KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ruth Plaks, Lilianne Aasma ja Oliver Kask Otsuse tegemise aeg ja koht 27.11.2012, Tallinn Haldusasja number 3-12-14 Haldusa

ekomisjoni 10.10.2011 otsuste tühistamiseks ning eksamitaotluste uueks läbivaatamiseks kohustamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 30.03.2012 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus E L apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 02.10.2012 Menetlusosalised Kaebaja E L, esindaja vandeadvokaadi abi Rait Ratasepp Vastustaja Eesti Kinnisvara Hindajate Ühing, esindajad advokaat Aarne Akerberg, Tiia Redi ja Martin Kõiv RESOLUTSIOON

1. Rahuldada E L apellatsioonkaebus osaliselt.
2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 30.03.2012 otsus haldusasjas nr 3-12-14 osas, millega E Llt mõisteti Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu kasuks välja menetluskulud. Teha selles osas uus otsus, millega jätta Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu esimese astme kohtus kantud menetluskulud tema enda kanda. Muus osas jätta Tallinna Halduskohtu otsus muutmata.
3. Jätta menetlusosaliste apellatsioonimenetluse kulud nende endi kanda. SELGITUSED Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 27.12.2012, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). 3-12-14 Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu (edaspidi ka EKHÜ) üldkoosolek kiitis 12.11.2010 otsusega heaks näidistööde juhendi (I kd tl 49),

ekompetentsuse hindamise korra (I kd tl 174 pöördel – 175), kinnisvara hindajate täiendõppe alused ja korra (I kd tl 46-48, edaspidi ka täiendõppe kord),

eliste hindajate aruandluse ja auditeerimise korra (I kd tl 33-39, edaspidi ka auditeerimise kord) ja

e andmise korra (üldkoosoleku protokoll, I kd tl 69-73). Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika

enõukogu (edaspidi ka EKGK) kinnitas 15.12.2010 otsusega nr 10

e andmise korra hindaja assistendi, kinnisvara hindaja ja vara hindaja

etele (I kd tl 40-45, edaspidi

e andmise kord). 2. E L esitas 03.10.2011 EKHÜ

ekomisjonile avaldused

ekvalifikatsiooni taastõendamiseks ja

ekvalifikatsiooni taotlemiseks. 03.10.2010 e-kirjaga (I kd tl 9) teavitati kaebajat tema 03.10.2011 avaldustes esinevatest puudustest ning anti nende kõrvaldamiseks aega kuni 05.10.2011. Puudustena toodi esile järgmised asjaolud: puuduvad täiendõppe läbimist tõendavate dokumentide koopiad vastavalt täiendõppe korrale (

e andmise korra p 5.3.6); puuduvad eksperthinnangute näidised – minimaalselt 3 eksperthinnangut, mis on koostatud vastavalt näidistööde juhendile (

e andmise korra p 5.3.7); puuduvad kahe spetsialisti kinnitused taotleja kompetentsuse kohta vastavalt

e andmise korra p-le 5.3.8. Vastuseks esitas kaebaja 04.10.2011 EKHÜ-le kolm näidistööd ja kahe spetsialisti kinnitused ning märkis, et täiendõppe kord ja näidistööde juhend on EKGK poolt kinnitamata. Kuna kõik

e andmise asjaolud peavad sisalduma

e andmise korras, on kaebajale esitatud nõuded alusetud (I kd tl 9). 3. EKHÜ

ekomisjon tegi 10.10.2011 kolm otsust, millega ei lubatud kaebajat

ekompetentsuse hindamisele

1. a sügisel. 3.
2. Kinnisvara hindaja ja vara hindaja

ekvalifikatsiooni andmise taotluste suhtes tehtud otsuseid (I kd tl 15-18) põhjendati järgmiselt. 3.1.1

e taotleja peab vastavalt taotletavale

etasemele tähtajaks esitama kõik

e andmise korras nimetatud dokumendid. EKHÜ teavitas 03.10.2011 kaebajat, et

e taotlemiseks esitatud dokumendid on puudulikult komplekteeritud, ning andis puuduste kõrvaldamiseks, sh täiendavate dokumentide ja andmete esitamiseks tähtaja 05.10.2011. 2

e andmise korra p 5.3.6 kohaselt peab

e esmataotleja esitama täiendõppe läbimist või varasemat kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide koopiad vastavalt täiendõppe korras sätestatule. Vastavalt täiendõppe korra p-le 3.2 on

ekomisjonil õigus nõuda

e taotlejalt asjakohaseid tõendavaid dokumente, mis võimaldavad

ekomisjonil kontrollida esitatud andmete õigsust, vastavust täiendõppe eesmärgile ja täiendõppe läbimist täiendõppe korras sätestatud mahus ja tingimustel. Puuduste kõrvaldamiseks antud tähtajaks kaebaja täiendavaid andmeid ja dokumente ei esitanud. 3.1.3 EKHÜ teavitas, et esitamata on eksperthinnangute näidised.

e andmise korra p 5.3.7 kohaselt peab

e esmataotleja esitama eksperthinnangute näidised (minimaalselt 3 eksperthinnangut, mis on koostatud vastavalt näidistööde juhendile), mis peavad võimaldama hinnata taotleja vastavust taotletavale

etasemele. Kaebaja poolt 05.10.2011 esitatud näidistööd ei vasta nõuetele. Eramuga kinnistu Saare 12 eksperthinnangus puudub viide tellimuslepingule, parima kasutuse analüüs hinnatava objekti kohta, ülevaade majanduslikust taustsüsteemist, hindamiskuupäev ja väärtuskuupäev, laiem võrdlusbaas. Kinnistu Punaoja ekspertarvamus ei vasta EVS 875 eksperthinnangule kehtestatud nõuetele. Vastavalt näidistööde juhendile tuleb

e taotlemisel esitada eksperthinnangute näidised EVS 875 standardite nõuetele vastavas eksperthinnangu vormis. Korteriomandi Fr Tuglase 13-19 eksperthinnangus puudub viide tellimuslepingule.

etaseme taotlemisel tuleb esitada minimaalselt 3 eksperthinnangut spetsialiseerumisega eluotstarbelisele varale. Taotleja esitatud kolmest näidistööst vastasid ainult kaks eksperthinnangu vorminõuetele ning neist kahest ühes (Saare 12) esines olulisi puudusi võrreldes EVS 875 nõuetega. Ekspertarvamus ei ole käsitletav eksperthinnanguna ning ei vasta EVS 875 eksperthinnangute sisu- ja vorminõuetele. 3.1.4 EKHÜ teavitas, et esitamata on kahe spetsialisti kinnitused taotleja kompetentsuse kohta.

e andmise korra p 5.3.8 näeb ette, et kui

e taotleja ei ole EKHÜ liige, siis peab ta esitama vähemalt kahe spetsialisti (

elise hindaja, EKHÜ liikme, riigi või kohaliku omavalitsuse töötaja või krediidiasutuse töötaja, kelle pädevuses on varade hindamine) kinnituse taotleja kompetentsuse kohta. Kaebaja poolt 05.10.2011 esitatud üks kinnitustest (maakler K. Väljaots) ei vasta

e andmise korras esitatud nõuetele. Taotleja kompetentsust saab kinnitada spetsialist, kelle pädevuses on varade hindamine. Maakleri pädevuses ei ole varade hindamine. 3.2. Vara hindaja

ekvalifikatsiooni taastõendamise taotluse suhtes tehtud otsust (I kd tl 1920) põhjendati järgmiselt. 3.2.1 Taotlus ei vasta

e andmise korras sätestatud nõuetele.

