Obsah (12)

§ 105§ 96§ 40§ 95§ 94§ 8§ 99§ 98§ 47§ 11§ 59§ 10

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna halduskohus Kohtukoosseis Hurma Kiviloo Otsuse tegemise aeg ja koht 08. juuni 2012. a, Tallinn Haldusasja number 3-11-2205 Haldusasi N.M.’i kaebus Maksu

) 31.12.

1. a kehtinud § 105 lg 1 ja 01.01.
2. a jõustunud

§ 105lg 6 sätestatud maksude tasumise järjekorda.

Viitega

§-le 32 ja Vastutusotsuse lk 18 märgitule leiab kaebaja, et maksusummade tasumise tähtajad tulenevad maksuseadustest, milleks on üldjuhul deklaratsioonide esitamise tähtpäevad. Sellest ajast arvestatakse ka intresse. Maksuhaldur on lugenud tasutuks võlad, mis on tekkinud hiljem, peale Maksuotsuse andmist. Kuna maksuotsuse periood oli varasem (märts 2008 - august 2008), siis oleks pidanud vähenema kõigepealt Maksuotsusega määratud summad. Maksuhaldur on ebaõigesti tõlgendanud Maksuotsusega määratud maksuvõla tekkimist. Maksuotsusega määrati maksuvõlg perioodi märts 2008 – august 2008 eest. Kuni 31.12.2008. a kehtinud

§ 105

lg 6 sätestas, et maksukohustuslase tasutud summad arvatakse tema poolt tasumisel näidatud rahaliste kohustuste katteks nende tekkimise järjekorras. Alates 01.01.2009. a kehtiva

§ 105

lg 6 kohaselt maksukohustuslase rahalised kohustused tasutakse või tasaarvestatakse kohustuste tekkimise järjekorras. Kuna kohustuste täitmisel arvestatakse tasutuks kõigepealt varasemad maksusummad, siis on osaliselt varasemad (Maksuotsusega määratud) maksusummad tasutud. Seega on täiesti õigusvastane lugeda 22.03.

1. a tasumine aprilli
2. a maksude tasumiseks, vaid ettemaksukontole kantud summa pidi arvestama
3. a tekkinud maksuvõla katteks. Vastutusotsuse lisast ei nähtu OÜ Centveb-Projekt maksude määramisi ega tasumisi enne 23.07.
4. Seega ei ole maksuarvestus kontrollitav ning on ilmselgelt ebaõige. Juhul, kui OÜ Centveb-Projekt on tasunud makse alates märtsist
5. a., arvestatakse need varasema kohustuse katteks (

§ 105lg 6) ning ilmselt Maksuotsusega määratud summad on osaliselt varem tasutud.

Tulenevalt eeltoodust ei ole võimalik kontrollida, kas maksuotsuse maksusummade saldo on õige ning kas on järgitud kuni 31.12.2008. a kehtinud

§ 105lg 1 ja 01.10.2009.

a jõustunud

§ 105lg 6 sätestatud maksude tasumise järjekorda.

Tulenevalt eeltoodust on Vastutusotsuses toodud summad ilmselgelt ebaõiged ning see on iseseisvaks Vastutusotsuse tühistamise aluseks. Vastutusotsuse andmise aluseks olevad juhatuse liikme vastutuse eeldused ei ole täidetud. Maksuhaldur on ebaõigesti tõlgendanud

§ 96lg 1, § 40 lg 1 ja § 8 lg 1.

Osundades

§ 40

lg 1 ja § 8 lg 1 sätetele märgib kaebaja, et

§ 95

alusel saab vastutusotsust anda vaid juhul, kui kohustusi on rikutud tahtlikult või raskest hooletusest. Kaebuse esitaja rõhutab, et Vastutusotsuses tuleb tahtlust motiveerida. Juriidilise isiku seadusliku esindaja poolt oma kohustuste rikkumise tõttu maksuvõla tekkimise eest vastutab ta solidaarselt maksukohustuslasega ainult siis, kui kohustusi on rikutud tahtlikult või raskest hooletusest. Mõistet “tahtlus” ja “hooletus” maksuseadused ei defineeri. Võlaõigusseaduse § 104 kohaselt on hooletus käibes vajaliku hoole järgimata jätmine. Raske hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. Tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-41-05 märkinud, et eriti suur koormus on raske hooletuse tuvastamisel ja motiveerimisel, sest kerge hooletus ei too kaasa juhatuse liikme vastutust. 3 Vastutusotsuses tuleb maksuhalduril muuhulgas tuvastada, et juhatuse liige on oma kohustusi rikkunud süüliselt ja juhatuse liikme süü vorm. N.M.i poolt tahtlikult või raskest hooletusest kohustuste rikkumine ei ole tõendatud. Maksuhalduri järeldused on oletuslikud. Ka Vastutusotsuses on maksuhaldur tuginenud oma subjektiivsele arvamusele, läbivalt on kasutatud sõna „tõenäoliselt“. Kui maksuhaldur ei ole Vastutusotsuses konkreetse juhatuse liikme süüd põhjendanud, ei pea juhatuse liige ise hakkama oma süütust tõendama. Riigikohus on käsitlenud vastutusotsuse aluseid lahendites nr 3-3-1-41-05, 3-3-1-53-05 ja 3-31-75-09 Lahendis nr 3-3-1-41-05 selgitas Riigikohus, et juhatuse liikme vastutuse eeldused temalt maksuvõla sissenõudmisel on järgmised: - juhatuse liige on tahtlikult või raskest hooletusest rikkunud oma kohustusi; - rikutud on kohustust tagada Maksukorralduse seadusest ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine; - sellise kohustuse rikkumise tõttu on tekkinud maksuvõlg. Samuti märkis Riigikohus lahendis 3-3-1-41-05: „vastutuse kohaldamise aluse näitamiseks tuleb maksuhalduril muuhulgas tuvastada, et juhatuse liige on oma kohustusi rikkunud süüliselt ja juhatuse liikme süü vorm. Vastutuse kohaldamise aluse näitamine tähendab, et vastutusotsuses tuleb motiveerida, miks maksuhaldur asus seisukohale, et juhatuse liige on tahtlikult või raskest hooletusest rikkunud oma kohustusi. Juhatuse liikme süü on individuaalne, st et iga juhatuse liikme süü tuleb tuvastada eraldi. On võimalik, et mõni juhatuse liige erinevalt teistest pole süüdi või et juhatuse liikmete süü vorm on erinev. Eriti suur koormus on raske hooletuse tuvastamisel ja motiveerimisel, sest kerge hooletus ei too kaasa juhatuse liikme vastutust.“ Riigikohus rõhutas, et „ Kolleegium leiab, et vastutusotsuses ja kohtumenetluse käigus pole maksuhaldur piisavalt motiveerinud, miks vastutusotsuses märgitud juhatuse liikmed on tahtluse vormis süüdi oma kohustuse rikkumises. Sisuliselt on maksuhaldur asunud seisukohale, et juhatuse liikmete süüd polegi vaja eraldi tuvastada ja üksikasjalikult motiveerida. Ekslik on maksuhalduri seisukoht, et sisuliselt motiveerimata vastutusotsuse puhul peaksid juhatuse liikmed tõendama, et nad ei ole süüdi. Kolleegium leiab, et vastutusotsuses süü motiveerimise nõude rikkumine on sedavõrd oluline, et selles asjas tuleks A. S.le ja E. L.le tehtud vastutusotsus motiveerimatuse pärast tühistada ka siis, kui vastutusotsus poleks tehtud tagasiulatuvalt (vt p 12). Seega lasub Vastutusotsuse andmisel tõendamiskoormus maksuhalduril. Vastutusotsuses (lk 12 ) on märgitud, et N.M. on:

