-10-5325 M.D. süüdistusasjas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Riigi õigusabi osutamise käigus tehtud toimingute, nendele kulunud aja ja/või taotletava tasu lahtrisse märkis O.N. toimiku tutvustamise ja ettevalmistuse lihtmenetluseks; tasu 450 krooni lihtmenetluseks ettevalmistuse ja 750 krooni riigi õigusabi osutamise kohta jõudmiseks kulutatud aja eest (riigi õigusabi osutamise koht Narva, selle kaugus advokaadibüroost 212 km), millele lisandub käibemaks 240 krooni. Riigi õigusabi osutamisel kantud vajalike kulude alla märkis O.N. sõidukulud 212x2x2=848 krooni, millele lisandub käibemaks 169,6 krooni, kokku 1017,6 krooni.
- Viru Maakohtu
- juuli
- a määrusega jäeti vandeadvokaat O.N.i taotlus riigi õigusabi kulude kindlaksmääramiseks 1017,60 krooni suuruses summas rahuldamata. Määruse põhjenduste kohaselt saatis Viru Maakohus advokaadile järelepärimise, milles palus täpsustada ja põhjendada taotluses märgitud sõidukulusid ja käskmenetluse korras kohtusse saadetud asja kliendile tutvustamise asjaolusid. Muuhulgas palus kohus täpsustada, kas kliendile toimiku tutvustamise päeval oli O.N.il ka muid menetlustoiminguid Ida-Virumaal või oli tema tulek Narvasse seotud üksnes M.D.le toimiku tutvustamise vajadusega.
- juunil
- a vastas O.N. kohtule, et M.D.le toimiku 1
(7)tutvustamise päeval ei olnud tal muid menetlustoiminguid Narvas ning tema tulek oli seotud üksnes M.D.le toimiku tutvustamise vajadusega. Kohus pöördus M.D. poole ning palus selgitada, kas ja millistel asjaoludel oli vandeadvokaat O.N. temaga kohtunud. M.D. esitas kohtule seletuskirja, mille kohaselt ei ole O.N. temale toimiku materjale tutvustanud, kaitsja ei viibinud ka tema kahtlustatavana ülekuulamise juures. Pealegi seletas M.D. kohtule suuliselt, et pole üldse O.N.it näinud. O.N. on M.D. sõnade kohaselt talle helistanud ainult ühel korral, kui eeluurimine oli lõpule viidud.
- juuni
- a elektronkirjas loobus vandeadvokaat O.N. õigusabi kulude hüvitamise taotlusest põhjusel, et tema taotluse lahendamine on ebamõistlikult pikaks veninud. Kohus leidis RÕS § 22 lg 7 alusel, et vandeadvokaat O.N. on esitanud kohtule põhjendamata taotluse menetlustoimingu läbiviimise kohta, mida ta pole üldse teostanud. Sellest tulenevalt jättis kohus vandeadvokaat O.N.i taotluse riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks rahuldamata. Määrus saadeti teadmiseks advokatuurile.
