← Eesti

2-07-1547/149

Obsah (6)§ 658§ 231§ 445§ 162§ 174§ 190

Tsiviilasi nr.2-07-1547 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anu Uritam Otsuse tegemise aeg ja koht 24. aprill 2012.a Tallinn, Tartu maantee kohtumaja Tsiviilas

§ 658

lg 2 sätestab, et ringkonnakohtu otsuses, millega tühistatakse apellatsioonkaebusega vaidlustatud otsus, esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel on tühistatud otsuse teinud kohtule asja uuel läbivaatamisel kohustuslikud. Käesolevas asjas tühistas Tallinna Ringkonnakohus oma 20.12.2010.a otsusega osaliselt varasema maakohtu otsuse ja andis juhise, mille kohaselt tuli antud asjas täiendavalt analüüsida, kas kostjal oli kommunaalmaksete tasumisest õigus keelduda VÕS § 110 lg 1 alusel. Seega on asja uuesti läbivaatavale maakohtule kohustuslik ringkonnakohtu juhis õigusnormi kohaldamisel ning maakohtul tuleb hinnata, kas kostjal oli kommunaalmaksete tasumata jätmisel õigus tugineda VÕS § 110 lõikele 1 või mitte. Kohus ei nõustu kostja käsitlusega, mille kohaselt on ringkonnakohus viidatud otsuses lõplikult tuvastanud vastava kostja õiguse, kuna sellisel juhul ei 8 oleks ringkonnakohus pidanud vajalikuks asja tagasisaatmist maakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus on üksnes viidanud, et kostja väide, mille kohaselt on põhimõtteliselt võimalik taastada kütte- ja veevarustus ilma korterisse sisenemiseta, võib olla põhjendatud. Samas ei ole ringkonnakohus erinevalt kostja väidetest ühelegi tõendile tuginedes tuvastanud kirjeldatud taasühendamise võimalikkuse käesolevas vaidluses. Asja uuel tagasisaatmisel maakohtusse oli poolte võimalik kohtule esitada oma väidete tõendamiseks tõendeid, millist menetluslikku õigust selgitas kohus pooltele juba kohtu 29.04.2011.a pöördumises (toimiku 4. kd, lk 205). Hagejal oli asja uuel lahendamisel maakohtus õigus esitada oma väidete tõendamiseks ekspertiisi läbiviimise taotlus. Olukorras, kus kostja väidete kohaselt oleks ühendamine olnud tehniliselt võimalik ja ohutu ilma kostja korterisse sisenemiseta, oleks kostjal tulnud oma vastavasisulist väidet tõendada, kuid kostja sellekohaseid tõendeid kohtule esitanud ei ole. Kostja on üksnes väitnud, et tegemist on üldteadaoleva asjaoluga, mille on ringkonnakohus maakohtu jaoks siduvalt tuvastanud. Seesugust tuvastamist Tallinna Ringkonnakohtu otsusest ei nähtu. Kohus saab asjaolusid tuvastatuks lugeda ainult asjas kogutud tõendite pinnalt, kuid asja menetlemisel ringkonnakohus puudusid toimikus tõendid, mis oleksid võimaldanud tuvastada kostja korteris torustike taasühendamise viisi.

§ 231

lg 1 järgi võib kohus lugeda üldtuntuks asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet menetlusvälistest allikatest. Millistest menetlusvälistest allikatest pidi kohus saama usaldusväärset teavet kostja korteris asuvate torustike seisundi kohta ja selle kohta, kas neid torustikke on võimalik ohutult taasühendada ilma kostja korterisse sisenemata, ei ole kostja põhistanud. Kohus leiab, et tegemist on kostja paljasõnalise väitega. Kirjeldatud olukorras oli hageja taotluse lahendamine ekspertiisi läbiviimiseks põhjendatud, võimalik ja seaduslik.

