← Eesti

2-12-31353/28

Obsah (6)§ 179§ 230§ 164§ 102§ 173§ 163

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Tambet Grauberg Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 28. jaanuar 2013.a Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kantse

§ 179lg 2 alusel.

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Edasikaebamise kord Asja sisu kirjeldus, esitatud nõuded, väited ja tõendid Hageja nõuded, väited ja tõendid 2-12-31353

  1. Kohtule esitatud hagiavalduse (tl 1-4) ning muude hageja menetlusdokumentide (tl 13-23) ja kohtuistungil selgitatu kohaselt sõlmiti hageja A. M. ning kostja K. I. abielu *.a Lääne Maavalitsuse Perekonnaseisu-osakonnas, mille kohta on tehtud kanne nr *. Abielu lahutati *.a. Lääne Maavalitsuse poolt (tl 19). Pooled sõlmisid 01.06.2010.a. lepingu (nr *), millega hageja müüs kostjale 30 000.- krooni eest kinnistu *. Samuti lepiti samas abieluvaralepingus kokku, et pärast 01.06.2010.a. omandatav vara on poolte lahusvara (tl 15-18, 21). Kuni 01.06.2010.a. poolte poolt omandatud ühisvara jagamises kokkuleppeid ei sõlmitud.
  2. Hagiavalduse kohaselt lubas kostja anda hagejale välja vallasvarana tema isiklikud asjad s.h. tööriistad, hageja lahusvara mööbliesemed ja suurema osa poolte abielu jooksul soetatud ühisvarast, milline oli soetatud olulises mahus hageja poolt müüdud lahusvara - * oleva korteri, arvelt. Hageja sai kostjalt kätte isiklikud riided, mõned kapid, millised hagejal olid olnud enne abiellumist lahusvarana * olevas korteris.
  3. Kostja ei ole hagejale välja andnud käesoleva ajani hageja isiklikke esemeid tööriistu, millised omandatud abielu ajal summas jääkväärtusega 705.35 eurot (soetusmaksumus 10715.krooni ja 4000.- krooni, tl 22-23). Kostja ei ole andnud hagejale üle ka mitte ühtegi poolte varaühisuse kestel omandatud eset, kuigi hageja on märgitut kostjalt seda korduvalt nõudnud.
  4. Antud asjaoludel leiab hageja, et: - tikksaag STE 70, trell KHE 28; akutrell BSZ 12 Impuls1,4 akudega; univ. redel 4-osaline, 4,5 m 4X4 astet, mootorsaag MS 180 C ErgoStart koos saeketiga 3/8 PM 1,3 50 hm, kuulub hageja lahusvara hulka (kogujääkväärtuses 570.- eurot), mis tuleb kostja hagejale tagastada; - poolte ühisvara, so köögimööbel, köögilaud ja kaks taburetti, elektri pliit (keraamiline), kamin, pesumasin, monitor, arvuti, printer, paljundusaparaat, elutoadiivan ja tugitoolid, abieluvoodi, pesu hoiurestid, köögitarbetehnika (kohviveski, röster, kell), tuleb jagada. Alternatiivselt taotleb hageja, kui kostja keeldub ühisvara jagamast ja isiklikke esemeid välja andmast mõista kostjalt välja hageja kasuks hüvitis 2720.- eurot.
  5. Hageja ei nõustu kostja väitega, et pooled jagasid ühisvaraks oleva vallasvara kokkuleppeliselt suulise lepingu alusel ja hageja lahkus poolte abielulahutuse järgselt poolte ühiskasutuses olnud elamispinnalt viies kaasa kogu lahusvara ning enda osa ühisvaras (tl 4345, 70-72). Hageja leiab, et: - hageja on 01.06.2010 abieluvaralepinguga tõendanud (lepingu p 3.6.), et pooled muud ühisvara jagada ei soovinud ja puudus kokkulepe ühisvarasse kuuluvate vallasasjade jagamiseks. Samuti ei arvestatud abieluvaralepinguga kinnistu koosseisu köögimööblit ega teisaldatavat kaminat, mida oleks kokkuleppel kostjale üle antud. - Poolte abielu kestel omandatud isiklikud tarbeesemed on abikaasa lahuvara, sest tööriistad, mida hageja kostjalt nõuab, olid hageja kui pottsepa tarbeesemed ja ei ole ühises majapidamises kasutatavad.
  6. Hageja esitab 31.10.2012.a. tõendina A. M. kontode väljavõtted, millega hageja enda sõnul lükkab ümber kostja väited selle kohta, et hagejal ei olnud pangakaarti ega sissetulekuid (tl 7482). Hageja leiab, et väljavõtete järgi kandis ta jooksvaid perekulusid.
  7. Eelistungil 06.11.2012.a. jäi hageja hagiavalduse juurde leides, et ta kasutas neid tööriistu töö tegemiseks, seega on need hageja isiklikud tarbeesemed, mis on lahuvara. Hageja on seisukohal, et kui kohus leiab, et on ühisvara, siis taotlevad ka selle jagamist. Tööriistu kasutati kahtlemata töö tegemiseks, need olid vahendid, mis olid ainult hageja kasutada, seega oli tegemist isiklike esemetega, sest tööriistad on sihtotstarbelised esemed ühele isikule. 2