1. OÜ Centveb-Projekt nimel fiktiivseid tehinguid OÜ-ga Seleccionados ja OÜ-ga Geriteox,
2. Maksnud töötajatele sularahas töötasu, mida äriühing ei ole maksuhaldurile esitatud deklaratsioonides kajastanud;
3. Tasunud OÜ Centveb-Projekt arvelduskontolt OÜ Seleccionados ja OÜ Geriteox arveid;
4. Teinud äriühingust välja viidud raha eest kulutusi, mille kohta puuduvad algdokumendid. Varjanud äriühingu maksustamisele kuuluvat käivet vähemalt 63 559 krooni ulatuses (koos käibemaksuga 75 000 krooni). Maksuhalduri põhjendused on paljasõnalised. OÜ-le Centveb-Projekt Maksuotsuse andmisel ei ole maksuhaldur tuvastanud kõiki asjaolusid ning on hinnanud tõendeid ebaõigesti. Maksuotsuses toodud järeldus, et OÜ Seleccionados ja OÜ Geriteox pangaarvelt välja võetud raha on kasutatud OÜ-le Centveb-Projekt töötajatele „mustalt“ maksmiseks, on tõendamata. Maksuhaldur ei ole tööde tegemist kahtluse alla seadnud. Teenuse või kauba ostja ei saa vastustada ega kontrollida tehingupartneri poolt raha kasutamist. Maksuhaldur ei ole tõendanud, et tasutud raha oleks tagasi jõudnud N.M.ile. Midagi sellist toimunud ei ole. Isegi juhul, kui tehingupartnerid ei oleks olnud OÜ Seleccionados ja OÜ Geriteox (millega kaebuse esitaja ei nõustu), ole võimalik Vastutusotsust anda, kuna ei ole tõendatud, et N.M. teadis või pidi teadma, et arvetele märgitud isikud ei olnud teenuse osutajad või kauba müüjad. 4 Vastutusotsusest ega Maksuotsusest ei selgu ka, milles seisnes N.M.i süü või hooletus. Tehingud on toimunud panga kaudu, mistõttu isikud on identifitseeritud ning selles osas ei saa N.M.ile ette heita ka hooletust. Tehingu teist poolt iseloomustavad andmed ei saa olla aluseks N.M.ile Vastutusotsuse andmiseks. Maksuhalduri järeldused on oletuslikud ja tõendamata. Võimalik maksupettuse toimepanemine teiste isikute poolt ei mõjuta N.M.it. Riigikohus on lahendis 3-3-1-63-06 märkinud: “
5. Käibemaksuga maksustamisel ei saa olla karistavat iseloomu. Käibemaksu kumuleerumist tuleb vältida ka siis, kui on aset leidnud maksupettus. Ainuüksi käibemaksupettuse toimepanemise fakt ei saa piirata sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust seoses tehinguga, mille ehtsust on maksuhaldur tuvastanud ja kohtud kinnitanud. Maksukohustuslase pahauskne käitumine loob talle küll kõrgendatud tõendamiskoormuse maksukohustust vähendavate asjaolude tõendamisel, kuid ei anna maksuhaldurile õigust ignoreerida tõendatud asjaolusid, mis viitavad maksukohustuse vähendamisele.” RKHK
6. juuni
7. a otsuses kohtuasjas nr 3-3-1-21-04 on käsitlenud müüja esindaja isiku tuvastamise nõude rikkumist sularahata arveldamise korral ning on eelnimetatud otsuse p-s 16 jõudnud järgmisele seisukohale: „Maksu- ja Tolliameti Ida Maksukeskus, samuti kohtud, on hoolimata sularahata arveldamise teel tasumisest müüja pangakontole asunud seisukohale, et määrava tähtsusega on müüja esindaja isiku tuvastamise nõude rikkumine. Selline seisukoht ei tulene seadusest ega Riigikohtu halduskolleegiumi viidatud otsustest. Hoolsusnõude rikkumine võib sarnastes asjades olla määrava tähtsusega siis, kui mõistlikult käituv ostja pidi aru saama, et tegemist pole tegeliku müüjaga. Sularahata arveldamise teel müüja pangakontole tasumisel ei saa müüja esindaja isiku tuvastamata jätmisest teha järeldust, et seetõttu pole teada tegelik müüja. Seega pole selles haldusasjas müüja esindaja tuvastamata jätmine oluline.” Tasumine pangakontole tõendab kõige otsesemalt arvetel näidatud kauba/teenuse müügitehingute toimumist. Riigikohtu seisukohast tuleneb muuhulgas, et pangakontot ei ole võimalik avada isikut identifitseerimata. Lähtudes asjaoludest, et pank OÜ Seleccionados ja OÜ Geriteox pangakontot avades isiku identifitseeris ja et tehingute eest tasumine toimus panga kaudu pangakontolt pangakontole, ei olnud N.M.il vähimatki põhjust arvata, et müüjana võiks esineda kolmas isik. Maksuhaldur on ebaõigesti hinnanud tõendeid ning jätnud tuvastamata olulised asjaolud. Maksuotsus on õigusvastane. Maksuhaldur ei ole kasutanud kõiki seadusest tulenevaid võimalusi maksustamise seisukohalt tähendust omavate asjaolude selgekstegemiseks. Kaebuse esitaja rõhutab, et tehingud OÜ-ga Seleccionados ja OÜ-ga Geriteox on toimunud. Maksuhalduri väited raha tagasijõudmise kohta on tõendamata. Asjaolu, et vaidlusalustel OÜtel ei olnud töötajaid ega tehnikat ning OÜ Centveb-Projekt töötajad ei teadvat alltöövõtjatest midagi, ei ole piisavaks tehingu mittetoimumise tõenduseks. Maksuhaldur on olnud oma järelduste tegemisel vastuoluline. Maksuotsuse lk 3 on märgitud, et „OÜ Seleccionados ja OÜ Geriteox ei ole perioodil juuni 2008 - august 2008 deklareerinud väljamakseid töötajatele, mis tähendab, et ettevõttel ei olnud sellel perioodil töötajaid, kes võiksid OÜ-le Centveb-Projekt ehitusteenuseid osutada.“ ja et, „ Töötajate selgituste kohaselt on Paide spordihalli ehitusel käinud põrandaid valamas mõni võõras brigaad. Maksuhaldur on seisukohal, et selle brigaadi puhul on tegemist OÜ Centveb-Projekt töötajatega, kes töötavad äriühingus mitteametlikult.“ Puudub vaidlus, et Paide spordihalli ehitusel töötas „võõras„ brigaad. Ainuüksi deklareerimisele tuginemine on põhjendamatu. Maksuhaldur on leidnud, et OÜ-l CentvebProjekt on olnud mitteametlikke töötajaid, kuid on jätnud põhjendamatult arvestamata, et hoopis OÜ-l Seleccionados ja OÜ Geriteox võisid olla mitteametlikud töötajad. Seega on tõendeid hinnatud kallutatult. 5 Seotud isikute mõiste tuleneb tulumaksuseaduse (edaspidi TuMS) §-st
8. Maksuhalduri väide, et“OÜ Seleccionados juhatuse liige L. T. ja OÜ Centveb-Projekt juhatuse liige N.M. on ammused tuttavad, mis võimaldas neil fiktiivsete tehingute osas kokku leppida”(Maksuotsuse lk 3), on oletuslik ja tõendamata. Äripartnerid ongi üldjuhul tuttavad ning sellest tehingu fiktiivsuse järeldusi teha on meelevaldne. Maksuhaldur ei ole ka väitnud, et tasutud summad oleksid tehingu asjaolusid arvestades ülemääraselt suured. Maksuhaldur ei ole arvestanud kõiki asjaolusid kogumis. Asjaolu, et OÜ Seleccianados on andnud vastuolulisi seletusi, ei ole kuidagi seotud N.M.i vastutusega. Maksuhaldur on tuvastanud, et OÜ Seleccionados on teinud ettevõtlusega seotud kulutusi. Maksuotsuse lk 3 on märgitud, et käibemaksudeklaratsioonide järgi on ettevõte aga teinud kulutusi summas keskmiselt 630 000 krooni kuus. OÜ Seleccionados juhatuse liige R. B. kinnitab tehingute tegemist (22.09.2009 suuliste seletuste protokoll). Vastutusotsuses ja Maksuotsuses tuginetakse L. T. seletustele (kes ei olnud vaidlusalusel perioodil juhatuse liige), kes samuti kinnitas tehingute tegemist (30.07.2009 suuliste seletuste protokoll). Materjalidest ei nähtu, et OÜ Geriteox juhatuse liikmelt E. L.ilt oleks seletusi võetud. L. T. on kinnitanud OÜ Geriteox poolt tehingute tegemist ning ta on kinnitanud, et esindas OÜ-d Geriteox ning volikiri oli antud E. L. poolt (25.09.2009 suuliste seletuste protokoll). Seega kinnitavad OÜ Centveb-Projekt maksumenetluse tuvastatud asjaolud tehingute toimumist ning ühegi tõendiga ei ole tõendatud N.M.i süü ega tahtlus. OÜ-le Centveb-Projekt Maksuotsuse andmisel on rikutud menetlusnõudeid ning tuginetud kaudsetele tõenditele, mis välistab Vastutusotsuse andmise. Maksuotsuse lk 6 on märgitud, et „A. T. ei saanud maksuhaldur suuliseid seletusi võtta. Talle tehtud väljamaksete suuruse arvutamisel lähtus maksuhaldur tema kaastöötajate selgitustest.“ Maksuhalduri poolt ühesuguse töötasu suuruse eeldamine on täiesti alusetu ning selliste tuletatud tõendite tõttu on Maksuotsus õigusvastane. OÜ Geriteox juhatuse liikmelt E. L. ei ole seletusi võetud, kuid tuginetakse sellele (lk 7), et maksuhaldur on varasemalt OÜ-d Geriteox kontrollinud ning tegemist on variisikuga. Nimetatud väide on täiesti asjasse puutumatu. Maksuhalduri kohustuseks on tuvastada kõik maksustamise seisukohast tähendust omavad asjaolud (nii maksukohustust suurendavad kui vähendavad asjaolud). Isiku suhtes ühes menetluses ning konkreetsete tehingutega seoses tehtud järeldusi ei saa kanda automaatselt teisse menetlusse. Isiku iseloomustus ja maksuhalduri subjektiivsed hinnangud ei ole absoluutsed, vaid igat tehingut tuleb kontrollida eraldi. Tulenevalt eeltoodust on Maksuotsus täiesti motiveerimata OÜ Geriteox tehingute osas ning sellise maksuotsuse alusel ei saa N.M.ile Vastutusotsust anda. Maksuhaldur on asunud OÜ Centveb-Projekt maksumenetluses sisuliselt kontrollima OÜ-t Seleccionados ja OÜ-t Geriteox ning teinud järeldused subjektiivsest hinnangust lähtudes. Kuna maksuhaldur on rikkunud OÜ Centveb-Projekt maksumenetluses oluliselt menetlusnõudeid ning jätnud olulised asjaolud tuvastamata, ei saa Vastutusotsust anda. Maksuhaldur on OÜ Centveb-Projekt maksumenetluses seletusi võtnud vaid N.M.ilt, kuid jätnud R. R.´ilt seletused võtmata. R. R. on OÜ Centveb-Projekt juhatuse liige alates 14.01.
9. a., kuid ta tegeles OÜ Centveb-Projekt juhtimisega. N.M. on 23.11.2010 suuliste seletuste protokollis märkinud, et äriühingut esindas R. R. kõikides asjades ning et pangakontole oli ligipääs ka R. R.l. Seega ei ole kõiki asjaolusid välja selgitatud. Maksuhaldur on Vastutusotsuses tsiteerinud 23.11.2010 N.M.i suulisi seletusi valikuliselt. Kaebuse esitaja rõhutab, et 23.11.2010 suuliste seletuste protokollis on ka märgitud, et küsimuse peale: „Kes kuulus aastatel 2008-2009 OÜ Centveb-Projekt juhatusse ja millised olin nende ülesanded“, vastas N.M.: „Mitteametlikult oli juhatuses R. R./.../ Äriühingut esindas R. R. kõikides asjades: koosolekud; kui oli mingi pakkumine, siis võttis osa ja otsustas /Pangakontole oli ligipääs nii minul kui R. R./ 6 Maksuhaldur tugineb sellele, et OÜ Seleccionados ja OÜ-l Geriteox ei olnud töötajatele väljamakseid deklareerinud ning teinud sellest järelduse, et seega ei saanud nad ehitusteenuseid osutada. Maksuhalduri käsitlus on vastuoluline. Vastutusotsuse lk 6-7 on märgitud, et töötajate selgituste kohaselt käis objektil mõni võõras brigaad ning maksuhaldur on teinud sellest järelduse, et tegemist oli OÜ Centveb-Projekt mitteametlike töötajatega. Kaebuse esitajale jääb arusaamatuks, miks on maksuhaldur sarnast situatsiooni tõlgendanud erinevalt ning miks ei ole järeldusele jõutud, et tegemist oli OÜ Seleccionados ja OÜ Geriteox mitteametlike töötajatega. Maksuhaldur on teinud meelevaldsed järeldused L. T.le iseloomustusele tuginedes. Vastutusotsuse lk 7 on märgitud: „OÜ Seleccionados juhatuse liige ja OÜ Geriteox kontaktisik L. T. omab või omas seoseid ka teiste ettevõtetega, mis on Maksu-ja Tolliameti poolt varasemalt kontrollitud. Kontrollide käigus tuvastati, et need ettevõtted on reaalset majandustegevust mitteomavad äriühingud, kes tegelikkuses ei ole tegelenud teenuste osutamise või kauba müümisega. OÜ Seleccionados ja OÜ Geriteox pangakontod ei oma tegutsevale ehitusettevõttele tavapäraseid tunnuseid. Nimelt ei osta OÜ Seleccionados ja OÜ Geriteox ehitusmaterjale ega kanna mingeid kulutusi. Äriühingute kontole laekub teistelt äriühingutelt raha, mis võetakse koheselt sularahas välja või kantakse edasi mõnele teisele, sama isiku kontrolli all oleva äriühingu kontole. OÜ Seleccionados ja OÜ Geriteox on mõlemad kandnud pangakontolt summasid teistele äriühingutele (OÜ Tanaransk, OÜ Classic Servis, OÜ N. L. B. Service), mis kas kuulusid või kuuluvad siiani L. T.le. Maksuotsuse kohaselt on OÜ Centveb-Projekt kasutanud fiktiivseid arveid ja kandnud arvetel nähtuvad summad nn variisikute (OÜ Geriteox ja OÜ Seleccionados) arvelduskontodele, millelt on antud summad koheselt sularahas välja võetud. Eeltoodule tuginedes on tõenäoline, et äriühingust välja makstud summad on jõudnud tagasi OÜ Centveb-Projekt juhatuse liikme N.M.i kätte, mida on kasutatud töötajatele mitteametlike töötasu väljamaksete tegemiseks. Eelnimetatud kirjeldusel ei ole mingisugust seost N.M.i tahtlusega. Vastutusotsusest ei selgu, mida pidi N.M. antud olukorras tegema ning milliste kohustuste rikkumist saab lugeda tuvastatuks. Tegemist on maksuhalduri oletusega ning subjektiivse hinnanguga. OÜ Seleccionados ja OÜ Geriteox puhul on tegemist tegutsevate äriühingutega, kes tegutsevad ehitussektoris. OÜ Geriteox poolt äriregistrile esitatud
10. a majandusaasta aruande järgi on äriühingu tegevuseks olnud ehitiste viimistlus ja lõpetamine.
11. a realiseerimise netokäive oli 8 155 848 krooni ja puhaskasum 466 423 krooni. Äriregistrist nähtub, et äriühing on jätkanud tegevust ka
12. a. Vastutusotsusest ei tulene, kas ja kui palju on OÜ Geriteox makse deklareerinud. Maksuameti andmebaasist nähtub, et OÜ Geriteox maksuvõlg on seisuga 30.09.2011 164,06 eurot (sh käibemaksu 159,21, sotsiaalmaks 4,85 ). Seega on ilmselgelt tegemist topeltmaksustamisega. OÜ Seleccionados
13. a majandusaasta aruande järgi OÜ Seleccionados tegevusalaks on ehitiste viimistlus ja lõpetamine. OÜ Seleccionados
14. aasta realiseerimise netokäive oli 6 775 473 krooni ja aruandeaasta puhaskasum oli 485 963 krooni. Vaidlust ei ole selles, et OÜ Seleccionados ja OÜ Geriteox olid käibemaksukohustuslased. Maksuhaldur ei ole kahtluse alla pannud tööde tegemist. Vastutusotsuse lk 24, alt teine lõik, on märgitud, et „ OÜ Centveb-Projekt maksumenetluses on maksuhaldur tuvastanud, et tööd on teostatud (objekti on valmis ehitatud ja peatöövõtjale üle antud).“ Maksuotsusega ei ole tuvastatud, et OÜ Centveb-Projekt ei ole järginud piisavat hoolsust. Riigikohtu lahendite ja käibemaksuseaduse (edaspidi KMS) koosmõjust tulenevalt peab maksuhaldur analoogilistes vaidlustes tõendama kas äriühingu osalemise maksupettuses või täiendavate, muudest seadustest tulenevate hoolsusnõuete rikkumise. Tehingute eest tasumine on toimunud pangakonto kaudu, mistõttu identifitseerimiskohustus on täidetud. 7 Kuna maksuhaldur on kohustatud arvetel märgitud käibemaksu sisse nõudma arveid esitanud äriühingult, on ostjalt sisendkäibemaksu mahaarvamise keelamise puhul (ning sama summa määramise puhul) tegemist topeltmaksustamisega. Kaebuse esitaja rõhutab, et maksuotsustes ei ole tuvastatud selliseid asjaolusid, mille kohaselt pidi N.M.il tekkima põhjendatud kahtlus, et tehingu teinud isik ei tegutse enda nimel või arvel (panga kaudu maksmine tõendab veenvalt, et isikud tegutsesid äriühingute nimel). Nimetatud tehingute kohta ei ole sätestatud erinõudeid (tegemist ei ole spetsiifilise valdkonnaga, milleks oleks ette nähtud erinõuded ostu-müügilepingu sõlmimisel). Maksuhaldur ei ole tuvastanud, et N.M. teadis või pidi teadma, et arveid esitanud isikud ei ole tegelikud teenuse osutajad. Ebaõige on maksuhalduri väide, et N.M. on maksnud töötajatele märtsis
15. a töötasu varjatud käibe arvelt. Isegi juhul, kui mitteametlikult oleks töötasu makstud (millega kaebuse esitaja ei nõustu), ei ole käibemaksu määramine põhjendatud, kuna N.M. on andnud pidevalt äriühingule laenu ja seda on võimalik vajadusel tõendada. Maksuhaldur on jõudnud järeldusele, et tööd on teostatud OÜ Centveb-Projekt töötajate (sh äriühingu mitteametlikud töötajad) poolt. Samas ei ole maksuhaldur arvestanud, kui palju tööd on OÜ Centveb-Projekt töötajad teinud ning kas sellest piisas vaidlusaluse objekti valmimiseks või oli vajalik alltöövõttu tellimine. Kuna arvestust ei ole tehtud, ei ole OÜ-ga Seleccionados ja OÜ-ga Geriteox tehingute toimumise kahtluse alla panemine põhjendatud. Kaebuse esitaja rõhutab, et Maksuotsuses ei ole kaalutud hindamise teel maksustamist ega põhjendatud, miks hindamine ei ole võimalik. Vaidlusalused teenused on edasi müüdud. Selles osas vaidlust ei ole. Tulumaksu määramine on vastuolus RKHK seisukohtadega (12.06.2003 haldusasi nr 3-3-1-5203 ja 05.06.2006.a haldusasi nr 3-3-1-34-06). Ettevõtlusega seotud kulu ei kuulu maksustamisele ning juhul, kui on tuvastatud ettevõtlusega seotus, on maksuhaldur kohustatud kasutama hindamise teel (