e taotleja peab vastavalt taotletavale

etasemele tähtajaks esitama kõik

e andmise korras nimetatud dokumendid. EKHÜ teavitas 03.10.2011 kaebajat, et

e taastõendamiseks esitatud dokumendid on puudulikult komplekteeritud, ning andis puuduste kõrvaldamiseks, sh täiendavate dokumentide ja andmete esitamiseks tähtaja 05.10.2011. 3.2.2 EKHÜ teavitas, et esitamata on auditeerimise läbimist tõendav dokument.

e andmise korra p 5.2.3 alusel on auditeerimise läbimine auditeerimise korras sätestatud tingimustel

e taastõendamisel üheks kohustuslikuks nõudeks. 3.2.3 EKHÜ teavitas, et esitamata on täiendõppe läbimist tõendavate dokumentide koopiad.

e andmise korra p 5.2.4 kohaselt on taastõendajale üheks esitatavaks nõudeks täiendõppe nõuete täitmine vastavalt täiendõppe korrale. Vastavalt täiendõppe korra p-le 3.2 on

ekomisjonil õigus nõuda

e taotlejalt asjakohaseid tõendavaid dokumente, mis 3

ekomisjonil kontrollida esitatud andmete õigsust, vastavust täiendõppe eesmärgile ja täiendõppe läbimist täiendõppe korras sätestatud mahus ja tingimustel. 3.2.4 Puuduste kõrvaldamiseks antud tähtajaks kaebaja täiendavaid dokumente ja andmeid ei esitanud. Dokumentide menetlemise korra p 7.1.3 alusel on

ekomisjonil õigus jätta avaldus läbi vaatamata, kui taotleja ei ole määratud tähtajaks puudusi kõrvaldanud. 4. Kaebaja esitas otsuste peale 21.11.2011 vaided (I kd tl 21-24), milles paluti EKHÜ

ekomisjoni 10.10.2011 otsused tühistada ja kohustada

ekomisjoni kaebaja eksamitaotlusi uuesti läbi vaatama. Kaebaja leidis, et temalt nõutakse alusetult auditeerimise läbimist tõendava dokumendi esitamist, sest auditeerimise kord ei kehti, kuna on EKGK poolt kinnitamata.

ekompetentsuse hindamise viisid ja vormid määratakse

e andmise korras, mille kinnitamine on EKGK ainupädevuses. Samal põhjusel ei oma täiendõppe kord õiguslikku jõudu, mistõttu ka selle korra järgimise nõudmine ning eksamitele lubamise eeltingimuseks seadmine on õigusvastane. Ka näidistööde juhendile tuginemine on eeltoodud põhjusel lubamatu. 5. EKHÜ juhatuse 30.11.2011 vaideotsusega (I kd tl 26-29) jäeti vaided rahuldamata, põhjendades seda kokkuvõtvalt järgmiselt. 5.1

eseaduse (

) § 12 lg 1 p 2 kohaselt korraldab

e andja

ekompetentsuse hindamise juhendite, eksamimaterjalide ning teiste

e andmiseks vajalike dokumentide väljatöötamise. Nimetatud normi alusel on EKHÜ

e andjana välja töötanud täiendõppe korra, auditeerimise korra ja näidistööde juhendi, mis on heaks kiidetud EKHÜ üldkoosoleku 12.11.2010 otsustega.

ei sätesta, et need dokumendid tuleks esitada kinnitamiseks

enõukogule, ega seda, kes ja kas üldse peaks need kinnitama või heaks kiitma. Mittetulundusühingute seadusega on kooskõlas nende heakskiitmine EKHÜ kõrgeima organi üldkoosoleku - poolt. Kui seadusandja tahe oleks ka

§ 12

lg 1 p-s 2 nimetatud dokumentide kinnitamine

enõukogu poolt, siis oleks seadus ette näinud

e andja kohustuse esitada need dokumendid

enõukogule ja

enõukogu ülesande need kinnitada, nagu see on ette nähtud

e andmise korra puhul. Seega on täiendõppe kord, auditeerimise kord ja näidistööde juhend kehtivad dokumendid, millest

ekomisjon sai juhinduda ja pidigi juhinduma. Korrad kehtivad kõigile

et taotlevatele isikutele nende EKHÜ liikmelisusest sõltumata. 5.2

e andmise korra p 5.2.3 näeb ette eksamile pääsemise eeldusena auditeerimise läbimise auditeerimise korras sätestatud tingimustel vähemalt rahuldavale tulemusele,

ealasele vestlusele pääsemiseks vähemalt heale tulemusele.

e andmise korra p 5.4.6 näeb ette

e taastõendamiseks auditeerimise läbimist tõendava dokumendi esitamise. Isegi kui kaebaja asus ekslikule seisukohale, et auditeerimise kord ei kehti, ei saanud ta sellest järeldada, et automaatselt ei kehti ka

e andmise korra p-d 5.2.3 ja 5.4.6. Auditeerimise korra puudumise korral oleks

e andmise korras olevate lünkade tõlgendamine EKHÜ

ekomisjoni pädevuses. 5.3

e andmise korra p 5.1.1.2 sätestab

e esmataotlejale nõudeks

e andja poolt tunnustatud täiendõppe läbimise vastavalt täiendõppe korrale.

e andmise korra p 5.2.4 sätestab sama nõude taastõendajale.

e andmise korra p 5.3.2 sätestab

e esmataotlejale täiendõppe loetelu esitamise kohustuse.

e andmise korra p 5.4.2 sätestab sama nõude taastõendajale. Isegi kui kaebaja asus ekslikule seisukohale, et täiendõppe kord ei kehti, ei saanud ta sellest järeldada, et automaatselt ei kehti ka

e andmise korra p-d 5.1.1.2, 5.2.4, 4

e andmise korras olevate lünkade tõlgendamine EKHÜ

ekomisjoni pädevuses. 5.4

e andmise korra p 5.3.7 sätestab

e esmataotlemisel kohustuse esitada eksperthinnangute näidised (minimaalselt 3 eksperthinnangut, mis on koostatud vastavalt näidistööde juhendile). Isegi kui kaebaja asus ekslikult seisukohale, et näidistööde juhendile tuginemine on lubamatu, siis ei saanud ta sellest järeldada, et automaatselt ei kehti ka

e andmise korra p-s 5.3.7 toodud kohustus esitada vähemalt 3 eksperthinnangute näidist. Isegi näidistööde juhendi puudumisel oleks EKHÜ

ekomisjonil võimalik hinnata eksperthinnangute näidiste nõuetele vastavust. Kaebaja ei saanud eeldada, et EKHÜ

ekomisjon aktsepteerib standardile EVS 875 mittevastavat näidistööd. 5.5 Vaidlustatud otsuseid on põhjendatud ka asjaoluga, et kaebajal on esitamata

e andmise korra p-s 5.3.8 nõutud vähemalt kahe spetsialisti (

elise hindaja, EKHÜ liikme, riigi- või kohaliku omavalitsuse töötaja või krediidiasutuse töötaja, kelle pädevuses on varade hindamine) kinnitus taotleja kompetentsuse kohta, sest üks kinnitustest ei vasta maakleril varade hindamise pädevuse puudumise tõttu nõuetele. Kaebaja ei ole selles osas otsuseid vaidlustanud ega põhjendanud, miks tema puhul ei peaks

e andmise korra p-s 5.3.8 nimetatud nõue kehtima.

e andmise korra kehtivust kaebaja ei vaidlusta. Seega ei saaks otsuste, millega lahendati kaebaja taotlused vara hindaja

ekvalifikatsiooni andmiseks ja kinnisvara hindaja

ekvalifikatsiooni andmiseks, peale esitatud vaideid rahuldada ka siis, kui eeldada vaietes toodud põhjenduste õigsust. 6. E L esitas 02.01.2012 Tallinna Halduskohtule kaebuse EKHÜ

ekomisjoni 10.10.2012 otsuste tühistamiseks ja kaebaja eksamitaotluste uueks läbivaatamiseks kohustamiseks. Kaebust põhjendati järgmiselt. 6.1 Vastustaja lähtus otsuste tegemisel alusetult auditeerimise korrast ning nõudis auditeerimise läbimist tõendava dokumendi esitamist. Ka jäeti kaebaja ebaõigesti taastõendamise hindamisele lubamata, kuna ta ei olnud läbinud

e andmise korra p 5.3.2 alusel auditeerimise korraga ettenähtud auditeerimist. Ebaõige on seisukoht, et auditeerimise korra EKGK poolt kinnitamine pole nõutav.

ekompetentsuse hindamise viisid ja vormid määratakse

e andmise korras

§ 15

lg 3 ja § 16 lg 2 p 8), mille kinnitamine on EKGK ainupädevuses (

§ 9lg 2 p 4).

