3-08-1034/137

3-08-1034 KOHTUOTSU S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märts 2012 Pärnu kohtumaja Haldusasja number 3-08-1034 Haldusasi OÜ Katusetark kaebus, milles kaebaja taotleb: - tühistada Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse 08.02.2008 maksuotsus nr 12-5/60; - välja mõista vastustajalt kaebaja poolt kantud menetluskulud Asja läbivaatamise kuupäev
2. märts 2012 Menetlusosalised Kaebaja OÜ Katusetark esindaja juhatuse liige T. V ja H. P Vastustaja Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse esindaja Margo Karu RESOLUTSIOON Jätta rahuldamata OÜ Katusetark kaebus haldusasjas nr 3-
3. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest
4. märtsil
5. 1 3-08-1034 ASJAOLUD 08.02.
6. a Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse maksuotsusega nr 12-5/60 kohustati OÜ-t Katusetark tasuma käibemaksu 233 692 krooni ja tulumaksu 451 416 krooni. 26.05.2008 esitas OÜ Katusetark halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada
7. veebruari
8. a maksuotsus nr 12-5/
9. 29.
11. a Tallinna Halduskohtu otsusega rahuldati OÜ Katusetark kaebus. 26.06.2009 esitas maksuhaldur halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. 04.05.
12. a Tallinna Ringkonnakohtu otsusega jäeti LMTK apellatsioonkaebus rahuldamata ning halduskohtu otsus muutmata. 24.01.2011 Riigikohtu halduskolleegiumi otsusega tühistati Tallinna Halduskohtu
13. mai
14. a otsus ja Tallinna Ringkonnakohtu
15. mai
16. a otsus haldusasjas nr 3-08-1034 ning saadeti asi uueks läbivaatamiseks Tallinna Halduskohtule. 15.03.2011 täpsustas kaebaja kaebust (II kd tl 48-51). 31.03.2011 esitas vastustaja seisukohad kaebuse väidete osas (tl 59-60). 16.09.2011 toimus asjas kohtuistung (tl 78-86). 30.01.2012 esitas kaebaja täiendavad seisukohad seoses kohtu poolt kogutud tõenditega (tl 137-142). 30.01.2012 esitas vastustaja seisukohad seoses täiendavalt kogutud tõenditega (tl 145). 08.02.2012 esitas kaebaja seisukohad vastustaja väidetele (tl 148-149). 29.02.2012 määrusega otsustati kaebus lahendada kirjalikus menetluses (tl 151-152). 02.03.2012 esitas kaebaja asjas menetluskulusid tõendavad dokumendid (tl 155-163). 06.03.2012 esitas vastustaja täiendavad seisukohad haldusasjas (tl 165-166). 13.03.2012 esitas kaebaja seisukohad vastustaja seisukohtade suhtes (tl 169-171). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja hinnangul on maksuhaldur otsuse tegemisel tuginenud meelevaldsetele oletustele ning jätnud tähelepanuta kõik maksuhalduri versiooni mittekinnitavad tõendid. Maksuotsuse tekst ei sisalda ainsatki viidet tõenditele, millest nähtuks, et OÜ PC Kontor omandiõiguse puudumine temale ülekantud rahasummale. Müügitehingu toimumist kinnitavad asjas kogutud tõendid. Kaebajal puudus igasugune vajadus ja huvi alles hoida või saadava kauba kohta ise saatelehti koostada. OÜ Katusetark on seisukohal, et soetas heauskse ettevõtjana ehitusmaterjale müüjalt, kelle isik on kindlaks tehtud, kes oli käibemaksukohustuslane ja kellele tasuti pangaülekandega pärast kauba üleandmist ning seega oli põhjendatud sisendkäibemaksu maksustatavalt käibelt maha arvamine. OÜ PC Kontor esindaja isikusamasuse tuvastamata jätmine ei tohiks olla täiendava käibe- ja tulumaksu