Obsah (6)

§ 108§ 101§ 103§ 32§ 36§ 31

MÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Ma

) § 152 lg 1 p 4 alusel. Kaebaja ei nõustunud menetluskulude tema kanda jätmisega, kuna ta on nõudnud detailplaneeringu algatamise osas vastustaja seisukohta alates 2007. aastast ja vastustaja võttis otsuse vastu pärast kohustamiskaebuse esitamist halduskohtule. Seega oli nõutud haldusakti andmine tingitud kaebuse esitamisest

§ 108lg 6 mõistes.

Kaebaja hinnangul on vastustaja vastuväited menetluskulu suuruse osas alusetud.

1. Tartu Halduskohtu 08.06.
2. a määrusega lõpetati menetlus haldusasjas nr 3-12-917, tagastati T. Tetlovile tasutud riigilõiv ja jäeti rahuldamata poolte taotlused menetluskulude väljamõistmiseks vastaspoolelt. Määruse põhjenduste kohaselt ei saa kaebuse koostamise eest Mediation Chamber OÜ-le tasutud 300 eurot pidada menetluskuluks

§ 101

lg 1 tähenduses ja kaebaja esindaja kuluks

§ 103

lg 1 p 1 tähenduses, kuna kohtule esitatud dokumentidest ei nähtu, milline

§ 32

lg-s 1 nimetatud füüsiline isik kaebuse koostamisel kaebajale õigusabi osutas ega see, kas sellel isikul on esindajalt nõutav kvalifikatsioon. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et menetlusdokumendi koostamiseks nõustamisbüroo abi kasutamine ei muuda seda õigusteenust osutanud isikut menetlusosalise nõustajaks. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. T. Tetlov esitas 27.06.2012 ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 08.06.
2. a määrus tühistada osas, millega jäeti kaebajale välja mõistmata menetluskulud, ning rahuldada kaebaja taotlus menetluskulu väljamõistmiseks Haaslava vallalt summas 300 eurot. Määruskaebuse kohaselt on kaebaja esindaja käesolevas haldusasjas Mediation Chamber OÜ juht ja õigusteadusliku kõrgharidusega isik K.K. , vaatamata sellele, et ta otse ühtegi menetlustoimingut teha ei jõudnud. Kui halduskohtul oli kahtlus Mediation Chamber OÜ poolt esitatud arve seotuses käesoleva menetlusega, oleks kohus pidanud andma kaebajale võimaluse selgitada arvega seonduvaid asjaolusid. Kuna kaebajal endal puuduvad õigusalased teadmised ja vastustaja ei olnud alates
3. aastast reageerinud kaebaja detailplaneeringu algatamise taotlusele, siis oli nimetatud kulu kandmine kaebaja õiguste kaitseks vältimatu. Kaebaja hinnangul on vaidlusalune 300 eurot esindajaga seotud kulu

§ 103lg 1 p 1 mõistes.

6. Haaslava vald oli 03.07.2012 esitatud vastuses seisukohal, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Vastuse põhjenduste kohaselt puudub alus halduskohtu määruse tühistamiseks või muutmiseks ning vastustaja jääb varem väljendatud seisukoha juurde, et Mediation Chamber OÜ poolt väidetavalt tehtud õigusnõustamist ei saa pidada kohtuväliseks kuluks. Asjaolu, et kaebaja ei ole esitanud kaebust esindaja vahendusel, kinnitab tema tahet mitte kasutada oma õiguste maksmapanemisel esindajat. Menetlusdokumentide koostamiseks õigusabi osutamine ei kvalifitseeru nõustajale tehtud kuluna. Kaebaja ei ole tõestanud, et K.K. oleks õigusteaduslikku kõrgharidust omav isik ega esitanud ühtegi väidet, miks halduskohtu määrus tuleks tühistada. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7.

§ 101

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälisteks kuludeks on

§ 103lg 1 p 1 järgi menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Tartu Halduskohus jättis T. Tetlovi menetluskulu väljamõistmise taotluse rahuldamata, kuna leidis, et Mediation Chamber OÜ-d ei saa senise menetluskäigu ning kohtule esitatud dokumentide põhjal pidada T. Tetlovi nõustajaks ega esindajaks. 8. Ringkonnakohus nõustub Tartu Halduskohtu seisukohaga ega pea vajalikuks seda korrata. Vastuseks määruskaebuse väidetele selgitab ringkonnakohus järgmist. Nõustaja võib esineda 2 kohtus koos menetlusosalisega ja anda selgitusi. Nõustaja ei saa teha menetlustoiminguid ega esitada taotlusi (

§ 36lg 2).