(7)2-12-31353 Hageja kinnitas kohtuistungil kohtule, et ei ole esitada tõendeid hagis väljanõutavate asjade soetamise ja tegeliku väärtuse kohta. Eelistungil ja kohtuistungil jäi hageja kirjalike seisukohtade juurde ning avaldas, et ei nõua asjade rahalist väärtust, vaid esemeid. Kostja seisukohad, vastuväited ja tõendid, hageja seisukohad kostja vastuväidetele
  1. Kostja K. I. tulenevalt hagiavaldusele esitatud kirjalikust vastustest (tl 34-38), teistest menetlusdokumentidest ja kohtuistungil selgitatust, hageja nõuet esitatud kujul ei tunnista. Pooltel puudus ühisvarana igasugune kinnisvara ja muu registrivara, mille jagamisel tulnuks järgida seaduses sätestatud vorminõudeid; seega jagati poolte vähene vallasvara kokkuleppeliselt suulise lepingu alusel.
  2. Hageja esitab nõude, et talle tagastaks kostja otseses valduses olevad, hageja lahusvarasse kuuluvad tööriistad. Kostja eitab et need väidetavalt hageja omandisse kuuluvad tööriistad oleksid seniajani tema omandis ja et kostja keelduks neid hagejale tagastamast. Poolte abielulahutuse järgselt lahkus hageja poolte ühiskasutuses olnud elamispinnalt viies kaasa ka kogu oma lahusvara ning enda osa ühisvaras.
  3. Hageja on esitanud väidetava ühisvara, so vallasasjade koosseisu, oma hinnangu nende väärtuse kohta ning jagamisettepaneku. Kostja on seisukohal, et väidetava ühisvara, so jagamisettepanekus vallasasjade koosseisus nimetatud vara jagati lahutusejärgselt pooltevahelise kokkuleppe alusel ning hageja viis kogu oma soovitud vara kostja elamispinnalt ära. Osad esemed ei ole olnud ühisvara osas (näit paljundusaparaat /p.9/, hageja nimetatud köögitarbetehnika/p,13/), samuti vara, mille ta ise lahkudes kaasa viis (arvuti /p.7/ ning vara, mis muutus kasutuskõlbmatuks ning viidi prügimäele poolte abielu kestel (printer/p.8/).
  4. Köögimööbli ning kamina osas leiab kostja, et esemed kuuluvad eluruumi koosseisu, sest köögimööbel on mõõtude järgi valmistatud ning küttesüsteem, ehk kamin on eluhoone alumise korruse ainus kütteallikas ning seetõttu vaadeldav kui hoone lahutamatu osana. Kostja toonitab, et hageja pole andnud oma panust ühisvara soetamisse (erinevalt kostjast ei käinud ta abielu kestel tööl ega saanud regulaarset sissetulekut elatudes vaid üksikutest juhutöödest) ning nimetatud varaesemete vaatlemine eraldi jagamisele kuuluvate ühisvaraobjektidena kohatu. Kostja on 16.11.2012.a. seisukohas esitanud väite, mille järgi juurde köögimööbel ning paigaldatav kamin ei ole ühisvara hulka kuuluvad vallasasjad, sest nende seisund jagatava vallasasjana lõppes nende paigutamisega ühisvara hulka kuulunud * kinnistu oluliseks osaks olevasse elamusse. Hageja A. M. andis kohtuistungil seletuse, et köögimööbel telliti mööblipoest * elamu köögi mõõtude järgi. See tähendab, et ta ei ole niisama lihtsalt paigutatav mõnda teise kööki. Samuti on oluline, et köögimööbel kuulub tavaliselt tsiviilkäibes eluruumi juurde, see müüakse tavaliselt koos eluruumiga. Paigaldatav kamin ühendati tuletoru abil korstnaga ja ühendused tihendati villaga (A M. seletus 06.11.2012 istungil). Elamu esimesel korrusel ei ole muud küttekeha ja kuigi kamin oli ehitisse hõlpsasti paigaldatav, paigaldati see sinna alaliseks. Sellega muutus kamin elamu küttesüsteemi osaks ja sellega ehitise oluliseks osaks.
  5. Kostja leiab, et tegemist on 4-5 aastat tagasi ostetud praeguseks oluliselt vananenud ja amortiseerunud tehnikavahendite ja mööbliga, mille hetkeväärtus võib käesoleval ajal olla äärmiselt väike. Esemete väärtus on hageja poolt tõendamata.
  6. Kostja pakub hagejale kompromisslahenduse korras järgmisi varaesemeid: - Elutoadiivan ja tugitoolid (hagiavalduse lisa p. 10); Abieluvoodi (hagiavalduse lisa p. 11) Elektripliit (hagiavalduse lisa 9, p. 3) Pesumasin (hagiavalduse lisa 9, p. 5) 3
(7)2-12-31353