§ 94

) maksustamist (kulude kandmist hindamise teel, kuna müüja isik ei ole tulumaksu puhul oluline). Vastasel juhul oleks tulumaksu määramine karistusliku iseloomuga. Tulenevalt eeltoodust on Maksuotsuses määratud tulumaks õigusvastaselt. Juhul, kui maksuhaldur kahtles tehinguid teinud isikutes, oli maksuhaldur kohustatud kasutama hindamist (kulude kandmist hindamise teel) ka juhul, kui müüja isik poleks olnud teada. Maksuotsuses ei ole isegi kaalutud hindamist ega põhjendatud, miks see võimalik ei ole. Ainuüksi seetõttu on Maksuotsus õigusvastne ning Vastutusotsust ei saa selle alusel anda. Riigikohtu lahendist nr 3-3-1-70-08 tulenevalt maksuhaldur peab põhjendama, et hindamine ei ole vajalik (3-3-1-70-08 p. 22). Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-69-08 märkinud: „17. Kui OÜ-l Diaston tekib TuMS § 51 lg 2 p 3 alusel maksukohustus, saab kolleegiumi arvates maksustamisele kuuluva väljamakse määramisel kasutada

§-s 94 sätestatud hindamismeetodit.

§ 94

lg 1 kohaselt on hindamine lubatud, kui maksu määramiseks vajalikud kirjalikud tõendid on puudulikud, ebapiisavad, mitteusaldusväärsed, hävinud või kadunud ja muude tõenditega ei ole võimalik maksukohustuse aluseks olevaid asjaolusid tuvastada (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi

1. septembri
2. a otsus asjas nr 3-3-1-4706).“ Kuna Maksuotsus (eelhaldusakt) on motiveerimata ning õigusvastane (pole välja selgitatud kõiki olulisi asjaolusid), on selle alusel antud Vastutusotsus õigusvastane. N.M. esitas Vastutusotsuse projektile vastuväite, milles märkis, et kui maksuhaldur menetlust ei lõpeta, tuleb asjas tähendust omavate asjaolude välja selgitamiseks üle kuulata R. R. ja E. K. Maksuhaldur ei ole peale arvamuse saamist mingeid toiminguid teinud ega püüdnudki R. R.lt ja E. L.lt seletusi saada. Maksuhaldur on ebaõigesti tõlgendanud

§ 8lg 1.