- Eesti Advokatuuri aukohtu
- oktoobri
- a otsusega tunnistati vandeadvokaat O.N. süüdi distsiplinaarüleastumises ning talle määrati distsiplinaarkaristuseks rahatrahv 10 000 krooni advokatuuri kasuks. Tutvunud Viru Maakohtu
- juuli
- a määrusega kriminaalasjas nr 1-10-5325 ja vandeadvokaat O.N.i selgitustega leidis aukohus, et O.N.ile süükspandav tegu seisnes selles, et O.N. esitas kohtule taotluse riigi õigusabi kulude hüvitamiseks toimingu osas, mida advokaat tegelikkuses ei teostanud ning on seega rikkunud eetikakoodeksi § 9 lg 1, mille kohaselt peab advokaat suhtlemisel klientide, kohtu, kolleegide ja avalikkusega käituma ausalt ja väärikalt ning kooskõlas heade kommetega ja tavadega ning kutse-eetika nõuetega. Advokaat peab hoiduma advokaadi kutset ja advokatuuri mainet kahjustavast käitumisest. Kuivõrd Viru Maakohus on rikkumise tuvastanud ning määrus selles asjas on jõustunud, tugineb aukohus kohtumäärusele ning asjaolusid täiendavalt ei hinda. Aukohus peab vajalikuks rõhutada, et õigusriigis on advokaadil täita eriline roll. Advokaadi kohustused ei alga ega lõpe temale antud ülesannete truu täitmisega seadusega lubatud piires. Lugupidamine advokaadi kutsealase funktsiooni vastu on õigusriigi oluliseks tingimuseks. Advokaadi roll paneb advokaadile seetõttu erinevaid õiguslikke ja moraalseid kohustusi ka kohtute ja muude võimuorganite ees. Ausus ja väärikus on advokaadi jaoks traditsioonilised voorused ja kutsealased kohustused. Advokaat ei tohi kunagi teadlikult esitada kohtule ebaõigeid või eksitavaid andmeid. Need põhimõtted sisalduvad ka Euroopa advokaatide eetikakoodeksis. Eksimine selliste kutsealaste nõuete vastu on äärmiselt taunimisväärne ning väärib aukohtu hinnangul karistamist. Aukohus peab oluliseks märkida, et iga advokaadi kohus on hoida ametialast mainet ning üldist juristikutse mainet tervikuna. Aukohtu hinnangul on advokaat oma tegevusega kahjustanud nii advokaadi kutset kui ka advokatuuri mainet tervikuna. Aukohus jõudis järeldusele, et advokaat on oma tegevusega rikkunud Eetikakoodeksi § 9 lg 1 nõudeid. Distsiplinaarkaristuse määramisel arvestas aukohus distsiplinaarüleastumise iseloomu ning samuti kutse-eetika nõuete rikkumise faktilisi asjaolusid.
- O.N. esitas
- novembril
- a Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Eesti Advokatuuri aukohtu
- oktoobri
- a otsuse tühistamist. Kaebuse põhjendused:
- Kaebaja selgitas aukohtule, et tema sai riigi õigusabi tellimuse olukorras, kus kriminaalasi oli Viru Ringkonnaprokuratuuris. Pärast toimiku materjalide kättesaamist ja nendega tutvumist otsustas advokaat kohtuda kliendiga, et temale kriminaalasja materjale tutvustada. Selleks kasutas advokaat olukorda, kus ta viibis juba Ida-Virumaal. Advokaat sõitis kaitsealusega kohtumiseks Narva. Olles Narva jõudnud, helistas advokaat kaitsealusele, kes aga avaldas, et ta on toimiku sisust teadlik ning temal on prokuröriga kokkulepe, et asi lahendatakse käskmenetluse korras. Vaatamata sellele arutati telefoni teel läbi toimiku materjalid ja süüdistusakt. Advokaat ei mäleta enam konkreetset põhjust, miks kohtumist ei toimunud, kuid on kindel, et lähtus kliendi soovidest. Tulenevalt sellest, et advokaadil tekkis sõidukulu, esitas advokaat ka vastava taotluse kulude hüvitamiseks. Vaatamata sellele, et advokaat loobus 2
(7)- juunil
- a esitatud taotlusest, menetles kohus seda alusetult lõpuni. See on vastuolus kehtiva regulatsiooniga. Advokaadini jõudis taotluse menetlemise ajal teave selle kohta, et kohus suhtleb tema kaitsealusega ning et temale esitatakse olukorda selliselt, et ahne advokaat soovib saada põhjendamatult tasu ning kõik see jääb kaitsealuse kanda. Seega pole imelik, et klient avaldas, et advokaat tutvustas temale ainult süüdistusakti olukorras, kus tegelikult toimus advokaadi ja kliendi vahel telefonivestlus. Samuti pidas advokaat vajalikuks märkida, et tema taotles kulude määramist, mitte tutvustamise tasu. Advokaat oli seisukohal, et kohtu käitumine antud küsimuses ei ole eetiliselt ja õiguslikult korrektne. Advokaadile on jäänud tekkinud olukorrast mulje, et Narva kohtumajas ja Viru Ringkonnaprokuratuuris peaksid menetlejate arvates tegutsema kohalikud advokaadid, kellega on vähem kulu.