  1. Kostja on 22.10.2012.a. vastuses hageja seisukohtadele märkinud, et hageja ei ole esitanud tõendeid, mis tõendaks tööriistade kuulumist A. M. lahuvara hulka ja mis tõendaks nende esemete asumist K. I. valduses (tl 59-60). Hageja on tööriistade omandamise kohta esitanud AS Stokker arve-saatelehed 16.09.2007.a. Ja 26.04.2008.a. Viidatud ostude eest maksti K. I. pangakaartidega. 16.09.2007.a. Maksumusega 10715 EEK ostetud tööriistade eest maksti K. I. krediitkaardiga, mida tõendab krediitkaardikonto nr.* väljavõte (tl 62) ning 26.04.2008.a. ostetud tööriistade eest maksti K. I. pangakaardiga tema arvelduskontol olnud vahenditest, mida tõendab väljavõte K. I. pangakonto nr.* väljavõttest (tl 63-64). Kuna esemete eest maksti K. I. kontolt ja krediitkaardiga, siis puudub alus lugeda need esemed A. M. lahusvara hulka. Kostja leiab 16.11.2012.a. seisukohas, et tööriist kui tootmisvahend ei ole isiklik tarbeese ja et isikliku tarbeese määratlemisel on oluline ka eseme väärtus: suure väärtusega ese ei saa abikaasa isikliku tarbeesemena lahusvara hulka, samuti ei muuda seda isiklikuks tarbeesemeks fakt, et abielu ajal kasutas seda eset peamiselt üks abikaasa (tl 92-94). Kostja lisab PkS § 15 lg.2 tõlgenduseks täiendava põhjenduse. Kostja hinnangul tuleb normis rõhutada omadussõna „isiklik“ - isikliku tarbeesemena lahusvarasse kuuluv ese peab olema seotud konkreetse isikuga, kasutatav konkreetsele isiku poolt, mitte suvalise kolmanda isiku poolt. Eelkõige on sellisteks esemeteks, mida mitme isiku poolt kasutamist ei saa eeldada ehk isiklikud tarbeesemed riided, jalanõud, ehted, käekellad ning ühe abikaasa erivajadusega seotud esemed.
  2. Eelistungil 06.11.2012.a. leidis kostja, et tööriistad kuulusid ühisvara hulka, lahusvarasse kuuluvad riideesemed. Kindlasti ei ole isiklikuks tarbeesemeks tööriist, tegemist esemetega mis on vajalikud ühiseks majapidamiseks. A. M. omandas abielu kestel sissetuleku arvelt tööriistad, mis seetõttu kuuluvad ühisvarasse. Et hinnata, kas tegemist on isikliku tarbeesemega tuleks vaadata asja hinda ja kasutamise otstarvet. Leian, et asjad on väärtuslikud, soetatud ühisvara arvelt ja on kasutatud sissetuleku saamiseks, seega ei ole tegemist hageja lahusvaraga. Kostja on eelistungil ja kohtuistungil esitanud vastuväite, mille järgi pole pooltel olnud p. 9 paljundusaparaati, p.13 – köögitarbetehnika. P.-s 7 märgitud arvuti on ülepakutud hinnaga ning hageja viis ise selle lahkudes ära. P. 8 – printer, oli abielu ajal ära visatud, sest oli lagunenud ja ei saanud seda enam kasutada. Hageja ei ole tõendanud vastupidist. Kohaldatav õigus, kohtu tuvastatud asjaolud ja järeldused
  3. Alates 01.07.2010.a kehtiva perekonnaseaduse (PKS) § 210 lg 1 kohaselt laieneb käesolev seadus kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks, kui järgnevates sätetes ei ole ette nähtud teisiti. Asja arutamisel on leidnud tõendamist, et poolte abielulised suhted ja kooselu lõppesid *, so enne 01.07.2010.a kehtima hakanud perekonnaseadust ja 01.07.2010.a seisuga puudusid pooltevahelised abielusuhted (perekonnaõiguslikud suhted), mistõttu tuleb poolte abieluvara jagamisel kohaldada kuni 30.06.2010.a kehtinud perekonnaseadust. Kuni 30.06.2010.a kehtinud PKS § 14 lg 1 kohaselt on abielu kestel abikaasade omandatud vara reeglina abikaasade ühisvara. PKS § 15 lg 1 sätestab erandi – abikaasa lahusvara on tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara ning vara, mille see abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppu. PKS § 18 lg 1 kohaselt võidakse abikaasade ühisvara jagada abielu kestel, abielu lahutamisel või pärast seda ja lg 2 näeb ette, et pärast abielusuhete lõppemist ühisvara jagamise korral määratakse ühisvara koosseis kindlaks abielusuhete lõppemise seisuga. PKS § 19 lg 3 ja lg 4 sätestab, et abikaasade ühisvara jagamisel määratakse kummalegi abikaasale jääv vara kaasomandi osana, asjadena ning varaliste õiguste ja kohustustena ja kui ühisvara jagamisel 4
(7)2-12-31353 osutub ühele abikaasale jääva vara väärtus suuremaks tema osast ühisvaras, mõistab kohus temalt teisele abikaasale rahalise hüvituse. 2. Puudub vaidlus ja kostja on kohtuistungil omaks võtnud, et jagamata ühisvara koosseisu kuulub kostja valduses elutoadiivan ja tugitoolid (p. 10), abieluvoodi (p. 11), elektripliit (p. 3) ja pesumasin (p. 5). Järgmiste asjade jagamiseks on kostjal vastuväited: - printer viidi kostja väitel abielu ajal prügimäele (p. 8), - paljundusaparaati ei ole kostja väitel olemas olnud (p. 9), - köögitarbetehnika, so kohviveski, röster ja kell ei ole olnud (p.13). Kostja leiab, et vaidlusalused esemed ei ole olnud olemas või puudusid abielusuhte lõppemise ajal.