Järelikult on auditeerimise korra kehtivuse formaalseks tingimuseks selle kinnitamine EKGK poolt. Lisaks

§ 16

lg 2 p-le 8 toetab seda seisukohta ka

§ 12

lg 1 p 2, mis määratleb

e andja pädevusena juhendite jm

e andmiseks vajalike dokumentide väljatöötamise. Dokumendi väljatöötamise all saab ja tuleb mõista üksnes dokumendi koostamist ning sellest dokumendi kinnitamise õiguse tuletamine on meelevaldne. Vaideotsuses on asutud ebaõigele seisukohale, et

ei kohusta EKHÜ-d esitama auditeerimise korda (nagu ka täiendõppe korda, näidistööde juhendit vms) EKGK-le kinnitamiseks. Kaebaja ei jaga EKHÜ ekslikku seisukohta, et eelnimetatud kordade väljatöötamine ja heakskiitmine on EKHÜ pädevuses. Kui seadusandja oleks soovinud kordade heakskiitmise anda

e andja pädevusse, oleks see sõnaselgelt seaduses ka sätestatud. Kaebaja positsiooni toetab

regulatsioon. Näiteks on

§ 16

lg-ga 1 ette nähtud, et

e andmise korra töötab välja

e andmise õigust taotlev organ ja kinnitab

enõukogu. 6.2 Isegi kui nõustuda seisukohaga, et EKGK-l on õigus delegeerima auditeerimise korra kinnitamine EKHÜ-le, ei ole auditeerimise kord kehtiv, kuna see on vastu võetud enne

e andmise korra kinnitamist EKGK poolt. See on võrreldav nt sellise õigustühise olukorraga, kus täitevvõim on asunud määrusega kehtestama seaduses sisalduvat üldkorda tehniliselt täpsustavat korda enne, kui seadus ja selles sisalduv täitevvõimu tegutsemise (s.o määruse 5

e andmise korra punktid 5.1.2, 5.2.3, 5.2.4, 5.3.2, 5.4.2 ja 5.4.6 ei kehti. EKHÜ arvates oleks kordade ja juhendite puudumise korral EKHÜ-l õigus

e andmise korras esinevad lüngad tõlgendamise abil täita. Olukorras, kus EKHÜ heaks kiidetud korrad ja juhendid ei kehti, on

e andmise korra punktid sisutühjad ning EKHÜ poolt nende sisustama asumine nn tõlgendamise kaudu oleks sisuliselt

e andmise korra muutmine/täiendamine.

e andmise korra täiendamine, muutmine, tühistamine, uue kehtestamine on aga EKGK ainupädevuses. 6.4 Kaebaja kõigi kolme avalduse rahuldamata jätmise ühe põhjusena tõi EKHÜ välja täiendõppe korraga sätestatud nõuete mittejärgimise. Sarnaselt auditeerimise korrale ei oma täiendõppe kord õiguslikku jõudu ning selle järgimise nõudmine ja eksamitele lubamise eeltingimuseks seadmine on õigusvastane. Ka näidistööde juhendile tuginemine on ülaltoodud põhjustel lubamatu. Pealegi on näidistööde juhend EKHÜ üldkoosoleku otsuse kohaselt üksnes soovituslik dokument. 6.5 Ka enne 01.01.2008 kehtinud

§ 6

lg 2 p 1 kohaselt oli

enõukogu ülesandeks muu hulgas

estandardite ja muude antud

eala kehtivate nõuete kinnitamine. 01.01.2008 kehtima hakanud

seletuskirja kohaselt põhimõttelisi muudatusi

enõukogu tegevuse eesmärgi ja ülesannete kirjelduses seni kehtinud

§-ga 6 võrreldes ei tehtud. Selline seadusandja tahe on väljendatud ka kehtivas

regulatsioonis, nimetades EKHÜ kui

e andja ülesandena üksnes

e andmiseks vajalike dokumentide (sh kordade ja juhendite) väljatöötamise korraldamist. Seda seisukohta kinnitavad ka

§ 15lg-d 1, 3 ja 4.

6.6 Isegi kui oletada, et EKGK ei pidanud EKHÜ välja töötatud

ekompetentsuse hindamise nõudeid kinnitama, oleks seda pidanud

§ 18

lg 2 p-de 3 ja 5 alusel tegema EKHÜ

ekomisjon, mitte EKHÜ üldkoosolek. On oluline, et

§ 18

lg 1 kohaselt on

ekomisjoni puhul tegemist

e andmise erapooletuse tagamiseks moodustatud komisjoniga, kuhu kuuluvad selle valdkonna

e andmisest huvitatud osapooled: spetsialistid, tööandjad, töötajad, koolitajad,

e- ja erialaliitude esindajad, vajaduse korral klientide ja tarbijate esindajad, samuti teised huvitatud osapooled.

ekomisjoni koosseis ning nõuded

ekomisjoni liikmetele määratakse

e andmise korras. Seega on

enõukogu poolt vähemalt mingil määral tagatud järelevalve

e andja tegevuse üle. 6.7 Kaebaja on esitanud

e andmise korra p-s 5.3.8 ette nähtud kahe pädeva spetsialisti kinnitused. Kaebaja ei nõustu seisukohaga, et maakleri kinnitus ei vasta nõuetele.

e andmise korra p-s 5.3.8 on sulgudes toodud üksnes näitlik mitteammendav loetelu võimalikest spetsialistidest. EKHÜ

ekomisjon on viidatud punkti väära tõlgendamise tulemusena järeldanud, justkui ei saaks spetsialistiks olla maakler.

1. Eesti Kinnisvara Hindajate Ühing palus jätta kaebus rahuldamata.
2. Tallinna Halduskohtu 30.03.2012 otsusega jäeti kaebus rahuldamata ja kaebajalt mõisteti vastustaja kasuks välja menetluskulu 1 350 eurot. Vastustaja TsMS § 177 lg 2 alusel esitatud taotluse märkida lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda lahendi jõustumisest alates viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud suuruses, jättis kohus rahuldamata. Kohus põhjendas otsust järgmiselt. 6

ekvalifikatsioonide taastõendamisele ja taotlemisele ettenähtud nõudeid, samuti näidistööde juhendi nõudeid. Kaebaja ei vaidlusta otsustes märgitut, et nõuete täitmata jätmise tõttu ei vastanud tema taotlused kas auditeerimise korra või täiendõppe korra nõuetele ning esitatud ekspertarvamus ei lähtunud näidistööde juhendi nõuetest. Otsused on vaidlustatud põhjusel, et kaebaja arvates ei pidanudki ta auditeerimise korrast ja täiendõppe korrast nende formaalse õigusvastasuse tõttu ning näidistööde juhendist selle fakultatiivse iseloomu tõttu lähtuma. Seega pole vaidluse esemeks taotluste auditeerimise korra, täiendõppe korra ja näidistööde juhendi nõuetele vastavus, vaid see, kas EKHÜ-l oli õigus kaebajalt neist kordadest ja juhendist tulenevate nõuete täitmist nõuda. 8.2 Kaebaja leiab, et kuna EKGK ainupädevuses on

e andmise korra kinnitamine, millega määratakse kindlaks

ekompetentsuse hindamise viisid ja vormid, siis on ka kõnealuste kordade kehtivuse formaalseks tingimuseks nende kinnitamine EKGK poolt. Kohus ei nõustu kaebajaga mitmel põhjusel. Kaebaja seostab kordi ebaõigesti