  1. Järgmiseks asub kohus analüüsima, kas kostja on oma kohustusi korteriomanikuna rikkunud sellisel määral, et hageja sundvõõrandamise nõue kostja vastu oleks põhjendatud. Samuti kohus hindab, kas hageja rahaline nõue tulenevalt kommunaalmaksete tasumata jätmisest kostja vastu on põhjendatud või mitte ning kas kostjal oli õigus maksete tasumata jätmisel tugineda VÕS § 110 lõikele
  2. Viimaks annab kohus hinnangu küsimusele, kas kostja vastuhagi hageja vastu on põhjendatud ja tõendatud.
  3. Korteriomandiseaduse (KOS) § 11 lg 1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Samuti on korteriomanik kohustatud võimaldama korteriomandi reaalosa kasutada teistel isikutel, kui see on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks. KOS § 13 lg 1 alusel on korteriomanik kohustatud tasuma kaasomandil lasuvad maksud, avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused. KOS § 13 lg 2 alusel on korteriomanik kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama KOS § 13 lõikes 1 nimetatud suuruses.
  4. KOS § 14 lg 1 sätestab, et kui korteriomanik on korduvalt rikkunud teise korteriomaniku suhtes oma kohustusi ja kui korteriomanikud ei pea tema ühisusse kuulumist enam võimalikuks, võivad nad nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandab. Vastavalt KOS § 14 lõikele 2 võib võõrandamisnõude esitada eelkõige siis, kui korteriomanik on korduvalt jätnud täitmata KOS §-s 11 loetletud kohustused, on vähemalt kuue kuu majanduskulude tasumisega viivitanud üle kolme kuu või häirib oma tegevusega oluliselt teiste korteriomandite kasutamist. Nõude esitamise korteriomanike vastu otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel KOS § 11 lg 3 alusel. Kui kohustust rikkunud korteriomanik omandit ei võõranda, otsustab võõrandamise kohus vähemalt ühe korteriomaniku hagi või kaasomandi eseme valitseja hagi alusel. Otsust tehes lähtub kohus võõrandamisnõude aluseks olevatest asjaoludest. Korteriomanik või valitseja võib nõuda kohtuotsuse täitmist täitemenetluse seadustiku alusel.
  5. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 5 lg 1 alusel on korteriühistu liikmeks kõik ühe või mitme 9 korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud käesolevas seaduses sätestatud korras. Vastavalt KÜS § 13 lõikele 4 on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud.
  6. VÕS § 110 lg 1 alusel võib võlgnik keelduda oma kohustuse täitmisest, kuni võlausaldaja on rahuldanud võlgniku sissenõutavaks muutunud nõude võlausaldaja vastu, kui see nõue ei ole piisavalt tagatud ning selle nõude ja võlgniku kohustuse vahel on piisav seos ning seadusest, lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti. Eelkõige on nõude ja kohustuse vahel piisav seos juhul, kui võlgniku ja võlausaldaja kohustused tulenevad samast õigussuhtest, nendevahelisest eelnevast regulaarsest suhtest või muust piisavast majanduslikust või ajalisest seosest. VÕS § 110 lg 2 p 2 sätestab, et võlgnikul ei ole õigust keelduda oma kohustuste täitmisest, kui võlausaldaja on oma kohustust rikkunud võlgnikust tulenevatel asjaoludel, sealhulgas ka siis, kui tema kohustuse täitmist takistab võlgniku vastuvõtuviivitus.
  7. Kahju hüvitamist tsiviilõiguslikes suhetes reguleerib VÕS § 127, mille lõike 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Vastavalt VÕS § 127 lõikele 4 peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).
  8. Kohaldades eeltoodud sätteid ja hinnates kogumis käesolevas asjas kogutud tõendeid, leiab kohus, et hageja nõue kostja korteri sundvõõrandamiseks on põhjendatud. Käesolevas asjas kogutud tõenditest nähtub, et kostja ei tasu juba mitmete aastate jooksul süstemaatiliselt oma korteriga seotud kommunaalkulusid ning eirab korteriühistu sellekohaseid otsuseid. Kostja on rikkunud oma kohustust hoida korras tema kaasomandi reaalosaks olev korter ning kostja on viinud selle ebasanitaarsesse seisundisse, mis omakorda on toonud kaasa kahju kostja otsestele naabritele. Kostja on keeldunud võimaldamast korteriühistule ja kolmandatele isikutele ligipääsu tema korteris olevatele torustikele, milliseks tegevuseks puudub kostjal mistahes õiguslik alus, sest kostja korteris asuvad torustikud ei kuulu kostja ainuomandisse, vaid on kõigi omanike kaasomandis. Kuivõrd kostja ei ole võimaldanud kellelgi oma korterisse siseneda, on kostja ise teinud hagejale takistusi torustike taasühendamiseks.
  9. Hageja väidete kohaselt on kostja võlgnevus kommunaalkulude tasumata jätmisest ajavahemikul 31.10.2004.a kuni 31.12.2006.a 15 491,05 krooni. Kostja ise kommunaalkulusid nimetatud perioodil tasunud ei ole, vaid kommunaalkulusid on kantud üksnes Tallinna Kesklinna Valitsuse poolt toetusena tehtud maksete arvelt. Antud asjaolu nähtub hageja poolt kohtule esitatud hageja konto väljavõttest perioodil 20.09.2004.a kuni 31.12.2006 (toimiku
  10. kd, lk 624). Ülejäänud osas on kostja jätnud talle kommunaalkulude eest esitatud arved tasumata ja hageja on olnud sunnitud katma kostja võlgnevuse omavahendite arvelt. Kostjale esitatud arved nähtuvad toimiku