Nõustaja poolt kohtuistungil esitatu loetakse menetlusosalise poolt esitatuks, kui menetlusosaline seda kohe tagasi ei võta või ei paranda (

§ 36

lg 3).

-iga analoogiliselt sätestab nõustaja pädevuse ka tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS § 228). Riigikohus on TsMS §-i 228 analüüsides leidnud, et nõustaja pädevus piirdub üksnes koos menetlusosalisega kohtuistungil osalemisega ja seal selgituste andmisega. Kirjalikus menetluses nõustaja kasutamise võimalust seadustikud ette ei näe (RKHK 21.03.2012 otsus asjas nr. 3-3-1-5-12 p 15, 03.03.2009 otsus asjas nr. 3-3-1-93-08, p 16 ning 22.04.2010 otsus asjas nr. 3-3-1-92-09, p 50). Eeltoodust tulenevalt ei näe

ja TsMS ette ka võimalust kaebuse koostamise eest nõustaja kulusid välja mõista. Kuna Mediation Chamber OÜ 02.05.2012 arve selgitusse on märgitud „kohustamiskaebuse koostamine (Haaslava)“, milleks nõustajal menetlusseadustike järgi pädevus puudus, ei saa nimetatud kulu käsitada T. Tetlovi nõustaja kuluna. Määruskaebuse esitaja väide, mille kohaselt puudus tal vajadus nõustaja enne istungit menetlusse kaasamiseks, ei ole asjakohane. Tartu Halduskohus ei oleks ülalviidatud sätetest tulenevalt saanud nõustaja poolt allkirjastatud kohustamiskaebust aktsepteerida, mistõttu ka juhul, kui K. K. oleks T. Tetlovi asemel kaebuse nõustajana allkirjastanud, puudunuks halduskohtul seaduslik alus kaebuse koostamise kulude väljamõistmiseks. 9.

§ 31

lg 1 järgi võib menetlusosaline halduskohtumenetluses osaleda isiklikult või esindaja kaudu.

§ 31

lg 3 kohaselt kohaldatakse esindusele tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 217 lõikeid 5-8, § 219 lõikeid 3-7 ning § 221, 224 ja 225. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga ka selles, et K. K. ei saa pidada T. Tetlovi esindajaks. Halduskohtule ei nähtunud, kes kaebuse koostamisel kaebajale õigusabi osutas ega see, kas sellel isikul on esindajalt nõutav kvalifikatsioon. Määruskaebuse esitaja väitel oli tal kokkulepe enda esindamiseks K. K., kes on õigusteadusliku kõrgharidusega isik. Kohus märgib, et TsMS § 221 lg 2 järgi tõendab lepingulise esindaja volitust volikiri, mis esitatakse kohtule. Sellist volikirja määruskaebuse esitaja esimese astme kohtule ega ka ringkonnakohtule ei esitanud.

§ 32

lg 1 p 2 järgi võib volitatud esindajaks halduskohtumenetluses olla õigusteadusliku kõrgharidusega isik.

§ 32

lg 3 kohaselt loetakse õigusteadusliku kõrghariduse omandanuks isik, kes on omandanud asjaomasel õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi, sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 22 tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni. Kaebaja viidatud „Universitas Tartuensis“ 2011. a juulikuu numbrist nähtub, et K. K. nimeline isik lõpetas TÜ õigusteaduskonna bakalaureuseõppe. Isegi kui eeldada, et just viidatud väljaandes nimetatud isik koostas määruskaebuse esitaja eest kaebuse halduskohtule, ei kvalifitseeru K. K.

§ 32

lg 3 kohaselt õigusteadusliku kõrghariduse omandanud isikuks, kuna puuduvad andmed selle kohta, et ta oleks omandanud õigusteaduse õppesuunal riiklikult tunnustatud magistrikraadi.

1. Eeltoodud kaalutlustel jätab ringkonnakohus Tartu Halduskohtu
2. juuni
3. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Maili Lokk Agu Timmi 3 Tiina Pappel