- Aukohtu otsus on vastuolus haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 6 tuleneva uurimisprintsiibiga. Aukohus ei kogunud ühtki tõendit ega kuulanud kaebajat ära.
- Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata.
- Aukohus arutas kogutud materjalide põhjal Viru Maakohtult laekunud informatsiooni ja kohtumääruses fikseeritud O.N.i tegevust ning asus seisukohale, et O.N. on toime pannud distsiplinaarüleastumise ning väärib karistamist. Aukohtul puudub võimalus revideerida seadusjõus kohtulahendit. O.N. ei ole kohtumäärust vaidlustanud.
- O.N. ei taotlenud aukohtu istungi määramist, mistõttu võis asja läbi vaadata kirjalikus menetluses. Aukohtul puudus vajadus O.N.it täiendavalt ära kuulata, kuna ta oli andnud kirjaliku selgituse advokatuuri juhatusele ja jäi selles toodu juurde ka aukohtule esitatud vastuses. KOHTU PÕHJENDUSED
- Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste selgitused ja hinnanud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
- AdvS § 19 lg 1 sätestab, et advokaadi ja advokaadibüroo tegevust sätestavate õigusaktide või kutse-eetika nõuete eiramise eest võib aukohus määrata advokatuuri liikmele distsiplinaarkaristuse, kui distsiplinaarsüütegu ei ole aukohtumenetluse algatamise ajaks aegunud. Eesti Advokatuuri üldkogu
- aprilli
- a otsusega nr 5 kinnitatud Eesti Advokatuuri eetikakoodeksi § 9 lg 1 sätestab: „Advokaat peab suhtlemisel klientide, kohtu, kolleegide ja avalikkusega käituma ausalt ja väärikalt ning kooskõlas heade kommetega ja tavadega ning kutse-eetika nõuetega. Advokaat peab hoiduma advokaadi kutset ja advokatuuri mainet kahjustavast käitumisest.“ Õige on aukohtu seisukoht, et advokaadi poolt kohtule taotluse esitamine riigi õigusabi kulude hüvitamiseks toimingu osas, mida advokaat tegelikkuses ei teostanud, on käsitatav distsiplinaarsüüteona. Eriti taunitavaks tuleb pidada advokaadi alusetut taotlust riigieelarvest rahastatava hüvitise saamiseks. Kohtul tuleb kontrollida, kas O.N.ile süükspandava teo toimepanemine on tõendatud.
- Eesti Advokatuuri juhatuse
- detsembri
- a otsusega kinnitati „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (edaspidi Kord). Riigi õigusabi osutaja tasu riigi õigusabi osutamise kohta jõudmiseks kulutatud aja eest reguleeriti kulu tekkimise ja O.N.i poolt Viru Maakohtule taotluse esitamise ajal Eesti Advokatuuri juhatuse
- veebruari
- a otsusega muudetud Korra redaktsioonis: 3
(7)„
- Kui riigi õigusabi osutamise koht asub advokaadibüroo, mille kaudu advokaat õigusteenust osutab, asukohast vähemalt 40 kilomeetri kaugusel, makstakse advokaadi põhjendatud taotlusel tema poolt riigi õigusabi osutamise kohta ja tagasi jõudmiseks kulutatud aja eest tasu vastavalt kaugusele: 1) 300 krooni, kui riigi õigusabi osutamise koht asub 40 kuni 50 kilomeetri kaugusel; 2) 400 krooni, kui riigi õigusabi osutamise koht asub 50 kuni 100 kilomeetri kaugusel; 3) 550 krooni, kui riigi õigusabi osutamise koht asub 100 kuni 150 kilomeetri kaugusel; 4) 650 krooni, kui riigi õigusabi osutamise koht asub 150 kuni 200 kilomeetri kaugusel; 5) 750 krooni, kui riigi õigusabi osutamise koht asub rohkem kui 200 kilomeetri kaugusel.