Maksuotsuse täitmine ei ole olnud võimalik. Vastutusotsuses peab olema tõendatud ka see, et äriühing oli maksukohustuse tekkimise hetkel maksejõuline. Vastutusotsuse andmise üheks eelduseks on maksukohustuse täitmise tagamise kohustuse rikkumine (kui rikutud on kohustust tagada Maksukorralduse seadusest ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja 8 täielik täitmine).

§ 8

lg 1 kohaselt juriidilise isiku seaduslik esindaja on kohustatud tagama esindatava käesolevast seadusest ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise esindatava vara arvel. Seega tuleb tuvastada, kas esindataval oli vara, mille arvel oli võimalik kohustusi täita ning kas seaduslik esindaja tahtlikult kohustusi ei täitnud, kuigi see oli võimalik. Kaebaja on kohtumenetluses piisavalt põhjendanud, et kohustuste täitmine ei olnudki võimalik. Maksuhaldur ei ole analüüsinud, kas äriühing olid maksejõuline ja oli suuteline maksuvõlga tasuma. Maksuvõla tekkimise ja juhatuse liikme tegevuse vahel peab olema põhjuslik seos. Seega äriühingul peavad olema vahendid, millest maksuvõlga tasuda, kuid juhatuse liige pole sellele vaatamata kohustusi täitnud. Käesoleval juhul ei ole maksuhaldur tõendanud asjaolu, et OÜ-le CentvebProjekt oli võimalik maksuvõlga tasuda, kuid N.M. jättis tahtlikult maksud maksmata. Maksuotsuse täitmise võimalikkust peab tõendama maksuhaldur. Vastutusotsuses puudub OÜ Centveb-Projekt majandustegevuse analüüs, Maksuhaldur ei ole analüüsinud ega tõendanud, et äriühing oli võimeline makse maksma. Maksukohustus jäi täitmata mitte seetõttu, et N.M. oma seadusest tulenevaid kohustusi tahtlikult või raskest hooletusest rikkus, vaid seetõttu, et esindatavatel puudusid rahalised vahendid maksunõude täitmiseks. Käesolevas asjas tuleb arvestada ka Riigikohtu lahendis 3-1-1-60-07 toodud seisukohta. Kaebuse esitaja on seisukohal, et nimetatud seisukohad on olemuslikult kohaldatavad ka vastutusotsuse puhul, kuna tegemist on juhatuse liikme kohustuste rikkumise küsimusega. Riigikohtu kriminaalkolleegium on selgitanud 28.01.

1. a lahendis 3-1-1-60-07, p 47, põhjuslikust seosest juhatuse liikme poolt deklareerimiskohustuse rikkumise ja riigil kahju tekkimise vahel: “On aga võimalik, et äriühing ei oleks juba maksukohustuse tekkimise ajal olnud majanduslikult suuteline maksukohustust täitma, s.t et maksunõue ei olnud algusest peale sissenõutav. Siis ei saa ka rääkida juhatuse liikme deklareerimiskohustuse rikkumisega tekitatud kahjust, kuna deklareerimiskohustuse rikkumine ei mõjuta riigi maksulaekumise (vara) suurust. Sest ka juhul, kui deklareerimiskohustus oleks nõuetekohaselt täidetud, ei oleks riigi maksulaekumised suurenenud. Väärtusetuks muutunud maksunõude näol on olemuslikult tegemist riigi saamata jäänud tuluga. Saamata jäänud tulu kui kahju liigi suuruse kindlakstegemisel peab olema tuvastatud, et saamata jäänud tulu nõue oleks olnud tõenäoliselt tasutav. Sellise hinnangu andmiseks tuleb hinnata tõendeid, mis kajastavad võlgniku majanduslikku ja varalist seisu./../ Seega sõltub juhatuse liikme deklareerimiskohustuse rikkumisega riigile tekitatava kahju suurus ka äriühingu maksevõime muutumisest maksukohustuse tekkimise ja maksuvõla ilmsikstuleku vahelisel ajal.” Kuigi tegemist on kriminaalasjas tehtud otsusega, on selles toodud seisukohad asjakohased ka Vastutusotsuse puhul. Kaebuse esitaja on seisukohal, et tulenevalt eeltoodud põhjendustest ning Riigikohtu seisukohast (3-1-1-60-07) peab maksuhaldur ka juhatusele liikmele Vastutusotsuse tegemisel tõendama peale äriühingult maksuvõla sissenõudmise võimatuse ka selle, et äriühing oli maksukohustuse tekkimise hetkel maksejõuline. OÜ-l Centveb-Projekt ei olnud vahendeid maksuvõla tasumiseks ja maksukohustus on jäänud täitmata seetõttu. 23.11.2010 on N.M. ka selgitanud maksunõude põhjusi (23.11.2010 suulised seletused, protokoll lk 3). Vastuseks maksuhalduri küsimusele: „Kas olete teadlik sellest, mis põhjustas maksunõude OÜ Centveb-Projekt vastu ning kaes on toimepandud rikkumise eest vastutav“, on N.M. vastanud: „Tempera, A. A. (OÜ Centveb-Projekt projektijuht) ja need kuus inimest, kes varastasid 175 000 krooni eest tööriistu. A. A. varastas äriühingust tööriistu ja tema võlg äriühingu ees on 50 000 krooni. Kohus mõistis A. A. välja umbes 50 000 krooni.“ ning et „Pankrotiavaldust ei ole esitanud sellepärast, et lootsin, et äriühingule makstakse võlad ära“. Seega oli maksuhaldur teadlik, et OÜ-l Centveb-Projekt ei olnud võimalik maksuvõlga tasuda, kuid sellegipoolest maksuhaldur ei ole Vastutusotsuses analüüsinud OÜ Centveb-Projekt maksevõimet ega põhjendanud, miks N.M.ilt tuleb maksuvõlg sisse nõuda. 9 Vastavalt 14.08.
2. a sõlmitud tasaarvelduskokkuleppele jäi OÜ-l Tempera Ehitus tasuda OÜ-le Centveb-Projekt kokku 253 980 krooni. Lisaks kokkuleppe protokollile nr 13-10/08 veel 29 100 krooni. 05.01.
3. a teatas OÜ Tempera Ehitus, et ta on esitanud kohtule pankrotiavalduse ning neil ei ole võimalik väljamakseid teha. Harju Maakohtu 26.02.
4. a kohtumäärusega (tsiviilasi nr 2-08-90630) kuulutati välja OÜ Tempera Ehitus pankrot. Harju Maakohtu 26.02.
5. a kohtumääruse kohaselt oli OÜ Tempera Ehitus üheks suuremaks võlausaldajaks OÜ Centveb-Projekt (190,8 tuh kr). Kuna käesolevas asjas on tõendatud, et OÜl Centveb-Projekt puudusid vahendid maksuvõla tasumiseks, siis on vastutusotsus antud ilmselgelt alusetult. Viitega

§ 99

lg 5, § 98 lg 1 ja § 99 lg 4 sätetele leiab kaebaja, et Vastutusotsuse andmine on 554 283 krooni (35 425, 14 eurot) osas aegunud. Maksuotsuses on maksud määratud perioodi 01.03.2008- 31.08.2008 eest. OÜ-le Centveb-Projekt on määratud käibemaksu kokku summas 175 163 krooni (sh

1. a märtsi eest 12919,78 kr, aprilli eest 19705 kr, mai eest 46825 kr, juuni eest 51 985 kr), millest viimase,
2. a juunikuu käibedeklaratsiooni esitamise tähtpäev oli KMS § 27 lg 1 kohaselt 20.07.2008 ning vastavalt TsÜS § 136 lg 2 saabus maksusumma määramise tähtpäev 20.07.
3. a. OÜ-le Centveb-Projekt on määratud füüsilistele isikutele tehtud väljamaksetelt makse perioodil märts - juuli
4. a kokku summas 379 120 krooni. Tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse, kohustusliku kogumispensioniseaduse ning töötuskindlustusseaduse kohaselt on deklaratsiooni TSD esitamise tähtpäevaks maksustamiseperioodile järgneva kuu
5. kuupäev. Seega möödus viimase, juuli
6. a deklaratsiooni, maksude aegumistähtaeg 10.08.
7. a. Vastutusotsus on N.M.ile allkirja vastu üle antud 11.08.
8. Seega on

§ 98

sätestatud kolme aastane aegumistähtaeg möödunud ning Vastusotsus tuleb ainuüksi seetõttu vähemalt osaliselt tühistada. Käesoleval juhul ei kohaldu 6-aastane aegumistähtaeg, kuna N.M.i tahtlus on tõendamata. Vastustaja PMTK ei nõustu esitatud kaebusega ning palub jätta see rahuldamata. Kaebaja õigusi ei ole Vastutusotsusega rikutud, Vastutusotsus on motiveeritud ja seaduslik. Kaebuses kirjeldatud asjaolud ei vasta tegelikkusele. Vastustaja on oma seisukohti väljendanud Vastutusotsuses, samuti jõustunud Maksuotsuses ning peab nendes kajastatud seisukohti, põhjendusi ja järeldusi õiguspärasteks. Maksuhaldur on analüüsinud põhjalikult Vastutusotsuse projektile esitatud vastuväiteid, mis suuremas osas kattuvad kaebuses esitatud seisukohtadega ning eelnevast tulenevalt ei pea otstarbekaks korrata käesolevas seletuses kõiki juba varem esitatud vastuväiteid ja seisukohti täies mahus. Vastustaja on seisukohal, et Maksuotsus on õiguspärane ja põhjendatud ning eeldused Vastutusotsuse tegemiseks on täidetud. Vastustaja hinnangul on Vastutusotsus lõppjäreldustes õige ning kaebaja vastupidised väited ei ole põhjendatud. Kaebus koosneb suures osas trafaretsetest lausetest ning arvamustest, millised aga on tihtipeale segased, korduvad ning lahti mõtestamata. Seetõttu esitab vastustaja oma seisukoha alljärgnevalt üldistatult, puudutamata kõiki kaebuses toodud väiteid. Käesolevas asjas on vaidluse esemeks

§ 96

alusel tehtud Vastutusotsus maksuvõla sissenõudmiseks äriühingu juhatuse liikmelt kui kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksukohustuslase kohustuste täitmise eest. Kui seaduslik esindaja rikub tahtlikult või raskest hooletusest

§ 8

nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksu-kohustuslasega

§ 40lg 1 alusel.

