) §-le 8 lg 2, 76 lg 1, 158 lg 3, 637 lg 4, 796 lg 2, 787 lg
lg 2 kooskõlas peab vedaja hüvitama ainult veose kaotsimineku või kahjustumisega seotud kulud. Leping on täidetud, vedu on teostatud, seega tuleb arve täielikult tasuda. II KOSTJA VASTUS 3. Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostja jättis tasumata 106 eurot, sest kostja juhiste täitmata jätmise tõttu tekkis kauba saajal kahju.
lg 1 kohaselt on veose saatjal õigus ka pärast veolepingu sõlmimist anda veosega toimimise kohta juhiseid. 09.02.2012 kell 18.42.36 saatis kostja hagejale juhise meili: autojuhtide telefoninumbrid on valed. Autod peavad tulema tolli esmaspäeval. Firma Konta Plus logistile D. G. helistada või saata sms peale tolli läbimist ja helistada enne sissesõitu Peterburi tolli. Ilma korralduseta tolli mitte sõita. Auto xxx peab sisse tulema koos autoga xxx. Hageja pidi teavitama firma Konta Pluss logisti kaks korda (peale Ivangorodi tolli läbimist ja teine kord enne sissesõitu Peterburi tolli). Peterburgi tolli sissesõit oli keelatud ilma firma Konta Pluss logisti korralduseta. Hageja jättis kostja korraldused täitmata, läbis Ivangorodi tollipunkti 10.02.2012 (CMR nr 10), ja saabus Peterburi tolliterminaali laupäeval 11.02.
Kostja ei ole hageja suhtes rakendanud leppetrahvi. III VASTUHAGI 5. Vastuhagis palub Leviveod OÜ tuvastada, et Port Trans Logistika OÜ nõue 106 eurot on tasaarvestatud Leviveod OÜ nõudega summas 106 eurot.
lg 1 kohaselt on veose saatjal õigus ka pärast veolepingu sõlmimist anda veosega toimimise kohta juhiseid. 09.02.2012 kell 18.42.36 saatis kostja hagejale juhise meili: autojuhtide telefoninumbrid on valed. Autod peavad tulema tolli esmaspäeval. Firma Konta Plus logistile D. G. helistada või saata sms peale tolli läbimist ja helistada enne sissesõitu Peterburi tolli. Ilma korralduseta tolli mitte sõita. Auto xxx peab sisse tulema koos autoga xxx. 09.02.2012 helistas Levikol AS juhatuse liige A. A. sõiduki reg nr xxx juhile M. ja andis talle isiklikult samad korraldused, mis Leviveod OÜ oli saatnud Port Trans Logistika OÜ´le meiliga. Korraldused olid antud seetõttu, et Port Trans Logistika OÜ´le võis saabuda Peterburi puhkepäevadel (11-12.02.2012) ja siis firma Konta Pluss logist D. G. pidanuks puhkepäeval korraldama kauba vormistamist Peterburi tollis ja kauba mahalaadimist, vältimaks seisukulusid lahtitollimata kaubaga tolli ajutise hoidmise laos.
lg 5 kohaselt peab vedaja talle antud juhise järgimata jätmisest juhise andjale viivitamata teatama.
Leviveod OÜ rakendas
§-s 101 lg 1 kirjeldatud õiguskaitsevahendeid ja teostas tasaarvestuse. IV VASTUS VASTUHAGILE 7.
On arusaamatu, miks hageja pole seda avaldust esitanud, vaid vähendas omavoliliselt kostja arve summat.
määrab, et tasaarvestav pool ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Selle alusel arvab kostja, et vastuhagi ei saa rahuldada põhihagi tasaarvestamisega. Jätta Leviveod OÜ vastuhagi rahuldamata. V KOHTU PÕHJENDUSED 8. Arvestades hagi hinda 106 eurot, on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 järgi tegemist lihtmenetluses lahendatava hagiga. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb jätta rahuldamata ja vastuhagi rahuldada. Toimiku materjalide kohaselt teostati rahvusvahelisi vedusid ning tegemist oli rahvusvahelise autokaubaveoga. Eestist transporditi veos Vene Föderatsiooni. Järelikult tuleb kohaldada rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsiooni (CMR). CMR art 1 tingimused on täidetud, sest kauba vastuvõtmise ja üleandmise kohad asuvad eri riikides, Eesti on konventsiooniga ühinenud ja konventsiooniosaline on ka Vene Föderatsioon. CMR ei reguleeri kõiki veolepingut puudutavaid küsimusi ja osas, mida CMR ei reguleeri, tuleb veolepingule kohaldada siseriiklikku õigust. Hageja nõuab kostjalt veotasu, ja selle maksmisega viivitamise eest viivist. Kostja nõuab hagejalt oma vastuhagis kahju hüvitamist ja veotasu osa tasaarvestuse tuvastamist. Kuna CMR eeltoodut ei reguleeri, tuleb lähtuda võlaõigusseaduse (
) regulatsioonist. 9. Põhjusel, et tasaarvestuse küsimuse lahendamisest sõltub nii hagi kui vastuhagi rahuldamine, lahendab kohus esmalt tasaarvestusega seonduva. Kostja (vastuhagis hageja), Leviveod OÜ väitel teostas ta tasaarvestuse, kuna tal on kahju hüvitamise nõue hageja vastu. Hageja (vastuhagis kostja) leiab, et tasaarvelduse avaldust talle esitatud ei ole ja tasaarvestada ei saa nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Tasaarvestust kui eelkõige ühepoolset kujundusõigust reguleerib esmalt
. Kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib
lg 1 järgi kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Tasaarvestuse tagajärjeks on
lg 2 esimese lause kohaselt see, et tasaarvestuse poolte nõuded lõppevad kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Tasaarvelduse avaldusele ei ole ette nähtud vorminõuet ja selline avaldus on teisele poolele suunatud tahteavaldus, mis TsÜS § 69 lg 1 muutub kehtivaks selle kättesaamisest. 10. Tasaarvestuse vastuväite võib esitada ka kohtumenetluses. Seadus ei keela tasaarvestuse tegemist kohtumenetluse kestel ilma sellekohast hagi esitamata. Tasaarvestuse esitamiseks ei pea kostja esitama vastuhagi. Piisab sellest, kui kostja esitab hagejale kohtumenetluse ajal tasaarvestuse avalduse (RKTKo 3-2-1-42-12 p 10). TsMS §-s 373 sätestatud vastuhagi vastuvõtmise tingimused tähendavad üksnes võimalust esitada tasaarvestuse avaldus soovi korral hagina. Juhul, kui kostja esitab tasaarvestusele suunatud avalduse üksnes kohtule, siis saab tasaarvestuse lugeda tehtuks alates hetkest, mil hageja on tasaarvestuse avaldusest teada saanud. Kohus leiab, et praeguses vaidluses on kostja ühepoolse tahteavaldusega tasaarvestuse teinud. Nimetatu nähtub nii hagiavaldusest, kui toimiku teistest materjalidest (tl. 9), kuna kostja vastavasisulisest tahteavaldusest on hageja teadlik. Samuti võib lugeda tahteavalduse tehtuks esitatud vastuhagiga. Tasaarvestus ei ole lubatud, kui teine pool esitab tasaarvestava poole nõudele sellised vastuväited, mis välistavad täielikult või osaliselt nõude maksmapaneku.
lg-s 4 nimetatud vastuväidete alla kuuluvad vastuväited, mis annavad poolele õiguse võlgnetava kohustuse täitmisest kestvalt või teatud ajavahemiku jooksul keelduda (RKTKo 3-2-1-129-11 p 9). Seega on ekslik hageja väide, et piisab paljasõnalise vastuväite esitamisest, mis välistab automaatselt tasaarvelduse võimaluse.
lg 4 sätestatu tähendab, et on olemas sellised vastuväited, mis välistavad täielikult või osaliselt nõude maksmapaneku (nt. nõue ei kehti või on lõppenud). Selliseid vastuväiteid hageja esitanud ei ole.
järgi kohustuse rikkumine ja kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja
§-de 101 lg 1 p 3 ja 115 järgi nõuda mh. kahju hüvitamist, so. enda asetamist olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud
Lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude tasaarvestamine
12. Ekslik on hageja viide CMR art. 12 p 5, sest artiklis reguleeritakse kauba käsutamisõigusega seonduvat (kauba üleandmiskoha ja saaja muutmine), mitte saatja poolt juhtnööride andmist vedajale kauba saabumise tähtpäeva ja saaja teavitamise osas. Ekslik on ka hageja viide sellele, et vedaja peab hüvitama ainult veose kaotsimineku või kahjustumisega seotud kulud. CMR-i mõtteks ei ole välistada veolepingu poolte muid lepingust ja siseriiklikust õigusest tulenevaid nõudeid teineteise vastu. Seega võib vedaja vastutuse alus tuleneda lisaks CMR-ile ka siseriiklikust õigusest. Väär on hageja viide sellele, et kostjal nõuet ei ole, kuna ta pole faktiliselt neid kulusid kandnud. Kahju hüvitamist saab nõuda nii enne, kui pärast kulude kandmist. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja on hageja nõude tasaarvestanud, võlasuhe on lõppenud (
Seega tuleb hagi jätta rahuldamata. Vastuhagi (tuvastushagi) tuleb rahuldada ja tuvastada, et hageja Port Trans Logistika OÜ nõue 106 eurot on tasaarvestatud kostja, Leviveod OÜ nõudega summas 106 eurot. Kohus märgib, et ehkki hagejat esindava M. S. haridus ei vasta TsMS nõuetele, et olla lepinguliseks esindajaks, võib kohus lihtmenetluse asjas tunnustada menetlusosalise lepingulise esindajana ka seaduses nimetamata isikuid (TsMS § 405 lg 1 p 4). VI MENETLUSKULUDE JAOTUS 10. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse (TsMS § 173 lg 4). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad kõik hagiga seotud menetluskulud hageja kanda. Põhjusel, et vastuhagi rahuldatakse, jäävad vastuhagiga seotud menetluskulud samuti hageja kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest arvates (TsMS § 174 lg 1). Marge Tamme kohtunik /allkirjastatud digitaalselt /
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.