3-12-530/17

TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-12-530 Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2012, Tartu Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi XXX kaebus Tartu Vangla vastu kahju summas 50 euro hüvitamise nõudes seonduvalt
2. juulil
3. a toimunud intsidendiga Resolutsioon Edasikaebamise kord
4. Jätta rahuldamata XXX taotlus kaebetähtaja ennistamiseks.
5. Lõpetada menetlus haldusasjas nr 3-12-
7. Kohtumääruse ärakiri saata menetlusosalistele. Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Asjaolud
8. Tartu Vanglas kinni peetav isik XXX esitas
9. mail
10. a Tartu Vanglale taotluse kahju hüvitamise nõude, mille kohaselt tekkis temale 50 euro suurune mittevaraline kahju sellest, et
11. juulil
12. a tõi vanglaametnik A. Bronzov ise temale katkise nõela aga süüdistas nõela katki tegemises XXX.
13. Tartu Vangla jättis
14. juuli
15. a XXX kahjunõude käiguta ning andis talle tähtaja kahjunõudes esinevate puuduste kõrvaldamiseks.
17. augusti
18. a kirjaga jättis Tartu Vangla XXX kahjunõude läbi vaatamata põhjusel, et N. Lilitškin ei kõrvaldanud kahju hüvitamise taotluses esinevaid puudusi ning vangla arvates ei ole võimalik kahjunõuet avaldatu alusel menetleda.
20. märtsil
21. a laekus Tartu Halduskohtule XXX kaebus Tartu Vangla vastu kahju summas 50 euro hüvitamise nõudes. Kaebuse kohaselt tekitati kaebajale kahju sellega, et alates 22.07.
22. a valvur A. Bronzov süstemaatiliselt noris, solvas, suhtus põlglikult ja alandas kaebaja inimväärikust, luues kuritegusid, tekitades intsidente. Olles andnud katkise nõela süüdistas valvur kaebajat väidetavalt selles, et kaebaja lõhkus nõela. Seejuures valvur väidetavalt ähvardas, hirmutas, laimas ja solvas kaebajat oma ametiseisundit ära kasutades. XXX palub kaebuses, et kohus vabastaks ta täielikult riigilõivu tasumisest ning tõlgiks tema kaebuse vene keelest eesti keelde.
23. Tartu Halduskohus
24. aprilli
25. a määrusega andis XXX menetlusabi tõlkekulude katteks käesoleva haldusasja menetlemisel ja asjas tehtavate kohtulahendite tõlkimiseks esimeses kohtuastmes. Samuti jättis kohus nimetatud määrusega XXX kaebuse käiguta. Kaebajal tuli oma kahjunõuet täpsustada. Lisaks leidis kohus nimetatud määruses, et XXX on ületanud kaebetähtaega ning andis kaebajale võimaluse esitada kaebetähtaja ennistamise taotlus.
27. mail
28. a laekus Tartu Halduskohtule XXX kaebuse täiendus. Kaebaja on seisukohal, et ta pole rikkunud kohtusse pöördumise tähtaega ning pöördus kohtusse 30 päeva jooksul pärast seda, kui ta sai teada, et Tartu Vangla on talle kahju hüvitamisest keeldunud. Samas on kaebaja märkinud, et taotleb tähtaja ennistamist ning seda põhjusel, et ta ei teadnud tema kahjunõude läbivaatamata jätmisest, kuna keegi ei tõlkinud talle
29. augusti
30. a kirja.
31. Tartu Halduskohus võttis
32. juuni
33. a määrusega XXX kaebuse menetlusse ning küsis vastustaja Tartu Vanglalt kirjalikku seisukohta kaebuse tähtaegsuse osas. Kohus asus nimetatud määruses ka seisukohale, et käesoleval juhul tuleb VangS § 11 lg-st 8 tulenev kohustuslik kohtueelne menetlus lugeda läbituks, ehkki Tartu Vangla on XXX kahjunõude
34. augustil
35. a jätnud läbi vaatamata. XXX poolt Tartu Vanglale esitatud kahjunõudes on kohtu hinnangul esitatud piisavad põhjendused kahjunõude sisuliseks läbivaatamiseks.
37. juunil
38. a laekus Tartu Halduskohtule Tartu Vangla seisukoht kaebuse tähtaegsuse osas. Tartu Vangla on seisukohal, et XXX poolt halduskohtusse saadetud kirjas toodut ei saa käsitleda kaebetähtaja ennistamise taotlusena, kuna selles puuduvad sisulised põhjendused kaebetähtaja ületamise kohta. Seda, et tegemist ei ole kaebetähtaja ennistamise taotlusega kinnitab ka asjaolu, et XXX peab ise oma kaebust tegelikult tähtaegselt esitatuks. XXX on ilmselgelt vääralt, küll aga iseenda jaoks kasulikult tõlgendanud haldusaktist teadasaamist ja halduskohtusse nõude esitamise tähtaega puudutavaid norme. XXX sai Tartu Vangla 05.08.
39. a otsuse 3-30/131-2 kätte 09.08.
40. a. Seega oli kaebuse tähtaegselt halduskohtusse esitamise viimane päev 08.09.