Kaebuse p-s 8 asub kaebuse esitaja kummastavale seisukohale, nagu oleks Vastutusotsuse andmine aegunud. Vastustaja möönab, et juhatuse liikmel, kellele on hiljem adresseeritud Vastutusotsus, on võimalik Vastutusotsuse vaidlustamisel muuhulgas tugineda argumentidele, et algselt äriühingule adresseeritud Maksuotsuses on asjaolud valesti tuvastatud. Samas ei ole Vastutusotsuse sisuks mitte tasumisele kuuluva maksusumma määramine (vt

§ 95

lg 1), 10 vaid juba varem fikseeritud maksuvõla sissenõudmine kohustatud isikult. Järelikult toimub Vastutusotsusega eelnevalt tekkinud maksuvõla sissenõudmine ning kaebuse esitaja rohked vastuväited maksusumma määramise aegumistähtaegade pärast on alusetud. Vastustaja märgib, et puht-teoreetiliselt ei ole võimalik rääkida kolmeaastasest aegumistähtajast Vastutusotsuste kontekstis - on ju tahtluse tuvastamine üks vastutusotsuse andmise alustest ning kui see on tuvastatud, siis rakendub 6-aastane aegumistähtaeg. Kui tahtlust pole tuvastatud, siis ei ole võimalik rääkida jällegi Vastutusotsuse andmisest. Vastutusotsuses on

§ 40

lg 1 kohaselt nõutav tahtlus sisuliselt esile toodud, kaebaja Vastutusotsuse projektile esitatud vastuväited on Vastutusotsuses ümber lükatud ning samuti on selgelt on välja toodud ka omistatava rikkumise ja maksuvõla vaheline põhjuslik seos. Käesolevas asjas ei ole küsimust selles, et Vastutusotsus oleks tehtud valele isikule - N.M. oli OÜ Centveb-Projekt ainus juhatuse liige. Ja käesolevas maksuasjas on kõne all deklareerimata palga maksmine töötajatele ning fiktiivsete arvete kajastamine raamatupidamises ning sellist tegevust ei ole võimalik käsitada millegi muu, kui tahtliku maksude tasumisest kõrvale hoidumisena. Vastutusotsus on formaalselt tehtud õigele isikule ning seadusest tulenevalt oli maksuhaldur õigustatud Vastutusotsuse tegemiseks

§ 96alusel.

Maksuhaldur on tuvastanud, et kaebuse esitaja on juhatuse liikme kohustusi rikkunud süüliselt, samuti on tuvastatud süü vorm - käesolevas asjas leiab maksuhaldur, et süüline tegevus väljendub tahtluse vormis. Maksuhaldur on piisava põhjalikkusega motiveerinud Vastutusotsuses, miks maksuhaldur asus seisukohale, et juhatuse liige on tahtlikult rikkunud oma kohustusi. Põhjendamatu ja väär on väita, et Maksuotsuses toodud lõppjäreldused täiendavalt tasumisele kuuluva käibemaksu ja tulumaksu kohta on põhjendamatud või ebaõiged. Asjaolu, et tehing on osapoolte vahel reaalselt toimunud, on esmane tingimus selleks, et väidetavad tehingupooled saaksid õiguse kajastada tehingut oma raamatupidamises ning maksuarvestuses. Tehingu reaalne toimumine on sisendkäibemaksu mahaarvamise eelduseks ning tehingu reaalne toimumine reaalsete osapoolte vahel välistab ka võimaliku täiendava tulumaksu määramise Maksuotsuses sätestatud alustel. Vastustaja selgitab, et olukorras, kus menetluste vältel kogutud tõendid ja selgunud asjaolud kogumina viitavad tehingute mittetoimumisele väidetavate tehingupoolte vahel, on täiendavate maksusummade määramine põhjendatud ja õiguspärane. Olukorras, kus Maksuotsuses leitakse, et tegemist on fiktiivsete arvetega, ei saa äriühingul mingil tingimusel tekkida kuludokumentidel näidatud käibemaksu sisendkäibemaksust mahaarvamise õigust. Seda sõltumata asjaolust, kas ja kuidas on tehingu teine pool tehingu käibemaksu deklareerinud. Kaebuse esitaja leiab, et maksuhaldur on rikkunud

§-st 11 tulenevat uurimispõhimõtet ja jätnud välja selgitamata kõik maksustamise olulised asjaolud. Vastustaja on vastupidisel arvamusel. Esiteks ei pea maksuhaldur koguma tõendeid valimatult ning piiramatult. Uurimispõhimõtte kohaselt peab maksuhaldur koguma piisavalt tõendeid ning kui maksuhalduril on võimalik kogutud tõendite alusel määrata tasumisele kuuluv maksusumma, siis iseenesest on kogutud piisavalt tõendeid. Käesoleval juhul on maksuhaldur tuginenud ennekõike OÜ Centveb-Projekt töötajate seletustele osas, mis puudutab töötasude maksmist. Allhankijate arvete osas on maksuhaldur selgitanud välja, et N.M. ja OÜ Seleccionados ning OÜ Geriteox vaheliste väidetavate tehingute osas ei suuda juhatuse liikmed anda adekvaatseid ja vastuoludeta selgitusi, samas kui muud andmed viitavad samade tööde tegemisele teiste isikute poolt. Näiteks AS Eviko (peatöövõtja Paide spordikompleksi objektil) kirjavahetusest tuleb välja, et Tempera jättis tööd pooleli ja seepärast tõi Eviko AS omad töötajad objektile, kes vundamenditööd ära tegid (AS Eviko projektijuhi R. R. 07.08.2009 vastus, refereeritud Vastutusotsuse lk 6 lõpus). Mitteametlike töötajate osas vastustaja mitte ainult ei arvanud, vaid ka tuvastas, et kahest OÜ Centveb-Projekt töötajate brigaadist üks oli mitteametlikult tööl ja sai ka mitteametlikult palka. Seega on esiteks tuvastatud fakt, et OÜ Centveb-Projekt kasutas nn "musta tööjõudu". OÜ Centveb-Projekt töötaja K. V. sõnul valmistasid nemad koos teiste töötajatega Paides kõik 11 betoonist tehtavad maja osad - seinad, postid ja vaheseinad. Põhimõtteliselt sama väidab ka S. M. oma suulises seletuses. OÜ Seleccionados juhatuse liige R. B. väidab, et Paides teostasid kõik betoonitööd nende töötajad - valasid seinad, postid, vahelaed ja põrandad. Muid täpsemaid asjaolusid (töötajate nimed, tööde maht, maksumus) ta samas öelda ei oska. OÜ Seleccionados teine juhatuse liige L. T. väidab, et äriühingu töötajad tegid Paides ettevalmistus- ja betoonitöid. OÜ Geriteox kontaktisik L. T. väidab maksuhaldurile, et tema töötajad valmistasid Paides seinad ja postid. Samas kõik töövahendid, materjalid jm saadi N.M.i käest. Samuti elasid töötajad N.M.i poolt kinni makstud ühiselamus. OÜ Seleccionados ja OÜ Geriteox poolt esitatud arvete kohaselt tegid nemad betoonist osad: vahelaed, postid, seinad, põrandad. Seega on B., T. ja M. suulised selgitused Paide objekti osas täiesti vastuolulised. Sellises olukorras ei näe maksuhaldur mingit takistust tugineda OÜ Centveb-Projekt töötajate seletustele, kes oskavad anda täpseid selgitusi ning näidata fotodel tehtud töid (vt Vastutusotsuse lk 6 keskel). Vastustaja mõistab kaebuse esitaja muret seoses töötajate seletustele tuginemisega, kuivõrd need räägivad kaebuse esitajale vastu. See aga ei tähenda, et maksuhaldur ei ole uurimiskohustust täitnud, nagu arvab kaebuse esitaja. Ehk siis vastupidi - PMTK ei ole tuginenud maksustamisel üksnes deklareerimistele, vaid pigem faktile, et OÜ-l Centveb-Projekt oli mitteametlikke töötajaid, kes on seda ka tunnistanud ja oskavad täpselt öelda, milliseid töid nad Paides teostanud on. See, et B. ja T. väidavad, et teostasid ise sellel objektil töid ja väljastasid arveid, ei anna mingit alust arvata, et reaalselt nende arvete taga ka tööd tehtud on. Siinkohal peab vastustaja kummastavaks ja seosetuks kaebuse esitaja väidet kaebuse punktis 6.9: „panga kaudu maksmine tõendab veenvalt, et isikud tegutsesid äriühingute nimel." Seda seetõttu, et isikusamasuse tuvastamise küsimus ei ole asjakohane olukorras, kus teenuseid ei ole reaalselt osutatud. Teisisõnu, enamus töid, mis eelmainitud kahe ettevõtte arvetel kajastub, on teostatud OÜ Centveb-Projekt enda töötajate (sh mitteametlike) poolt. Vastustaja mõistab kaebuse esitaja mitteametlike töötajate olemasolu eitavat käsitlust ja seisukohti, kuid kuni vastustajal on ühelt poolt selged ja konkreetsed seletused ning teiselt poolt vastuolud ja ebatäpsused (B. ega T. ei osanud menetluse käigus öelda, kes nende äriühingutest Paides tööd tegemas käis, lisaks vastuolud töötajate arvus, nimedes), ei näe vastustaja vähimatki põhjust seisukohti muuta. Muuhulgas seetõttu, et konkreetseid nimesid väidetavalt teenuseid osutanud äriühingute poolt ei nimetatud, ei saanud PMTK asjaolusid ka täiendavalt kontrollida ega suulisi selgitusi nendelt väidetavalt objektil viibinud töötajatelt võtta. Vastustaja hinnangul on tegemist olukorraga, kus Maksuotsus on tehtud ning selles toodud seisukohad tõenditega põhistatud ja maksuhalduri seisukohtade ümberlükkamise kohustus lasub maksukohustuslasel ning seda ei ole võimalik teha lihtsalt erinevate menetluslike nüanssidele ohtralt tähelepanu pöörates. Käesolevas asjas lasub Vastutusotsuse ja/või Maksuotsuse tühistamise taotlemisel kaebajal maksuhalduri Maksuotsuses toodud seisukohtade ümberlükkamise kohustus. Maksuotsuses esitatud järelduste vaidlustamiseks peab kaebaja esitama kohtumenetluse vältel sellised ümberlükkamatud tõendid, millest nähtuks kaebaja seisukohti kinnitavad ja maksuhalduri järeldusi ümberlükkavad asjaolud. Kaebuse esitaja ei ole Vastutusotsuse menetluses ega praeguseni kohtumenetluses esitanud usaldusväärseid tõendeid, mis kinnitaksid tehingute toimumist arvetel märgitud müüjatega. Selle asemel väldib kaebuse esitaja tema kahjuks rääkivate asjaolude mainimist. Paljasõnalised kinnitused väidetavate tehingute reaalse toimumise kohta koos viidetega olemasolevatele arvetele ei ole piisavad selleks, et lükata ümber menetluses tõendite kogumi analüüsi pinnalt tehtud ja maksuotsuses kajastuvaid järeldusi. Maksuhaldur on määranud maksu õiguspäraselt, vastavalt maksumenetluses tuvastatud asjaoludele ning kogutud tõenditele tuginedes. Vastustaja leiab, et nii Vastutusotsus kui ka Maksuotsus on põhistatud ning kaebajal ei ole alust maksuhaldurile ette heita kogutud tõendite vale hindamist või ebaõigete järelduste tegemist. 12 Kaebuse esitaja täiendavad seisukohad pärast vastustaja poolt OÜ Centveb-Projekt maksumenetluse toimiku ja N.M.i Vastutusotsuse menetluse toimiku kohtule esitamist Vastutusotsuse menetluse toimikust nähtub, et maksuhaldur on teinud korralduse OÜ-le Centveb-Projekt 15.10.2010 ning 02.12.2010 ning N.M.ile 09.11.2010 ning N.M. on andnud seletuse 23.11.

