Obsah (4)

§ 20§ 9§ 10§ 17

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tallinna Halduskohus Kristjan Siigur 13. november 2012, Tallinn 3-12-1415 Haldusasi K.M.i kaebus Maa-ameti

) § 10 lõikele 1 ning leiab, et katastriüksuse piiri asukoht on kindlaks määratud katastriüksuse plaanil ja seni, kuni ei ole koostatud uut katastriüksuse plaani, mille alusel muuta katastriandmeid, kehtib algdokumendiks oleva katastriüksuse plaani alusel maakatastris registreeritud katastriüksuse piir ning Metsaeksperdi Metsakorralduse OÜ poolt Riigi Maa-ameti aluskaardil näidatud katastriüksuse piiri ei saa lugeda õiguslikult siduvaks. Vastustaja selgitab ka, et K.M.i taotluse alusel teostas Maa-amet 6. jaanuaril 2012 xxxxxxxx katastriüksuse (kt xxxxxxxxxx) kontrollmõõdistamise, mille tulemus kinnitab samuti, et katastriüksuse piir peab kulgema mööda kraavi telge. 6. Vastustaja märgib, et plaanimaterjali alusel katastriüksuse piiride asukohtade täpsustamine ja tähistamine maastikul toimub vastavalt

§ 20lõike 14 ning seejuures tuleb juhinduda Vabariigi Valitsuse 23.

oktoobri 2003 määruse nr 264 Katastrimõõdistamise teostamise ja katastrimõõdistamise kontrollimise kord § 7 lõikest 4. Vastustaja viitab ka

§ 9

lõikele 4 ning on seisukohal, et xxxxxxxx I katastriüksuse kande muutmiseks peab K.M. pöörduma maamõõtja poole, kes tähistab plaanimaterjali alusel moodustatud xxxxxxxx I katastriüksuse piirid looduses ning kui kaebaja leiab, et xxxxxxxx katastriüksuse piir peab piirilõigus 604-605 kulgema ida pool kraavi telge, tuleb tal pöörduda naaberkatastriüksuse Võru Metskond 17 (xxxxxxxxxxx) omaniku poole piiri asukoha muutmiseks. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 2

1. Hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikkuses seoses, leian, et K.M.i kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb rahuldamata jätta. Kaebajal ei ole seadusest tulenevalt õigust nõuda, et vastustaja muudaks maaregistrisse katastriüksuse tunnusega xxxxxxxxxxxx kohta tehtud kandeid kaebaja avalduse ja sellele lisatud tõendite alusel. Selgitamaks välja piiri täpne asukoht looduses, on võimalik läbi viia piiri looduses tähistamine, mis toimub katastrimõõdistamise teel. Seda on Maa-amet kaebajale oma
2. juuni 2012 kirjas ka õigesti selgitanud.
3. Halduskohtule esitatud kohustamiskaebuse rahuldamiseks on kolm eeldust, mis peavad üheaegselt täidetud olema. Esiteks peab avaliku võimu kandjal, kelle vastu kaebus esitatud on, olema seadusest, muust õigustloovast aktist, haldusaktist või lepingust tulenev kohustus vastav haldusakt anda või toiming sooritada. Teiseks on oluline, et avaliku võimu kandja ei ole, vaatamata kaebaja taotlusele seda toimingut veel sooritanud ning kolmandaks ei esine muid põhjendatud vastuväiteid, millest tulenevalt võiks õigus toimingule olla ära langenud. Sellistena on kohustamiskaebuse rahuldamise eeldused sõnastanud Riigikohus haldusasjades 3-3-1-2-01, 3-3-177-09 ja 3-3-1-5-09 tehtud lahendites. Käesoleval juhul ei ole Maa-ametil seadusest tulenevalt kohustust katastriandmeid muuta ning kaebaja esitatud tõendid ei anna selleks alust.
4. Vastustaja poolt kohtule esitatud seletuse ja tõendite kohaselt on xxxxxxxx I katastriüksus (tunnus xxxxxxxxxxxx) moodustatud plaanimaterjali alusel Väiso-Lapi maaparanduspiirkonna maaüksuste piiride plaanil (tl. 29 pöördel). See tähendab, et katastriüksuse moodustamisel ei toimunud katastrimõõdistamist, vaid katastriüksus moodustati piiride tähistamise teel olemasoleval plaanil või kaardil. Selline võimalus tuleneb

§ 20

lõikest 5, mille esimeses lauses sätestatakse, et maa tagastamisel, erastamisel, munitsipaalomandisse andmisel ja riigi omandisse jätmisel võib katastriüksusi moodustada plaani- ja kaardimaterjali alusel ilma katastrimõõdistamiseta. Nimetatud plaani alusel moodustatavate katastriüksuste piire on kirjeldatud piiri- ja piirimärkide kirjelduses (tl. 32), mille kohaselt kulgeb piir piirimärkide 598-604-605-606-607-608 vahel sirgjooneliselt ning piirimärkide 608-598 vahel mööda olemasoleva teemaa serva 10 meetri kaugusel tee mõttelisest telgjoonest. Piiri- ja piirimärkide kirjelduses on märgitud, et piirimärgid, mille vahel piir kulgeb, on looduses tähistamata. Eelnevast tulenevalt ei ole xxxxxxxxx I katastriüksuse piire looduses tähistatud ning maareformi käigus ei ole katastrimõõdistamist läbi viidud.

