Obsah (5)

§ 180§ 182§ 108§ 118§ 109

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-12-22 Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 16.01.2013, Jõhvi kohtumaja Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi R.

§ 180lg 1, § 181 lg 1 ja § 182 lg 1).

Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. R.K on Tartu Halduskohtule esitanud kaebuse Tallinna Vangla poolt tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 250 eurot koos viivisega 3% päevas. 20.09.2011 esitas R.K Tallinna Vangla direktorile taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 250 eurot, tulenevalt jõustunud kohtuotsustest haldusasjades nr 3-07-36 ja nr 3-3-1-95-09, millega rahuldati R.K kaebus täielikult ning tunnistati õigusvastaseks Tallinna Vangla direktori 22.12.2005 kinnitatud „Kinnipeetava individuaalne täitmiskava“ (ITK) ja sellest tulenevad toimingud. Tallinna Vangla 20.12.2011 otsusega nr 1-13/39342-1 jäi R.K kahju hüvitamise taotlus rahuldamata. Otsuse sai kaebaja kätte 05.12.
2. a. Kaebaja palub enda vabastamist riigilõivu tasumisest, seoses rahaliste vahendite nappusega vangla arvel. Tartu Halduskohtu 05.03.2012 määrusega kohus vabastas kaebaja R.K riigilõivu summas 15,97 € tasumisest kaebuse esitamisel ning määras kohtuistungi toimumise ajaks 02.08.2012 kell 11.
4. 04.05.2012 Tallinna Vangla vastuses palutakse kaebus rahuldamata jätta. Tallinna Vangla tunnistab oma õigusvastast käitumist, kuid leiab, et kahju hüvitamise taotlus ei kuulu rahuldamisele põhjusel, et R.K ei ole sellest kahju tekkinud. Seega ei saa esineda ka põhjuslikku seost vangla õigusvastase tegevuse ja kahju tekkimise vahel, mis on üks kahju hüvitamise taotluse rahuldamise eeldustest. Tallinna Vangla leiab, et tegelikkuses ei rakendunud 22.12.2005 kinnitatud ITK kunagi ega hakanud R.K jaoks mingit reguleerivat tähendust omama. ITK võimalik mõjuR.Ke lõppes juba enne, kui see alata sai, kuna alates 12.01.2006 paigutati ta ümber Murru Vanglasse, kus kohe hakati koostama uut ITK-d. Seega ei jõudnud Tallinna Vangla vaidlustatud ajaperioodil ITK-le tuginedes teha või tegemata jätta toiminguid, mis oleksid R.Ke kahju tekitanud. Samuti leiab Tallinna Vangla, et R.K ei ole tõendanud, kuidas õigusvastaseks tunnistatud ITK talle kahju tekitas ning milles see kahju seisneb. Ka ei ole R.K esitatud taotluses märkinud ega esitanud ühtegi tõendit selle kohta, kuidas õigusvastaseks tunnistatud ITK teda Murru Vanglas mõjutas. R.K väidetav mittevaraline kahju on tekkinud seoses sellega, et 60 päeva vältel piiras Tallinna Vangla tema liikumist, suhtlemist, kehakultuuriga tegelemist, õppimist, jalutamise ja vaba aja veetmise võimalusi ning kultuurilis-sotsiaalsetel üritustel osalemist. Kohtud on tunnistanud õigusvastaseks Tallinna Vangla toimingu ajavahemikul 22.12.2005-12.01.2006 ehk 52 päeva vältel. Samas tugines Tallinna Vangla R.K hoidmisel vastuvõturežiimil vangistusseadusele, mille § 14 lg 4 kohaselt ei tohtinud kinnipeetava vastuvõtuosakonnas viibimise aeg ületada kolme kuud. Vaatamata asjaolule, et kohtud on leidnud, et Tallinna Vangla viivitus R.K ITK muudatuste või uuendatud ITK koostamiseks maksimaalse tähtajani, oli õigusvastane, tuleb tuvastada, kas see R.K ka kahju tekitas. Vangla juhib tähelepanu ka asjaolule, et vaidlusalused toimingud teostati vangla poolt
5. aastal, Riigikohus tegi oma lahendi
6. aastal ning halduskohus tagasisaadetud osas