1. a (toimiku B osa). Toimiku B osa B3 teise ja kolmanda dokumendina on lisatud postiasutuse väljastusteated 25.01.2010 OÜ-le Centveb-Projekt (tagastatud, kuna ei asu aadressil) ning R. R.le (tagastatud hoiutähtaja möödumisel), millest võib eeldada, et nendega on saadetud OÜ-le Centveb-Projekt 15.10.2010 tehtud korraldus nr 13-7/118-
2. Vastustaja poolt esitatud toimikute nimekirjas eelnimetatud väljastusteateid ei sisaldu. Samuti ei sisaldu vastustaja poolt esitatud dokumentide hulgas maksumenetluse ega maksuvõla sissenõudmise menetluse käiku puudutavaid märkmeid ega logiraamatut. Samuti ei nähtu, et maksuhaldur oleks pöördunud R. R. poole korraldusega. R. R.ilt seletuste võtmise kohta kohus 07.02.2012 kohtuistungil möönnud (kohtuistungi protokoll lk 3), et ka korraldusel võib olla oluline tähendus, sest kui ette heidetakse uurimise ühekülgsust või uurimispõhimõtte rikkumist, siis need korraldused ju näitavad uurimise ulatust, suunda ja viisi. Peale selle peaks olema ka maksuasja logiraamat, kus on kirjas toimingud, näiteks keda on püütud telefoni teel kätte saada jms. Vastustaja pole logiraamatut esitanud ega tõendanud muul moel, et ta oleks püüdnud R. R.it kätte saada. Maksuhaldur on saatnud vaid talle 25.10.2010 OÜ Centveb-Projekt korralduse, mida ta postiasutuse teatisest nähtuvalt ei ole kätte saanud. Mingite muude jõupingutuste sooritamist ei nähtu. N.M. esitas Vastutusotsuse projektile vastuväite 29.03.2011 milles märkis, et kui maksuhaldur menetlust ei lõpeta, tuleb asjas tähendust omavate asjaolude välja selgitamiseks üle kuulata OÜ-le Centveb-Projekt R. R. ja OÜ Geriteox juhatuse liige E. K. Maksuhaldur ei ole peale arvamuse saamist mingeid toiminguid teinud ega püüdnudki seletusi saada R. R.lt ja E. L.lt. Kaebaja märkis, et L. T. on kinnitanud OÜ Geriteox poolt tehingute tegemist ning ta on kinnitanud, et esindas OÜ-d Geriteox ning volikiri oli antud E. L. poolt (25.09.2009 suuliste seletuste protokoll). Seega on tõendatud, et maksuhaldur ei ole püüdnudki kõiki asjaolusid välja selgitada ning ainuüksi seetõttu tuleb Vastutusotsus tühistada. Kohtumenetluses ei saa enam asuda haldusakti motiveerima. Kohtumenetluses haldusakti motiveerimise lubamatust on käsitlenud Riigikohus lahendis 3-3-1-54-
3. Haldusakti nõuetekohane põhjendamata jätmine on akti tühistamise aluseks (vt nt
4. oktoobri
5. a otsus asjas nr 3-3-1-39-07, p 13;
6. jaanuari
7. a otsus asjas nr 3-3-1-87-08, p 19). Haldusakti motiveerimine on haldusakti õiguspärasuse oluline eeldus (vt Riigikohtu
8. oktoobri
9. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-39-07, p 9). Haldusakti põhjendamine on üldine nõue, mis peab tagama põhiseaduse §-s 15 sätestatud kaebeõiguse reaalse teostamise võimaluse (
10. mai
11. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-14-00, p 5). Kui haldusakti adressaat ei tea haldusakti andmise tegelikke põhjuseid selle andmise hetkel, siis ei ole tal efektiivselt ja argumenteeritult võimalik vaidlustada haldusakti andmise asjaolusid. Läbi haldusakti õigusliku ja faktilise aluse saab isikule selgeks, miks just selline haldusakt tema suhtes anti. Vastasel korral võib haldusakti õigusliku ja faktilise aluse otsimine kanduda üle kohtumenetlusse. Sellisel juhul ei kontrollita enam haldusorgani tegevust, vaid otsitakse põhjendusi haldusakti kehtima jäämiseks (Riigikohtu
12. novembri
13. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-49-08, p 11). Vastutusotsuses ei ole tõendatud, et äriühing oli maksukohustuse tekkimise hetkel maksejõuline ning N.M.il oli võimalik maksukohustust täita. Kaebaja jääb selles osas kaebuse p 8 juurde ning rõhutab et maksevõime analüüsi puudumine Vastutusotsuses on haldusakti tühistamise iseseisvaks aluseks. Lisaks kaebuse p. 8.5.
14. (lk 14) esitame toimunud varguse tõendamiseks 27.12.2010 kohtumääruse tsiviilasjas 2-09-15620, mille kohaselt tekitati OÜ-le Centveb-Projekt kahju summas 175 000 krooni. Alates 14.01.2010 oli OÜ juhatuse liikmeks R. R. ning hagi jäi läbi vaatamata tema kohtuistungile ilmumata jätmise tõttu. 13 Kaebaja rõhutab, et Vastutusotsuse andmine on 554 283 krooni (35 425, 14 eurot) osas aegunud (kaebuse p. 9, lk 15). Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-54-11 leidnud, et kui haldusaktis ei ole kuueaastase aegumistähtaja kohaldamiseks vajaliku tahtluse kohta põhjendusi esitatud, ei saa kohus ise tahtlust tuvastada. Halduskohtu ülesanne ei ole tuvastada tahtlust, vaid kontrollida, kas täitevvõim on tahtluse tuvastanud õiguspäraselt. Tahtlust ei saa oletuste pinnalt tehtud järeldustele tuginedes motiveerida. Olukorras, kus tahtlusele viitavad asjaolud on vastutusotsuses üldse kajastamata, ei ole maksuhalduri hinnang tahtlusele kontrollitav. Samuti ei saa sellisel juhul välistada, et maksuhaldur pole tahtlust hinnanudki. Sellisel juhul ei saa kohus veenduda, et olulise asjaolu tuvastamata jätmine ja haldusakti puudulik põhjendamine ei ole mõjutanud asja otsustamist HMS § 58 mõttes. Maksuhaldur peab haldusaktis põhjendama oma hinnangut, miks ta leiab, et maksusumma tasumata jätmine oli tahtlik.

§ 98

lg-st 1 tuleneva tahtluse haldusaktis põhjendamine aitab tagada, et vaidlusi haldusakti andmise aegumise üle on võimalik lahendada kohtumenetluses. Vastutusotsuses käsitleb maksuhaldur küll paljasõnaliselt juhatuse liikme tahtlust, mis on tema arvates Vastutusotsuse andmise aluseks, kuid ei käsitleta 6-aastase aegumistähtaja aluseks olevat tahtlust. Kaebaja leiab, et juhatuse liikme kohustuste tahtlikku rikkumist (

§ 8

, § 40) ei saa samastada maksude tahtlikku tasumata jätmisega (

§ 98). Ka Maksuotsuses ei ole tahtlust motiveeritud.