-s viidatud

ekompetentsuse hindamise viiside ja vormidega. On õige, et

§ 15

lg 3 kohaselt määratakse

ekompetentsuse hindamise viisid ja vormid

e andmise korras ning korra kinnitab EKGK. Ebaõige on aga seisukoht, et korrad on

ekompetentsuse hindamise viiside ja vormidega võrdsustatavad või reguleerivad neid.

ekompetentsuse hindamise vormid on määratletud

e andmise korra p-s 7.1 ning nendeks on esmataotleja puhul kirjalik ja suuline eksam ning taastõendajal

ealane vestlus või kirjalik ja suuline eksam vastavalt

ekompetentsuse hindamise korrale. Kaebaja eksami või vestluseni ehk

ekompetentsuse hindamiseni ei jõudnud.

ekompetentsuse hindamise korra kehtivust kaebaja ei vaidlusta. Auditeerimise kord, täiendõppe kord ning näidistööde juhend

ekompetentsuse hindamise viise ja vorme ei reguleeri. Seetõttu on kaebaja

§ 15lg 3 ning § 16 lg 2 p 8 alusel tehtud järeldus väär.

Küll aga võib neid üldistatult paigutada

§ 12

lg 1 p-s 2 märgitud teiste

e andmiseks vajalike dokumentide alla, mistõttu tuleb kontrollida ka seda, kas

§ 12lg 1 p-s 2 märgitud dokumendid peab kinnitama EKGK.

8.3 EKGK ei peaks kinnitama ka

§ 12lg 1 p-s 2 märgitud dokumente.

Sellist seisukohta toetab

ning

e andmise korra grammatiline ja süstemaatiline tõlgendus. Kui seadusandja tahe oleks olnud

§ 12

lg 1 p-s 2 nimetatud dokumentide kinnitamine

enõukogu poolt, siis oleks vastav regulatsioon olnud analoogne

§ 12

lg 1 p-ga 1 ning dokumentide kinnitamine nähtuks ka

enõukogu

§-s 9 sätestatud ülesannete hulgas analoogselt

§ 9

lg 2 p-ga 4.

enõukogu poolt

§ 12

lg 1 p-s 2 nimetatud dokumentide kinnitamist ei näe ette ka

e andmise kord, mille p-d 2.1.1 ja 2.1.3 teevad EKHÜ-le küll ülesandeks esitada

enõukogule kinnitamiseks

e andmise korra muudatuste kavand ning

e andmise ja

e taastõendamisega seotud tasude suurus, kuid mitte muud

ekompetentsuse hindamiseks vajalikud dokumendid. 8.4 Sätete tõlgendamisel tuleb lähtuda ka mõlema organi

-st tulenevast pädevusest ja ülesannetest. EKGK on

mõistes

enõukogu, kelle tegevuse eesmärgiks on oma

etegevuse valdkonnas

esüsteemi arendamine ja rakendamine (

§ 9

lg 1), sh ettepanekute tegemine

estandardite väljatöötamiseks ja uuendamiseks;

et andva organi õiguse andmine ja osalemine

et andva organi

e andmise tegevuse üle teostatavas järelevalves;

estandardite,

e andmise korra ning

e andmise ja

e taastõendamise tasu suuruse kinnitamine;

e andmisega seotud kaebuste lahendamine ning muude seaduses sätestatud ülesannete täitmine (lg 2). EKHÜ on

§-s 10 sätestatud

et andev organ, kes peab

e andmisel lähtuma

-st,

estandarditest ja

enõukogu kinnitatud

e andmise korrast (§ 10 lg 5). Muus osas on aga EKHÜ-l võimalus oma tegevust

e andmisel ise reglementeerida. Nii sätestab

§ 11

lg 1 p 2, et

e andmise 7

e andja, kellel peavad selleks olema vahendid ja võimalused.

§ 12

lg 1 p 2 kohaselt korraldab

e andja ka

ekompetentsuse hindamise juhendite, eksamimaterjalide ning teiste

e andmiseks vajalike dokumentide väljatöötamise.

enõukogu

§ 9

lg-s 2 sätestatud ülesanded eeltoodud juhendite ja eksamimaterjalide kinnitamist ette ei näe. Küll aga peab EKHÜ juhendite ja eksamimaterjalide väljatöötamise korraldamisel

§ 10

lg-st 5 ja § 16 lg 2 p-st 8 tulenevalt lähtuma EKGK kinnitatud

estandardist ja

e andmise korrast ning selles korras sätestatud

e taotleja

ealase kompetentsuse hindamise viisidest ja vormidest. Seega tegutseb EKGK organina, kes kinnitab EKHÜ tegevuseks vajaliku raamistiku, millele tuginedes ja millest kinni pidades on EKHÜ-l võimalik oma tegevust

e andjana iseseisvalt planeerida, korraldada ja reglementeerida. Mõlema organi tegevust pärssiv ja seetõttu mõeldamatu oleks olukord, kus EKGK oleks sunnitud eelnevalt kinnitama kõik EKHÜ-le

e andmiseks vajalikud dokumendid. Sel juhul tekiks küsimus iseseisva

e andja kui organi vajalikkusest üleüldse. Kohtu tõlgendust toetab kehtiva

väljatöötamise töörühma liikme K Ki poolt vastustaja järelepärimisele 13.03.2012 antud vastus, mille kohaselt on kõigi

e andmisega seotud detailsete dokumentide väljatöötamine

e andja kohustus ja neid

enõukogule kinnitamiseks ei esitata. 8.5 Kohus möönab, et

§ 10

lg-ga 5 võib olla vastuolus olukord, kus

§ 12

lg 1 p-s 2 märgitud

e andmiseks vajalikud dokumendid, mille all saab mõista ka auditeerimise korda ja täiendõppe korda, mis näevad

e taotlemise eeltingimusena ette

e taotleja poolt dokumentide esitamisel teatud nõuete täitmise, võetakse vastu enne

e andmise korra kui dokumendi, millest korrad peavad lähtuma, kinnitamist. 01.02.2012 vastuses kohtunõudele asus SA

ekoda seisukohale, et kordade näol on tegemist

§ 12lg 1 p-s 2 nimetatud dokumentidega, mille kehtivuseks piisab EKHÜ heakskiidust.

SA

ekoda sellise seisukohaga võib nõustuda. Samas asus SA

ekoda ka seisukohale, et kuna korrad ei kehti ainult

e andmisel, vaid ka

et pidavate isikute suhtes, ei tugine nad

e andmise korrale. Ühtlasi leidis SA

ekoda, et selleks, et

enõukogu saaks

e andmise korra kinnitada ning kordadele viidata, oli vajalik, et kõik

e andmise korras mainitud dokumendid oleksid eelnevalt välja töötatud ja EKHÜ poolt heaks kiidetud. Kohus nõustub kaebajaga selles, et SA

ekoda seisukoht kordade ja

e andmise korra omavahelise nn õigushierarhia osas on väär, kuna see ei lähtu

§ 10

lg-s 5 sätestatud obligatoorsest nõudest, mille järgi lähtub

e andja

e andmisel muu hulgas

enõukogu kinnitatud

e andmise korrast. Kuna täiendõppe korrast ja auditeerimise korrast lähtutakse taotleja

ekompetentsuse hindamisele lubamisel ehk seega

e andmise menetluses, peab täiendõppe korra ja auditeerimise korra regulatsioon lähtuma

e andmise korrast, mitte vastupidi. Samuti ei saa

§ 10

lg 5 kohaldamise seisukohast olla oluline see, millises õigussuhtes ning kelle puhul korrad veel kehtivad. 8.6 Eeltoodust olenemata ei tähenda kordade vastuvõtmine enne

e andmise korra kinnitamist per se vastuolu

e andmise korraga.

