2-12-13062/27

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-12-13062 Otsuse tegemise aeg ja koht 10. detsember 2012, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marge Tamme Kohtuasi Port Trans Logistika OÜ hagi Leviveod OÜ vastu võlgnevuse ja viivise nõudes ja Leviveod OÜ vastuhagi Port Trans Logistika OÜ vastu võlgnevuse tasaarvestuse tuvastamise nõudes Menetlus lihtmenetlus Menetlusosalised Hageja (kostja vastuhagis):

Port Trans 10169065) Esindaja:

M. S. (e-post M..i.S.@gmail.com) Kostja (hageja vastuhagis):

Hagihind Logistika OÜ (RK Leviveod OÜ asukoht: xxx) (RK 10245292, 106 eurot RESOLUTSIOON 1. Hagi jätta rahuldamata.

2.Vastuhagi rahuldada.

3.Tuvastada et hageja Port Trans Logistika OÜ nõue 106 eurot on tasaarvestatud kostja, Leviveod OÜ nõudega summas 106 eurot.

4.Kõik menetluskulud jäävad hageja Port Trans Logistika OÜ kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Maakohus ei anna edasikaebamiseks luba.

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21).

I HAGEJA NÕUE 1. Hagiavalduse kohaselt oli poolte vahel sõlmitud 08.02.2012 veoleping nr. 065, mille kohaselt kohustus hageja teostama autovedusid Paldiski sadamast Venemaale, Sankt Peterburgi. Hageja teostas veo vastavalt lepingule õigeaegselt, mis on kinnitatud kaubaveo saatelehega CMR nr. 10 ja 11. Kauba saajalt märkuseid pretensioonide kohta ei ole. Hageja järgis ka kostja poolt hiljem antud instruktsioone ja esitas kostjale arve nr. 2012-02-42. Kostja keeldus arvet tasumast, kuid pärast läbirääkimisi tasus arve 05.03.2012 osaliselt. Veolepingu p 10 järgi on arve maksetähtaeg 10 päeva arve esitamisest. Seega saabus maksetähtaeg 25.02.2012. Hageja viitab CMR art. 12 p 5 ja võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 8 lg 2, 76 lg 1, 158 lg 3, 637 lg 4, 796 lg 2, 787 lg 1. Kostjat hoiatati arve mittetasumise tagajärgede eest 13.03.2012 kirjaga, kuid kostja jättis võla tasumata. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 106 eurot, viivise 18, 02 eurot (0,5 % päevas 34 päeva eest). Menetluskulud jätta kostja kanda (riigilõiv 63, 91 eurot ja õigusabikulud 425 eurot).

2.Kostja instruktsioonid olid esitatud kliendi soovina ning kostja pole määranud, et nende täitmata jätmisel võivad olla õiguslikud tagajärjed. Kui kostja soovis muuta veotingimusi, siis CMR art. 12 p 5 kooskõlas pidi ta esitama vedajale uue saatelehe koos instruktsioonidega, mille hageja esindajad oleksid pidanud kinnitama oma allkirjadega. Kostja pole vormistanud veosedokumente õigesti. Autoveoleping oli sõlmitud kostjaga, hageja ei saa aru, miks ta peab kompenseerima kolmanda isiku kulud. Hagejal polnud mingit kokkulepet firmadega Levikol ja Konta Plus. Kostja pole esitanud mingit tõendit, et ta faktiliselt kandis need kulud. Hageja pole andnud mingi nõusolekut, et kinnitamata kahju võetakse maha tasust. Veolepingus sellist punkti pole. VÕS § 796 lg 2 kooskõlas peab vedaja hüvitama ainult veose kaotsimineku või kahjustumisega seotud kulud. Leping on täidetud, vedu on teostatud, seega tuleb arve täielikult tasuda.

II KOSTJA VASTUS 3. Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostja jättis tasumata 106 eurot, sest kostja juhiste täitmata jätmise tõttu tekkis kauba saajal kahju. VÕS § 785 lg 1 kohaselt on veose saatjal õigus ka pärast veolepingu sõlmimist anda veosega toimimise kohta juhiseid.

09.02.2012 kell 18.42.36 saatis kostja hagejale juhise meili: autojuhtide telefoninumbrid on valed. Autod peavad tulema tolli esmaspäeval. Firma Konta Plus logistile D. G. helistada või saata sms peale tolli läbimist ja helistada enne sissesõitu Peterburi tolli. Ilma korralduseta tolli mitte sõita. Auto xxx peab sisse tulema koos autoga xxx. Hageja pidi teavitama firma Konta Pluss logisti kaks korda (peale Ivangorodi tolli läbimist ja teine kord enne sissesõitu Peterburi tolli). Peterburgi tolli sissesõit oli keelatud ilma firma Konta Pluss logisti korralduseta. Hageja jättis kostja korraldused täitmata, läbis Ivangorodi tollipunkti 10.02.2012 (CMR nr 10), ja saabus Peterburi tolliterminaali laupäeval 11.02.2012. Saabumisest hageja kostjat ei teavitanud, ega teatanud sellest ka kauba saaja logistile. Kauba saaja sai kauba saabumisest teada alles esmaspäeva 13.02.2012 hommikul ja samal päeval vormistas kõik tolli formaalsused ja korraldas kauba mahalaadimise.