Maksuhaldur on rikkunud maksumenetluse norme. Vastustaja poolt esitatud dokumentidest ei nähtu, et maksumenetlusse oleks kaasatud tõlki, kuigi

§ 47lg 2p 3 kohaselt oleks pidanud maksuhaldur tõlgi menetlusse kaasama.

Suuliste seletuste protokollid on koostatud eesti keeles. 23.11.2010 protokollis märgib N.M.: „ Kontrollaktile eriarvamust ma ei esitanud, kuna mul ei olnud raha, et makstajuristile, et viimane koostaks eriarvamuse. Lisaks sellele ma ei oska eesti keelt ja mul ei ole ühtegi tuttavat , kes oskaks“ Maksuhaldur ei ole OÜ Centveb-Projekt maksumenetluses ega N.M.i Vastutusotsuse menetluses kasutanud hindamist. Hindamist oleks pidanud läbi viima tulumaksu määramise osas (kulude kandmine hindamise teel, Riigikohtu lahend 3-3-1-54-11 ) ning maksuhaldur oleks pidanud hindama, kui palju oleksid reaalselt olnud võimelised tegema OÜ CentvebProjekt töötajad ning millises osas pidi asjaoludest tulenevalt igal juhul olema tegemist alltöövõtu kasutamisega. KOHTU PÕHJENDUSED 1. N.M.i kaebusest nähtuvalt kaebaja peab Vastutusotsust õigusvastaseks nii seetõttu, et see baseerub väidetavalt õigusvastasel eelhaldusaktil – Maksuotsusel (viimase andmisel on maksuhaldur väidetavalt rikkunud uurimis- ja motiveerimiskohustust, teinud valed järeldused, eiranud maksusumma määramise tähtaegu, Maksuotsusest ei selgu maksude arvestamise metoodika jms) – kui ka seetõttu, et lisaks samadele puudustele, mis Maksuotsuses, ei ole ka Vastutusotsuse andmise aluseks olevad juhatuse liikme vastutuse eeldused täidetud. PMTK vaidleb kõigile neile etteheidetele vastu ja leiab, et kaebus on alusetu ning Vastutusotsus tühistamisele ei kuulu. Vastavalt

§-le 150 lasub maksukohustuslasel maksuteates või maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Kohus leiab, et nimetatud säte on kohaldatav ka Vastutusotsusele. Kohus, analüüsinud ja hinnanud Vastutusotsuses märgitut, asjakohaseid õigusnorme, poolte kirjalikke ja suulisi seisukohti, ning kõiki asjas kogutud tõendeid (sh maksumenetluste toimikutes sisalduvad tõendid) kogumis ja nende vastastikuses seoses, on seisukohal, et N.M. ei ole suutnud käesoleval juhul kohut veenda ega tõendada, et Vastutusotsusega talle tasumisele määratud OÜ Centveb-Projekt maksuvõla summa on määratud alusetult ja valesti, maksumenetluse nõudeid ja kaebaja õigusi rikkudes. Vastutusotsuse näol on tegemist HMS 54 14 mõistes nii vormiliselt kui ka materiaalselt õiguspärase haldusaktiga, mis on antud selleks pädeva isiku poolt ning vastab nii HMS §-des 55-57 haldusaktidele üldiselt esitatavatele kui ka

§-des 46, 95 ja 96 sätestatud spetsiifilistele nõuetele. Kohus ei ole tuvastanud Vastutusotsuse andmisel PMTK poolt

§-s 11 sätestatud uurimispõhimõtte rikkumist ega vastuolu kaebuse esitaja viidatud kohtupraktikaga analoogilistes asjades. Kohus leiab seetõttu, et kaebus on tervikuna põhjendamatu. Kohus nõustub põhimõtteliselt PMTK seisukohtade ja tõenditele antud hinnangutega, mistõttu kohus ei pea vajalikuks kõike üle korrata. Seda enam, et N.M. on oma kaebuses esitanud sisuliselt samu väiteid, mida ta esitas juba Vastutusotsuse projekti kohta 29.03.2011 antud arvamuses ning vastustaja on neile tegelikult vastanud Vastutusotsuse p-s

1. Kohus rõhutab eelkõige järgmist.
2. Kohus teeb kõigepealt mõned üldised tähelepanekud mõlema haldusakti kohta ja seejärel vastab kaebaja olulisematele etteheidetele Maksuotsuse ja Vastutusotsuse kohta eraldi. Kohtule jääb arusaamatuks, milles seisnevad nimetatud haldusaktide motiveerimispuudused ja mis annab alust väita, et vastustaja on rikkunud uurimispõhimõtet (ei ole tuvastanud kõiki asjaolusid ning on hinnanud tõendeid ebaõigesti). Tegemist on tegelikult paljasõnalise etteheitega, ka selles osas, nagu PMTK ei oleks kontrollinud iga tehingut eraldi. Asjaolu, et maksuhaldur tugineb muu hulgas ka teistes maksumenetlustes saadud teabele, ei tähenda, et ta kandnud „järeldused automaatselt teise menetlusse“ – mõlemast otsusest on selgelt näha, et vastustaja on hinnanud sellekohast infot koosmõjus konkreetses maksumenetluses kogutud tõenditega. See on täielikult kooskõlas maksuhalduri kohustusega tuvastada kõik maksustamise seisukohast tähendust omavad asjaolud (nii maksukohustust suurendavad kui vähendavad asjaolud). Etteheide, nagu PMTK oleks hakanud lubamatult tagantjärele Vastutusotsuses Maksuotsust motiveerima ja omakorda haldusakte kohtumenetluses täiendama, on ilmselgelt põhjendamatu. Esiteks, nimetatud haldusaktide sisu on erinev: Kui Maksuotsusega määratakse äriühingule tasumisele kuuluv maksusumma (

§ 95

lg 1), siis Vastutusotsusega nõutakse kohustatud isikult sisse juba varem fikseeritud maksuvõlg (

§ 96lg 1), mis tähendab, et haldusaktide motiveering ei saagi olla identne.

Teiseks, kui kaebaja peab siin silmas eelkõige tahtluse küsimuse käsitlust, siis kohus ei näe, et vastustaja oleks hakanud hilisemas menetluses esitama uusi põhjendusi, mis haldusaktides endas ei esine. Maksuotsuse kohaselt on PMTK OÜ Centveb-Projekt maksumenetluses tuvastanud, et OÜ Centveb-Projekt ning OÜ Seleccionados ja OÜ Geriteox vahel tehinguid ei ole toimunud, kuna need äriühingud ei omanud reaalset majandustegevust, mistõttu tegemist on fiktiivsete tehingute/arvetega; OÜ Seleccionados ja OÜ Geriteox loomise eesmärk oli läbi maksupettuses osalemise võimaldada tegutsevatel äriühingutel käibemaksuarvestuses alusetult sisendkäibemaksu kajastada ning teostada maksuvabalt ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid; OÜ Centveb-Projekt on kandnud OÜ-le Seleccionados ja OÜ-le Geriteox raha teenuste eest, mis ei olnud tegelikult OÜ Seleccionados ja OÜ Geriteox poolt osutatud. Ülekantud raha võeti sularahas välja äriühingute kontodelt välja ja maksuhalduri arvates jõudis see tagasi OÜ Centveb-Projekt juhatuse liige N.M.ile, kes kasutas seda töötajatele palkade maksmiseks; N.M. on maksnud märtsikuus sularahas palkasid kokku summas 75 000 krooni, kuid raamatupidamisdokumentidest nähtuvalt äriühingul nende tehingute tegemiseks vahendeid ei olnud ja äriühing ei ole seda maksmist maksuhaldurile esitatud deklaratsioonides kajastanud, töötajatele tehtud väljamaksete puhul on tegemist varjatud käibega jms (vt nt Maksuotsuse lk 8 ja 9). Niisuguse kirjelduse järgi on ütlematagi selge, et kontrollitud perioodil OÜ Centveb-Projekt ainuke juhatuse liige N.M. tegutses teadlikult ja tahtlikult (muud moodi see maksupettuse puhul pole mõeldavgi). Kuigi sõna „tahtlus“ ei ole Maksuotsuses märgitud (selleks polnud antud juhul erilist vajadust ka seoses maksusumma määramise aegumistähtajaga), ei tähenda see, et PMTK on hakanud Vastutusotsuses Maksuotsuse „motiveerimispuudusi“ kõrvaldama. Vastutusotsuses tahtlusele suurema tähelepanu pööramine tuleneb Vastutusotsuse spetsiifikast ja

§ 40

lg-st 1, mis sätestab, et kui seaduslik esindaja, 15 tegevjuht või vara valitseja rikub tahtlikult või raskest hooletusest käesoleva seaduse §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega.

1. Nagu eelnevalt märgitud, Maksuotsuse andmisel ei tõusetud ega saanudki tõusetuda küsimust maksusumma määramise aegumistähtajast. Kontrollitud periood oli märts
2. a kuni august
3. a, Maksuotsus tehti 16.02.2010.

§ 98lg 1 kohaselt on maksusumma määramistähtaeg kolm aastat.

Maksusumma tahtliku tasumata või kinnipidamata jätmise korral on maksusumma määramise tähtaeg kuus aastat.

§ 99

lg 5 sätestab, et kui seadusega ei ole sätestatud teisiti, võib teha maksusumma tasumiseks kohustava vastutusotsuse maksusumma määramise aegumistähtaja (§ 98) jooksul. Ülaltoodu asjaoludel jääb täiesti arusaamatuks ja on ilmselgelt alusetu, eriti Vastutusotsuse (võlgade sissenõudmise otsus) tegemise kontekstis, et 01.07.2011 Vastutusotsuse andmine on 554 283 krooni (35 425, 14 eurot) osas aegunud (kuna vastavalt TsÜS § 136 lg 2 saabus maksusumma määramise tähtpäev 20.07.