  11. kd, lk 25-
  12. Kostja võlgnevuse kohta on hageja koostanud arvestuse (toimiku
  13. kd, lk 53), mida kostja sisuliselt vaidlustanud ei ole. Täiendava võlgnevuse kohta esitas hageja samuti oma arvestuse (toimiku
  14. kd, lk 384) ning kostja poolt tasumata arved (toimiku
  15. kd, lk 385-411) ning ka nende tõendite osas poolte vahel vaidlus puudub.
  16. Hageja konto väljavõttest perioodil 01.01.2011.a kuni 10.10.2011.a (toimiku
  17. köide lk 5063) ning korteri kohta koostatud arvete ja laekumiste kokkuvõttest (toimiku
  18. köide, lk 64) nähtub, et kostja jätkuvalt tasub vaid väga väikeses ulatuses talle esitatud kommunaalteenuste arveid. Kostja tasub hagejale vaid enda poolt määratletud summasid enda poolt soovitud ajal ning näiteks perioodil 2011.a maist kuni 2011.a novembrini on kostja jätnud täielikult kõik talle esitatud arved tasumata. Kostja võlgnevuseks nimetatud perioodil on kujunenud 570,18 eurot. Hageja poolt täiendavalt esitatud arvestuse kohaselt (toimiku
  19. köide, lk 181-182) ei ole kostja 10 mistahes summas kommunaalteenuste eest tasunud ka 2011.a detsembris, 2012.a jaanuaris, 2012.a veebruaris ning 2012.a märtsis. Nimetatud tõenditele ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Seega on hageja käesolevas asjas tõendanud, et kostja ei tasu süstemaatiliselt, pahatahtlikult ja pika ajaperioodi jooksul oma korteri kasutamisega seotud kulusid. Kostja on üle kuue kuu kulud jätnud tasumata enam kui kolme kuu jooksul ning seega esines hagejal alus võtta üldkoosolekul vastu otsus kostja korteri sundvõõrandamiseks. Kostja on hageja kommunaalkulude nõudele vastu vaidlemisel viidanud üksnes VÕS § 110 lõikele 1 ning on leidnud, et tal oli õigus jätta oma kohustused täitmata, kuna hageja lülitas tema korteris välja vee ja osaliselt kütte. Muid vastuväiteid kostja hageja kommunaalkulude nõudele ja sellest tulenevatele muudele väidetele kostja ei esitanud. Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud ühegi muu mõjuva põhjuse olemasolu, mis on tal takistanud kommunaalkulude tasumist ja korteriomaniku kohustuste täitmist.
  20. KÜ Xxx üldkoosoleku 21.02.2002.a otsuse kohaselt otsustati kostja võlgnevuse tõttu kohtusse pöörduda (toimiku
  21. kd, lk 101). KÜ Xxx üldkoosoleku otsusega 21.06.2007.a volitas hageja oma nõudes kostja vastu ennast esindama lepingulist esindajat (toimiku
  22. kd, lk 156159). KÜ XXX üldkoosoleku otsusega 12.10.2006.a (toimiku
  23. kd, lk 412-413) otsustati kostja kohustuste rikkumise tõttu arvata ta ühistu liikmete hulgast välja ja kohustada teda 3 kuu jooksul oma korteri võõrandama. Kostja ühistu liikmete väljaarvamise põhjendusteks on otsuse kohaselt wc paberit sisaldavate prügikottide korduv ladustamine elamu koridori trepil, korteris sooja- ja veevarustuse taastamisest keeldumine ning pikaajaline kommunaalmaksete tasumata jätmisest tulenev võlgnevus. Seega on hageja käesolevas asjas tõendanud, et kostja vastu nõude esitamisel oli aluseks kohane korteriühistu üldkoosoleku otsus. Kostja vastu korteri sundvõõrandamise nõude esitamiseks oli aluseks lisaks kostja võlgnevusele kostja teisi korterinaabreid häiriv tegevus.
  24. KÜ Xxx üldkoosoleku otsusega (toimiku
  25. kd, lk 147-148) otsustati kostja korteris võlgnevuste tõttu välja lülitada vesi ja küte. Samast otsusest nähtub, et kostja oli vastu hääletanud kõigile nendele üldkoosoleku otsustele, mis puudutasid elamus heakorra kehtestamist ja üldkasutatavatesse ruumidesse prahi ning kostja isiklike asjade ladustamise keelamist. KÜ Xxx otsusega 28.12.2004 otsustati, et kuna kostja korteris on välja lülitatud küte, kuid köetavaks jäi üks tuba ning radiaatorid on ka maja trepikodades, tuleb kostjal edaspidi tasuda 40% korteri küttekuludest (toimiku
  26. kd, lk 120). KÜ Xxx üldkoosoleku otsusega 14.03.2006.a (toimiku
  27. kd, lk 145-146) otsustati kostja korterisse küte ja vesi tagasi lülitada. Seega puudub poolte vahel vaidlus selles, et hageja oli alates 14.03.2006.a valmis kostja korteris veevarustuse ja kütte täielikult taastama. Samuti tuleneb viidatud otsustest, et kütte ja vee väljalülitamise kostja korteris tingis kostja enda tegevus ehk võlgnevus kommunaalkulude osas.
  28. Käesolevas asjas puudub poolte vahel vaidlus selles, et kostja ei ole alates 14.03.2006.a otsuse vastuvõtmisest võimaldanud hagejal ega ühelgi kolmandal isikul oma korterisse sisenemist selleks, et kütte- ja veevarustus tema korteris taastada. Põhja Politseiprefektuuri 19.10.2004.a vastuse kohaselt (toimiku
  29. kd, lk 420) on politsei selgitanud kostjale vajadust võimaldada santehnikule juurdepääs tema korteris asuvatele õhutuskraanidele, kuid kostja on kategooriliselt keeldunud kellegi sisselaskmist oma korterisse mistahes põhjustel. Tallinna Kesklinna Valitsuse 25.02.2010.a kirjast kohtule (toimiku
