2-11-13311/25

HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-11-13311 Otsuse kuupäev 27.juuni 2012 Kohtunik Koidula Laurisaar Kohtuasi METOÜ hagi G AB vastu võla nõudes 37 708,28 eurot Hagihind Hageja: METOÜ (registrikood XXX, XXX); Hageja lepinguline esindaja Igor S , XXX); Menetlusosalised ja nende esindajad Kostja: I G AB (endine ärinimi F AB, registrikood XXX, XXX); Kostja lepinguline esindaja: J Lehter (Jurex Õigusbüroo OÜ, Tartu mnt 18, 10115 Tallinn, e-post: jelena@jurex.ee) Asja läbivaatamise kuupäev 05.juuni 2012 Istungil osalenud isikud Hageja esindaja Igor S ja kostja esindaja J Lehter Resolutsioon Jätta METOÜ hagi I rahuldamata. G AB (endine ärinimi F AB) vastu võla ja viiviste nõudes Menetluskulud jätta täies ulatuses hageja METOÜ kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja haginõue. FEOÜ tellis kostja I G AB (endine ärinimi FAB) käsundi alusel hagejalt elektroonilised komponendid ning esitatud tellimuste alusel tarnis hageja kostjale tellitud kauba. Kõigi tarnete sihtkohaks oli kostja käsundi alusel FEOÜ asukoht Tallinnas. Kauba üleandmise ja riisiko ülemineku kohaks ning omandiõiguse ülemineku kohaks oli kokku lepitud Eesti Vabariik. Poolte kokkuleppe kohaselt teostas hageja perioodil 14.05.-22.09.2009 kokku 14 tarnet summas 37 708,28 eurot. Vaatamata sellele, et kaup oli vastu võetud, ei ole kostja käesoleva ajani kauba eest tasunud. Tulenevalt eeltoodust palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlg 37 708,28 krooni ja viivis 4 377,73 eurot. Kostja arvamus. Kostja hagi ei tunnista. Kostja ei ole mitte kunagi volitanud FEOÜ-d ega füüsilisi isikuid N I ja J K tellima või vastu võtma hagejalt mis tahes kaupa ega teha hagejaga mistahes muid tehinguid. Vaatamata kostja firmablanketi väidetavale kasutamisele, ei olnud hageja eksimuses selle kohta, kes on kauba tegelik tellija. Just FEOÜ oli isik, kes esitas hagejale kirjalikud kaubatellimused, võttis hagejalt kauba vastu ja sai arved tarnitud kauba eest. Hageja ise esitas arved Eesti äriühingule FEOÜ. Kohtu järeldused. Kohus, kuulanud ära tunnistajad PN ja NI ütlused ning võtnud arvesse dokumentaalsed tõendid leiab, et hagi ei kuulu rahuldamisele. asjas esitatud VÕS § 8 lg 1 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 lg 1 järgi sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Seega leping sõlmitakse vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. Kauba tellimused hagejale on esitatud elektronposti teel ja kaup on tellimuses märgitud aadressil kätte toimetatud. Seega pole vaidlust müügisuhte üle. Vaidlus on müügilepingu pooles, kellega hageja lepingu sõlmis. Tuginedes tunnistaja ütlustele ja hageja juhatuse liikme vande all antud seletusele ning teistele dokumentaalsetele tõenditele, loeb kohus tõendatuks, et METOÜ-l oli lepinguline suhe FE OÜga, mitte kostjaga. Tellimus hagejale on esitatud FAB blanketil, mille on koostanud NI. Tunnistaja NI ütluse kohaselt oli FE OÜ-l ühine andmepaas FAB-ga ning seetõttu väljastati tellimus F blanketil, kuna arvutiprogrammis ei olnud võimalik muudatusi teha. Tema, kui FE OÜ töötaja, sisestas tellimuse blanketil komponentide nimetused, hinnad ja kuupäevad. Hageja juhatuse liige PN kinnitas, et äriühing tegi koostööd FE OÜ-ga, kuid kuna tellimused olid esitatud FE OÜ osaniku F AB blanketil, siis temal ei jäänud sellist muljet, et tegemist on Eesti firmaga. Nii tunnistaja kui hageja juhatuse liikme seletuse kohaselt oli müügisuhte kontaktisikuks MS, kes oli FE OÜ töötaja. Kauba eest tasus FE OÜ, mida kinnitas nii tunnistaja kui hageja juhatuse liige. Seda tõendab ka hageja poolt FE OÜ-le esitatud arved. PN väitis, et MS lubas arved tasuda siis, kui neile raha Rootsist laekub. See aga ei tähenda, et kauba eest tasus kostja. Tunnistaja ütluse kohaselt FE OÜ töötles hagejalt saadud komponendid kas pooltoodeteks või valmistoodeteks ning tarnis seejärel edasi FAB-le. Seega tuli kostjal saadud pooltoodete või valmistoodete eest tasuda FE OÜ-le. 2 FE OÜ tegevdirektori MS 13.02.2009 ja 25.03.2009 e-kirjad PN kajastavad FE OÜ võlgnevuse kustutamise võimalusi eeldusel, et F ühineb Rootsi firmaga EDC. Ainuüksi see, et METOÜ juhataja PS oli kutsutud FAB-s toimunud koosolekule (t.lk 179-180, 187), ei tõenda, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud leping elektronkomponentide ostmiseks. Asjaolu, et hageja tarnis kauba ja esitas arved FE OÜ-le, mitte FAB-le ning suhtles lepingu täitmise osas FE OÜ töötajatega, tõendab, et hageja pidi aru saama millise äriühinguga on tal lepingulised suhted. Hageja viide käsundile on alusetu. Selle kohta, et FAB ja FE OÜ vahel oleks olnud käsundussuhe ei ole millegagi tõendatud. Eelnevast tulenevalt järeldab kohus, et METOÜ-l olid lepingulised suhted FE OÜ-ga, mitte I G AB-ga (endise ärinimega FAB), mistõttu tuleb hageja nõue kostja vastu jätta rahuldamata. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Koidula Laurisaar kohtunik 3