7. aastal ehk toimingutest oli möödunud 5-6 aastat. Selge on see, et viie aasta jooksul muutuvad nii vangla tingimused kui ka halduspraktika, millega tuleks ka käesoleval juhul arvestada. Tallinna Vangla ei jätnud R.Kt teadmatusse edaspidise saatuse osas vanglas, mistõttu tema sellest tingitud kahju tekkimist võib pidada paljasõnaliseks. Tallinna Vangla leiab, et tegelikult ei tekkinud kaebuse esitaja suhtes kohaldatud piirangutest selliseid tagajärgi, mis ilmtingimata nõuaks rahalist hüvitamist. Vastustaja ei nõustu kaebuse esitajaga selles, et tema suhtes on rikutud haldusõiguse põhimõtteid nagu õiguskindlus, õiguspärane ootus, proportsionaalsus, mittediskrimineerimine, õigus olla haldusmenetluses ära kuulatud, õigus menetlusele mõistliku aja jooksul ning tulemuslikkus ja tõhusus. Vaidlusalusel ajal kehtinud õigusaktide ja vanglas väljakujunenud praktika kohaselt paigutati vanglasse saabunud kinnipeetav vastuvõtuosakonda ning teda võis seal hoida kuni kolm kuud, mida sageli ka tehti. Seega pidi ka kaebuse esitaja eeldama, et tema vastuvõtuosakonnas viibimise aeg võib olla kolm kuud, mistõttu ei rikkunud vangla tema suhtes eelnimetatud haldusõiguse põhimõtteid.
8. 14.06.2012 vastuses R.K ei nõustu vastustaja väidetega, et kaebajale kahju ei ole tekitatud. Kaebaja jääb kaebuses ja vanglale 01.01.2012 kahju hüvitamiseks taotluses esitatud põhjenduste juurde. Kaebaja on seisukohal, et Tallinna Vangla kohaldas õigusvastaselt kaebaja suhtes toiminguna ja haldusaktiga täiendavaid julgeolekuabinõusid: lukustatud kambris hoidmine, äratusest-öörahu alguseni oma osakonnas liikumise keeld, kehakultuuriga tegelemise piirang spordikompleksis ja eluosakonna hoovis asuvas spordinurgas, suhtlemine teiste kinnipeetavatega mittevõimaldamine, hariduse omandamise mittevõimaldamine jne. Kaebaja viitab tõendile tervisekaardi väljavõte 03.01.2006, mille kohaselt on märgitud, et ei saa viibida üksikkambris, kuna tekib klaustrofoobia. Tahan õppida, tegeleda spordiga, kuna siis tunnen ennast paremini. Arst on diagnoosinud kaebajal kohanemishäired. Kaebaja märgib vastuses, et 2 kohtupraktikas on asutud seisukohale, et õigusvastase lukustatud kambrisse paigutamise eest on kohaseks hüvituseks rahaline hüvitis.
9. 02.08.2012 toimunud kohtuistungil täpsustas R.K kaebuse nõuet, jäädes selle juurde, et nõuab vastustaja Tallinna Vanglalt mittevaralist kahju summas 250 € ilma viivisteta. Pooled olid nõus kohtuväliselt arutama kompromissi sõlmimist. Halduskohus andis pooltele aega kompromissi sõlmimiseks kuni 17.09.
10. Kaebaja palus menetluskulud 6,51 eurot kanda J. K arvele nr 10010015772015 SEB. 17.09.2012 esitatud vastuses ettepanekule kompromissi sõlmimiseks vastustaja Tallinna Vangla teatas, et on nõus hüvitama R.K le kahju hüvitamise taotluse summas 52 eurot ehk 1 euro iga päeva eest (tl 96 ja 96p). 24.09.2012 vastuses R.K teatas kohtule, et ta ei nõustu vastustaja ettepanekuga hüvitada kahju summas 52 eurot (tl 98-101). Eeltoodust tulenevalt poolte vahel kompromissi ei saavutatud ja kaebaja jäi selle juurde, et ta nõuab vastustaja Tallinna Vanglalt mittevaralist kahju summas 250 € ilma viivisteta. KOHTU PÕHJENDUSED
11. Kaebus tuleb rahuldada. Asjas ei ole vaidlust selles, et Tallinna Halduskohtu 29.08.2011 otsusega haldusasjas nr 3-07-36 tunnistati Tallinna Vangla toiming õigusvastaseks, mis seisnes kaebaja hoidmises eraldatud lukustatud kambris ajavahemikul 22.12.2005 kuni 12.01.
12. Kohus leidis, et kuna kaebaja hoidmine eraldatud lukustatud kambris vaidlusalusel ajavahemikul oli õigusvastane, olid samal ajavahemikul õigusvastased ka muud nimetatud toiminguga lahutamatult seotud piirangud, millega piirati kaebaja õigust: liikuda vangla territooriumil, õigust omada haridust, õigust osa võtta kulutuurilis-sotsiaalsetest üritustest, õigust viibida värskes õhus, õigust tegeleda kehakultuuriga võrdsetele alustel teiste kinnipeetavatega.
13. Kaebaja taotleb mittevaralise kahju hüvitamist. Vastavalt RVastS § 9 lg-le 1 võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Riigikohus on tõlgendanud seda sätet selliselt, et inimväärikust alandavaks saab pidada isiku selliseid kannatusi, mis ületasid kinnipidamisega kaasnevate kannatuste vältimatu taseme. RVastS § 9 lg 1 järgi peab kahju erinevalt RVastS § 7 lg-st 1 olema tekitatud süüliselt.
