3-11-2449/25

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number 3-11-2449 Otsuse tegemise aeg ja koht 10.oktoober 2012, Tartu Kohtunik Maare Aloe Haldusasi XXX kaebus Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvistise väljamõistmiseks summas 70 eurot Asja läbivaatamise aeg 02.oktoober 2012, menetluskonverents Menetlusosalised Kaebuse esitaja – XXX Vastustaja - Tartu Vangla esindaja Marju Altsaar Resolutsioon Jätta XXX kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale võib selle avalikult teatavakstegemisest 10.oktoobrist 2012 arvates esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul ehk hiljemalt 09.novembril 2012(k.a). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 18.08.2011 esitas Tartu Vangla kinnipeetav XXX Tartu Vanglale taotluse mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Kahju seisnes füüsilise ja vaimse piina tekitamises vangla poolt 11.08.2011, mil teda jäeti väidetavalt ilma õhtusöögist. Tekkinud kahju suuruseks hindas XXX 70 eurot.
2. Tartu Vangla direktori 12.10.2011 otsusega nr 3-30/261-1 jäeti XXX kahju hüvitamise taotlus rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt ei leidnud kinnitust XXX väide, et teda on vangla süül jäetud 11.08.2011 õhtusöögiga toitlustamata. Asjaolude kontrollimisel selgus, et kaebajale võimaldati õhtusöögi saamine, aga kaebaja keeldus õhtusöögist ise. Kuna puudus õigusvastane toiming, puudus ka alus kahju hüvitamise taotluse rahuldamiseks.
3. 17.10.2011 saabus Tartu Halduskohtusse XXX kaebus, milles ta taotleb Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitise väljamõistmist summas 70 eurot. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS
4. XXX kaebuse kohaselt alandas Tartu Vangla kaebaja inimväärikust, kahjustas tema tervist ning tekitas füüsilist piina ja depressiooni seoses 11.08.2011 õhtusöögist ilma jätmisega. Kaebaja väidab, et ta viibis kambris nr 2097 ja selgitab, et peale seda, kui valvur oli avanud nende toiduluugi 2-3 cm ulatuses, avas ta ka järgmise kambri 2098 toiduluugi ja jõudis selle ka kinni panna, enne kui kaebaja kambri toiduluugi kinni lõi. Kaebaja märgib, et tema ei ole söögist keeldunud. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
5. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja vastuväidete kohaselt selgus asjaolude kontrollimisel, et kaebajale võimaldati 11.08.2011 õhtusöögi saamine, aga kaebaja ise keeldus õhtusöögist. Vastustaja jääb XXX kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsuses toodud põhjenduste ja selgituste juurde ega pea vajalikuks neid korrata. Kuna puudus õigusvastane toiming, puudus ka alus kahju hüvitamise taotluse rahuldamiseks. Vastustaja peab vajalikuks lisada, et kuna vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluses ei taotle kaebaja kahju hüvitamist tervise kahjustamise eest, siis puudub halduskohtul õigus tervisele tekitatud kahju osas kaebust läbi vaadata. Samal põhjusel tuleb tähelepanuta jätta ka kaebaja väited, mis puudutavad kaebaja tundeid (alandus ja depressioon), mida tekitasid vanglateenistuse ametniku A. Labu käitumine toidujagamise ajal, kuna selle teo alusel tekkinud kahju hüvitamiseks ei ole kaebaja vangla poole pöördunud. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS
6. Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega ja ära kuulanud menetlusosaliste seletused, on seisukohal, et kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata.
7. Asja materjalidest nähtuvalt esitas kaebaja Tartu Vanglale 12.08.2011 märgukirja (tl 39 pöördel-40), millele vastustaja vastas 23.08.2011 (tl 12). Märgukirjast nähtuvalt viis vastustaja asjaolude kontrollimiseks läbi vestlused eelvangistuse E-hoone 7.sektsiooni toidujagaja A. Buketoviga, kellelt võeti seletuskiri (tl 41 pöördel) ja 11.08.2011 õhtust toidujagamist kontrollinud vanglateenistuse ametniku A. Labuga, kellelt võeti asja kohta selgitus (tl 41). Valvuri ja toidujagaja seletustest nähtuvalt oli kambriluugi sulgemise põhjuseks asjaolu, et kambris viibivad kinnipeetavad ei soovinud õhtusööki saada. Samas teostas vastustaja julgeolekuosakonnast videosalvestise väljavõtte, millest nähtuvalt 11.08.2011 õhtusöögi jagamise ajal avati kambri 2097 toiduluuk ja see suleti mõni sekund hiljem. Seega pidid ametnik ja toidujagaja saama üheselt mõistetava tagasiside, et kaebaja loobus pakutavast õhtusöögist. Seega asjaolude kontrollimise tulemusena selgitas vastustaja välja, et kaebajale pakuti õhtusööki, millest ta ise loobus ning mida kinnitasid ka vangla ametnikud. Kohtul ei ole mingisugust põhjust kahelda ei A. Buketovi kui ka A. Labu poolt antud kirjalikes seletustes, samuti puudub igasugune mõistlik seletus, miks oleks nii valvuri kui toidujagaja pidanud tahtma, et kaebaja ja tema kambrikaaslane õhtusöögist ilma jääksid. Alusetud on ka 2 kaebaja väited, et vangla toidab kinnipeetavaid nägude järgi ja et kaebajale tahetakse lihtsalt ära teha.
8. Kohtule on väheusutav ja paljasõnaline kaebaja kirjeldus, kuidas toidujagamine toimus, sest päevakava kohaselt ei toimu õhtusöögi ajal muid tegevusi, mis vajaks kinnipeetavate kambrite toiduluukide avamist. Kaebajale on teada, et söögi jagamise ajal tuleb oma toidunõud asetada toiduluugile juhul, kui kinnipeetav süüa soovib. Seda teab ka valvur ning toitu jagav kinnipeetav, seega puudub mõistlik põhjendus sellele, miks valvur oleks pidanud antud juhul kaebaja kambri toiduluugi avama ainult 2-3 cm ning jääma seda veel selles asendis kinni hoidma. Samuti ei väida kaebaja, et valvur oleks just seekord käitunud tavapärasest erinevalt. Seega kaebaja väide, et talle (ja tema kambrikaaslasele) 11.08.2011 õhtusööki ei antud ja et ta jäeti õhtusest supist ilma vangla süül, ei vasta tõele ja ei leidnud kohtus kinnitust. Küll aga nähtub kohtule esitatud materjalidest, et kaebajale võimaldati õhtusöögi saamine, aga kaebaja ise keeldus õhtusöögist.
9. Arvestades eeltoodut, et vastustaja süüline käitumine ei leidnud tõendamist ja kaebaja poolt kirjeldatud sündmuse toimumine ei leidnud tõendamist, ei pea kohus vajalikuks analüüsida kaebuse õiguslikke aspekte ja jätab XXX kaebuse rahuldamata. Maare Aloe kohtunik 3