§ 230

lg 1 esimese lause järgi peab kumbki pool tõendama kohtumenetluses neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja tõendamiskoormus on tõendada, millised asjad abielusuhete lõppemise aja seisuga ühisvara hulka kuulusid, mille jagamist nõutakse. Kui asjaolu tõendamiskoormis lasub hagejal, võib kostja kasutada hagi vastu kaitsena vastuväidet omapoolseid tõendeid esitamata seni, kuni hageja tõendeid pole esitanud (RKTKo nr 3-2-1-137-07, p 13). Eelmenetluses on hageja tähelepanu kostja vastuväidetele ja tõendite esitamise vajadusele osutatud, kuid hageja ei ole esitanud oma väiteid kinnitavaid tõendeid. Kohus leiab, et ei ole tõendatud nende asjade olemasolu abielusuhte lõppemisel, seetõttu rahuldab kohus hagi osaliselt. Kohtu veendumust, et vaidlusalused esemeid ei olnud abielusuhte lõppemisel olemas kinnitab asjaolu, et hageja ei ole suutnud menetluse kestel konkretiseerida nõutavaid esemeid, mis võimaldanuks neid individualiseerida ja ka võimalikku väärtust tuvastada. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et lühikese aja jooksul pärast kooselu lõppu ei suuda hageja ühises kasutuses olnud asjade kohta peale liigitunnuse midagi täiendavat lisada, seetõttu on kaheldav, et hageja poolt märgitud esemed olid veel 2010.a. juunikuus poolte endises elukohas. Võttes arvesse, et kostja on osaliselt hagi õigeks võtnud asjade osas – elutoadiivan ja tugitoolid, abieluvoodi, elektripliit ja pesumasin, siis kohus rahuldab hagi osaliselt ning mõistab hageja kasuks välja hagiga nõutavad esemed, so elektripliit ja pesumasin. Hageja ei ole kostjalt välja nõudnud ja kostja ei ole vaidlustanud pesu hoiurestide (p. 12), köögilaua ja kahe tabureti (p 2) olemasolu, mis jäävad lisaks abieluvoodile, elutoadiivanile ja tugitoolidele kostjale, mis on kohtu hinnangul võrdne osa jagamata ühisvarast. 3. Hageja on nõudnud kamina (p. 4) ja köögimööbli (p. 1) jagamist, mille kohta on kostja leidnud, et need on kinnisasja oluliseks osaks, mida ei saa jagada eraldi vallasasjana. Kohus nõustub kostja väitega, et kõnealune kamin ja köögimööbel on ühisvara hulka kuulunud * kinnistu elamu oluliseks osaks ja päraldiseks. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 53 lg 1 kohaselt on asja oluline osa selle koostisosa, mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi või sellest eraldatav osa häviks või oluliselt muutuks ning sama seaduse § 55 lg 1 kohaselt on ehitise oluliseks osaks asjad, millest see on ehitatud või mis on sellega püsivalt ühendatud ja mida ei saa eraldada ehitist või eraldatavat asja oluliselt kahjustamata. Pooled on andnud kohtus seletusi, mille järgi on kamin püsivalt ühendatud korstnaga ja köögimööbel on valmistatud spetsiaalselt elamu köögi mõõtude järgi. Kohus leiab, et kamin on põhilise kütteallikana oluline osa ehitisest, mis ei ole ehitisega mööduvaks otstarbeks ühendatud ja seda sõltumata sellest, kui lihtsalt see on ehitisest eemaldatav. Tulenevalt TsÜS § 53 lg 2 ei saa asi ja selle olulised osad olla eri isikute omandis. 5

