← Eesti

2-12-40581/3

Obsah (13)§ 416§ 142§ 444§ 407§ 322§ 1741§ 173§ 162§ 138§ 144§ 218§ 178§ 468

Tsiviilasi nr 2-12-40581 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL TAGASELJAOTSUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Epp Tombak Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 22.jaanaur 2013 Põlva kohtumaja, Võru t

) § 415). Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (

§ 416lg 2).

Kajalt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. (

§ 142lg 2).

Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuotsuse õiguslik põhjendus

§ 444lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Õiguslike põhjendustena peab kohus vajalikuks märkida järgmist: 1. Hagi on võimalik rahuldada tagaseljaotsusega

§ 407

lg 1 alusel, sest kostja, kellele kohus on määranud hagile vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud ning puuduvad

§ 407

lõigetes 4 ja 5 sätestatud asjaolud, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise.

§ 407

lõige 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. 2. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud 14.11.2012.a., need on vastu võtnud kostja vanaema Marta Teesalu (tl. 18). Kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument

§ 322

lg 1 kohaselt saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistkümneaastasele isikule. Seega on hagimaterjalid kostjale nõuetekohaselt kätte toimetatud.

§ 407

lg 1 võimaldab hageja nõusolekul hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

§ 407

lg-st 2 tulenevalt eeldatakse hageja nõusolekut, kui hageja ei ole teatanud, et ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Kohus on hagejat teavitanud, et kostja ei ole hagile vastanud ning esinevad alused tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohus andis hagejale tähtaja tulenevalt

§ 1741menetluskulude nimekirja esitamiseks (tl 21).

Hageja on kohtu nõude täitnud 2/4 04.01.2013.a. ning ei ole esitanud vastuväiteid tsiviilasja lahendamiseks tagaseljaotsusega (tl. 22).

§ 407

lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse osundatud paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. 2. Hagi rahuldamise alus võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 järgi on, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Korteriühistuseaduse § 13 lg 4 sätestab, et korteriühistu otsused elamau majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Tulenevalt VÕS §-st 82 lg 2, kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist). Hagi esitamise seisuga 09.10.2012 on hageja arvestanud põhinõudelt 1718,39 eurot viivist summas 219,45 eurot. 3.

§ 173

lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud

§ 162lg 1 alusel täielikult kostja kanda.

Vastavalt

§-st 1741 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskulude nimekiri sisaldub hagiavalduses (tl.5). Seega on kohtul võimalik tagaseljaotsuses kindlaks määrata ka S. T. hüvitatavad K. V. P. . 4. Hageja on taotlenud kostjalt menetluskuluna hagilt tasutud riigilõivu, summas 175 euro välja mõistmist (tl 6) ja hagi koostamise õigusabi kulu 120 euro (tl 10) väljamõistmist.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 kohaselt on üheks kohtukuluks riigilõiv, menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud on vastavalt

§ 144lg 1 kohtuvälised kulud.

Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja

§-s 218 sätestatu kohaselt. Käesolevas asjas on hageja esitanud lepingulise esindaja kulude tõendamiseks R. L. F. O. hagi koostamise eest võla nõudes KÜ vs.S. R. T. , summas 120 eurot. Hagiavaldusele on alla kirjutanud hageja seaduslik esindaja, menetluses ei ole lepinguline esindaja osalenud. Tulenevalt

§ 218

ei saa juriidiline isik olla lepinguliseks esindajaks, kohtule ei ole esitatud ühelegi füüsilisele isikule välja antud volikirja hageja esindamiseks. Seetõttu ei saa kohus hageja poolt hagiavalduse koostamise eest tasutud summat menetluskuluna. Seega tuleb kostjal hagejale hüvitada hagi esitamisel tasutud riigilõiv 175 eurot. 5.

§ 178

lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle 3/4 kohtulahendi peale edasi kaevates.

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Epp Tombak Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4/4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.