3-12-18/14

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number 3-12-18 Otsuse tegemise aeg ja koht 27.veebruar 2012, Tartu Kohtunik Maare Aloe Haldusasi XXX kaebus Tartu Vangla 18.11.2011 käskkirja nr 1-4/2881 tühistamiseks Asja läbivaatamise aeg Kirjalik menetlus Resolutsioon

1. Jätta XXX kaebus rahuldamata.
2. Jätta kaebaja poolt tasutud riigilõiv tema enda kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale võib selle avalikult teatavakstegemisest 27.veebruarist 2012 arvates esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul ehk hiljemalt 28.märtsil 2012 (k.a). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. Tartu Vangla 18.11.2011 käskkirjaga nr 1-4/2881 (tl 3) määrati kinnipeetavale XXX distsiplinaarkaristuseks noomitus vangistusseaduse § 37 lg 1 sätestatud nõude süülise rikkumise eest. Kaebaja distsiplinaarsüütegu seisnes selles, et ta keeldus 20.10.2022 kella 18.05 ajal täitmast temale Tartu Vangla 13.10.2011 käskkirjaga nr 1-4/2608 (tl 15) pandud töökohustust ega asunud koristama temale määratud elutsooni.
4. 23.11.2011 esitas XXX Tartu Vangla 18.11.2011 käskkirja nr 1-4/2881 peale vaide nr E5 640 (tl 8-9), mille esitamist põhjendas sellega, et tema distsiplinaarkorras karistamine ei ole põhjendatud, kuna vangla ei andnud temale töötamiseks vajalikke riideid ega viinud läbi töö tegemiseks vajalikku individuaalõpet, siis oli kaebajal õigus keelduda töö tegemisest ning selle eest ei oleks teda tohtinud karistada. Tartu Vangla direktori 03.01.2012 otsusega nr E5 640-1 (tl 19) jäeti XXX vaie rahuldamata põhjusel, et XXX olid koristustööde tegemiseks tagatud vajalike tööriiete ja kinnaste kättesaadavus ning talle oli antud juhised koristustööde tegemiseks, mistõttu puudus tal alus keelduda töö tegemisest. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS
5. XXX esitas kohtule kaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Vangla 18.11.2011 käskkiri nr 14/
6. Kaebaja leiab, et tema süü distsiplinaarteo toimepanemises ei ole tõendatud ja on seisukohal, et vangla poolt töötervishoiu ja tööohutuse seaduse väidetav rikkumine andis talle õiguse töö tegemisest keelduda. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
7. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja vastuväidete kohaselt tehti kaebajale 14.10.2011 individuaalne väljaõpe ja finantsmajandusosakonna spetsialist K.Zirk andis kaebajale 14.10.2011 terveks nädalavahetuseks lugemiseks ja tutvumiseks koristustööde tegemiseks vajalikud juhendmaterjalid. Samuti tutvustati kaebajale kõikide koristusvahendite ja tarvikute käsitlemist ning talle näidati ette põranda, seinte, aknaklaaside ja liftipuhastus. Mis puutub tööriietesse, siis anti kaebajale teada, et koristustööde tegemiseks on koristajate ruumis olemas töökittel ja valvuri käest saab küsida kindaid. Vastustaja on seisukohal, et ühestki seadusest ei tulene absoluutset kohustust väljastada kaebajale igal juhul tööriietust ning –jalanõusid, kuna sektsiooni olmeruumide koristustöö seisneb põrandate ja seinte pesemises, tolmu võtmises jms ning mis ei erine millegagi elukambri koristamisest. Vastustaja on seisukohal, et kaebajal puudus õigus tema poolt toodud põhjendustel töö tegemisest keelduda. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS
8. Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega, on seisukohal, et kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Tühistamiskaebuse saab kohus rahuldada, kui tuvastatakse, et kaevatav haldusakt on õigusvastane ja rikub kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi. Vaidlust ei ole selles, et Tartu Vangla 13.10.2011 käskkirjaga nr 1-4/2608 määrati kinnipeetav XXX vangla majandustööle, abitöölise ametikohale tähtajaliselt alates 17.10.2011 kuni 17.01.2012 (tl 15). Nimetatud käskkirjaga tutvus XXX 14.10.2011, mida kinnitas ka oma allkirjaga (tl 15 pöördel). Käesolevas haldusasjas vaidlustatud haldusakti andmise ajal oli kaebaja tööle määramise käskkiri kehtiv ja täitmiseks kohustuslik tulenevalt haldusmenetluse seaduse (HMS) §-dest 60 ja
10. Asja materjalidest nähtuvalt karistati XXX Tartu Vangla 18.11.2011 käskkirjaga nr 1-4/2881 noomitusega vangistusseaduse (VangS) § 37 lg 1 sätestatud nõude süülise rikkumise eest. VangS § 37 lg 1 sätestab, et kui käesolev seadus ei sätesta teisiti, on kinnipeetav kohustatud töötama. Kehtiva haldusakti alusel vanglaametniku poolt antud seadusliku korralduse täitmisest ei ole kinnipeetaval õigus keelduda. Kinnipeetava poolt korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus vastab HMS § 63 lõikes 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge (Riigikohtu halduskolleegiumi 07.03.2003 määrus haldusasjas nr 3-3-1-21-03, p 13). Üksnes kinnipeetava teistsugune arusaam seadusest ja sellega seonduv arvamus vanglaametniku korralduse seadusvastasusest ei anna 2 kinnipeetavale õigust keelduda korralduse täitmisest. Riigikohus leidis, et vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas. Kohus leiab, et kinnipeetavale 20.10.2011 antud korraldus asuda tööle ei olnud ilmselgelt tühine korraldus, sest see oli antud kehtiva haldusakti alusel ning kinnipeetav oleks pidanud korraldusele alluma.