(7)2-12-31353 Köögimööbli osas leiab kohus, et kuna köögimööbel on tellitud ja koostatud kindla ruumi võimalusi ja ehituslikke iseärasusi arvestades, ei ole võimalik kasutada sama mööblit teises kohas sama eesmärgipäraselt. Kuigi kõnealune mööbel ei ole püsivalt ühendatud ehitisega tuleb silmas pidada selle seotust elamuga. Tulenevalt TsÜS § 57 lg 1 on päraldis vallasasi, mis, olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu. Kohus leiab, et köögimööbel on ehitise päraldiseks, mida ei käsitleta tsiviilkäibes eraldi elamust ja mis on seotud ruumiliselt elamuga ning on vajalik selle igapäevaseks kasutamiseks. TsÜS § 57 lg 3 järgi laienevad päraldisele peaasjaga seotud õigused ja kohustused, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eeldatakse, et asja võõrandamise või koormamise kohustus hõlmab ka asja päraldisi. Pooled on 01.06.2010.a. sõlminud kinnistu mõttelise osa müügilepingu, abieluvaralepingu ja asjaõiguslepingu, mille p 1.
  1. p 5.1 järgi leppisid lepinguosalised kokku kinnistu * omandi üleandmises, koos selle oluliste osade ja päraldistega. Seega ei ole köögimööbel ja kamin ühisvara hulka kuuluvad vallasasjad, mille omand on 01.06.2010.a. poolte kokkuleppel kinnisasja olulise osana ja päraldisena üle antud kostjale. 4.1 Kohus leiab, et tööriistad ei ole käsitletavad isiklike tarbeesemetena PKS § 15 lg 2 tähenduses. Pooled ei vaidle ka küsimuses, et – tikksaag STE 70, trell KHE 28; akutrell BSZ 12 Impuls1,4 akudega; univ. redel 4-osaline, 4,5 m 4X4 astet, mootorsaag MS 180 C ErgoStart koos saeketiga 3/8 PM 1,3 50 hm (edaspidi tööriistad) – on soetatud abielu kestel. Kostja on kohtule esitanud dokumentaalse tõendina kostja kontoväljavõte, millest nähtub, et tööriistad on soetatud kostja poolt, samuti on hageja eelistungil kinnitanud, et need on soetatud perekonna ühiste varaliste vahendite arvel. Kohus leiab, et kõnealused tööriistad ei ole isiklikud tarbeesemed, sest asjade liigitamisel isiklikuks tuleb lähtuda asja väärtusest ehk kui suures osas on esemed soetatud ühisvara arvelt ja selle seotusest konkreetse persooniga. Käesolevas asjas ei ole asjade isiklikuks tarbeesemeks liigitamisel oluline, kes neid pidevalt kasutas nagu väidab hageja. Kostja kontoväljavõttest ja esitatud soetamisarvetest, et nimetatud esemed on võtnud arvestatava osa poolte jooksvatest sissetulekutest, so 14 715 EEK (940,46 eurot). Asjad on olnud vajalikud A. M. töö tegemiseks, millest laekuv sissetulek on aga abielu poolte ühisvaraks. Seega ei ole tööriistad seotud ainult A. M. isikuga, mis oleks aluseks asjade isiklikuks tarbeesemeks lugemiseks ja on seetõttu poolte ühisvaraks. 4.
  2. Kostja on esitanud vastuväite, mille järgi sõlmiti poolte vahel suuline ühisvara jagamise kokkulepe, mille järgi sai A. M. viia ära kõik asjad, mida ta soovis, sh tööriistad. Hageja leiab, toetudes abieluvaralepingu p.-dele 3.
