Obsah (11)

§ 8§ 142§ 145§ 116§ 195§ 367§ 115§ 127§ 128§ 101§ 113

2-11-913 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse tegemise aeg ja koht 18. juuni 2012 kell 15.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-1

§ 8lg 1, § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 113 lg 1, § 162, § 397 lg 1.

1. Kuna liisinguvõtja ega kostja ei tasunud hagejale lepingujärgseid makseid nõuetekohaselt vaatamata hageja korduvatele meeldetuletustele ning hageja poolt antud täiendavale tähtajale, siis ütles hageja 26.10.2009 vastavalt lepingu üldtingimuste punktile 10.
2. lepingu üles ennetähtaegselt ja nõudis liisinguvõtjalt sõiduki viivitamatut tagastamist (tl 20). Vaatamata hageja püüdele saada kostjalt võlgnevus ja sõiduk kätte kohtuväliselt, ei andnud see soovitud tulemust, mistõttu volitas hageja 08.10.2010 OÜ Incure Inkasso Agentuuri hageja nimel kostjalt sõidukit tagastama ja rahalist kohustus sisse nõudma. Liisinguvõtja ega kostja ei tasunud võlgnevust ka OÜ-le Incure Inkasso Agentuur vaatamata nõudele (tl 22-23).
3. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga võlgnes kostja hagejale kokku 23 839,75 eurot (373 010,96 krooni), mis koosneb sõiduki jääkväärtusest summas 19 903,97 eurot (311 429,46 krooni), maksegraafiku alusel tasumata kuumaksetest summas 1200,96 eurot (18 790,98 krooni) ja tasumata kindlustusmaksetest summas 2734,84 eurot (42 790,98 krooni), millelt hageja palub välja mõista viivise summas 8 000 eurot seisuga 8 000 eurot (tl 24). Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista kahju summas 1 573,42 eurot, mis tekkis asjaolus, et hageja oli võlgnevuse sissenõudmiseks sunnitud pöörduma OÜ Incure Inkasso Agentuur poole (tl 25).
4. Tulenevalt kostja vastusest märgib hageja, et hageja on sõlminud kasutusrendilepingu MOÜga ja käenduslepingu kostjaga, seega on hagejal nõuded solidaarselt kostjate vastu. Tulenevalt lepingu üldtingimuste punktist 3.2 vara kolmandate isikute kasutusse andmise korral jääb liisinguandja ees vastutavaks liisinguvõtja. Kolmanda isiku ja liisinguvõtja vaheline rendileping ei tee kolmandat isikut liisinguvõtja ja liisinguandja vahel sõlmitud kasutusrendilepingu pooleks ega kohustatud isikuks. Liisinguvõtja on rikkunud kasutusrendilepingu üldtingimuste p 3.
5. Liisinguvõtja tunnistab, et on rendilepingu sõlminud kolmanda isikuga, ilma liisinguandja nõusolekuta ja andnud lepingu eseme kolmanda isiku valdusesse. Kohustus liisingumakseid teha tulenevalt kasutusrendilepingust oli ikkagi liisinguvõtjal.
6. Hageja ei pea võimalikuks viivist vähenda ja ei pea kostja taotlust põhjendatuks. Kostja ei ole eelnevalt näidanud valmidust kompromissiks või antud nõude refinantseerimiseks. Samuti juhib hageja kostja tähelepanu asjaolule, et hageja on juba vähendanud viivised 29 108,33 eurolt 8 000 eurole.
7. Hageja on esitanud kahju tekkimist tõendava dokumendi, mis ei ole käsitletav õigusabikuluna vaid sisaldab endas eelkõige kohtuvälist menetlust ehk sõiduki otsimisteenust ja võimalusel selle tagastamist. Antud juhul kahjuks ei õnnestunud hageja esindajal sõidukit tagastada. Tegemist on 2 2-11-913 kuluga, mis oli hagejal tekkinud juba ennem hagi esitamist tulenevalt kostjapoolsest kohustuste mittetäitmisest, mistõttu ei saa tegu olla TsMS sätestatud menetluskuludena, vaid tegemist on kahjuna.
8. 14.11.2011 toimus kohtutäitur Elin Vilippus poolt algatatud täitemenetlus kostja suhtes Xxx, Tallinn enampakkumine ja kinnistu võõrandati ning kostja avalduse alusel kanti saadud tulemist raha hageja arveldusarvele võla katteks (tl 99), mistõttu on kostja tasunud võlgnevuse summas 23 647,30 eurot, mistõttu võlgneb kostja hagejale põhivõlgnevuse 192,45 eurot, viivise 8 000 eurot ja kahju 1 573,42 eurot. Kostja vastuväited
9. Kostja palub jätta hagi rahuldamata kahju nõude ja viiviste osas.
10. Kostja märgib, et liisinguvõtja andis rendilepingu alusel sõiduauto BMW X5 3.0 reg.nr xxx kasutamise õiguse RG’ile, kellele liisinguvõtja andis üle auto dokumendid ja võtmed. Antud asjaolust oli tegelikkuses teadlik ka hageja ning aktsepteeris olukorda kus kasutajaks ja maksete tegelikuks tasujaks oli RG. RG tasus hagejale otse kõiki liisingumakseid ja kindlustusmakseid ning tekkinud probleemidest ning tasumata liising- ja kindlustusmaksetest sai kostja MOÜ juhatuse liikmena teada alles 2010 märtsikuus. Peale selgituse saamiseks pöördumist RG’i poole andis viimane kostjale teada, et auto on Saksamaal varastatud ning RG ei kavatse edaspidi liisingmakseid ja kindlustusmakseid tasuda. Kuna läbirääkimised RG’iga kahjude hüvitamiseks tulemusi ei andnud, siis esitas kostja 08.12.2010 Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuurile kuriteoteate auto varastamise kohta.
11. Kostja on seisukohal, et tasumisele kuuluv viivis on ebamõistlikult suur, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit, siis on võimalik nõuda viivise vähendamist mõistliku suuruseni. Käesoleval juhul on hageja esitanud viiviste nõude summas 8 000 eurot, kuid arvestades kõiki asjaolusid kogumis ja kostja majanduslikku olukorda palub kostjal kohtul vähendada viiviseid selliselt, et maksmisele kuulub põhinõudelt seaduses sätestatud viivisemäär ehk käesoleval ajal 9% kalendriaastas.
12. Kostja ei nõustu kahjunõudega summas 1573,42 eurot, kuna sisuliselt tegemist ettemaksuga õigusabiteenuse eest, mis ei ole käsitletav hageja kahjuna. Kahju tõendamata. Kohtukulude hüvitamise põhimõtted on TsMS-is sätestatud eraldi menetlusena ning kulude põhjendatuse või mittepõhjendatuse üle otsustatakse peale kohtuotsuse jõustumist selleks ettenähtud korras. Kohtu põhjendused
13. Kohus, ära kuulanud poolte esindajad, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt alljärgnevatel põhjendustel.
14. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
15. Võlaõigusseadus (edaspidi