§ 10

lõikes 1 sätestatakse, et katastriüksuse plaan on katastriüksuse piiride ja kitsendusi põhjustavate objektide asukohta tõendavaks algdokumendiks katastrisse kandmisel. Olukorras, kus katastriüksus on moodustatud plaanimaterjali alusel ilma katastrimõõdistamist läbi viimata ning sellisena maakatastris registreeritud, ongi piire tõendavaks dokumendiks kõnealune plaan. Õige on seega vastustaja seisukoht, et katastriüksuse piiri asukoht on kindlaks määratud katastriüksuse plaanil ja seni, kuni ei ole koostatud uut katastriüksuse plaani, mille alusel muuta katastriandmeid, kehtib algdokumendiks oleva katastriüksuse plaani alusel maakatastris registreeritud katastriüksuse piir. 10. Kaebaja viide Metsaeksperdi Metsakorralduse OÜ koostatud metsaplaanile ei ole asjassepuutuv, kuna tegemist ei ole plaaniga, mis oleks olnud katastriüksuse moodustamise aluseks, samuti ei ole tegemist

§ 17lg 1 ning Vabariigi Valistuse 23.

oktoobri 2003 määruse nr 246 Katastrimõõdistamise teostamise ja katastrimõõdistamise kontrollimise kord alusel koostatud katastriüksuse plaaniga. Mis asjaoludel või milliste lähteandmete alusel on eelviidatdu metsaplaan koostatud, on teadmata, ent selline plaan iseenesest ei ole aluseks katastriandmete muutmisel ning sellisele plaanile tuginedes ei saa maaomanik esitada nõudmist ei katastriandmete muutmiseks ega ka näiteks eraõiguslikke nõudeid piirinaabri vastu. 3

1. Kaebaja on keskendunud peamiselt väitele, et piiripunkti nr 604 peaks looduses tähistama kraavist 5 meetrit ida poole jääv punane maakivi. Seejuures selgub kaebusest, et tegemist ei ole mitte selle kiviga, mida Maa-ameti katastrimõõdistamise ja -kontrolli osakonna peaspetsialisti poolt
2. jaanuaril 2012 koostatud kontrollmõõdistamise joonisel (tl. 33 pöördel) tähistatakse kui xxxxxxxx omaniku näidatud tsentriaugutamaakivi, sest jooniselt nähtuvalt paikneb seal viidatud kivi kraavist lääne pool. Käesoleva vaidluse raames ei ole võimalik hinnata seda, kus peaks looduses paiknema piiripunkt nr
3. Nimelt nähtub vaidlusaluse katastriüksuse moodustamisel koostatud piiri- ja piirimärkide kirjeldusest, et piirimärgid on looduses tähistamata. Katastriüksuse piiride kindlaks määramine sellises olukorras ei ole kohtu pädevuses.

§ 20

lõikes 14 sätestatakse, et plaani- ja kaardimaterjali alusel moodustatud katastriüksuse piiride looduses tähistamine toimub katastrimõõdistamise teel katastriüksuse plaani või piiriprotokolli alusel.

§ 17

lõikest 2 tulenevalt teostatakse katastrimõõdistamisi vastavalt Vabariigi Valitsuse

1. oktoobri 2003 määrusele nr 264 Katastrimõõdistamise teostamise ja katastrimõõdistamise kontrollimise kord. Katastrimõõdistamise tööde teostamise pädevus on maakorraldustööde tegevuslitsentsi omaval isikul (maamõõtjal). Kohus ei saa maamõõtja asemel katastrimõõdistamist läbi viia ega määrata, kus kohas looduses peaks paiknema mõni konkreetne katastriüksuse moodustamisel plaanile märgitud piiripunkt. Samuti ei saa kohus selles olukorras kohustada Maa-ametit katastriandmeid muutma. Kaebusest nähtuvalt häirib kaebajat eeskätt see, et vaidlusalusel maatükil on metsa (kõlviku) pindalana katastrisse kantud 7,2 ha, ent juhul kui lugeda piir kulgevaks sealt, kust kaebaja leiab, et see kulgema peaks, siis peaks metsa pindala olema 7,5 ha. Seega on metsa pindala vahetus sõltuvuses sellest, kust kulgeb katastriüksuse piir looduses. Nagu juba eelpool öeldud, saab selle kindlaks määrata ainult katastrimõõdistamise teel. Piiri looduses tähistamine ning sellest tulenev võimalik vajadus katastriandmete muutmise või täpsustamise järgi saab toimuda pärast katastrimõõdistamise läbiviimist.
2. Eeltoodu tõttu tuleb kaebus rahuldamata jätta. Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Kuivõrd vastustaja ei ole taotlenud enda kasuks menetluskulude väljamõistmist, jäävad poolte kulud nende endi kanda. Kristjan Siigur kohtunik 4