- Kui advokaat osutab punktis 52 nimetatud asjaoludel riigi õigusabi ühes asjas mitmele riigi õigusabi saajale, jagatakse punktis 52 nimetatud tasumäär riigi õigusabi saajate arvuga ja saadud tulemuse alusel esitatakse taotlus tasu suuruse kindlaksmääramiseks iga riigi õigusabi saaja osas eraldi.
- Riigi õigusabi osutanud advokaadi taotluse alusel määrab kohus, uurimisasutus või prokuratuur kindlaks hüvitamisele kuuluvad advokaadi või advokaadibüroo pidaja poolt riigi õigusabi osutamisega seoses kantud sõidu- ja majutuskulud, kui riigi õigusabi on osutatud linnas või vallas, mis ei hõlma advokaadibüroo või selle osakonna, mille kaudu advokaat õigusteenust osutab, asukohta, või rahvusvahelise õigusabi raames välisriigis.
- Punktis 57 nimetatud juhtudel riigi õigusabi osutamisega seoses kantud isikliku või advokaadibüroo pidaja sõiduauto kasutamise kulud hüvitatakse advokaadi põhjendatud taotlusel summas 2 krooni iga läbitud kilomeetri kohta.“
- Väär on O.N.i väide, et aukohtu otsusest ei selgu süükspandav tegu. Aukohtu otsuses (põhjenduste esimene lõik) leiti, et O.N. esitas Viru Maakohtule taotluse riigi õigusabi kulude hüvitamiseks toimingu osas, mida advokaat tegelikkuses ei teostanud. Seega on arutatav tegu piisavalt piiritletud taotluses väljendatud riigi õigusabi osutamise toiminguga. Tlk 40-42 asub O.N.i poolt
- mail
- a Viru Maakohtule kriminaalasjas nr 1-10-5325 esitatud digitaalselt allkirjastatud taotlus, mille kohaselt oli osutatud riigi õigusabi toiminguks: „TOIMIKU TUTVUSTAMINE, ETTEVALMISTUS LIHTMENETLUSEKS“. Lahtrisse „Ettevalmistus kohtuvaidlusteks“ on märgitud „ETTEVALMISTUS LIHTMENETLUSEKS 450 KROONI“. Tlk 36 pöördel asub O.N.i
- mai
- a elektronkiri Viru Maakohtule, milles märgitakse, et advokaat peab tutvuma toimikuga ja tutvustama seda oma kliendile. Prokuratuur maksis tasu toimikuga tutvumise ja toimiku kättesaamisega seotud kulude eest. Järgneb lause: „Pärast aga pidin toimikut ka tutvustama ja seda isikule kes asub Narvas“. Tlk 38 asub O.N.i
- juuni
- a elektronkiri Viru Maakohtule, milles märgitakse: „Minu viimane taotlus on seotud aga toimiku materjalide tutvustamisega (mitte nendega tutvumisega) oma kliendile. Tutvustamise päeval mul ei olnud Narvas ühtegi muud toimingut“. Kohus leiab, et O.N.i
- mai
- a taotluses ei ole taotletud tasu kahtlustatavana ülekuulamise juures viibimise eest. Kahtlustatavana ülekuulamise toimingut mainitakse ka kriminaalasjas nr 110-5325 tehtud Viru Maakohtu
- juuli
- a määruses üksnes seoses M.D. seletuskirja osana ning kohus ei ole seda rikkumisena O.N.ile ette heitnud – maakohus pidas rikkumiseks taotluse esitamist menetlustoimingu kohta, mida pole teostatud. Kuna selle toiminguga seoses ei olnud O.N. kohtule taotlust esitanud, ei saanud järelikult kohus ega aukohus, kes kohtumäärusele tugines, seda talle ka süüks panna. 4
(7)Kohus märgib, et aukohtu otsuses kajastatud süüdistuse asjaolude kirjeldust ei saa pidada täiuslikuks. Samas on etteheidetav tegu eespooltoodud viitamiste kaudu piisava täpsusega identifitseeritav. Mõnetine ebakorrektsus ei too kaasa kogu aukohtumenetluse mittevastavust õiglase menetluse ja seaduslikkuse põhimõtetele, eriti arvestades asjaolu, et O.N. sai süüdistusest aru ja vastas sellele sisuliselt (tlk 43 O.N.i
- augusti
- a elektronkiri advokatuuri juhatusele).