  30. kd, lk 73) nähtub, et Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond on kostjale pakkunud abi elektri-, vee- ja kanalisatsiooni taastamiseks ning abi remondi korraldamiseks tulekahju tõttu tekkinud kahjustuste kõrvaldamiseks. Kostja eluaseme remonti ei ole olnud võimalik teostada, sest kostja ei luba kedagi oma korterisse.
  31. Tallinna Tuletõrje- ja Päästeameti õiendi kohaselt 12.03.2003.a (toimiku
  32. kd, lk 83) toimus kostja korteris 23.02.2003.a põleng, mille käigus põlesid esik ja vannituba ning nii esiku kui ka vannitoa sisustus hävisid. Suitsust ja kuumusest sai kannatada terve korter. Tallinna 11 Ringkonnakohtu 16.11.2004.a otsusest tsiviilasjas nr 2-2/1220/04 (toimiku
  33. köide, lk 23-29) nähtub, et kostja on varasemale hageja tasumata kommunaalmaksetest tulenevale nõudele muuhulgas vastu vaielnud põhjusel, et tema korteris puudub vann, dušš, tualett ja köögis vee kasutamise võimalus, mistõttu kostja arvates puudus tal juba varasemalt kohustus vee eest tasuda. Kostja vastuväidete kohaselt pidas ta kraanist tulevat vett kasutamiskõlbmatuks. Oma korteris remondi tegemist kostja eitas. Varasemalt tuvastas samas tsiviilasjas Tallinna Linnakohus oma 09.03.2004.a otsusega, et kostja korteris ei ole sooja vett vastavate seadmete puudumise tõttu alates 1988.a. Samuti väitis kostja, et ta ei kasuta oma korteris tualett vee äravoolu puudumise tõttu. Veekraanid sulasid kostja korteris üles tulekahju tõttu ja minimaalselt kraanist tulevat vett kostja selle halva kvaliteedi tõttu ei kasuta. Käesoleva menetluse käigus on kostja asja uuel menetlemisel maakohtus asunud väitma, et ta korraldas ise oma korteris pärast põlengut sanitaartehniliste tööde tegemise ja enne hageja poolt veevarustuse sulgemist 23.08.2004.a toimis tema korteris veeühendus tõrgeteta. Oma väidete tõendamiseks ei ole kostja kohtule ühtegi tõendit esitanud. Arvestades eelpoolviidatud tõendeid ei loe kohus usutavateks kostja väiteid, et ta on oma korteris vastavaid töid teinud. Kohus loeb viidatud tõendite alusel tõendatuks, et veevarustus kostja korteris katkes sisuliselt juba 23.02.2003.a toimunud põlengu tagajärjel, kus said kannatada korteri sisesed vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Seesuguses olukorras ei ole võimalik ühendada vee- ja küttetorustikke väljaspool kostja korterit, kuna nõuetekohaste torustike puudumine kostja korteris võib tuua kaasa ulatusliku vee läbijooksu ning märkimisväärse kahju teistele korteriomanikele.
  34. Kohtule esitatud OÜ W 25.01.2011.a kirjast (toimiku
  35. köide, lk 220) nähtub, et vee- ja küttetorustike taastamine ilma ligipääsuta korterile võimalik ei ole, kuna kasutamata olnud torustikud võivad olla lekkelised. AS L akt (toimiku
  36. köide, lk 221-222) tõendab samuti, et ilma Xxx korteri vee- ja küttetorustiku ülevaatuse ning katsetuseta ei ole võimalik hinnata, kas võib korteri torustikku maja süsteemiga ühendada. Torustike ühendamiseks tuleb teha ettevalmistus ja ühendustöid ka korteris . Korteris nr 5 ei saa keevitusega torusid ühendada puidust konstruktsiooniga vahelae tõttu.
  37. Käesoleva tsiviilasja raames läbi viidud ekspertiisi tulemusena koostatud ekspertarvamusest nähtub, et korteris varasemalt toimunud tulekahju tagajärjel on ilmselt saanud korteri sanitaarseadmetes ja veevõtuseadmetes asuvad kummist, takust ja polümeersest materjalist tihendid temperatuurikahjustusi ja nende eesmärgipõhine toimimine ei ole tagatud. Korteri tehnosüsteeme täpsemalt ekspert hinnata ei saanud, kuna kostja keeldus eksperdile korteri ukse avamisest. Samuti on ekspert välja toonud, et Xxx elamu katusekate vajab edasiseks konstruktsioonide kahjustuste vältimiseks väljavahetamist, samuti tuleb elamus osaliselt korrastada katuse kandekonstruktsioone ja lõpule viia tehnosüsteemide uuendamine. Korteriga piirnevate korterite nõutava temperatuuri ja niiskusrežiimi taastamiseks on vajalik korrastada korteri küttesüsteem. Ekspert on tuvastanud, et läbi korteri pidevalt avatud katkise akna toimub ruumide pidev jahutamine, mis jahutab ka korteriga piirnevaid kortereid.
  38. Lõppastmes on ekspert leidnud, et ilma korterisse sisenemata ei ole võimalik teostada veevarustussüsteemi taastamiseks vajalikku ja nõutavat süsteemi eelnevat uuringut ja teostada nõutavat järelvalvet, samuti viia läbi nõutavaid toimimis- ja surveproove, kontrollida ja kõrvaldada lekkeid. Samuti ei ole võimalik ilma korterisse sisenemata teostada küttesüsteemi taasühendamist, et tagada tööde suhtes järelevalvet, teha toimimis- ja survekatsetusi, tuvastada ja kõrvaldada lekkeid. Ekspert on ühtlasi märkinud, et elamu üldkasutatavas trepikojas levib tugev reostuse lehk.