määramise põhjuseks. Asjas ei olnud kahtlust OÜ PC Kontor esindaja isikus. Müügikokkulepped sõlmis, saatelehed ja arved koostas ning väljastas, samuti sai kauba üleandmisel raha R. M. Isikusamasuse tuvastamata jätmine on hõlpsasti kõrvaldatav nõutava koopia tegemisega tagantjärele. Riigikohus on oma otsuses 3-3-1-21-04 selgitanud, et müüja isiku tuvastamata jätmine juhtudel, kui kauba eest tasutakse pangaülekandega, ei ole oluline asjaolu käibemaksu määramise seisukohalt. Kaebaja hinnangul on ebaõige maksuhalduri järeldus, mille kohaselt OÜ Katusetark lepingupartneri poolt tehingu oma raamatupidamises mittekajastamist või müüdud materjali soetamise kohta dokumentaalsete tõendite puudumist või selle kohta 2 3-08-1034 ebausutavate selgituste andmine muudab kaebaja maksukohustust. Kui ostja on käitunud heauskselt, siis puudub alus piirata ostja õigust arvata maha käibemaksu. Kaebaja ei nõustu järeldusega, et OÜ-l PC Kontor katusematerjale Eestisse tarniva AS-iga Maleko lepingulise suhte puudumine tõendaks asjaolu, et ettevõte polegi avaldajale ehitusmaterjale müünud. OÜ-l Katusetark puudusid vähimadki võimalused ja põhjus kontrollida talle müüdud ehitusmaterjalid soetamise allikaid ja hinda. Riigikohus oma otsuses 3-3-1-21-04 selgitas, et ei saa pidada õigeks järeldust, et ostjal tuleks kontrollida müüja käitumise õiguspärasust, sest see oleks ostja suhtes ebamõistlikult koormav ja poleks alati võimalik. Asjaolu, e t OÜ-l Katusetark puuduvad saatelehed ei tõenda, et kaupa pole tegelikult soetatud. OÜ Katusetark raamatupidamise kohaselt soetati ehitusmaterjal OÜlt PC Kontor. T. V ja M. M kinnitavad ehitusmaterjali ehitusobjektidele jõudmist, saatelehtede olemasolu ja neile allkirjade andmist. R. M kinnitab OÜ-le Katusetark ehitusmaterjali müümist ja väljasaatmist ning arvete koostamist ja saatmist. OÜ PC Kontor raamatupidamine ei kajasta OÜ-le Katusetark materjali müümist seetõttu, et R. Mi kinnitusel poleks tal jätkunud raha maksude tasumiseks. OÜ Katusetark pöördumisel OÜ PC Kontor juhataja poole leiti saatelehed ja kaebaja lisas need vaidele, kuid maksuhaldur ei pidanud neid usaldusväärseiks. Maksuhaldur, jättes R. Milt saatelehed küsimata, ei järginud uurimispõhimõtet. Asjaolust, et T. V fotodelt R. Mi ära ei tundnud, ei saa järeldada, et nimetatud isik ei ole Pärnus käinud ega arveid ehitusmaterjalide eest tasumiseks OÜ Katusetark postkasti pannud. Mitteäratundmist võisid põhjustada mitmed asjaolud: foto vähene sarnasus tegeliku välimusega, halb nägudemälu vms. Kaebaja ei nõustu maksuhalduri seisukohaga, mille kohaselt ei ole OÜ PC Kontor ülekantud raha omanik seetõttu, et R. M selle pangast sularahas välja võttis ja kellelegi kindlaks tegemata isikule edastas. OÜ Katusetark raamatupidamisandmete kohaselt maksti OÜ-le PC Kontor temalt ostetud ehitusmaterjalide eest; pangadokumendid kinnitavad raha ülekandmist ja OÜ PC Kontor kontole jõudmist; T. V ja M M kinnitavad ehitusmaterjalide objektidele jõudmist; R. M kinnitab OÜ-le Katusetark müüdud ehitusmaterjali soetamist, väljasaatmist, arvete koostamist ja saatmist ning raha pangast väljavõtmist ja OÜ PC Kontor palkade maksmiseks kulutamist. Vastustaja esitatud kaebust ei tunnista kaebust. Maksuotsuses on selgelt välja