) § 361 sätestab, et liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. 20.09.2007 sõlmisid hageja ja MOÜ (likvideerimisel) (edaspidi liisinguvõtja) kasutusrendilepingu nr xxx (tl 9-14), mille alusel omandas hageja liisinguvõtja ülesandel ja huvides sõiduauto BMW X5 3,0 160kw, (edaspidi nimetatud sõiduk) hinnaga 43 459,92 eurot 3 2-11-913 (680 000 krooni) koos käibemaksuga (tl 17) ning andis sõiduki MOÜ kasutusse, kes kohustus tasuma hagejale sõiduki kasutamise eest makseid vastavalt maksegraafikule (tl 15-16). 17.

§ 142

lg 1-3 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käendusega võib tagada ka tingimuslikku kohustust. Tulevast kohustust võib käendada üksnes juhul, kui kohustus on piisavalt määratletav. Käendus võib olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega.

§ 145

lg 1 ja 2 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. 20.09.2007 sõlmisid hageja ja kostja käenduslepingu nr XXX, millega kostja kohustus hageja ees solidaarselt koos liisinguvõtjaga vastutama lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmise eest maksimumsumma 39 548,53 eurot (618 800 krooni) (tl 19). Asjaolu, et sõiduk on antud kolmanda isiku kasutusse, ei vabasta käendajat kohustuste täitmisest, seega vastutab kostja liisingulepingust tulenevate kohustuste eest. 18.

§ 116

lg 6 alusel, kui oluliselt rikutakse kestvuslepingut, võib kahjustatud lepingupool selle vastavalt käesoleva seaduse §-s 196 sätestatule üles öelda.