41. a. Seaduseandja on seadnud tähtaja kulgemise alguse sõltuvusse haldusaktist teadasaamisest, mitte aga selle õigusvastasusest teadasaamisest. Selles, kas haldusakt rikub isiku õigus või mitte, peab puudutatud isik selgusele jõudma seaduses sätestatud tähtaja jooksul, kasutades selleks vajadusel erialast abi ning otsustama ka edasise kohtusse pöördumise küsimuse. Seega ei ole õige XXX seisukoht, et tema kaebuse halduskohtusse esitamise tähtaeg hakkas lugema ajast, millal temale sai teada, et kahju ei ole hüvitatud. Tartu Vangla arvates ei saa tähelepanuta jätta ka fakti, et XXX pöördus kaebusega halduskohtusse üle poole aasta hiljem seadusega ettenähtud tähtajast. XXX sõnade kohaselt oli selle põhjuseks asjaolu, et tema sai siis teada kahjust, st sellest, et raha ei ole üle kantud. Kuidas XXX sellest teada sai ning miks ei olnud temal võimalik sellest varem teada saada või mida ta ise tegi selleks, et vangla otsusest varem teada saada, ei ole XXX pidanud vajalikuks selgitada. Kuna sellised selgitused XXX kirjast puuduvad ning tema toodud põhjendusi ei saa käsitleda kohtupraktikas arvestatava mõjuva põhjusena, mis võiks olla käsitletavad kaebetähtaja ennistamise alusena, siis tuleb XXX kaebus lugeda esitatuks tähtaega ületades, tähtaja ennistamine ei ole põhjendatud ning kaebuse menetlus tuleks lõpetada. Kohtu seisukoht
42. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lg 1 sätestab kohtu kohustuse kontrollida eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse pärast teistelt menetlusosalistelt sellele kirjaliku vastuse saamist. HKMS § 152 lg 1 p 2 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt 2 käesoleva seadustiku § 124 lõikele
43. Viimatinimetatud paragrahvi
44. lõike kohaselt kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele.
45. Kohus leiab, et XXX kaebus on esitatud tähtaega ületades. Riigivastutuse seaduse (RVastS) alusel esitatud kahjunõude puhul tuleneb kohtusse pöördumise kaebetähtaeg RVastS § 18 lg-st 2, mis sätestab, et kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. Tartu Vangla jättis XXX kahjunõude
46. augusti
47. a kirjaga nr 330/131-2 läbi vaatamata. Tartu Vangla poolt kohtule edastatud kahjunõude menetlemise materjalide kohaselt toimetati kõnealune kiri kaebajale kätte
48. augustil
49. a (tl 7 pöördel). Kaebajal tuli seega RVastS § 18 lg-st 2 tulenevalt kahjunõude kaebusega halduskohtusse pöörduda hiljemalt 30 päeva jooksul alates talle kirja nr 3-30/131-2 kätteandmisest (s.o hiljemalt 08.09.
50. a). Tartu Halduskohtusse laekus XXX kaebus aga
51. märtsil
52. a. XXX selgituste kohaselt sai ta alles hiljem teada, et Tartu Vangla tema kahjunõuet ei rahulda ning pöördus ka kohtusse 30 päeva jooksul selle teadasaamisest. Samas ei ole XXX selgitanud, kuidas ja millal täpsemalt ta sellest teada sai ning mis takistas tal kirja nr 330/131-2 tõlkimise korraldamist kaebetähtaja jooksul, mistõttu on kaebaja väited kaheldavad. Ka juhul, kui kaebajale jäi kirja nr 3-30/131-2 sisu arusaamatuks, ei ole õigustatud kohtusse pöördumine alles märtsis
53. a, mis on pool aastat hiljem kahjunõude läbivaatamata jätmise kohta tehtud otsustuse kättesaamisest. Kahjunõude vanglale esitas XXX juba
54. mail
55. a. RVastS § 18 lg 1 sätestab, et haldusorgan lahendab kahju hüvitamise taotluse kahe kuu jooksul selle nõuetekohasest esitamisest arvates. Kui kaebaja kahe kuu jooksul Tartu Vanglalt oma kahjunõudele vastust ei saanud, siis oleks ta pidanud pöörduma kohtusse juba 30 päeva jooksul pärast kahe kuu möödumist enda taotluse esitamisest.
56. HKMS § 71 lg 1 kohaselt ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Asjaolu, et kaebaja ei saanud kirja nr 3-30/131-2 sisust aru ja sellest tulenevalt esitas kaebuse hilinenult, ei ole kohtu hinnangul antud juhul arvestatavaks kaebetähtaja ennistamise põhjuseks. Nagu juba eelnevalt märgitud, ei ole XXX välja toonud, kuidas ja millal ta kõnealuse kirja sisust aru sai ning miks ei olnud tal võimalik sellest varem teada saada. Samuti ei nähtu kaebaja selgitustest, mida ta ise tegi selleks, et vangla otsustusest tema kahjunõude kohta teada saada. Kohus on seisukohal, et XXX ei ole seetõttu tõendanud, et tal esines püsiv takistus kaebuse tähtaegselt esitamiseks.
57. Eelnevale tuginedes jätab kohus XXX kaebuse esitamise tähtaja ennistamata ning lõpetab haldusasja nr 3-12-530 menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel.
58. Kohus märgib, et HKMS § 43 lg 1 p 2 kohaselt menetluse lõpetamise korral ei ole samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud. Maare Aloe kohtunik 3