toodud, millistele tõenditele ja millisele õiguslikule alusele on maksuhaldur maksuotsuse tegemisel toetunud. Käibemaksukohustuse puhul on oluline tehingu teise poole tuvastamine, sest kui müüja ei ole käibemaksukohustuslane, siis puudub ostjal õigus sisendkäibemaksu maha arvamiseks. Ostja ei pidanud teadma, et tehingu teiseks pooleks ei ole arvetel näidatud isik vaid juhul, kui talle ei oleks sellele viitavad asjaolud selgunud ka siis, kui ta tehingu teostamisel käituks äris nõutava hoolsusega. Nõutav hoolsus võib tähendada samalaadsete tehingute puhul äris tavapärast hoolsust kui ka väljapoole maksuõigust jäävast õigusaktist teatud tehingu liigi suhtes tulenevate nõuete täitmist. Selline nõutava hoolsuse järgimise tõendamise koormis lasub sisendkäibemaksu maha arvata soovival ostjal. Käesolevas asjas ongi olulise tähendusega, kas OÜ Katusetark poolt sisendkäibemaksu mahaarvamiseks esitatud arvetel näidatud tehingud OÜ-ga PC Kontor leidsid tegelikkuses aset ja kas OÜ Katusetark on täitnud äris tavapärast hoolsust tehingute teostamisel eespoolmainitud äriühinguga. Vastustaja leiab, et Maksuotsuse p-des 1.1-1.2 kajastatud tõendite pinnalt on ainuvõimalik järeldada, et reaalseid tehinguid kaebaja ja OÜ PC Kontor vahel ei toimunud ning OÜ PC Kontor rekvisiitidega arveid on kaebaja poolt kasutatud eesmärgil luua sisendkäibemaksuga mahaarvamiseks näiliselt korrektne alus. 3 3-08-1034 Olukorras, kus maksuhaldur on menetluse käigus jõudnud järeldusele, et tehingud raamatupidamisdokumentidel näidatud isikute vahel ei ole reaalselt toimunud ning arved ei vasta seetõttu seaduses esitatud nõuetele, läheb tõendamiskoormus vastupidise seisukoha tõendamiseks üle maksumaksjale. Taolise kahtluse korral ei ole oluline, et arve on nõuetekohaselt vormistatud. Kui maksuhaldur maksuotsuses oma kahtlusi nõuetekohaselt põhjendas, siis üksnes arve esitamine ei tõenda teenuse või kauba tegelikku müümist ja saamist, nagu ka arve alusel raha maksmine, kui puuduvad muud tõendid tehingute tegelikust toimumisest. Kaebajal ei ole peale arvete esitada ühtegi dokumentaalset tõendit (kokkuleppeid, lepinguid, üleandmise-vastuvõtmise akte vms), mis kinnitaksid tehingute toimumist. Kauba olemasolu kinnitatakse ainult juhatuse liikme ütlustega. Maksuhaldur on seisukohal, et kuna OÜ-s Katusetark olevad OÜ PC Kontor rekvisiitidega arved ei saabunud koos kaubaga ja neil puuduvad kauba kättesaamise kohta märked, siis peavad olema raamatupidamise dokumentide juures ka kauba saatelehed, mis tõendaksid kauba kättesaamist. OÜ Katusetark ei ole järginud oma raamatupidamises MKS § 57 sätteid, mille järgi peab saama ülevaate mõistliku aja jooksul tehingute toimumisest ning maksustamise seisukohast tähendust omavatest asjaoludest. OÜ Katusetark raamatupidamine ei võimalda saada ülevaadet millisele objektile, millise hinnaga ta mingi koguse materjali on tellinud. Kuna kaebaja ei ole korrektset raamatupidamis- ja laoarvestust pidanud, siis on tema enda risk, kui ta ei suuda tõendada kauba olemasolu või tehingute seotust oma majandustegevusega. Maksuhaldur märgib veel seda, et samal ajal kui väidetavalt osteti katusekattematerjali OÜ-lt PC Kontor, osteti samu materjale kallimalt kaupade maaletoojalt AS-lt Maleko. Analüüsides vaidele lisatud OÜ-lt PC Kontor väidetavalt saadud dokumentide koopiaid – kauba üleandmiste/vastuvõtmiste kinnituskirju ning OÜ Katusetark 22.08.2006 tellimiskirja, ei pea maksuhaldur neid usaldusväärseteks. Varasema menetluse käigus ei rääkinud T. V kordagi sellest, et väidetavate tehingupartnerite vahel oleks vormistatud mingisuguseid kirjalikke dokumente. 