  39. Ülalviidatud tõenditega on kohtu hinnangul kogumis tõendatud, et kostja korteris vee- ja kanalisatsioonitorustike ühendamine ilma kostja korterisse sisenemiseta ning seal asuvate torustike seisundi hindamiseta võimalik ei ole. Kuna see ei ole võimalik, puudub kostjal alates 14.03.2006.a, mil hageja üldkoosoleku võeti vastu otsus ühenduste taastamiseks kostja korteris, 12 õigus keelduda kommunaalkulude tasumisest VÕS § 110 lg 2 p 2 alusel. Alates nimetatud ajast ei ole torustikke saanud taasühendada ja kostja korteri vee ning küttega varustamist taastada kostjast tingitud vastuvõtuviivituse tõttu. Kohus selgitas käesolevas menetluses kostjale kohtu 10.10.2011.a istungil, et kostjal tuleb tõendada oma väiteid, milliste kohaselt oleks ühenduste taastamine olnud võimalik ka ilma kostja korterisse sisenemiseta, kuid kostja oma väidete tõendamiseks kohtule mistahes tõendeid esitanud ei ole. Seega leiab kohus, et alates 14.03.2006.a muutus hageja nõue kostja vastu tulenevalt tasumata kommunaalkuludest sissenõutavaks ning kostjal on alates nimetatud ajast kohustus võlgnevus tasuda. Riigikohus on rõhutanud, et vastastikuse kohustuse täitmata jätmise vastuväide on olemuselt ajutine ja sellele saab tugineda üksnes seni, kuni teine pool on oma kohustuse täitnud või täitmist pakkunud. Sellise väite esitamise tagajärjeks on kohustuse täitmise edasilükkumine, mitte sellest lõplik keeldumine (RK TKo 28.10.2008.a nr 3-2-1-80-08, p 33). Kuna kostja võlgnevust tasunud ei ole ja puuduvad muud seaduslikud põhjused, millistele tuginedes oleks kostjal õigus keelduda võlgnevuse tasumisest, tuleb hageja rahaline nõue kostja vastu rahuldada. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hageja ei ole kostjale esitanud tasumiseks arveid nende teenuste (sh vee ja selle osa kütte eest), mida kostja saanud ei ole. Eeltoodust lähtuvalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 28 507 (kakskümmend kaheksa tuhat viissada seitse) krooni ja 99 senti ehk 1821 (üks tuhat kaheksasada kakskümmend üks) eurot ja 99 senti.
  40. Kohus peab täiendavalt vajalikuks kostjale selgitada, et kostja korteris asuvad kütte-, vee- ja kanalisatsioonitorustikud ei ole kostja ainuomandis ning kostjal puudub alus keelduda teistele kaasomanikele ja korteriühistule neile torustikele ligipääsu võimaldamisest. KOS § 2 lg 2 kohaselt ei ole korteriomandi eseme reaalosaks ehitis ja selle osad ega ehitise püsimiseks või ohutuse tagamiseks või korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed, ka siis, kui need asuvad korteriomandi eseme reaalosa piires. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et elamu ühiseks kasutamiseks vajalikud ühiskommunikatsioonid, nagu ühiskasutuses torustikud, kuuluvad korteriomanike kaasomandisse (RK TKo 13.02.2012.a nr 3-2-1-116-11, p 27). Seega on sellised süsteemid korteriomanike kaasomandis ja kaasomanikud ühiselt otsustavad, mida selliste süsteemidega teha (samas, p 32).
  41. Järgmiseks asub kohus hindama, kas kostja on rikkunud lisaks kommunaalkulude aluseta tasumata jätmisele teisi korteriomaniku kohustusi. KÜ Xxx põhikirja (toimiku
  42. kd, lk 130-138) p 18 kohaselt on ühistu liige kohustatud täitma muuhulgas korteriühistuseadusest tulenevaid kohustusi ning tasuma tähtaegselt sihtotstarbelisi makseid. Samuti on ühistu liige kohustatud kinni pidama ühistu koosolekul kinnitatud kodukorrast ja kohaliku omavalitsuse kehtestatud sanitaar- ja tuleohutuseeskirjadest. Elamu majandamise kulusid kannavad ühistu liikmed vastavalt põhikirja punktile 71 proportsionaalselt võrreldes nende omandiks oleva korteri üldpinna suuruse ja elamu üldpinnaga. Seega nähtub hageja põhikirjast, et kostjal oli kohustus täita korteriühistu seadusest tulenevaid kohustusi ning Tallinna linnas kehtivaid sanitaareeskirju.
  43. Tallinna Linnavalitsus on hagejale 19.04.2006.a kirjaga (toimiku
  44. kd, lk 424) teatanud, et kostja suhtes on alustatud 12.04.2006.a väärteomenetlust Tallinna jäätmehoolduseeskirja rikkumise eest. KÜ Xxx üldkoosoleku protokollist 11.11.2009.a (toimiku
  45. kd, lk 52-54) nähtub, et korteriühistu on saanud erinevaid pakkumisi elamu katuse, fassaadi ja trepikodade remondiks ning pidas võimalikuks renoveerimiseks KREDEXi toetuse abil laenu taotlemist. Kostja hääletas antud küsimuses otsusele vastu.
  46. Xxx elamu elanikud on 31.08.2011.a esitanud korteriühistu juhatusele avalduse (toimiku
  47. köide, lk 84) palvega sekkuda kostjast tingitud olukorra lahendamiseks. Avalduse kohaselt on kostja teinud oma korterist prügilao, mistõttu sealt levib treppikotta tugevat lagunemise haisu. Väljakannatamatu haisu tõttu olid elanikud sunnitud 06.07.2011.a kutsuma halvima kartuses politsei, kes korteriukse avas. Ukse avamisel kukkus koridori hulgaliselt prügi, kuna jäätmete virn ulatus uksest kõrgemale. Korteri oli täidetud prügi, toidujäätmete ja väljaheidetega. Samuti 13 on väljaheiteid ja jäätmeid jäetud elamu koridori, pööningule viivale trepile. Perioodiliselt on hais muutunud väljakannatamatuks. Politsei poolt kostja korterisse tehtud politsei külaskäigu raames tehtud fotodest (toimiku
  48. köide, lk 76-80,
  49. kd, lk 426-427) nähtub, et kostja korter on täielikult täis ladustatud prügikotte ja muid jäätmeid.
  50. Fotodest toimiku
  51. köide lk 226 nähtub, et aknad kostja korteris ei ole täielikult suletud. Seoses akende lahtiolekuga on politsei olukorda kontrollinud, kuid kostjaga sellega seoses vestelda ei ole õnnestunud, sest kostja ust ei ole avanud (Põhja Prefektuuri 03.02.2010.a kiri hagejale, toimiku