- Lugedes O.N.i
- mai
- a taotlust koos
- mai
- a ja
- juuni
- a vastustega kohtu küsimustele, on üheselt selge, et O.N. taotles tasu oma kliendile kriminaalasja toimiku tutvustamise eest. Esitatud taotlus koos selgitustega jättis ühese mulje, et O.N. sõitis Tallinnast Narva, kus ta tutvustas oma kliendile toimikut. Kuigi O.N.il oli vastuseks Viru Maakohtu järelepärimistele võimalik täiendada ja täpsustada taotlust (esitada aukohtule ja kohtule esitatud versiooni, mille kohaselt sõitis ta Narva mitte Tallinnast vaid mujalt Ida-Virumaalt, toimiku tutvustamist ta enne sõitma hakkamist M.D.ga kokku ei leppinud, sai ühenduse telefoni teel Narva jõudes, toimiku tutvustamine jäi M.D. soovil ära, arutati süüdistusakti), mis oleks andnud kohtule võimaluse seadust tõlgendada ja otsustada, kas sellises olukorras kuuluvad kulud hüvitamisele, siis seda O.N. ei teinud. O.N.i
- mai
- a ja
- juuni
- a elektronkiri Viru Maakohtule rõhutavad veel kord, et vaja oli sõita Narva kliendile toimikut tutvustama. Selle toimingu teostamisega kaasnes taotluse kohaselt sõidukulu 212x2x2=848 krooni, millele lisandub käibemaks 169,60 krooni, kokku 1017,60 krooni. Erinevalt O.N.i
- mai
- a avalduses soovitust ei saa kohus jätta Viru Maakohtuga peetud elektronkirjavahetust tähelepanuta, kuna maakohus on oma määruses neid refereerinud ja neile oma järelduste tegemisel tuginenud. Aukohtu otsus tugineb omakorda maakohtu määrusele ja elektronkirjavahetust käsitlevad tõendid olid süüdimõistva otsuse langetamisel aukohtu käsutuses.
- Tlk 36 asub M.D.
- juuni
- a seletuskiri Viru Maakohtu esimehele, mille kohaselt ei ole O.N. M.D.le asja materjale tutvustanud, oli vaid telefonikõne, kus O.N. tutvustas M.D.le süüdistusakti. Ka O.N. tunnistab ise, et tegelikult ei ole tema M.D.ga isiklikult kohtunud ega toimikut füüsiliselt tutvustanud. Kaebaja möönab, et vestles M.D.ga telefoni teel.
- Kohtu hinnangul ei ole kliendiga telefoni teel vestlemine käsitatav toimiku tutvustamisena kui kriminaalmenetluse selgepiirilise toiminguga. Toimiku tutvustamine tähendab seda, et advokaat näitab füüsiliselt kliendile toimikus asuvaid materjale, selgitab nende sisu ja vastab kliendi poolt toimiku materjalide kohta esitatud küsimustele. Toimikulehti vaadeldakse ja arutatakse läbi üldjuhul lehthaaval. Selliselt peab kahtlustatav või süüdistatav saama ülevaate tema vastu esitatud süüdistusest ja selle materjalidest. Toimiku tutvustamise eesmärk on tagada isikule võimalus teada süüdistuse sisu ja kaitsta ennast selle vastu. Pelk telefonikõne, milles arutatakse süüdistusakti sisu, ei kvalifitseeru toimiku tutvustamiseks selle klassikalises tähenduses.