26.10.2006 antud seletuses ütleb ta, et olid ainult arved ning kinnitab et ei tea, millega kaup kohale toimetati, kuna ei viibinud objektil. Samas on Ometi kahele vaidele lisatud üleandmise aktil T. Vi allkiri. 07.12.2007 seletuses väidab T. V, tellimused esitati telefoni teel. Tehingupartner selgus alles hiljem, arvete esitamisel. Vaidele lisatud kiri kannab varasemat kuupäeva kui esimene arve. Arvetel ja vastuvõtmise-üleandmise aktidel märgitud kaubanimetused ja kogused ei lange kokku. Arvete järgi sai OÜ Katusetark OÜ-lt PC Kontor rullmaterjali Uniflex EKP 4, 6 ja HKS 4,6, siis tellinud oli üleandmis/vastuvõtmisaktide järgi rullmaterjali Uniflex 4,5; Uniflexi 3,
17. Kivivilla kogused erinevad arvetel ja üleandmis/vastuvõtmisaktidel kordades, olles arvetel suuremad. Seetõttu ei ole vastustajale esitatud täiendavatest dokumentidest võimalik üheselt järeldada, et kaebaja on OÜ-lt PC Kontor kaupu saanud ning seetõttu ei saa neid arvesse võtta. Vastuolusid sisaldavad T. Vi poolt antud seletused, samuti on vastuolus tema ja R. Mi ütlused. OÜ Katusetark juhatuse liige ei suutnud maksumenetluse käigus selgitada, kuidas oli OÜ PC Kontor tehingutes korraldatud materjali tellimine ja saamine ning kuidas ja kelle vahel liikus informatsioon kauba kohaletoimetamise ja aadresside kohta. R. M OÜ-st PC Kontor seletas enne kontrolli alustamist maksuhaldurile ainult, et ta on lukksepa õpilane, firma käive on väike ning hiljem teatas, et tema ettevõte ei tegutse juba kaks aastat ning ta on haige inimene. R. M tunnistas, et ta koostas oma arvutis arved ja kirjutas nendele alla, kuid ei maininud muid dokumente, mida ta oleks teinud seoses OÜ Katusetark tehingutega. Eeltoodust järeldub, R. M ei tea OÜ PC Kontor tehingutest, olenemata sellest, et tema allkirjastas arveid ja võttis pangaarvetelt raha välja. 4 3-08-1034 KOHTU PÕHJENDUSED Maksuotsuse kohaselt ei ole OÜ Katusetark kaupa soetanud OÜ-lt PC Kontor ning puudub alus käibemaksuseaduse § 29 lg 1, § 31 lg 1 ja § 37 lg 7 alusel sisendkäibemaksu mahaarvamiseks. Kuna arvetel näidatud kaupu ei ole soetatud OÜ-lt PC Kontor, on arvete alusel tehtud väljamaksed tulumaksuseaduse § 51 lg 2 p 3 mõistes ilma vastava algdokumendita tehtud väljamaksed ja kuuluvad TuMS § 51 lg 1 alusel maksustamisele tulumaksuga. Maksuotsuses on maksuhaldur jõudnud järeldusele, et kaebaja raamatupidamises puuduvad igasugused tõendid vaidlusaluse kauba kättesaamise ja ettevõtluses kasutamise kohta ning maksuhalduri hinnangul lasub kaebajal kohustus tõendada kauba olemasolu. Kaebaja raamatupidamises puuduvad igasugused dokumendid kauba kättesaamise ja ettevõtluses kasutamise kohta (tl 19). Kontrollitaval ajavahemikul on kaebaja OÜ PC Kontor rekvisiitidega arvete alusel soetanud erinevaid katusematerjale ja kogusummas on äriühingu pangakontole kantud 1 531 982.20 krooni. Maksumenetluses on kaebaja tehingute