  3. ja 2.4., et pooled ühisvara jagada ei soovinud ja A. M. lahkumisel oli kõigi hoone võtmed kostja käes, seega ei saanud hageja ühisvarasse kuuluvad asju enda kätte. Samuti on kostja esitanud vastuväite, et hagiavalduse märgitud monitori (p. 6) ja arvuti (p. 7), viis hageja ise lahkudes ära. Puudub vaidlus ja mõlemad kohtumenetluse pooled on kohtule kinnitanud, et abielulahutamise järgselt on hageja viinud osa ühise kooselu jooksul omandatud asjadest järelkäruga kostja juurest minema. Hageja väidab aga, et ei olnud suusõnalist kokkulepet ühisvara jagamiseks ja vara äraviimisel ei olnud hagejal võimalik kõiki asju kaasa võtta. Kostja taotlusel on vara jagamise kokkuleppe tõendamiseks üle kuulatud tunnistajatena A. ja T. R. Tunnistaja A. R. ütluste järgi oli A. M. pottsepp, kes sai kõik vajalikud tööriistad kaasa võtta, samuti ei jäänud pärast A. M. lahkumist majja arvutit. Tunnistaja A. R. ütlustega riimuvad T. R. ütlused, mille järgi ei jäänud hageja lahkumise järgselt järgi tööriistu ega ka redelit. Seega nähtub mõlema tunnistaja ütlustest, et hageja võttis kaasa asjad, mis olid ühises 6
(7)2-12-31353 eluruumis ja garaažis, takistusi tööriistade äravõtmisel ei tehtud. Vastupidist kinnitavaid tõendeid ei ole hageja poolt esitatud. Abielu pooled võivad vallasjade jagamiseks sõlmida suulisi kokkuleppeid ja asjaolu, et 01.06.2010.a. abieluvaralepingus on pooled avaldanud, et ei soovi lepinguga vallasasju jagada ei tähenda, et seda ei võiks teha hiljem poolte kokkuleppel. Kohtu hinnangul on tõendatud, et hageja on saanud abielusuhte lõppemisel kätte nii tööriistad kui ka arvuti ja monitori, seetõttu jätab kohus hagi tööriistade väljanõudmiseks kostjalt rahuldamata. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 164

lg 1 järgi hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

§ 102

lg 1 p 1 ja 4 kohaselt on abieluasi abielu lahutamine ja ühisvara jagamine vm abikaasade varalisest vahekorrast tulenev nõue.

§ 173

lg 1 ja lg 3 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse kohtuotsuses ja menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kostja on esitanud taotluse, mille järgi jätta menetluskulud hageja kanda

§ 163

lg 2 alusel, mille järgi, kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Tulenevalt

§ 164

lg 2 võib kohus jagada kulud erinevalt

§ 164lg 1sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega.

Kohus leiab, et käesolevas asjas on tegemist varavahekorral põhineva vaidlusega ning kohus on rahuldanud hagi sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud kostja, seetõttu tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg Kohtunik 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.