- Kohus juhib tähelepanu, et O.N. ei märkinud oma
- mai
- a taotluses ega
- mai
- a ja
- juuni
- a vastustes kohtu küsimustele mistahes asjaolusid, mis oleks kohtus tekitanud arusaama, et riigi õigusabi toimingu all peetakse silmas asjatuks osutunud autosõitu Ida-Virumaa piires, mille käigus tegi advokaat Narva linna jõudnuna sõitmise ajal ühe telefonikõne. Vastupidi, Viru Maakohtule esitatud taotlusest järeldub üheselt, justkui oli O.N. sõitnud Tallinnast Narva (sellele viitab taotluses näidatud vahemaa 212 km), mis päädis kliendile toimiku tutvustamisega (taotluse p 3 ning
- mai
- a ja
- juuni
- a vastused kohtu küsimustele). Sellise sisuga taotlus sisaldas eespooltoodud põhjustel tõele mittevastavaid andmeid. Lisaks on O.N. ise möönnud, et ta ei pidanud Ida-Virumaale sõitma ainult M.D.le toimiku tutvustamise eesmärgil – tlk 43 asuv
- augusti
- a seletuskiri advokatuuri juhatusele, milles sisaldub lause: „Seejärel loomulikult ot- 5
(7)sustasin kohtuda kliendiga ja kasutasin selleks olukorda, kus ühel heal päeval (nüüd ei mäleta täpset kuupäeva) viibisin Ida-Virumaal ja otsustasin sõita Narva D.ga kohtumiseks.“ Kohus märgib, et Viru Maakohtul poleks olnud alust jätta O.N.i taotlust rahuldamata – arvestades taotluses ja järelepärimistele saadetud vastustes esitatud andmeid. Vaid täiendava teabe kogumine M.D. käest võimaldas vältida alusetu makse tegemist.
- Viru Maakohus tunnistas O.N.i
- mai
- a taotluse põhjendamatuks, jättes selle oma
- juuli
- a määrusega rahuldamata. Asjaolu, et aukohtu otsus tugines üksnes Viru Maakohtu määrusele, ei toonud praegusel juhul kaasa ebaõiget otsust. AdvS § 17 lg-d 4 ja 5 näevad ette aukohtumenetluses uurimispõhimõtte ja tõendite vaba hindamise kohustuse, mistõttu on ekslik väita, et aukohus ei saa edasikaebamata jõustunud kohtumääruses tuvastatut ümber hinnata. Vaatamata sellele ei oleks praegusel juhul muude tõendite kogumine ja hindamine saanud mõjutada aukohtu otsuse lõppjärelduste õigsust. Süüteo asjaolud on lihtsad ning sisuliselt taandub hinnang vaid sellele, kas toimiku tutvustamine M.D.le oli tegelikkuses aset leidnud või mitte. Aukohus on kirjeldatava süüteo kirjelduse võtnud üle maakohtu määrusest ja tuginenud samadele tõenditele, mis olid maakohtu määruse tegemise aluseks ja ka aukohtule esitatud. Kuna kaebaja versioon, mille kohaselt ta osutas riigi õigusabi telefoni teel, ei mõjuta tuvastatud distsiplinaarteo – toimiku tutvustamise kohta kohtule ebaõige sisuga kulude hüvitamise taotluse esitamine – olemasolu, polnud ega pole kaebaja versiooni tõendamiseks vajalik täiendavaid tõendeid koguda. Asja lahendus ei sõltu sellest, kas O.N. rääkis telefoni teel kliendiga süüdistusaktist või mitte, oluline on see, et ta ei tutvustanud toimiku materjale.