toimumise tõendamiseks esitanud kokku 8 OÜ PC Kontor rekvisiitidega arvet, muid dokumente vaidlusaluste tehingute kohta kaebaja esitanud ei ole. Ostetud kaubad kanti kulusse ostudokumendi alusel. Objektide lõikes materjalikulude kohta arvestust peetud ei ole (tl 14). Kaebaja väidetel tõendavad tehingupoolte esindajad tehingute toimumist. Maksumenetluses on andnud seletused kaebaja juhatuse liige T. V ja OÜ PC Kontor juhatuse liige R. M. T. V´i maksumenetluses antud ütluste kohaselt helistas talle üks tundmatu meesterahvas ja pakkus tehingut. Kuna hiljem oli arvete peale märgitud R. M´i nimi, siis ta arvas, et nimetatud isik oli helistaja, kuigi ta pole selles kindel. Kauba tellimise ja kohale toimetamise osas T. V seletust anda ei osanud. Järgmistel kordadel helistas T. V ise OÜ-le PC Kontor. Kirjalikke lepinguid kauba ostu korral ei sõlmitud. Arvete eest tasus, kuna talle tundus, et on arvetel näidatud kauba kätte saanud. T. V´i kinnitusel kohtus ta OÜ PC Kontor esindajaga, kuid ta ei tea kinnitada, et tegu oli R. M´iga, sest ei tuvastanud isikut. Juhatuse liige ei välista, et kauba kohta väljastati ka saatelehed. Raamatupidajale ei ole juhatuse liige kunagi ühtegi saatelehte andnud. Objektidele materjali kulu osas deklaratsiooni ei anta, vaid teatatakse, milline materjal tuuakse. Materjali kasutamist ei ole võimalik kindlaks teha, kuna selle kohta eraldi arvestus puudub. Arved saabuvad postkasti, siis T. V´i lauale ning seejärel raamatupidajale (tl 22, 25, 25 pöördel). Eeltoodud seletusest saab järeldada, et kaebaja juhatuse liige ei tuvastanud tehingute sõlmimisel OÜ PC Kontor esindaja isikut, vaid tugines esindaja isiku osas arvetel märgitud nimele ning oli selletõttu arvamusel, et end äriühingu esindajaks nimetanud isik on R. M. Kauba kättesaamise asjaolude osas ei tea juhatuse liige midagi selgitada ning arved tasus tunde järgi. Kohtuistungil antud seletuses T. V kinnitas, et teab tehingute toimumisest, kuna osales ise materjalide vastuvõtmisel, mis saabusid OÜ-st PC Kontor ning on allkirjastanud saatelehti, kandis saadud kauba eest raha üle ning selgitas materjalide vastuvõtmise asjaolusid. Samuti kinnitas T. V kohtuistungil, et kontrollis isiklikult ja on lasknud teistel kontrollida kauba kogust, mille eest maksti. Kaup loeti üle, koguseid kontrolliti hiljem ja kontrollitud koguste 5 3-08-1034 põhjal allkirjastati saatedokumendid. Kui ise kohal ei olnud, siis kontrollis telefoni teel kauba kogust ning täpsustas etiketi andmed. Saatelehed viskas hiljem prügikasti või hävitati hiljem (tl 148, 149 pöördel, 150). Kohtuistungil antud seletustest saab järelda, et T. V ei tuvastanud küll tehingu poole isikusamasust tehingu sõlmimisel, kuid kontrollis isiklikult või laskis teistel töötajatel kontrollida kauba kogust, mille eest maksti. Samuti teadis T. V anda kohtuistungil seletusi nii kauba vastuvõtmise, kauba andmete kontrollimise, saatelehtede vormistamise kohta ning kinnitas tehingute toimumist. Lähtudes eeltoodust on T. V´i poolt kohtuistungil antud seletused vastuolus tema poolt maksumenetluses antud seletustega vaidlusaluste tehingute oluliste asjaolude osas ning seetõttu ei saa T. V´i poolt antud ütlusi lugeda nimetatud tehingute toimumist kinnitavaks tõendiks. Maksumenetluses esitati T. V´ile tuvastamiseks erinevate isikute (sh R. M´i foto), kuid kaebaja ei tundnud ära vaidlusaluse tehingu poole esindajat (tl 60). T. V tuvastas OÜ PC Kontor esindaja kohtuistungil (tl 148). Maksukontroll viidi läbi ajavahemikul jaanuar kuni detsember