4.Kuna sõiduk seisis tollis ajutise hoiustamise laos, siis ladu esitas kauba saajale (OÜ Balt Servis) arve summas 4200 rubla (106 eurot). AS Levekol esitas pretensiooni Leviveod OÜ-le 106 euro ulatuses veotasu vähendamiseks. Leviveod OÜ esitas Levikol AS-le kreeditarve summas 106 eurot. Leviveod OÜ esitas hagejale arve nr 1065/1 summas 106 eurot, millega vähendas hagejale väljamakstavat lepingujärgset summat. 13.03.2012 vastuses teatas hageja, et ta ei nõustu tasu vähendamisega. Hageja tekitas kostja juhiste täitmata jätmisega kahju summas 106 eurot, mille võrra kostja vähendaski hagejale väljamakstavat summat ja sama summat nõuab hageja kostjalt nüüd hagi korras. Hageja on jätnud tähelepanuta, et VÕS § 158 reguleerib leppetrahvi. Kostja ei ole hageja suhtes rakendanud leppetrahvi.

III VASTUHAGI 5. Vastuhagis palub Leviveod OÜ tuvastada, et Port Trans Logistika OÜ nõue 106 eurot on tasaarvestatud Leviveod OÜ nõudega summas 106 eurot. VÕS § 785 lg 1 kohaselt on veose saatjal õigus ka pärast veolepingu sõlmimist anda veosega toimimise kohta juhiseid.

09.02.2012 kell 18.42.36 saatis kostja hagejale juhise meili: autojuhtide telefoninumbrid on valed. Autod peavad tulema tolli esmaspäeval. Firma Konta Plus logistile D. G. helistada või saata sms peale tolli läbimist ja helistada enne sissesõitu Peterburi tolli. Ilma korralduseta tolli mitte sõita. Auto xxx peab sisse tulema koos autoga xxx. 09.02.2012 helistas Levikol AS juhatuse liige A. A. sõiduki reg nr xxx juhile M. ja andis talle isiklikult samad korraldused, mis Leviveod OÜ oli saatnud Port Trans Logistika OÜ´le meiliga. Korraldused olid antud seetõttu, et Port Trans Logistika OÜ´le võis saabuda Peterburi puhkepäevadel (11-12.02.2012) ja siis firma Konta Pluss logist D. G. pidanuks puhkepäeval korraldama kauba vormistamist Peterburi tollis ja kauba mahalaadimist, vältimaks seisukulusid lahtitollimata kaubaga tolli ajutise hoidmise laos.

6.Port Trans Logistika OÜ jättis Leviveod OÜ korraldused täitmata, läbis Ivangorodi tollipunkti 10.02.2012 (CMR nr 10), ja saabus Peterburi tolliterminaali laupäeval 11.02.2012.

Saabumisest Peterburi tolliterminaali jättis Port Trans Logistika OÜ Leviveod OÜ teavitamata, ega teatanud sellest ka kauba saaja logisti. Kauba saaja logist sai kauba saabumisest teada alles esmaspäeva 13.02.2012 hommikul ja samal päeval vormistas kõik tolli formaalsused ja korraldas kauba mahalaadimise. 12.02.2012 kell 13.10 andis hageja sõiduki koos kaubaga üle ajutise hoiustamise lattu (vene keeles СВХ). Kuna sõiduk seisis tollis ajutise hoiustamise laos, siis ladu esitas kauba saajale (OÜ Balt Servis) arve (счет фактура 201) summas 4200 rubla (106 eurot). Port Trans Logistika OÜ tekitas Leviveod OÜ juhiste täitmata jätmisega kahju summas 106 eurot, mille võrra Leviveod OÜ vähendaski Port Trans Logistika OÜ-le väljamakstavat summat. Antud juhised ei toonud endaga kaasa saatekirja muutmist, st. kaup, kauba saaja, kauba veo tingimused ei muutunud. Juhised ei toonuks Port Trans Logistika OÜle kaasa lisakulutusi. VÕS § 785 lg 5 kohaselt peab vedaja talle antud juhise järgimata jätmisest juhise andjale viivitamata teatama. VÕS § 186 lg 2 kohaselt võlasuhe lõpeb tasaarvestusega. Leviveod OÜ rakendas VÕS §-s 101 lg 1 kirjeldatud õiguskaitsevahendeid ja teostas tasaarvestuse.