- Kohus leiab, et aukohus ei ole karistuse mõistmisel ületanud temale AdvS § 19 lg-s 2 ja 4 sätestatud diskretsiooni piire. Ringkonnakohtunikust, Tartu Ülikooli õigusteaduse professorist ja kahest vandeadvokaadist koosneva aukohtu kollegiaalsele siseveendumusele põhinevalt langetatud otsus karistusmäära kohta on kohtu arvates usaldusväärne, mõistlik ja proportsionaalne, vastates distsiplinaarsüüteo asjaoludele ja O.N.i süü suurusele ja jäädes aukohtu kaalutlusõiguse piiridesse.
- Aukohus ei rikkunud menetlusnorme, tehes otsuse kirjalikus menetluses. O.N. ei esitanud aukohtule AdvS § 17 lg-s 3 sätestatud taotlust istungi pidamiseks. O.N.i poolt
- septembril
- a aukohtule saadetud kinnitus, et ta jääb juhatusele esitatud seisukohtade juurde ja on valmis täiendavalt kommenteerima aukohtu istungil, ei ole taotlus istungi pidamiseks, vaid valmisolek istungi toimumise korral sellest osa võtta. Pole põhjust arvata, et advokaat ei tunne seadust ega oska istungi korraldamiseks sellekohast selgesõnalist taotlust esitada. O.N.i väited aukohtu praktika kohta istungile kutsumise küsimuses pole isegi tõele vastavuse korral asjakohased, kuna lähtuda tuleb seaduses sätestatust.
- Kohus jätab tähelepanuta aukohtu
- mai
- a avaldusele lisatud tõendid O.N.i poolt riigi õigusabi osutamise kohta
- aastal ja uurija kutse kriminaalasjas 10740000237, kuna need ei tõenda käesoleva haldusasja lahendamiseks vajalikke asjaolusid. Samuti pole asjakohane kaebaja viide Viru Maakohtu määruses mittekajastatud väidetavale kohtuga peetud täiendavale ekirjavahetusele, kuna nendele ei saanud aukohus tugineda. O.N. ei esitanud aukohtule täiendavaid tõendeid ega viidanud ka soovile neid istungil esitada (avaldades vaid valmisolekut kommenteerida süüdistust). Kuna muid tõendeid, mida halduskohus peaks täiendavalt uurima, pärast
- mai
- a kohtuistungit kohtule ei esitatud, puudus vajadus täiendava kohtuistungi korraldamiseks. Seetõttu jätkas kohus asja arutamist HKMS § 131 lg 1 p 2 kohaselt kirjalikus menetluses. Tegelikult andis kaebaja ise kohtustungil nõusoleku menetlust jätkata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea tõendama Narva sõitu – kohus selgitas otsuse p-s 14, et selle tõendamine ei ole asja lahendamiseks vajalik. Seetõttu oli alust jätkata kirjalikus menetluses ka HKMS § 131 lg 1 p 1 alusel. 6
(7)- HKMS § 285 lg 1 ja HKMS v.r § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja menetluskulud jäävad seega tema enda kanda. Aukohtu taotlus kaebajalt õigusabikulude väljamõistmiseks jääb rahuldamata, kuna aukohtu esimees on kehtiva HKMS § 33 lg 2 ja HKMS v.r. § 14 lg 5 ls 3 mõttes kollegiaalorgani juhina poole seaduslik esindaja, kelle tegevuse tasustamist ametikohast tulenevate ülesannete täitmise eest ei loeta menetluskuluks. Riigikohtu halduskolleegium on sarnases asjas pidanud aukohtu taotlust õigusabikulude hüvitamiseks samuti põhjendamatuks (
- oktoobri
- a otsuse nr 3-3-1-37-05 p 18). Villem Lapimaa 7
(7)