18. Seletused on T. V andnud 26.10.2007 ja 07.12.2007 (tl 13). Kohus nõustub kaebajaga, et juhatuse liige ei pruukinud vaidlusaluste tehingute sõlmimisest möödunud ajavahemiku tõttu enam ära tunda OÜ PC Kontor esindajat, kuid ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et juhatuse liige oskas samas oma maksumenetluses antud seletustes nimetatud isikut kirjeldada. Seega oli T. V´il OÜ PC Kontor esindaja kohta isikukirjeldust andes ettekujutus nimetatud isikust olemas. Oma maksumenetluses antud seletuses ei ole T. V viidanud fotode kehvale kvaliteedile, oma kehvale meeldejäämise võimele, mälu mittekäepärasusele vms. Kohtuistungil T. V kinnitas, et foto sarnaneb mingil määral R. M´ile (tl 148). Arvestades seda, et kaebaja juhatuse liige ei tuvastanud tehingute sõlmimisel OÜ PC Kontor esindaja isikut ning tundis äriühingu esindaja ära alles kohtuistungil, kuigi maksumenetluses esitati nimetatud isiku foto talle äratundmiseks, seavad eelpool kirjeldatud asjaolud kahtluse alla R. M´i osalemise vaidlusalustes tehingutes äriühingu esindajana. T. V oma 26.10.2007 antud seletuses kinnitab, et tehingute kohta OÜ PC Kontor on olemas ainult arved, mingeid saatelehti pole olnud ja seega ei ole neid ka säilitatud (tl 25). 07.12.2007 seletuses T. V ei välista, et kauba kohta väljastati ka saatelehed. Eelnevas seletuses märkis, et saatelehti ei ole, kuna arvas, et on need ära visanud (tl 22). Kohtuistungil antud seletuses kinnitas T. V, et kaup loeti üle, koguseid kontrolliti hiljem ja kontrollitud koguste põhjal allkirjastati saatedokumendid (tl 148). Maksumenetluses esitas kaebaja vastuväited kontrollaktile, kus ei nõustunud maksuhalduri poolt tehingute osas tehtud järeldustega ega pidanud õigeks kontrollakti p 6 kokkuvõtet äriühingu maksukohustuse suurendamiseks. Vastuväidetes puudub viide maksuhaldurile täiendavate dokumentide esitamise kohta (tl 49). Maksuotsuse kohaselt ei esitanud kaebaja maksumenetluses täiendavaid dokumente, mis oleks aluseks kontrollaktis toodud järelduste muutmiseks. Seega vaatamata asjaolule, et saatelehtede esitamise vajadusele juhiti tähelepanu nii seletuste võtmisel kui ka kontrollaktis ning hiljemalt kontrollakti saamisel pidi kaebaja aru saama vajadusest esitada täiendavalt tehingu toimumist kinnitavaid tõendeid, ei esitanud kaebaja ühtegi tõendit oma vastuväidete tõendamiseks, vaid selgitas, et tal ei ole õnnestunud saatelehti leida (tl 49). Kaebaja lisas alles maksuotsusele vaide esitamisel väidetavalt OÜ-lt PC Kontor saadud saatelehtede koopiad ning kaupade tellimuskirja (tl 42-44, 45-49).R. M on kohtumenetluses 6 3-08-1034 17.03.2009 esitanud saatelehed, mis esitaja kinnitusel koostati tehingute kohta kaebajaga (tl 123, 124-131). Arvestades asjaolu, et kaebaja kinnitusel oli OÜ PC Kontor puhul tegemist tema tehingupartneriga, jääb arusaamatuks, mis takistas kaebajat pöörduda juba maksumenetluses oma tehingupartneri poole nimetatud saatelehtede saamiseks. Kohus