IV VASTUS VASTUHAGILE 7. VÕS § 198 kooskõlas tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele. On arusaamatu, miks hageja pole seda avaldust esitanud, vaid vähendas omavoliliselt kostja arve summat. VÕS § 200 määrab, et tasaarvestav pool ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Selle alusel arvab kostja, et vastuhagi ei saa rahuldada põhihagi tasaarvestamisega. Jätta Leviveod OÜ vastuhagi rahuldamata.

V KOHTU PÕHJENDUSED 8. Arvestades hagi hinda 106 eurot, on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 järgi tegemist lihtmenetluses lahendatava hagiga. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb jätta rahuldamata ja vastuhagi rahuldada.

Toimiku materjalide kohaselt teostati rahvusvahelisi vedusid ning tegemist oli rahvusvahelise autokaubaveoga. Eestist transporditi veos Vene Föderatsiooni. Järelikult tuleb kohaldada rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsiooni (CMR). CMR art 1 tingimused on täidetud, sest kauba vastuvõtmise ja üleandmise kohad asuvad eri riikides, Eesti on konventsiooniga ühinenud ja konventsiooniosaline on ka Vene Föderatsioon. CMR ei reguleeri kõiki veolepingut puudutavaid küsimusi ja osas, mida CMR ei reguleeri, tuleb veolepingule kohaldada siseriiklikku õigust. Hageja nõuab kostjalt veotasu, ja selle maksmisega viivitamise eest viivist. Kostja nõuab hagejalt oma vastuhagis kahju hüvitamist ja veotasu osa tasaarvestuse tuvastamist. Kuna CMR eeltoodut ei reguleeri, tuleb lähtuda võlaõigusseaduse (VÕS) regulatsioonist.

9.Põhjusel, et tasaarvestuse küsimuse lahendamisest sõltub nii hagi kui vastuhagi rahuldamine, lahendab kohus esmalt tasaarvestusega seonduva. Kostja (vastuhagis hageja), Leviveod OÜ väitel teostas ta tasaarvestuse, kuna tal on kahju hüvitamise nõue hageja vastu.

Hageja (vastuhagis kostja) leiab, et tasaarvelduse avaldust talle esitatud ei ole ja tasaarvestada ei saa nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Tasaarvestust kui eelkõige ühepoolset kujundusõigust reguleerib esmalt VÕS § 197. Kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib VÕS § 197 lg 1 järgi kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Tasaarvestuse tagajärjeks on VÕS § 197 lg 2 esimese lause kohaselt see, et tasaarvestuse poolte nõuded lõppevad kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Tasaarvelduse avaldusele ei ole ette nähtud vorminõuet ja selline avaldus on teisele poolele suunatud tahteavaldus, mis TsÜS § 69 lg 1 muutub kehtivaks selle kättesaamisest.

10.Tasaarvestuse vastuväite võib esitada ka kohtumenetluses. Seadus ei keela tasaarvestuse tegemist kohtumenetluse kestel ilma sellekohast hagi esitamata. Tasaarvestuse esitamiseks ei pea kostja esitama vastuhagi. Piisab sellest, kui kostja esitab hagejale kohtumenetluse ajal tasaarvestuse avalduse (RKTKo 3-2-1-42-12 p 10). TsMS §-s 373 sätestatud vastuhagi vastuvõtmise tingimused tähendavad üksnes võimalust esitada tasaarvestuse avaldus soovi korral hagina. Juhul, kui kostja esitab tasaarvestusele suunatud avalduse üksnes kohtule, siis saab tasaarvestuse lugeda tehtuks alates hetkest, mil hageja on tasaarvestuse avaldusest teada saanud. Kohus leiab, et praeguses vaidluses on kostja ühepoolse tahteavaldusega tasaarvestuse teinud. Nimetatu nähtub nii hagiavaldusest, kui toimiku teistest materjalidest (tl. 9), kuna kostja vastavasisulisest tahteavaldusest on hageja teadlik. Samuti võib lugeda tahteavalduse tehtuks esitatud vastuhagiga. Tasaarvestus ei ole lubatud, kui teine pool esitab tasaarvestava poole nõudele sellised vastuväited, mis välistavad täielikult või osaliselt nõude maksmapaneku. VÕS § 200 lg-s 4 nimetatud vastuväidete alla kuuluvad vastuväited, mis annavad poolele õiguse võlgnetava kohustuse täitmisest kestvalt või teatud ajavahemiku jooksul keelduda (RKTKo 3-2-1-129-11 p 9). Seega on ekslik hageja väide, et piisab paljasõnalise vastuväite esitamisest, mis välistab automaatselt tasaarvelduse võimaluse. VÕS § 200 lg 4 sätestatu tähendab, et on olemas sellised vastuväited, mis välistavad täielikult või osaliselt nõude maksmapaneku (nt. nõue ei kehti või on lõppenud). Selliseid vastuväiteid hageja esitanud ei ole.