§ 10

lg 5 sätestab küll

e andjale kohustuse lähtuda

enõukogu kinnitatud

e andmise korrast, kuid see ei tähenda seda, et

e andmise kord on kordade vastuvõtmise aluseks. Nagu ka SA

ekoda märkis, on kordade vastuvõtmise aluseks

§ 12

lg 1 p 2, mitte

e andmise kord. Ka

§ 10

lg-t 5 tuleb mõista vaid kui keeldu minna

e andmisel vastuollu

e andmise korra sätestatud reeglitega. Seega on kaebaja viide analoogiale seaduse alusel antud määrustega asjassepuutumatu ning auditeerimise korda ega täiendõppe korda ei saa pelgalt vastuvõtmise ajast lähtudes tühiseks või õigusvastaseks pidada. Vastuseks kaebaja väitele, et korrad pidanuks

§ 18

lg 2 p-de 3 ja 5 alusel kinnitama

ekomisjon, selgitab kohus, et viidatud sätted puudutavad otseselt

ekompetentsuse hindamise vorme ja viise eksami läbiviimisel. Kuna vaidlustatud otsustega kaebajat

ekompetentsuse hindamisele ei lubatud, on väide asjakohatu. Seoses kaebaja vastuväitega näidistööde juhendile märgib kohus järgmist.

e andmise korra p 5.3.7 kohaselt on

e esmataotlemiseks esitatavateks 8

e andmise korras näidistööde juhendile viitamisega on EKGK muutnud juhendis esitatud nõuete kasutamise taotlejale kohustuslikuks olenemata dokumendi pealkirjast. Näidistööde juhendis toodud nõuete mõju kaebajale on dokumendile viitamisega muudetud samasuguseks, nagu see oleks siis, kui

e andmise korras oleks näidistööde juhendi nõuded lahti kirjutatud. Seetõttu ei nõustu kohus kaebaja seisukohaga, nagu ei oleks näidistööde juhendi nõuded tema suhtes kehtivad ega kohustuslikud. Samasugune efekt on

e andmise korras saavutatud ka täiendõppe korrale ja auditeerimise korrale viitamisega. Kuna mõlemad korrad olid koostatud ja EKHÜ poolt heaks kiidetud enne

e andmise korra EKGK poolt kinnitamist, tuleb eeldada, et EKGK pidi

e andmise korras neile viitamisel kontrollima ka kordade vastavust

e andmise korrale. Selline õigus oli EKGK-l nii tulenevalt

§ 9

lg 2 p-st 3

et andva organi tegevuse üle järelevalve teostajana kui ka tulenevalt

§ 10

lg-st 5, mis sätestab

e andja kohustuse lähtuda

enõukogu kinnitatud

e andmise korrast. Järelevalve teostamine ei pea tingimata tähendama

e andja tegevuse ja iseseisvuse piiramist ning viimase ülesannete ülevõtmist. Kohus möönab, et olukorras, kus EKHÜ pärast

e andmise korra kinnitamist selles viidatud kordasid muudab, ei pruugi need enam

e andmise korraga kooskõlas olla. Samas ei ole kaebaja käesolevas asjas väitnud ega põhjendanud sarnase olukorra tekkimist, sh seda, et kordadest tulenevad ning kaebajat puudutavad nõuded oleksid sisuliselt

või

e andmise korraga vastuolus. Kohtule vastuolud ei nähtu. Seetõttu pole alust tuvastada auditeerimise korra või täiendõppe korra tühisust. Ka näidistööde juhend on kaebaja suhtes kehtiv. 8.7 Kaebaja ei nõustu vaidlustatud otsustes märgituga ka selles, et maakler K. Väljaotsa näol ei ole tegemist

e andmise korra p-s 5.3.8 nimetatud spetsialistiga, kes saaks anda kinnituse kaebaja kompetentsuse kohta. Korra p 5.3.8 sätestab, et kui

e taotleja ei ole EKHÜ liige, siis peab

e esmataotleja esitama vähemalt kahe spetsialisti (

elise hindaja, EKHÜ liikme, riigi või kohaliku omavalitsuse töötaja või krediidiasutuse töötaja, kelle pädevuses on varade hindamine) kinnituse taotleja kompetentsuse kohta. Seega seondub

e andmise korra kohaselt spetsialisti mõiste isikuga, kes on pädev varasid hindama. K. Väljaots on Eesti kinnisvaramaaklereid ühendava mittetulundusühingu Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja liige. Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja veebilehel oleva Kinnisvaramaakler III

estandardi kohaselt peab maakler omama küll üldteadmisi kinnisvara väärtusest, hindamise põhimõtetest ja hindamismeetoditest, kuid

estandardist ei nähtu, et kinnisvaramaakler on pädev varasid hindama. Eeltoodust tulenevalt oli vastustajal õigus mitte lugeda maakler Kristi Väljaotsa kinnitust kaebaja kompetentsuse kohta vastavaks

e andmise korra p-s 3.5.8 toodud nõudele. 8.8 Vastustaja taotlus 1 350 euro suuruse menetluskulu kaebajalt väljamõistmiseks tuleb täies ulatuses rahuldada. Kuna vastustaja näol on tegemist mittetulundusühinguga, kelle palgal ei ole elukutselist juristi ning kelle õigusabikulud maksavad kinni mittetulundusühingu liikmed, tuleb taotlust pidada põhjendatuks. Ka ei ole käesoleva haldusasja näol tegemist tavapärase, vaid üsnagi spetsiifilise vaidlusega. Menetluskulude nimekirjas toodud kulud on vajalikud ja põhjendatud. HKMS 11. ptk, milles on ammendavalt toodud menetluskulude regulatsioon, ei anna halduskohtule võimalust tugineda TsMS §-le 177. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 9

§ 15

lg-st 3, § 16 lg 2 p-st 8 ja § 9 lg 2 p-st 4 tuleneb, et need korrad ja juhend peavad olema kinnitatud EKGK poolt. Kohtu seisukohaga, et korrad ja juhend ei ole võrdsustatavad

ekompetentsuse hindamise viiside ja vormidega ega reguleeri

ekompetentsuse hindamist, kaebaja ei nõustu.

ekompetentsuse hindamise korra p-dest 6.2 ja 6.3 nähtuvalt on auditeerimise kord ja täiendõppe kord sõnaselgelt seotud

ekompetentsuse hindamisega. Järelikult on ebaõige seisukoht, et vaidlusalused korrad ja juhend

ekompetentsuse hindamist ei reguleeri. Lisaks märgib kaebaja, et

ekompetentsuse hindamise korra viidatud punktidest nähtuvalt ei oleks tohtinud auditeerimise korra ja täiendõppe korra nõuete mittetäitmine kaebaja eksamile pääsemist mõjutada.

ekompetentsuse hindamise korra p 6.3 näeb ette, et kui

e taastõendaja ei vasta täiendõppe korra p-s 2 ja auditeerimise korras kehtestatud nõuetele, siis tuleb tal läbida kirjalik ja suuline eksam. Eeltoodust ja

§ 15

lg-st 3 tulenevalt ei saa vaidlusalused

ekompetentsuse korrad ja juhend olla

e andmise korrast sõltumatud dokumendid.