nõustub maksuhalduriga, et eelpool kirjeldatud asjaolud seavad kahtluse vaidele lisatud ning kohtule esitatud dokumentide usaldusväärsuse. Kaebaja ei ole kohtumenetluses usutavalt selgitanud, millistel põhjustel ei lange arvetel ja vastuvõtmise-üleandmise aktidel märgitud kauba kogused ja nimetused omavahel kokku. Arvestades eelpool tuvastatud vastuolusid kaebaja juhatuse liikme seletustes saatelehtede vormistamise osas ning kinnitusi, et kirjalikke tellimusi ei vormistatud, ei ole kaebaja kohtu hinnangul kõrvaldanud mõistlikku kahtlust, et eelpool nimetatud dokumendid on koostatud tagantjärgi. Seetõttu ei saa esitatud saatelehtede koopiad ning kaupade tellimuskirja lugeda tõendiks käesolevas asjas. Maksumenetluses on andnud seletuse OÜ PC Kontor juhatuse liige R. M. OÜ PC Kontor juhatuse liige oma seletustes kinnitab, et äriühingu nimel on tegutsenud ainult tema. 28.11.2007 antud seletuse kohaselt ei mäleta R. M tehingute tegemist kaebajaga, kaebajaga esmase kontakti võtmise asjaolusid ega äriühingu esindamist tehingutes kaebajaga. Samas võtab R. M õigeks kaebajale arvete koostamise ja allkirjastamise (tl 72). Seletuse kohaselt edastas ta arved posti teel. Arvetel näidatud kaubad ostis Tallinnast ehitusmaterjalide poest. Summasid deklareerinud ei ole. Raha tuli tema kontole, võttis raha välja ja maksis töötajatele, ise teenis iga arve pealt 1-2% arve summast. Kauba vedamiseks otsis vedajad ning maksis transpordi teenuste eest (tl 72 pöördel). Maksumenetluses 22.01.2007 antud seletuses märgib R. M, et osaühing asub garaaźiboksis ja tegeleb autoremondiga. R. M on lukksepa õpilane ning iga päev tööl ei käi. Tehtud töö eest makstakse talle raha. Firma omanikuks sai augustis
19. Töö tegemiseks kasutatakse vanu töövahendeid, uusi masinaid ei ole, firmas töötajaid ei ole (tl 70). Eeltoodust saab järeldada, et OÜ PC Kontor tegeles autoremondiga. T nimeline isik pakkus tunnistajale ehituskaupa müügiks. R. M tegutses äriühingu nimel, kuid ei mäleta tehingute sooritamist kaebajaga, samas võtab õigeks kaebajale arvete koostamise ning selgitab, et arvetel märgitud kaubad ostis ehitusmaterjalide poodidest. Saadud summadest maksis töötajatele. Kohtumenetluses on R. M üle kuulatud tunnistajana 14.05.2009 toimunud kohtuistungil, kus kinnitas, et on näinud T. V´i, kuid ei mäleta temaga äri ajamist. Ise kaupa ei vedanud. T nimeline isiku pakkus poole hinnaga kaupa oma laost, tema viis nad T. V´iga kokku. T toimetas kauba kohale, tõi saatelehed, mille alusel tunnistaja arved tegi. Tunnistaja kinnitas kohtuistungil, et T on juhututtav, ei tea tema perekonna nime ega tea temast midagi. Tunnistaja ütluste kohaselt tõi T saatelehed tunnistajale, millest osa andis T ja osa kohtule ning kinnitas, et 13.03.2009 edastatud saatelehed andis talle T (tl 153, 153 pöördel). T. V oma maksumenetluses antud seletustes T nimelisele isikule ei viita, kuigi R. M oma ütlustes on korduvalt kinnitanud, et viis nimetatud isikud omavahel kokku. Ülekantud rahasummad võttis pangast välja ja andis Tle, teenis summa pealt 2 % (tl 153). Eeltoodust saab järeldada, et T tegeles kauba hankimise ja kättetoimetamisega, tunnistaja koostas Tlt saadud andmete alusel üksnes arveid. Tunnistaja andis panka laekunud summad Tle ning teenis 1-2 % arvetel märgitud summade pealt, millest omakorda võib järeldada, et OÜ PC Kontor kaudu liikusid üksnes rahasummad ning reaalselt äriühing arvetel kajastatud majandustehinguid ei teinud. R. M kuulati tunnistajana kohtumenetluses üle ka kirjalikult (II kd tl 122-125, 131-132). Kirjalikult antud ütlustes tunnistaja ei kinnita T. V´ile T nimelise isiku andmete andmist. 