11.Kostja tasaarvestuse nõue hageja vastu tuleneb sellest, et hageja (vedaja) ei järginud juhiseid mis talle anti ning selle tagajärjel kandis kostja kulutusi 106 euro ulatuses. Hageja enda väitel järgis ta kostja poolt hiljem antud instruktsioone (auto peab tolli jõudma esmaspäeval, so. 13.02.2012. Konta Plus logistile tuleb teatada tolli läbimisest ja enne sissesõitu Peterburi tolli. Ilma korralduseta tolli sõita ei tohi. Väide instruktsioonide täitmisest nähtub ka hageja poolt kostjale saadetud kirjast (tl. 9, 10). Sellised vedajale antud juhendid on veolepingu osaks. Toimiku materjalidega on tõendatud, et hageja instruktsioone ei järginud, st. saabus Peterburi tolliterminaali laupäeval 11.02.2012 (pidi saabuma 13.02.2012) ja oma saabumisest Peterburi tolliterminaali kostjat ega kauba saajat ei teavitanud. Juhul kui hageja oleks saabunud kokkulepitud tähtpäevaks, või teavitanud saajat varasemast saabumisest, ei oleks hageja sõiduk pidanud seisma tolli ajutise hoiustamise laos ja poleks esitatud ka arvet selle eest summas 4200 rubla (106 eurot), mis on esitatud kostjale tasumiseks. Lisakulutuste (kahju) tekkimine parkimistasu näol olukorras, kus sihtriigi tolliterminaali jõutakse varem, oli hagejale ettenähtav. Kui ilmnevad asjaolud, mis takistavad kauba üleandmist pärast selle saabumist üleandmiseks ettenähtud kohta, peab vedaja küsima saatjalt juhiseid (CMR art. 15 p

1). Võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine on VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine ja kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja VÕS §-de 101 lg 1 p 3 ja 115 järgi nõuda mh. kahju hüvitamist, so. enda asetamist olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud VÕS § 127 lg 1 mõttes. Lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude tasaarvestamine VÕS § 200 lg 1 p 1 järgi keelatud ei ole.

12.Ekslik on hageja viide CMR art. 12 p 5, sest artiklis reguleeritakse kauba käsutamisõigusega seonduvat (kauba üleandmiskoha ja saaja muutmine), mitte saatja poolt juhtnööride andmist vedajale kauba saabumise tähtpäeva ja saaja teavitamise osas. Ekslik on ka hageja viide sellele, et vedaja peab hüvitama ainult veose kaotsimineku või kahjustumisega seotud kulud. CMR-i mõtteks ei ole välistada veolepingu poolte muid lepingust ja siseriiklikust õigusest tulenevaid nõudeid teineteise vastu. Seega võib vedaja vastutuse alus tuleneda lisaks CMR-ile ka siseriiklikust õigusest. Väär on hageja viide sellele, et kostjal nõuet ei ole, kuna ta pole faktiliselt neid kulusid kandnud. Kahju hüvitamist saab nõuda nii enne, kui pärast kulude kandmist. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja on hageja nõude tasaarvestanud, võlasuhe on lõppenud (VÕS § 186 p 2) ja lõppenud võlasuhtest ei ole võimalik nõuet esitada. Seega tuleb hagi jätta rahuldamata. Vastuhagi (tuvastushagi) tuleb rahuldada ja tuvastada, et hageja Port Trans Logistika OÜ nõue 106 eurot on tasaarvestatud kostja, Leviveod OÜ nõudega summas 106 eurot.

Kohus märgib, et ehkki hagejat esindava M. S. haridus ei vasta TsMS nõuetele, et olla lepinguliseks esindajaks, võib kohus lihtmenetluse asjas tunnustada menetlusosalise lepingulise esindajana ka seaduses nimetamata isikuid (TsMS § 405 lg 1 p 4).

VI MENETLUSKULUDE JAOTUS 10. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse (TsMS § 173 lg

4).

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad kõik hagiga seotud menetluskulud hageja kanda.

Põhjusel, et vastuhagi rahuldatakse, jäävad vastuhagiga seotud menetluskulud samuti hageja kanda.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest arvates (TsMS § 174 lg 1).

Marge Tamme kohtunik /allkirjastatud digitaalselt /

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.