e andmise korra ja juhendite omavahelist seotust on kinnitanud ka EKGK, märkides, et EKGK poolt

e andmise korra kinnitamine eeldas EKHÜ poolt vaidlusaluste kordade ja juhendite väljatöötamist. Nii EKGK kui EKHÜ on kinnitanud, et EKGK ei ole kordade ja juhendi kinnitamise õigust EKHÜ-le delegeerinud. See aga kinnitab veelkord kaebaja seisukohta, et korrad ja juhend on osa

ekompetentsuse hindamisest ning peavad seetõttu olema

e andmise korras määratletud. Kuigi

e andmise korras on tehtud auditeerimise korrale, täiendõppe korrale ja näidistööde juhendile viiteid, ei oma need kaebaja kui EKHÜ liikmeks mitteoleva isiku suhtes mingisugust õiguslikku jõudu, sest EKGK ei ole neid kinnitanud. Ka ei ole nende kinnitamise õigust EKHÜ-le edasi delegeeritud. Vaidluse puudumise tõttu selle üle, et kinnitamise õigust ei delegeeritud, ei olnud kohtul vajadust asuda hindama, kas delegeerimine on üldse võimalik. Kaebaja hinnangul ei ole delegeerimine võimalik.

e andmise korras puudub volitusnorm (volituse täpne sisu ja adressaat). Õiguste delegeerimisena ei saa käsitleda dokumendi nimetuse märkimist. Isegi kui

e andmise korras sisalduks volitusnorm, ei oleks vaidlusalused korrad ja juhend kehtivad, sest need on vastu võetud enne volitusnormi kehtestamist. 7.2

§ 15

lg-s 4 on sätestatud põhimõte, et

e andmine ei tohi olla diskrimineeriv, sh ei või nõuda taotleja kuulumist või mittekuulumist mis tahes ühendusse või koolituste läbimist konkreetses õppeasutuses. Vaidlusaluste kordade ja juhendi ning muude

ekompetentsuse hindamist puudutavate nõuete kehtestamine EKHÜ üldkoosoleku poolt rikub

§ 15

lg-t 4, sest EKHÜ liikmeteks mitteolevaid isikuid ei kohelda võrdselt liikmetega. Ebavõrdsus väljendub selles, et liikmed otsustavad küsimuste üle, mis puudutavad ka mitteliikmeid, kes nende küsimuste otsustamisel kaasa rääkida ei saa. Tegemist on vastustaja liikmelisuse eelistamisega. Kohus ei ole kaebaja selle seisukoha osas omapoolset hinnangut andnud, ehkki kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu ühe või teise poole väidetega. 7.3 Kohus jättis seisukoha kujundamata kaebaja alternatiivse seisukoha osas, et isegi kui EKGK ei pidanud EKHÜ poolt välja töötatud

ekompetentsuse hindamise nõudeid kinnitama, pidanuks seda

§ 18

lg 2 p-de 3 ja 5 alusel tegema EKHÜ

ekomisjon, mitte EKHÜ üldkoosolek. 7.4 Näidistööde juhendis sätestatud nõuete järgimise kohustuse hindamisel ei ole kohus käsitlenud kõiki kaebaja tõstatatud küsimusi. Lisaks asjaolule, et juhend on EKGK poolt kinnitamata, juhtis kaebaja kohtu tähelepanu ka juhendi soovituslikule iseloomule, mis nähtub 10

e andmise korra p-s 5.3.8 toodud nõuetele. Kaebaja kordab, et viidatud punktis on sulgudes toodud üksnes näitlik mitteammendav loetelu võimalikest spetsialistidest. Kord nimetab pädevate spetsialistidena ka nt EKHÜ liiget, omavalitsuse ja krediidiasutuse töötajat, kuigi neil isikutel puudub samuti pädevus varasid hinnata. Kui maakler K. Väljaots oleks EKHÜ liige, siis vastanuks tema kinnitus nõuetele. Taaskord on tegemist näitega

§ 15lg-s 4 sätestatud põhimõtete rikkumise kohta.

Kohus jättis tähelepanuta kaebaja väite, et EKHÜ ja EKGK poolt Haridus- ja Teadusministeeriumile andnud selgituse kohaselt ei ole

e andmise korra p-s 5.3.8 nimetatud spetsialisti kinnitus

e andmise otsuse aluseks ning seda saab

eeksamil hinnata üksnes koosmõjus teiste dokumentide ja andmetega taotleja kompetentside olemasolu kohta. Seega puudus kohtul vajadus hakata

e andmise korra p-s 5.3.8 sätestatut tõlgendama, sest EKHÜ on ise avaldanud, et kinnitus ei ole aluseks

eeksamile mittelubamiseks. Selline seisukoht on ka põhjendatud, sest taotleja pädevuse hindamiseks ongi

eeksam ette nähtud. 7.6 Sõltumata kaebuse rahuldamisest tuleb kohtuotsus tühistada menetluskulude jagamise osas. Riigikohus on selgitanud, millal ei ole haldusvälise õigusabi teenuse kulude väljamõistmine haldusorgani kasuks õigustatud (3-3-1-50-11). Ka käesoleval juhul on tegemist sarnase olukorraga.

esüsteemi arendamise korraldamine on antud Haridus- ja Teadusministeeriumile, kes on kasutanud võimalust sõlmida

easutuste ülesannete täitmiseks haldusleping SA-ga

ekoda.

ekoja juurde on loodud vastava

eala küsimustega tegelev organ (

enõukogu), kes on andnud EKHÜ-le

et andva organi õigused. Tegemist on vastustaja põhitegevusega seotud vaidlusega. Sellisel juhul tuleb eeldada, et vastustajal on endal pädevad isikud esindamaks teda vaidluses organi tegevusvaldkonda reguleeriva seaduse kohaldamise üle. Koosseisulise juristi puudumine ei oma tähtsust, kuid vajab märkimist, et EKHÜ tegevjuht T. R on õigusalane haridus. Riigikohtu praktikast tulenevalt on keskse tähtsusega siiski see, et tegemist on haldusorgani põhitegevusega seotud vaidlusega. Kuna EKHÜ osaleb

e andmist puudutava regulatsiooni (

e andmise kord, juhendid, standardid) väljatöötamisel, tuleb eeldada pädevate inimeste olemasolu käesolevas vaidluses esindamiseks. 8. Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu vastuses paluti jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuväited on järgmised. 8.1 Halduskohus leidis, et auditeerimise kord, täiendõppe kord ja näidistööde juhend kusekompetentsuse hindamise viise ja vorme ei reguleeri. Kaebaja üritab ringkonnakohut eksitada väitega, nagu oleks halduskohus leidnud, et vaidlusalused korrad ja juhend

ekompetentsuse hindamist ei reguleeri. Sellist järeldust kohtuotsuses ei sisaldu. Vastustaja nõustub halduskohtu otsuse p-des 18-20 esitatud põhjendustega, miks ei ole vajalik kordade ja juhendi kinnitamine EKGK poolt. Kaebaja pole kohtu põhjendusi ümber lükanud. Korrad ja juhend on

§ 12

lg 1 p-s 2 nimetatud teised

e andmiseks vajalikud dokumendid, mida EKGK ei pea kinnitama. Samuti ei tulene seadusest nõuet, et need dokumendid peaks kinnitama EKHÜ

ekomisjon. Seega on ekslik ka kaebaja alternatiivne seisukoht. Apellatsioonkaebuses märgitakse, et

ekompetentsuse hindamise korra p-dest 6.2 ja 6.3 tulenevalt ei oleks auditeerimise korra ja täiendõppe korra nõuete mittetäitmine tohtinud kaebaja eksamile pääsemist mõjutada. Tegemist on uue asjaoluga, mida kaebaja halduskohtus 11

ekvalifikatsiooni taastõendamisele ega puuduta ülejäänud kaht vaidlustatud otsust. Apellatsioonkaebuses väidetakse jätkuvalt, et EKGK ei ole kordade ja juhendi kinnitamise õigust EKHÜ-le delegeerinud. Väide ei puutu asjasse, sest vastustaja ei ole väitnud ja halduskohus pole asunud seisukohale, et selline õigus oleks EKHÜ-le delegeeritud. Nende dokumentide väljatöötamine on