1. a).
2. Kohus ei nõustu kaebajaga, et maksuhalduri järeldused on subjektiivselt oletuslikud ja ei põhine objektiivsetel asjaoludel/tõenditel. On selge, et maksupettuses osalevad isikud püüavad teha kõik selleks, et nende tegevus paistaks seaduslik, ja ebaseaduslikust tegevusest ei jääks maha tõendeid. Kohtu arvates PMTK on OÜ Centveb-Projekt maksumenetluses piisaval hulgal tõendeid kogudes ning neid kogumis ja vastastikuses seoses analüüsides veenvalt põhjendanud, miks ta leiab, et OÜ Seleccionados ja OÜ Geriteox ei ole reaalselt OÜ-le CentvebProjekt teenuseid osutanud (ei ole saanudki osutada) ja et OÜ Centveb-Projekt niisuguste fiktiivsete tehingute eest üle kantud raha, mis nende äriühingute kontodelt millegipärast sularahas välja võeti, jõudis tagasi OÜ Centveb-Projekt juhatuse liige N.M.ile, kes kasutas seda tegelikult töö ära teinud oma töötajatele „mustalt“ palkade maksmiseks (äriühingul nende tehingute tegemiseks vahendeid ei olnud ja nn ümbrikupalga maksmist ei ole kajastatud ka maksuhaldurile esitatud deklaratsioonides). Antud juhul on piisav, et maksuhalduril on (osalt küll kaudsete tõendite alusel) tekkinud põhjendatud kahtlus kirjeldatud skeemist ja ta on selle tekkimise alust usutavalt selgitanud. Nüüd on kaebaja ülesanne need kahtlused ümber lükata, kuid kaebaja seda teinud pole. Peale paljasõnaliste väidete ei ole esitatud kohtule ühtki tõendit, mis vastupidist kinnitaks. Samuti on põhjendamatud, konkretiseerimata ja seega nn otsitud kaebaja väited Maksuotsuses ja Vastutusotsuses metoodika puudumisest. Maksuotsusel on 4 lisa, millest kahel sisaldub lausa pealkirjas sõna „metoodika“. Kohus leiab, et koosmõjus Maksuotsuses viidatud õigusnormide ja antud selgitustega ei saaks raamatupidamise kohustusega maksukohustuslasele ja tema seaduslikule esindajale küll jääda arusaamatuks maksusummade kujunemine. Järelikult on väär kaebaja väide, et Vastutusotsus on juba ainuüksi seetõttu õigusvastane ja kontrollimatu, et see põhineb arusaamatu metoodikaga Maksuotsusel.
3. Põhjendamatu on N.M.i etteheide, et PMTK on jätnud tema arvamuses Vastutusotsuse projektile esitatud argumendid tähelepanuta ja ei ole välja selgitanud/uurinud asjas tähtsust omavaid asjaolusid. Vastustaja on analüüsinud N.M.i poolt otsuse projektile esitatud vastuväiteid Vastutusotsuse p-s 4 koguni 9 lehel, mõnega neist maksuhaldur suuremal või vähemal määral nõustudes. Nii oli Vastutusotsuse projekti kohaselt N.M.ilt sissenõutava maksuvõla summa 40 926, 01 eurot (649 353 krooni), Vastutusotsusega aga kohustas PMTK N.M.it tasuma OÜ Centveb-Projekt maksuvõlga summas 37 603, 63 eurot (588 369 krooni). Asjaolust, et vastustaja enamiku kaebaja väidetega ei nõustunud (nagu ka kohus käesoleval juhul), ei saa teha järeldust, et maksuhaldur on jätnud need õigusvastaselt tähelepanuta ja arvestamata. PMTK on põhjalikult selgitanud, miks ta kaebaja väidetega ei nõustu. 16 Mis puutub sellesse, et N.M. on 23.11.2010 suuliste seletuste protokollis (vastutusmenetluse toimiku lk 110-111) märkinud, et äriühingut esindas R. R. kõikides asjades ning et pangakontole oli ligipääs ka R. R.l, ning et N.M.i otsuse projektile esitatud vastuväidetes märkis, et kui maksuhaldur menetlust ei lõpeta, tuleb asjas tähendust omavate asjaolude välja selgitamiseks üle kuulata R. R. ja E. K., siis kohus märgib selles osas järgmist. Esiteks, maksuhaldurile etteheite tegemine, et ta ei ole kõiki asjaolusid välja selgitanud ja nimetatud isikutelt Vastutusotsuse menetluses seletusi võtnud, on alusetu. Teatavasti sai R. R. OÜ Centveb-Projekt juhatuse liikmeks alles alates 14.01.
4. a ehk pärast kontrollitavat perioodi, samuti ei olnud kaebaja ega keegi teine oma seletustes R. R. väidetavalt olulist rolli nimetanud ega nähtunud tema nime ka äriühingu raamatupidamise dokumentidest. Kaebaja tuli selle väitega, nagu öeldud, välja alles 23.11.
5. Siiski nähtub kohtule esitatud nn menetluse logiraamatust jm tõenditest /II kd tl 124, 133-136/, et maksuhaldur on korduvalt püüdnud nimetatud isikuga kontakti saada. Ka korraldused OÜ-le Centveb-Projekt teabe ja dokumentide esitamiseks, millega muu hulgas kohustati seaduslikku esindajat PMTK-sse ilmuma /vastutusmenetluse toimiku lk 106-107/, anti ajal, mil äriühingu seaduslikuks esindajaks oli nimelt R. R. Kui R. R. ei soovinud maksuhalduriga suhelda, siis seda ei saa PMTK-le ette heita. Liiatigi on vastustaja kontrollinud kaebaja väiteid R. R. väidetavast rollist, saates päringu AS-le Swedbank. Sealt saadud vastuse kohaselt oli AS-s Swedbank oleva OÜ Centveb-Projekt arvelduskonto allkirjaõiguslikuks isikuks alates konto avamisest kuni 23.04.
6. a N.M. ja vaid talle olid väljastatud ka pangakonto deebetkaardid. Vastustaja on põhjendanud ka, miks ei ole OÜ Geriteox juhatuse liikmelt E. L. seletusi võetud. Vastavalt

§ 11

lg-le 2 maksuhaldur otsustab maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning kogub asja otsustamiseks vajalikke tõendeid. Maksuhaldur ei ole maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude väljaselgitamisel seotud ainult menetlusosalise esitatud taotluste ja tõenditega.

§ 59

lg 1 kohaselt tõendid maksumenetluses on kõik asjas kogutud andmed, sealhulgas maksukohustuslaselt, kolmandalt isikult, riigi-, valla- või linnaasutuselt saadud teave, dokumendid, asjad, vaatluse teel tuvastatud asjaolud ning eksperdiarvamus. Maksuhaldur otsustab, lähtudes talle seadusega pandud ülesannetest ning kaalutlusõigusest, milliseid tõendeid ta peab vajalikuks konkreetses asjas koguda.

§ 10

lg 3 järgi maksuhaldur viib menetluse läbi võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi, järgides sealjuures haldusmenetluse üldpõhimõtteid ja tagades menetlusosaliste õiguste kaitse. Seega, kui vastustaja leidis, et nimetatud isikult seletuse saamine ei olnud oluline, siis ei olnud ta seotud kaebaja sooviga Geriteox juhatuse liikmelt E. L.lt seletusi võtta. 6. Kaebaja viited sellele, et N.M. ja OÜ Centveb-Projekt töötajad, kes seletusi andsid, ei valda eesti keelt, kuid protokollid on koostatud eesti keeles, mistõttu need ei pruugi olla õiged, on asjakohatud. On selge, et riigiasutuse asjaajamise, sh PMTK poolt läbi viidava maksumenetluse keel on riigikeel. Vene keelt kõnelevatelt isikutelt seletuse võtmisel tutvustatakse neile nende õigusi ja kohustusi vene keeles, sh ka

§-s 47 sisalduvat õigust tõlgile (vt nt maksumenetluse toimiku lk 44-46, 49). Suuliste seletuste protokollidest nähtuvalt on seletusi võtnud vene nimega vanemrevidendid, mis annab alust eeldada, et vestlus toimus vene keeles, nagu võimaldab kokku leppida

§ 47lg 1.

Kuna kõik seletuse andjad on oma allkirjaga kinnitanud, et protokoll on koostatud õigesti nende sõnade järgi, siis puudub igasugune alus siin mingit vastustaja menetlusviga näha. Kohus rõhutab, et OÜ Centveb-Projekt seaduslik esindaja, juhatuse liige R. R. Maksuotsust vaidemenetluse korras ega halduskohtus ei vaidlustanud. See asjaolu kinnitab kaudselt, et tegemist on õiguspärase ja põhjendatult koostatud haldusaktiga. 7. Lõpuks on ekslik ka kaebaja väide, et juhatuse liikme vastutuse eeldused on täitmata. 17

§ 8

lg 1 kohaselt on juriidilise isiku seaduslik esindaja kohustatud tagama esindatava maksukorralduse seadusest ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise esindatava vara arvel.

§ 40

lg 1 sätestab, et kui seaduslik esindaja, tegevjuht või vara valitseja rikub tahtlikult või raskest hooletusest käesoleva seaduse §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega.

§ 8

lg 1 järgi juriidilise isiku seaduslik esindaja on kohustatud tagama esindatava käesolevast seadusest ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise On selge, et Vastutusotsus tehakse siis, kui äriühingul endal vara pole, mille arvel maksuvõlg likvideerida. Vastutusotsuses on selgitatud OÜ Centveb-Projekt maksuvõlgade tekke põhjusi ja N.M.i rolli (tahtlust) selles ning p-s 2 on loetletud maksuvõlgade sundkorras sissenõudmiseks sooritatud toimingud, mistõttu vastutuse eeldused on täidetud. 8. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Et käesoleval juhul jääb N.M.i kaebus rahuldamata ning PMTK ei ole seaduses ettenähtud korras kohtukulunõuet esitanud, kohus vastavalt HKMS § 109 lg-le 2 ja § 158 lg-le 5 leiab, et menetlusosaliste võimalikud menetluskulud peavad jääma nende enda kanda. Hurma Kiviloo kohtunik 18