§ 195

lg 1 järgi lepingupool ütleb lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Vastavalt kasutusrendilepingu üldtingimuste punktile 10.1.3 liisinguandjal on õigus käesolev leping üles öelda ennetähtaegselt ning etteteatamiseta, kui liisinguvõtja jätab maksetähtpäeval tasumata või ei tasu täielikult ja koheselt rendi- või muud lepingust tulenevat makset ning ei suuda võlgnevust kustutada neljateist kalendripäeva jooksul. Puudub vaidlus, et liisinguvõtja ei täitnud oma lepingust võetud kohustusi nõuetekohaselt, mistõttu oli hageja õigustatud lepingu ennetähtaegselt lõpetama. Leping on ennetähtaegselt lõpetatud 26.10.2009 (tl 20). Asjaolu, et sõiduk anti kolmanda isiku kasutusse, kes kohustus tasuma ka tasud vastavalt maksegraafikule ja, et sõiduk väidetavalt varastati, millist asjaolu ei ole kohtule tõendatud, ei ole aluseks jätta oma kohustused täitmata, mistõttu on leping üles öeldud õigustatult. 19. Vastavalt

§ 195

lg 2, kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. On tuvastatud, et leping öeldi üles 26.10.

1. Seega oli kuni selle ajani liisinguvõtja kohustuseks tasuda kasutusrendilepingu alusel maksegraafiku järgi makseid täies ulatuses. Hagiavalduse seisuga võlgnes kostja hagejale põhivõlgnevuse 23 839,75 eurot (tl 24). Puudub vaidlus, et kohtutäitur on müünud enampakkumisel kostjale kuuluva kinnistu asukohaga XXX, Tallinn, millest saadust 23 647,30 eurot tasuti hagejale võlgnevuse katteks (tl 99), seega on põhivõlgnevus 192,45 eurot. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et sõiduk on varastatud, samas puudub vaidlus, et sõidukit ei ole hagejale tagastatud, seega leiab kohus, et põhinõue on põhjendatud ja kuulub kostjalt väljamõistmisele summas 192,45 eurot.
2. Vastavalt

§ 367

lg-le 4 peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud.

§ 115

lg 1 alusel, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.

§ 127

lg 1 alusel kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles 4 2-11-913 ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

§ 127

lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).

§ 128

lg 3 järgi otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Eeltoodud sätete alusel hagi rahuldamise eelduseks on see, et kostja on kohustust rikkunud, hagejal tekkinud kahju, mille suurus on kindlaks määratud ja kostja käitumises ja kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos. Eeltoodud eelduste tõendamiskoormis lasub hagejal. Hageja on seisukohal, et kostja on tekitanud hagejale lepingu ennetähtaegse lõpetamisega kahju summas 1 573,42 eurot (tl 25), kuna hagejal tuli sõiduki tagasisaamiseks ja võlgnevuse sissenõudmiseks pöörduda OÜ Incure Inkasso Agentuur poole (tl 22-23). Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, mida OÜ Incure Inkasso Agentuur on teinud kohtuväliselt, seega on tõendamata kahju sisu ja suurus. Tõendamata on, et kahju on põhjustatud kostja poolt ning, et hageja on reaalselt kahju kandnud st arve OÜ-le Incure Inkasso Agentuur tasunud. Tuginedes eeltoodule asub kohus seisukohale, et juhul kui hagejale on põhjustatud kahju, siis ei ole hageja tõendanud, et selle on põhjustanud kostja, mistõttu tuleb kahju nõue jätta rahuldamata. 21. Hageja nõuab ka kohustuse täitmisega viivitamise eest viivist vastavalt

§ 101

lg 1 p 6 ja

§ 113lg 1.

Lepingus on pooled kokku leppinud lepingujärgses viivises 0,3% päevas (tl 9). Hageja palub kostjalt välja mõista viivise 8 000 eurot seisuga 11.01.

1. Kohus leiab, et viivisenõue on põhjendamata. Hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid, et hageja on teavitanud kostjat lepingu lõpetamisest, seega ei olnud kostjale teada kohustuste rikkumine, mistõttu ei saanud kostja ka arvestada viivisenõudega. Kostjat on teavitatud võlgnevusest alles 13.10.2010, millal kostja alustas koheselt läbirääkimisi hagejaga. Lisaks on kostja menetluse kestel tasunud enamuse võlgnevusest, seega leiab kohus, et arvestades kohustust ja asjaolu, et kostja on vabatahtlikult enamuse võlgnevusest tasunud, tuleb viivisenõue jätta rahuldamata. Menetluskulud
2. Kooskõlas TsMS §-ga 163 lg 1 jätab kohus kostja kanda 90% hageja menetluskulud ja ülejäänud hageja menetluskulud jätab kohus hageja enda kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on menetlusosalisel õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maire Lukk Kohtunik 5