14. Vaidlust ei ole selles, et tulenevalt jõustunud kohtuotsustest haldusasjades nr 3-07-36 ja nr 3-3-1-95-09 rahuldati R.K kaebus täielikult ning tunnistati õigusvastaseks Tallinna Vangla direktori 22.12.2005 kinnitatud „Kinnipeetava individuaalne täitmiskava“ (ITK) ja sellest tulenevad toimingud. Sellest tulenevalt leiab kohus, et vastustaja on kaebajale süüliselt tekitanud hüvitamist vajava kahju.
15. RVastS § 9 lg 2 järgi hüvitatakse mittevaraline kahju proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. Asudes hindama vastustaja süü vormi ja raskust, osutab kohus esmalt Riigikohtu seisukohale, et põhiõiguste rikkumine või riive ei pruugi endaga alati kaasa tuua kahju hüvitamist rahas. See oleneb asja sisulisel menetlemisel välja selgitatud asjaoludest ning muu hulgas ka kohtu hinnangust riive intensiivsusele. Mittevaralise kahju kohaseks hüvitamise viisiks võib kahju rahas kompenseerimise asemel olla ka kohtuotsusega kahju põhjustanud haldusakti või toimingu õigusvastasuse tuvastamine (RKHKm 20.10.2011, 3-3-1-43-11).
16. Seega jätab RVastS § 9 lg 2 kohtule kaalutlusruumi otsustamaks hüvitise suuruse üle. Kinnipeetav R.K on Tartu Halduskohtule esitanud kaebuse Tallinna Vangla poolt tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 250 eurot. Kaebaja leiab, et käesolevas asjas tuleb piisavaks hüvitiseks lugeda 4 eurot ühe päeva eest ning 53 päeva eest kokku 212 eurot. Seoses ITK-s alusetute andmete esitamisega ja sellest tuleneva kahjuga ning väärikuse alandamisega, 3 hindab kaebaja hüvitiseks kokku 38 eurot. Halduskohus leiab, et R.K mittevaralise kahju nõue tervikuna (250 €) on põhjendatud. Halduskohus märgib, et väljakujunenud kohtupraktikaga (Riigikohtu halduskolleegiumi
17. märtsi
18. a otsus asjas nr 3-3-1-93-09) on kooskõlas iga kartseris viibitud ööpäeva eest hüvitisena välja mõista 100 krooni ehk 6,40 eurot. Arvestades asjaolu, et võrreldes kartseriga ei ole eraldatud lukustatud kambri tingimused nii piiratud, on kohus seisukohal, et tekkinud mittevaraline kahju on päevas väiksem, kui on leitud kohtupraktikas ebaseaduslikult kartseris hoidmise puhul.
19. Kuna eraldatud lukustatud kambris hoidmise ajal olid kaebaja õigused võrreldes tavalises kambris hoidmisega piiratud, kaebaja ei saanud liikuda vangla territooriumil, õigust omada haridust, õigust osa võtta kulutuurilis-sotsiaalsetest üritustest, õigust viibida värskes õhus, õigust tegeleda kehakultuuriga võrdsetele alustel teiste kinnipeetavatega, leiab halduskohus, et käesolevas asjas tuleb kaebajale hüvitada tekkinud mittevaraline kahju rahas. Halduskohus peab põhjendatuks mõista Tallinna Vanglalt kaebuse esitaja kasuks välja 250 eurot. MENETLUSKULUD 11.

§ 108lg 1 kohaselt menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

05.03.2012 kohtumäärusega (tl 44-45) on R.K vabastatud 15,97 euro suuruse riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel.

§ 118

lg 2 kohaselt kui kaebuse esitaja oli riigilõivu tasumisest vabastatud, mõistab kohus kaebuse rahuldamise korral teiselt poolelt tasumisele kuulunud riigilõivu riigituludesse. Seega kuulub vastustaja Tallinna Vanglalt riigituludesse väljamõistmisele 15,97 €. Kaebaja palub vastustajalt välja mõista menetluskulu 6,51 eurot, millest 3,41 eurot on tasutud 14.02.2012 koopiate eest (maksekorraldus tl 43) ja 3,10 eurot on tasutud 24.06.2012 (maksekorraldus tl 88). Kaebaja taotlus menetluskulu väljamõistmiseks vastustajalt kuulub rahuldamisele. Halduskohus mõistab vastustajalt kaebaja kasuks välja koopiate eest tasutud riigilõivu 6,51 eurot ja kohustab vastustajat kandma see summa J. K arvele 10010015772015 SEB (tl 88,

§ 109lg-te 2, 5 ja 6).

(digitaalselt allkirjastatud) Ülle Polluks kohtunik 4