  52. köide, lk 227). Põhja Politseiprefektuuri 10.11.2008.a kirja kohaselt on kostja keeldunud politseile ust avamast ja politseiga vestlemast seoses oma korteriakende pidevalt avatuna hoidmisega (toimiku
  53. kd, lk 421).
  54. Harju Maakohtu 28.03.2012.a istungil ära kuulatud tunnistaja GP ütlustest (toimiku
  55. köide, lk 191 ja lk 191 pöördel) nähtub, et kostja korteris on aknad välja löödud, selle seinad on tahmased ning korteris valitseb hallitus ja niiskus. Samuti on maja koridoris tunda halba lõhna ning kostja tassib konteinerite juurest enda korterisse asju. Tunnistaja ütluste kohaselt jätab kostja prügi maja koridori. Kedagi enda korterisse kostja sisse ei lase ning kostja kohalolekul on korteriühistu koosolekute pidamine kostja käitumise tõttu võimatu. Teised korteriühistu liikmed on aastate jooksul pidanud kostja eest tema kulusid maksma. Niiskus ja külm tuleb kostja korterist tunnistaja korterisse, kes on kostja otsene naaber. Tunnistaja korteri köögi sein hallitab seetõttu. Samuti laseb läbi elamu katus, kuid seda ei saa remontida kostja vastuseisu tõttu. Kostja võlgnevuste tõttu ei ole ühistul võimalik elamu remontimiseks võtta laenu. Tunnistaja ütlustest nähtub, et kostja käitub teiste korteriühistu liikmetega ebaviisakalt ning ärritub ettepanekute peale tasuda tema võlgnevus. Tunnistaja kinnitas, et tervisega kostjal probleeme ei ole, kostja tegeleb aktiivselt ujumisega, magab päeva esimesel poolel ning toitub hästi.
  56. Tunnistaja JS ütlustest (toimiku
  57. köide, lk 191 pöördel ka lk 192) nähtub, et kostja hakkas 1990.-ndate aastate lõpust alates ladustama elamu koridori oma prügi, mis seal haises. Elamu koridor haiseb sinna kostja tõttu ladustatud prügi tõttu. 2011.a suvel avasid politsei ja päästeamet eriti tugeva haisu tõttu kostja korteri ukse, kuna naabritel tekkis mure, et korteri omanik on surnud. Tunnistaja viibis antud sündmuse juures politsei kutsel ja nägi, et kostja korteris oli alates uksest palju asju, mädanenud toidujäätmed olid ukse külge riputatud ning vedelesid. Korteri ukse taga oli u 1,5 meetri kõrgune prügimägi, millest pidi korterisse sisenemiseks üle ronima. Korter nägi välja nagu prügimägi ja oli tunda keldri mädanemise lõhna. Tunnistaja on näinud kostjat oma prügi elamu koridori jätmas ning kostja toob endale asju prügikastidest. Kedagi oma korterisse sisse kostja ei lase. Tulekahju toimumisel kostja korteris oli selle olukord peaaegu sama nagu 2011.a suvel, kuid prügi oli siis tunnistaja sõnul vähem. Kostja on tunnistaja juuresolekul kinnitanud, et oma kommunaalteenustest tulenevat võlgnevust ta ühistu eest tasuda ei kavatsegi. Kostja suhted naabritega on halvad, sest ta on neid rünnanud. Samuti on kostja olnud vastu igasugusele ühistu tegevusele, sealhulgas keeldunud fonoluku paigaldamisest ja küttesüsteemi vahetamisest. Kostja vastuseisu tõttu jäi sõlmimata notariaalne tehing elamule neljanda korruse ehitamiseks. Tunnistaja märkis, et kostja korteri üks aken on lahti ja pooleldi avatud kogu aeg.
  58. Tunnistaja PK(toimiku
  59. köide, lk 192, lk 192 pöördel) märkis oma kohtus antud ütlustes, et elamu koridoris on tunda halba lõhna. Tunnistaja käis koos politseiga viimase kutsel kostja korteris sees 2011.a suvel. Korterisse oli raske siseneda, sest selle koridoris olid prahihunnikud ja riided. Kostja korteri kõrvaltoast paistis prügihunniku tagant ainult akna ülemine serv. Kostja korteri aknad on kogu aeg lahti. Kostjal on tekkinud kommunaalkulude tasumata jätmisest suur võlgnevus, kuid selle tasumisega ei nõustu kostja põhimõtteliselt. Kostja on lugupidamatu kõigi naabrite suhtes ning on takistanud ühistu tegevust. Kostja võlgnevuse tõttu ei saa ühistu maja renoveerimiseks laenu võtta. Kostja takistab igati maja renoveerimist. 14
  60. Hageja esitas kohtule projekti notariaalsest kokkuleppest ehitise renoveerimise ja uute reaalosade moodustamise kohta (toimiku
  61. köide, lk 81-91), mis hageja seletuse ja kostja kinnituse kohaselt jäi sõlmimata kostja vastuseisu tõttu.
  62. Eelviidatud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et kostja on pikema aja jooksul jätnud täitmata KOS §-st 11 tulenevad korteriomaniku kohustused. Kostjal on korteriomanikuna kohustus hoida oma korteriomandi reaalosa korras ning kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Kostja on muutnud oma korteri jäätmete laoks ning kasutab prügi ladustamiseks kaasomandis olevat koridori. Kostja korterist leviv ebameeldiv hais on ületanud piirid, mida teised kaasomanikud peaksid taluma. Kostja korterist leviv hais on lisaks ülaltoodud tõenditele tõendatud ka kohtule esitatud AL ekspertarvamusega. Kostja on küll menetluse käigus väitnud, et tema korteri seisund ja prügi ladustamine elamu koridorisse on olnud tingitud hageja tegevusest ja seeläbi kostja tervise halvenemisest, kuid kostja ei ole oma seesuguseid väiteid ühegi tõendiga tõendanud. Kostja võimetust kanda oma korteri eest hoolt ja viia prügi välja ei tõenda kostja need tõendid, millest nähtuvad ühekordsed arstide külastused 1995.a, 1999.a ja 1962.a. Kostja tervislikku seisundit ei tõenda kohtule esitatud väljavõtted erialakirjandusest või ajakirjandusest. Kõik kostja väited temal esinevate terviseprobleemide kohta on jäänud paljasõnalisteks. Tunnistaja GP ütlustest nähtub, et kostja on hea tervise juures. Tunnistaja JS ütluste kohaselt on kostja korter analoogilises, kuigi veidi paremas seisus ka enne tulekahju toimumist 2003.a, mil kostja korteris veel vett ega kütet suletud ei olnud. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et kostja ei ole korteriomanikuna käitunud kohusetundlikult ega mõistliku inimese kombel, vaid kostja on ise teadlikult oma korteri viinud sellisesse seisundisse, mis ei võimalda korterit enam tavamõistes elamispinnana kasutada. Kuigi kostjal on õigus vastu hääletada ühistu üldkoosolekul tehtavatele otsustele, nähtub tunnistajate ütlustest ja asjas kogutud teistest tõenditest, et kostja on asunud süstemaatiliselt ilma mõistliku põhjuse olemasoluta takistama mistahes ühistu tegevust, sealhulgas seesugust tegevust, mis on suunatud elamu säilitamiseks hädavajalike remonttööde tegemisele. Kostja korterinaabrid ei ole kohtu hinnangul sunnitud enam seesugust olukorda taluma, seejuures taluma aastaid kestvat prügi ja väljaheidete ladustamist koridori ning kostja korterist levivat lehka, tasudes kõiki kostja korteriga seonduvaid kulusid kostja eest. Samuti nähtub asjas kogutud tõenditest, et kostja korteri aknad on ka talvel poolavatud seisundis, mille tulemusena naaberkorterite temperatuur alaneb.
  63. Kohus ei nõustu kostja väidetega, milliste kohaselt ei peaks kohus käesoleva asja menetlemisel arvestama kostja korteris päästeameti poolt tehtud fotosid ega korteris päästeameti kutsel viibinud tunnistajate ütlusi. Seesugused kostja väited on põhjendamatud. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et kostja korterisse siseneti tõsise ohu kartuses, kuna erakordselt tugeva korterist tuleva leha tõttu kardeti selles laiba olemasolu. Kirjeldatud olukorras oli kostja korteri ukse avamine ja olukorra kontrollimine igati seaduslik tegevus ning kostja ei ole käesolevas menetluses tõendanud vastupidist. Päästeseaduse § 23 lg 1 järgi võib päästeamet siseneda valdaja nõusolekuta tema valduses olevale piiratud või tähistatud kinnisasjale, ehitisse, eluruumi või ruumi, sealhulgas avada uksi, väravaid või kõrvaldada muid takistusi, kui see on vajalik päästetööks, demineerimistööks või päästesündmuse väljaselgitamiseks. Sama seaduse § 24 lg 1 alusel võib päästeamet ilma isiku nõusolekuta teostada isiku valduses oleva ruumi läbivaatust, kui on alust arvata, et ruumis viibib isik, kelle elu ja tervis on ohustatud. Kohtu hinnangul on samas oluline see, et kostja ei ole eitanud tema korteris sellise olukorra valitsemist, nagu nähtub kohtule esitatud fotodest ja tunnistajate ütlustest. Seega on kostja omaks võtnud, et ta on oma korteri muutnud elamiskõlbmatuks jäätmete laoks.
  64. Riigikohus on leidnud, et korteriomandi võõrandamisele sundimine on äärmuslik abinõu, mille kasutamiseks tuleb tuvastada vajalike eelduste olemasolu (RK TKo 22.11.2006.a nr 3-2-1107-06, p 12). Võõrandamise otsuse tegemisel peab kohus otsuses märkima, et korter tuleb 15 võõrandada täitemenetluse korras, andes korteriomanikule mõistliku tähtaja vabatahtlikuks täitmiseks (samas, p 14). Kohus leiab, et käesolevas asjas on tõendamist leidnud need erakorralised asjaolud, mis KOS § 14 alusel võimaldavad kostja suhtes äärmusliku abinõu ehk korteriomandi võõrandamisele sundimise nõude rahuldamist. Kostja eirab süstemaatiliselt ja pahatahtlikult kõiki korteriomaniku kohustusi, on oma korteri muutnud elamiskõlbmatuks, ladustab prügi koridori ning jätab teadlikult ja pikaajaliselt täitmata korteriga seonduvate maksete tasumise kohustuse. Xxx teised elanikud on mitmete aastate jooksul olnud sunnitud tasuma kostjaga seotud võlgnevusi, kannatama prügi ladustamist ja halba lehka koridoris. Kostja korteri antisanitaarne olukord on kaasa toonud naaberkorterite seisundi halvenemise ning võib lõpptulemusena halvendada kogu elamu seisundit tervikuna. Kostja süstemaatiline vastutegutsemine igasugusele ühistu tegevusele on muutnud võimatuks nende hädavajalike toimingute tegemise, mis on vajalik elamu korrashoiuks. Seetõttu kuulub rahuldamisele hageja nõue kohustada kostjat tema korteriomand sundvõõrandama. Kohus samas ei nõustu hageja seisukohaga, et kostja käitumine välistab täielikult igasuguse tähtaja andmise otsuse vabatahtlikuks täitmiseks. Kohus leiab, et kostjale tuleb anda mõistlik võimalus astuda ise vabatahtlikult samme korteri sundvõõrandamiseks 30 päeva jooksul alates otsuse jõustumiseks. Kui kostja otsust vabatahtlikult ei täida, tuleb kostjale kuuluv korteriomand asukohaga Tallinnas, Xxx , nr XXX võõrandada sundenampakkumisel täitemenetluse raames. Kohus märgib, et