§ 12

lg 1 p-st 2 tulenevalt EKHÜ pädevuses, mistõttu ei olegi delegatsiooninorm ega kinnitamise õiguse delegeerimine vajalik. 8.2 Apellatsioonkaebuses heidetakse vastustajale ette

§ 15

lg-s 4 sätestatud põhimõtte rikkumist seoses kordade ja juhendi kinnitamisega EKHÜ üldkoosoleku poolt, ning kohtule heidetakse ette selle seisukoha osas hinnangu andmata jätmist. Kohus ei saanud anda hinnangut asjaolule, mida kaebaja halduskohtus ei esitanud. Halduskohtus esitas kaebaja asjas tähtsust mitteomava väite, et mitteliikmetelt nõuti oluliselt kõrgemat

etunnistuse aastatasu. Kaebaja ei väitnud halduskohtus, et EKHÜ üldkoosoleku poolt kordade ja juhendi kinnitamine oleks

§ 15

lg-s 4 toodud diskrimineerimiskeelu rikkumine, kuna mitteliikmed ei saa kinnitamisel kaasa rääkida. Kaebajal on õigus valida, kas kuuluda EKHÜ liikmete hulka või mitte. Sellest

e andmine ei sõltu. Kuna seadus on andnud dokumentide väljatöötamise õiguse EKHÜ-le, siis ei saa pidada diskrimineerimiskeelu rikkumiseks nende dokumentide EKHÜ poolt väljatöötamist. Kaebaja nõuab enda eelistamist EKHÜ liikmetele, kuna leiab, et tema kui mitteliikme suhtes EKHÜ poolt väljatöötatud dokumendid ei kehti ja tema ei pea neist tulenevaid kohustusi täitma. Hoopis kaebajale lihtsustatud korras

e andmine oleks diskrimineerimiskeelu rikkumine. Kui kaebaja soovib

et taotleda, peab ta ennast allutama kõigist asjaomastest dokumentidest tulenevatele nõuetele. 8.3 Väidetavalt ei ole kohus kujundanud seisukohta kaebaja alternatiivse seisukoha suhtes, et korrad ja juhendi pidanuks kinnitama

§ 18

lg 2 p-de 3 ja 5 alusel EKHÜ

ekomisjon.

§ 18

lg 2 p 3 kohaselt

ekomisjon vaatab läbi

et taotleva isiku dokumendid ning otsustab

et taotleva isiku

ekompetentsuse hindamise vormi ja viisi. Sellest sättest ei saa tuletada

ekomisjoni pädevust kinnitada korrad või juhend.

§ 18

lg 2 p 5 kohaselt

ekomisjon kinnitab hindamise korraldamise juhendi ja eksamimaterjalid. Kordade ja juhendi puhul ei ole tegemist hindamise korraldamise juhendiga (ei reguleeri hindamist) ega eksamimaterjalidega (ei sisalda eksamiülesandeid ja –küsimusi). Ka sellest sättest ei saa tuletada vaidlusaluste kordade ja juhendi kinnitamise pädevust. EKHÜ-l on lisaks nimetatud dokumentidele olemas

ekompetentsuse hindamise kord (sisaldab ka hindamise korraldamise juhendit) ja eksamimaterjalid, kuid nende kehtivuse üle käesolevas asjas ei vaielda. 8.4 Väidetavalt on kohus jätnud käsitlemata kaebaja väite näidistööde juhendi soovitusliku iseloomu kohta. Etteheide ei ole põhjendatud. Kohus võttis otsuse p-s 22 seisukoha juhendi väidetava soovitusliku iseloomu kohta. Vastustaja lisab, et näidistööde esitamise kohustus tuleneb

e andmise korra p-st 5.3.7, mille kehtivust ei ole kahtluse alla seatud. Isegi kui näidistööde juhend oleks soovituslik või puuduks üldse, siis peaksid näidistööd Eesti standardiseeria EVS 875 standarditele ikkagi vastama. Vastasel korral ei peaks nad mingitele nõuetele vastama, mis oleks kindlasti väär. Kahes vaidlustatud otsuses on välja toodud kaebaja näidistööde mittevastavused EVS 875 nõuetele. Kaebaja ei ole neid mittevastavusi vaidlustanud, leides ekslikult, et näidistööd ei peagi standardile vastama. 8.5 Halduskohus on otsuse p-s 23 põhjendanud, miks vastustajal oli õigus mitte lugeda maakler K. Väljaotsa kinnitust nõuetele vastavaks. Vastustaja nõustub nende põhjendustega. Kaebaja üritab kohut eksitada väitega, justkui võiks

e andmise korra p 5.3.8 kohaselt olla pädevad spetsialistid ka vastustaja liikmed, omavalitsuse ja krediidiasutuse töötajad, kellel puudub pädevus varasid hinnata. Viidatud punkt sätestab üheselt, et aktsepteeritav on üksnes 12

§ 15lg-s 4 toodud keelu rikkumiseks.

Väidetavalt on vastustaja avaldanud, et

e andmise korra p-s 5.3.8 nimetatud kinnitus ei ole aluseks

eeksamile mittelubamiseks. Väide ei vasta tõele – tegelikult on vastustaja kahes vaidlustatud otsuses põhjendanud kaebaja

eeksamile mittelubamist spetsialisti kinnituse puudumisega. 8.6 Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et vastustaja menetluskulud peaksid jääma tema enda kanda sõltumata kaebuse rahuldamisest. EKHÜ on mittetulundusühing, kes finantseerib oma tegevust liikmemaksudest. Vastustaja eelarves ei ole ette nähtud õigusabikulusid. Vastustaja ei ole riigi- ega kohaliku omavalitsuse asutus ning teda ei finantseerita riigi- ega kohaliku omavalitsuse eelarvest. Vastustajal puuduvad töötajad, kes oleksid suutelised vastustajat halduskohtumenetluses esindama. Kaebaja viidatud Riigikohtu lahendis oli vastustajaks ministeerium, kelle puhul võib tõepoolest pädevate ametnike olemasolu eeldada. Vastustaja tegevjuht T. R on sotsiaalteaduste bakalaureuse kraad. HKMS § 31 lg 3 ja TsMS § 218 lg 1 p 2 eeldavad esindajal õiguse õppesuunal omandatud magistrikraadi olemasolu. 8.7 Isegi kui kaebaja väited auditeerimise korra, täiendõppe korra ja näidistööde juhendi tühisuse kohta on õiged, ei ole võimalik kohustamiskaebust rahuldada, sest vastustajat ei saa kohustada hindama kaebaja

ekompetentsust tühiste kordade alusel. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 9. Kaebaja on jätkuvalt seisukohal, et

§ 15

lg-st 3, § 16 lg 2 p-st 8 ja § 9 lg 2 p-st 4 tulenevalt peavad auditeerimise kord, täiendõppe kord ja näidistööde juhend olema kinnitatud EKGK poolt ning vastasel juhul need kaebaja suhtes, kes pole EKHÜ liige, ei kehti ja nendele tuginemine vaidlustatud otsuste tegemisel oli lubamatu.

§ 15

lg 3 näeb ette, et

ekompetentsuse hindamise viisid ja vormid määratakse

e andmise korras.

§ 16

lg 2 p 8 sätestab, et

e andmise korras peavad muu hulgas sisalduma

e taotleja

ealase kompetentsuse hindamise viis ja vormid.