11. Kaebaja ei eita, et ta keeldus temale pandud töökohustuse täitmisest, seega on distsipliinirikkumine toime pandud tahtlikult ja süü teo toimepanemises tõendatud. Kohus ei saa nõustuda kaebaja väitega, et tema keeldumine töö tegemisest oli õigustatud, kuna tal puudusid töö tegemiseks kvaliteetsed riided ja vajalik individuaalne väljaõpe, sest see ei vasta tõele. 20.10.2011 toimunud intsidendi kohta koostatud ettekandest (tl 11) ja kaebaja enda 20.10.2011 antud seletusest (tl 12) nähtub, et kaebaja põhjendas tööleasumisest keeldumist sellega, et vangla kui tööandja ei ole talle koristustööde tegemiseks andnud kvaliteetseid tööriideid. 20.10.2011 koostatud ettekandest ei nähtu, et kaebaja oleks tööleasumisest keeldumist põhjendanud sellega, et ta pole läbinud individuaalset väljaõpet. Alles 22.11.2011 esitatud vaides (tl 8-9) lisas kinnipeetav tööleasumisest keeldumise põhjuseks täiendava asjaolu, et ta pole läbinud individuaalset väljaõpet. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et kaebajale anti 14.10.2011 tutvumiseks sissejuhatav töötervishoiu ja tööohutuse juhend, kinnipeetavast abitöölise ametijuhend, ohutusjuhend koristajale, kinnipeetavast koristaja tööjuhend, kinnipeetavast abitöölise koristamise plaan, üldine tuleohutusjuhend, Tartu Vangla elektriohutuse juhend, esmaabijuhend, põrandapesuvahend Florto ohutuskaart, happelise puhastusvahendi San-Van ohutuskaart, puhastuspiima Bella Vit ohutuskaart, klaasipesuvahendi Florto ohutuskaart, üldpuhastusvahendi Florto ohutuskaart ja Niro-Glanz liftipuhastusvahendi ohutuskaart. Töötaja instrueerimise kaardilt nähtuvalt võimaldati kinnipeetaval nimetatud dokumentidega tutvuda kuni 17.10.2011 (tl 16), mida kinnitab finants- ja majandusosakonna spetsialist K.Zirk oma allkirjaga. Kinnipeetava pahatahtlikku suhtumist koristustöödesse näitab asjaolu, et kui viimatinimetatu ametiisik läks 17.10.2011 hommikul koos teise ametiisikuga nn juhendiraamatut tagasi küsima, siis kinnipeetav XXX keeldus juhendamislehele allkirja andmast, väites, et ta pole kõike jõudnud läbi lugeda, kuna oli haige. Kohtul ei ole alust kahelda finants-majandusosakonna spetsialisti K.Zirk´i seletuse usaldusväärsuses, et ta tutvustas XXX nõudmisel talle kõikide koristustöövahendite ja tarvikute käsitlemist ning näitas ette põranda, seinte, aknaklaaside ja lifti puhastamise. Samuti oli XXX teadlik sellest, et koristustööde tegemiseks on koristajate ruumis olemas töökittel ning valvuri käest saab küsida kindaid. Kohus peab vajalikuks selgitada, et töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13 lg 1 punktide 11-13 kohaselt on tööandja kohustatud oma kulul andma töötajale isikukaitsevahendid, tööriietuse ning puhastus- ja pesemisvahendid, kui töö laad seda nõuab ning korraldama töötajale isikukaitsevahendi kasutamise väljaõppe, kuid sellest sättest ei tulene absoluutset kohustust väljastada igal juhul tööriietust ning jalanõusid. Õigusnorm seob tööriietuse väljastamise töö laadiga ehk tehtavast tööst tuleneva vajadusega. Kinnipeetavatel on kohustus koristada oma elukambrit ning sektsiooni olmeruumide koristamine ei erine elukambri koristamisest. Vahe on ainult pindade suuruses. Kohtu arvates ei ole tavapärane olmeruumide koristus must ega tervisele ohtlik töö, mis tingiks tööriiete ja -jalatsite väljastamise, mistõttu puudub vanglal kohustus väljastada täiendavaid tööriideid ja -jalanõusid koristustööde tegemiseks, järelikult ei ole põhjendatud kinnipeetava tööst keeldumine tööriiete või -jalatsite puudumise tõttu.
12. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et kaebuse esitajal ei olnud ühtegi seaduslikku põhjust tööst keeldumiseks, mistõttu on ta tööleminemisest keeldumisega rikkunud VangS § 37 lg 1 ning tema distsiplinaarkorras karistamine oli põhjendatud. Vaidlustatud käskkiri vastab HMS § 54 nõuetele ning distsiplinaarmenetlus on läbi viidud kooskõlas VangS §-s 64 sätestatuga. Käskkiri on välja 3 antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õigus alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne ning kaalutlusvigadeta. Selleks, et elada edaspidist elu õiguskuulekalt, on vajalik omada ka teatud tööoskusi ja tööharjumust.
13. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Maare Aloe kohtunik 4