§ 445

lg 1 alusel võib kohus otsuses poole taotlusel määrata kindlaks otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva.

  1. Kohus leiab, et kostja vastuhagi varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks hageja vastu tuleb jätta tervikuna rahuldamata. Kohus leiab, et igasuguse kahju hüvitamise nõude rahuldamise eelduseks on põhjusliku seose olemasolu kohustust rikkunud isiku teo ja kannatanul väidetavalt tekkinud kahju vahel. Samuti eeldab kahju hüvitise nõude rahuldamine kannatanu asetamist sellisesse olukorda, milles ta oleks olnud siis, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kostja on käesolevas asjas väitnud, et hageja poolt vee ebaseadusliku väljalülitamise tõttu tekkisid tal täiendavad kulud veele, valmistoidule, paberile ja riietele. Samuti on kostja väitnud, et hageja oleks pidanud tagama kostjale veevarustuse ehitises muul viisil või kinnistul. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole tõendanud talle kahju tekkimist hageja tegevuse tagajärjel. Kostja pole ka tõendanud, et ta oleks kunagi pöördunud hageja poole palvega võimaldada talle vett mujalt elamust ning hageja oleks kostja palvele vastanud eitavalt. Käesolevas asjas on tuvastatud, et juba enne veevarustuse väljalülitamist hageja poolt ei olnud kostjal võimalik oma korteris vett kasutada 2003.a toimunud tulekahju tagajärjel. Kostja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit, mis tõendaks, et ta teostas oma korteris pärast 2003.a tulekahju sanitaartehnilisi töid, mis olid vajalikud vee ja kanalisatsiooni saamiseks. Kostja ise on varasemates tsiviilvaidlustes hagejaga väitnud, et tal puudub kohustus vee kasutamise eest tasuda, sest tal puudub võimalus oma korteris 2003.a tulekahju tõttu vett ja kanalisatsiooni kasutada. Seetõttu puudub alus hüvitada kostja vastuhagi nõuet hageja vastu, kuna kostja vee kasutamise võimatuse tõttu tekkinud kulud ei ole tingitud hageja tegevusest. Kostja ei saanud oma korteris tegelikult kasutada vett ja kanalisatsiooni juba enne seda, kui hageja veevarustuse katkestas. Veevarustuse katkestamine kostja korteris oli tingitud kostja enda väidetest, kuna kostja ei soovinud oma korterisse veemõõtja paigaldamist nimelt seetõttu, et tal puudus enda sõnul vee kasutamise võimalus. Luna 30 veemõõtjate kontrolli aktist 19.04.2004.a (toimiku
  2. köide, lk 223) on näha, et korteris akti koostamise ajal veemõõtjad puudusid. Kütte kasutamine on kostjal tema korteris osaliselt kogu aeg võimalik olnud, kuid kostja korteris vajaliku temperatuuri hoidmist on taas takistanud kostja enda tegevus, kuna kostja on hoidnud oma korteri akna aastaringselt osaliselt avatud seisundis.
  3. Kohtule esitatud tõenditest nähtub ühtlasi, et sooja toitu ei saa kostja oma korteris valmistada ka elektri ja gaasi puudumise tõttu. EE AS kirja kohaselt kostjale 09.02.2004.a (toimiku
  4. kd, lk 414) on katkestatud kostja varustamine elektriga aadressil Xxx võlgnevuse tõttu. AS EG ekirjast 30.12.2010.a (toimiku
  5. köide, lk 224) tuleneb, et kostja korteris on gaas suletud enne 16 1994.a ning maagaasi müügileping antud korteri suhtes puudub. Kohus leiab, et olukorras, kus korteris ei ole vett, kuid on olemas gaas või elekter, on sooja toidu valmistamine mujalt toodud vee abil võimalik. Juhul, kui aga korteris puudub energiaallikas ehk ei ole võimalik millegi abil toitu soendada, ei ole sooja toidu valmistamine võimalik ka mujalt toodud vee abil. Seega ei ole sooja toidu valmistamise võimatus kostja korteris ühelgi viisil seotud hageja tegevusega.
  6. Kohus leiab seega, et pärast hageja poolt kostja korteris veevarustuse ja kütte osalist väljalülitamist kostja olukord sisuliselt ei muutunud. Kuna kostja olukord ei muutunud, puudub alus vee ja küttega varustamise lõpetamise tõttu tekkinud lisakulude ja väidetava mittevaralise kahju hüvitise nõude rahuldamiseks. Ühtlasi peab kohus vajalikuks osundada, et kostjal väidetavalt tekkinud lisakulude nõue on jäänud tõendamata. Kostja poolt on kohtule esitatud osalised koopiad tšekkidest toidu ostmise kohta (toimiku
  7. köide, lk 113), samuti tšekk teki ostmise kohta (toimiku
  8. köide, lk 113), tšekid meeste riiete ning patarei ostmise kohta (toimiku
  9. köide, lk 116), kuid milliseid kostjal väidetavalt tekkinud lisakulusid need tšekid tõendavad ja miks, kostja selgitanud ei ole. Kostja esitas samuti osaliselt kaks tšekki vee ja majapidamispaberi ostmiseks (toimiku
  10. köide, lk 188) koos omapoolsete juurdekirjutustega, kuid millal ja kes on vett ostnud, esitatud tšekist ei nähtu. Lisaks esitas kostja kohtule tšekid kudumislõnga, patareide ja riiete ostmise kohta (toimiku
  11. köide, lk 78). Selgusetuks jääb, kuidas on antud esemete ostmise vajadus olnud tingitud hageja tegevusest. Muid tõendeid kostja temal väidetavalt tekkinud kahju tõendamiseks ei esitanud. Viidatud tšekkidest ei ole võimalik tuvastada, millised lisakulud on kostjal väidetavalt tekkinud nimelt seetõttu, et hageja ei võimaldanud kostjal ajavahemikul 23.08.2004.a kuni 14.03.2006.a vett kasutada. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et kirjeldatud olukorras tekkinud lisakulusid üldse tõendada ei saa või tõendama ei pea. Kohus selgitas kostjale korduvalt menetluse käigus tema tõendamiskoormust. Milliste asjaolude esinemise tõttu tekkis kostjal mittevaraline kahju, ei ole samuti kostja esile toonud ega tõendanud. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et kostja korteris oli juba enne 2003.a tulekahju toimumist ning pärast seda antisanitaarses seisundis ning kostja on teinud asjatuteks kõik kohaliku omavalitsuse pingutused kostja olukorra parandamiseks. Kirjeldatud olukorras on kostja võimalikud kannatused seoses tema elukondlike tingimustega tulenenud kostja enda tegevusest ja mittevaralise kahju nõude rahuldamiseks hageja vastu puudub alus. Ülejäänud kostja poolt kohtule esitatud tõendid (sh kostja avaldusele erinevatele asutustele, ajalehtedes ilmunud artiklid, tõendid arstide külastamise kohta 1995.a, 1999.a ja 1962.a) kohtu hinnangul kostja vastuväiteid ega üleüldiselt vaidlusaluseid asjaolusid käesolevas asjas ei tõenda. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja vastuhagi hageja vastu tuleb tervikuna jätta rahuldamata. 64.

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Vastavalt

§ 174

lõikele 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Samas sätestab

§ 162

lg 4, et kohus võib jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulud väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leiab, et menetluskulud käesolevas asjas tuleb jätta poolte endi kanda, kuna menetluskulude väljamõistmine kostjalt oleks ebamõistlik. 65. Käesolevas asjas on kohus kostjale võimaldanud nii riigi õigusabi kui menetlusabi kasutamise. 18.06.2009.a määrusega anti kostjale riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud, kuna kostja ei olnud võimeline tasuma õigusabi eest ega ole seda kohtu hinnangul võimeline tegema ka tulevikus. Kostja on pensionär, kelle majanduslik olukord menetluse käigus muutunud ei ole. Samuti on kohus kostjale andnud 24.11.2009.a määrusega menetlusabi vastuhagi esitamisel. Kostja majanduslik seisund ei ole kohtule teadaolevalt muutunud, mistõttu oleks kostjalt menetluskulude ja riigi õigusabi tasu väljamõistmine vastavate vahendite puudumise tõttu ebamõistlik. Kostja ei ole töövõimeline isik. 17 66.

§ 190

lg 2 näeb ette, et menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks. Kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja (

§ 190lg 4).

Samas näeb

§ 190

lg 7 ette, et

§ 190

lõigetes 3-6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus leiab eeltoodu alusel, et kostja tuleb täielikult vabastada menetluskulude riigituludesse kandmise kohustusest, kuna kostja majandusliku seisundi tõttu oleks selliste kulude tema kanda jätmine ebamõistlik. Kostja on tööl mittekäiv pensionär, mistõttu ei ole kohtu hinnangul võimalik prognoosida kostja seisundi paremaks muutumist tulevikus. Kostja sissetulekud ei võimalda menetluskulude kandmist.

  1. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 5 näeb ette, et riigi õigusabi andmise otsuses või määruses määratakse muuhulgas kindlaks riigi õigusabi saaja hüvitamiskohustus vastavalt sama seaduse §-le
  2. Riigi õigusabi saaja on kohustatud hüvitama riigi õigusabi kulud, kui tal on kohustus need kulud osaliselt või täielikult hüvitada (RÕS § 16 lg 1). Antud asjas on kohus pidanud võimalikuks anda kostjale riigi õigusabi ilma kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud, mistõttu on kostja vabastatud nimetatud kulude kandmise kohustusest. Anu Uritam Kohtunik 18

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.