← Eesti

2-12-5139/11

2-12-5139 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Fred Fisker Määruse tegemise aeg ja koht 04.veebruar 2013.a. Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-5139 Tsiviilasi IS´i avaldus nõuso

) § 116 lg 2 kohaselt on vanemal kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest. Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju. Varahooldus hõlmab õigust ja kohustust valitseda lapse vara, muu hulgas last esindada (

§ 127

). Perekonnaseaduse (

) § 131 lg 1 kohaselt lapse nimel tehingute tegemiseks peab vanematel olema kohtu nõusolek juhtudel, kui seda käesoleva seaduse § 187 ja § 188 lõike 1 punktide 1-3,5 ja 7-11 kohaselt vajab ka eestkostja.

§ 188

p 2 sätestab, et eestkostja ei või eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta loobuda pärandist, annakust või sundosast ega sõlmida pärandvara jagamise lepingut. Kohtu nõusolekut ei ole vajalik, kui lapse õigus pärandile on tekkinud lapse suhtes esindusõigust omava vanema pärandist loobumise tagajärjel (

§ 131lg 2).

2-12-5139

  1. Käesolevas tsiviilasjas on XXX.a surnud ES´i seadusjärgseks pärijaks tema alaealine laps ES. Avaldaja soovib ES´i nimel ES´i pärandist loobuda, kuna pärandi vastuvõtmine tekitaks alaealisele lapsele liiga suured kohustused korteriomandi laenu näol.
  2. Kohtul tuleb alaealise nimel tehingu tegemiseks nõusoleku andmisel kaaluda, kas tehing, mille tegemiseks nõusolekut taotletakse, on alaealise lapse huvidega kooskõlas. Selleks, et otsustada, kas pärandist loobumine on lapse huvides, kogus kohus andmeid pärandaja ES´i vara ja kohustuste kohta. Kohus on tsiviilasja nr 2-12-5139 raames teinud kindlaks, et ES on XXX.a. surnud ES´i pärandvara pärijaks. Vastavalt pärimisseadusele läheb isiku surma korral pärijatele üle pärandava vara (õigused ja kohustused). Pärandaja ES´i varaks on pensionifondi osakud – 410,152 Swedbank K3 osakut, turuväärtusega 394,74 eurot, sõiduauto Mercedes-Benz 260 hinnangulise väärtusega 1 000 eurot ning korteriomand XXX , Tallinnas. Kinnistusraamtusse IV jakku on kantud Bank DNB A/S Eesti filiaal kasuks hüpoteegid summas 585 000.00 EEK (37 388.31 eurot), 585 000.00 EEK (37 388.31 eurot), 665 000.00 EEK (42 501.25 eurot). Vara hinnanguline väärtus 55 000.00 eurot. Seisuga 11.07.2012.a. Pärandaja ES´i kohustusteks on laenulepingutest tulenevad võlad Bank DNB A/S Eesti filiaal ees. Laenulepingust nr XXX , nõue 67 981.33 eurot (sh põhiosa 67 891.76 eurot ja intressid 89.57 eurot). Seisuga XXX.a. Seoses graafikujärgsete maksete tasumisega kolmanda isiku poolt moodustab põhiosa nõue 18.04.2012.a. seisuga 67 741.91 eurot. Laenulepingust nr XXXkaastaotleja, nõue kokku 9 739.51 eurot (sh laenujääk 9 626.41 eurot, intressid 112.04 eurot ja tasumata viivis 1.06 eurot). Seisuga 18.04.2012.a. Samuti on ES´i kohustuseks kommunaalteenuste võlgnevus XXX KÜ kasuks summas 1321,76 eurot. Kuna kohtutäitur Elin Vilippus´e poolt esitatud ES´i pärandvara ja kohustuste nimekirja kohaselt olid ES´i kohustused Bank DNB A/S Eesti filiaal ja KÜ XXX ees kokku 78 803,18 euro ulatuses, mis läheksid üle pärandi vastuvõtmise korral üle pärijatele ning need ületavad tema vara väärtus, siis ei ole pärandi vastuvõtmine alaealise ES´i huvides. Seega on põhjendatud anda avaldajale nõusoleku lapse ES´i nimel pärandist loobumiseks.
  3. Kohus leiab, et IS´i avaldus tuleb rahuldada ning talle tuleb anda nõusolek alaealise lapse ES´i kui tema seaduslikule esindajale ES´i pärandvarast loobumiseks. Menetluskulud
  4. TsMS § 173 lg 1 tulenevalt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluses avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluses avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Vastavalt TsMS § 172 lg 1 kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 172 lg-te 1 ja 3 koosmõjus jätab kohus eestkostetava esindaja tasu Eesti Vabariigi kanda ja ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. 2-12-5139 /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.