§ 9

lg 2 p 4 kohaselt on

enõukogu ülesandeks muu hulgas

e andmise korra kehtestamine. Halduskohus leidis õigesti, et kõnealused korrad ja juhend pole

ekompetentsuse hindamise viiside ja vormidega võrdsustatavad ega reguleeri neid.

ekompetentsuse hindamise vormid on tõepoolest sätestatud

e andmise korra p-s 7 ning nendeks on esmataotleja puhul kirjalik ja suuline eksam ning taastõendajal

ealane vestlus või kirjalik ja suuline eksam. Kohus osutas õigesti ka sellele, et kaebaja

ekompetentsuse hindamiseni ei jõudnudki, sest vaidlustatud otsustega ei lubanud EKHÜ

ekomisjon kaebajat

ekompetentsuse hindamisele. Seega pole kaebaja viited

§ 15lg-le 3 ja § 16 lg 2 p-le 8 asjakohased.

Samas näeb

§ 16

lg 2 ette, et muu hulgas peavad

e andmise korras vähemalt sisalduma ka järgmised andmed:

e taotlemise eeltingimused (§ 16 lg 2 p 4) ja

et taotleva isiku poolt esitatavad dokumendid (§ 16 lg 2 p 5).

§ 12

lg 1 p 6 kohaselt on

e andja ülesandeks muu hulgas võtta vastu

et taotleva isiku avaldus ja dokumendid ning lähtuvalt

e andmise korras sätestatud

etunnistuse taotlemise eeltingimustest hinnata taotleja sobivust taotletavale

etasemele ning esitada nõuetekohased dokumendid 13

ekomisjonile.

e andmise korra p 5 sätestab

e taotlemise eeltingimused ja esitatavad dokumendid, nähes ette

e esmataotlejatele esitatavad nõuded (p 5.1), taastõendajale esitatavad nõuded (p 5.2),

e esmataotlemiseks esitatavad dokumendid (p 5.3) ning

e taastõendamiseks esitatavad dokumendid (p 5.4).

e andmise korra p 5.5 näeb ette, et nimetatud nõuetele peab taotleja vastama avalduse esitamise ajal. Just

e andmise korra p-s 5 sätestatud dokumentide esitamata jätmise tõttu ei lubatud kaebajat

ekompetentsuse hindamisele.

e taotlemise eeltingimuste ja esitatavate dokumentide sätestamisel viidatakse

e andmise korras nii täiendõppe korrale, auditeerimise korrale kui ka näidistööde juhendile. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et

e andmise korras nimetatud kordadele ja juhenditele viitamisega on EKGK muutnud neis sisalduvad nõuded taotlejale kohustuslikuks – dokumentidele viitamise tõttu on neis toodud nõuete mõju kaebajale samasugune, nagu see oleks siis, kui

e andmise korras oleks samad nõuded lahti kirjutatud. Kuna

e andmise korra järgimine on kaebajale kohustuslik, on talle kohustuslikud ka selles viidatud dokumentidest tulenevad nõuded sõltumata sellest, kas ta on EKHÜ liige või mitte. Kaebaja viited

ekompetentsuse hindamise korrale ei ole asjakohased, sest nimetatud kord reguleerib

ekompetentsuse hindamise korda. Käesolevas asjas on aga vaidlus kaebaja hindamisele lubamise üle. 10. Kaebaja leiab, et vaidlusaluste kordade ja juhendi kehtestamine EKHÜ üldkoosoleku poolt rikub

§ 15

lg-t 4, sest EKHÜ liikmeks mitteolevad isikud ei saa neid puudutavate küsimuste otsustamisel kaasa rääkida.

§ 15

lg 4 sätestab, et

e andmine ei tohi olla diskrimineeriv, sealhulgas ei või nõuda taotleja kuulumist või mittekuulumist mis tahes ühendusse või koolituste läbimist konkreetsetes õppeasutustes. Kuna vaidlusaluste kordade ja juhendi siduvus kaebaja suhtes tuleneb EKGK poolt kinnitatud

e andmise korrast, mis kehtib ühtviisi nii EKHÜ liikmete kui ka EKHÜ liikmeteks mitteolevate taotlejate suhtes, ei esine

§ 15lg-s 4 sätestatud diskrimineerimise keelu eiramist.

11. Halduskohus ei ole jätnud tähelepanuta kaebaja alternatiivset seisukohta, nagu pidanuks täiendõppe korra, auditeerimise korra ja näidistööde juhendi kinnitama

§ 18

lg 2 p-dest 3 ja 5 tulenevalt EKHÜ

ekomisjon. Halduskohus ei pidanud kaebaja viiteid neile sätetele asjakohaseks ja samal seisukohal on ka ringkonnakohus.

§ 18

lg 2 p 3 näeb ette, et

ekomisjon vaatab läbi

et taotleva isiku dokumendid ja otsustab

et taotleva isiku

ekompetentsuse hindamise vormi ja viisi. Sama paragrahvi ja lõike p 5 sätestab, et

ekomisjon kinnitab hindamise korraldamise juhendi ja eksamimaterjalid. Halduskohus osutas õigesti, et need sätted puudutavad

ekompetentsuse hindamist, milleni kaebaja ei jõudnud, sest ei esitanud

e andmise korras nõutavaid dokumente.

1. Kaebaja väitel ei ole kohus võtnud seisukohta näidistööde soovitusliku iseloomu suhtes. Kõnealune juhend ei saa kaebaja suhtes olla üheaegselt kohustuslik ja soovituslik. Olles võtnud seisukoha, et juhend on järgimiseks kohustuslik, on halduskohus ühtlasi avaldanud ka seisukoha selle väidetavalt soovitusliku iseloomu puudumise kohta.
2. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukoha ja põhjendustega, et vastustajal oli õigus mitte lugeda maakleri kinnitust vastavaks

e andmise korra p-s 5.3.8 toodud nõuetele. 14

e andmise korra p 5.3 sätestab

e esmataotlemiseks esitatavad dokumendid ning selle alapunkt 5.3.8 näeb ette, et kui

e taotleja ei ole EKHÜ liige, siis on nõutav vähemalt kahe spetsialisti (

elise hindaja, EKHÜ liikme, riigi või kohaliku omavalitsuse töötaja või krediidiasutuse töötaja, kelle pädevuses on varade hindamine) kinnitus taotleja kompetentsuse kohta. Ringkonnakohus jagab seisukohta, et kõigi kõnealuse sätte sulgudes loetletud isikute, sh EKHÜ liikme, pädevuses peab olema varade hindamine. Vaadeldav säte pole kuidagi tõlgendatav viisil, nagu kvalifitseeruks taotleja kompetentsust kinnitavaks spetsialistiks ka riigi või kohaliku omavalitsuse või krediidiasutuse mistahes töötaja. Kaebaja väitel on EKHÜ avaldanud, et spetsialisti kinnitus ei ole aluseks

eeksamile mittelubamiseks. Sellist avaldust ei nähtu aga kaebaja väitest, et EKHÜ ja EKGK selgituse kohaselt ei ole spetsialisti kinnitus

e andmise otsuse aluseks ja seda hinnatakse

eeksamil koosmõjus teiste dokumentide ja andmetega taotleja kompetentside olemasolu kohta. 14. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et kuna käesoleva vaidluse puhul on tegemist vastustaja põhitegevusega seotud vaidlusega, ei olnud vastustaja menetluskulude kaebajalt väljamõistmine halduskohtu poolt põhjendatud. Tegemist ei ole vajaliku ja põhjendatud menetluskuluga HKMS § 109 lg 6 mõttes. Seetõttu rahuldab ringkonnakohus kaebaja apellatsioonkaebuse osaliselt, tühistab halduskohtu otsuse osas, millega mõisteti vastustaja kulud välja kaebajalt, ning jätab uue otsusega vastustaja kulud tema enda kanda. Samal põhjusel jäävad vastustaja apellatsioonimenetluse kulud tema enda kanda, ehkki põhivaidluse osas ringkonnakohus kaebust ei rahulda. HKMS § 108 lg 1 alusel jäävad kaebaja apellatsioonimenetluse kulud tema enda kanda. Lilianne Aasma Oliver Kask Ruth Plaks 15