7 3-08-1034 Tunnistaja ei tea ega mäleta, kas T tegutses mõne ettevõtte nimel ega mäleta T kohta mingeid andmeid. Tunnistaja oma kirjalike ütluste kohaselt teab täpselt, et ei koostanud ega võltsinud alusetuid arveid vaidlusaluste tehingute osas; samas ei mäleta/ei tea kauba omadusi ega seda, kuidas toimus kauba arvestus, transportimine ja üleandmine; ei tea midagi öelda isiku osas, kellelt saadud andmete alusel koostas vaidlusaluste tehingute kohta arved ning kelle kätte toimus kauba eest tasumine. Lähtudes eeltoodust on R. M andnud asjas erinevaid ning vastuolulisi ütlusi vaidlusaluste tehingute kohta. Kohtu hinnangul ei tõenda R. Mi poolt maksumenetluses ja kohtumenetluses antud ütlused seda, et OÜ PC Kontor müüs kaebajale väljastatud arvetel märgitud kaubad. R. M´i ütlustest saab järeldada, et ta ei tegelenud kauba hankimisega (ei ostnud ehitusmaterjali ja ega müünud seda edasi). R. M koostas oma ütluste kohaselt kaebajale arveid, kauba hankimise osas tegi vajalikud toimingud ning andmed arve koostamiseks esitas T. R. M´i erinevatest ütlustest saab järeldada, et teda kas ei huvitanud või ta ei mäleta kust kaup saadi. Maksumenetluses antud ütlustes tunnistaja märkis, et soetas kaubad erinevatest ehitusmaterjalide poodidest, hiljem antud ütluste kohaselt tõi kaubad T nimeline isik. Tunnistaja ei tea ega mäleta millise äriühingu esindaja oli T ega tea tema isikuandmeid. Seega ei tea tunnistaja OÜ PC Kontor esindajana anda ütlusi äriühingu poolt väidetavalt edasimüüdud kauba soetamise kohta. Samuti ei huvitanud teda kauba saatedokumendid ega kauba kogused ning ta ei teadnud kuhu ja millal tuli kaup toimetada, seetõttu ei saanud ta ka viibida kauba vastuvõtmise/üleandmise juures ega saa sellisel juhul kinnitada kauba kohta koostatud dokumentidele kantud andmete õigsust ning dokumentide ehtsust. Arved kaebajale koostas tunnistaja oma ütluste kohaselt T poolt esitatud andmete alusel ning raha, mis tuli tema kontole võttis välja ja andis Tle, maksumenetluses esitatud variandi puhul maksis töölistele (sel juhul jääb arusaamatuks, millise raha eest äriühing väidetavalt edasimüüdavat kaupa soetas). Tunnistaja teenis arve summa pealt 1-2%. Seega ei olnud tunnistaja poolt saadav kasum seotud äriühingu tegevusega kauba soetamisel ja edasimüümisel/või vahendamisel, vaid olenes tunnistaja poolt arvele märgitud rahasummast. Arvestades R. M´i valikulist mälu seletuste ja ütluste andmisel ühe ja sama ajavahemiku ning tehingute asjaolude kohta, samuti eelpool käsitletud seletuste omavahelist vastuolu, tunnistaja ütluste kohaselt talle pandud diagnoosi ning tunnistaja kinnitust, et ta ei mäleta asju, mis toimusid nädal tagasi, praktiliselt ei mäleta asju, mis juhtus 3 aastat tagasi, vaid ta võib-olla oletab midagi, ei saa nimetatud isiku ütlusi lugeda usaldusväärseteks tõenditeks, mis kinnitaksid vaidlusaluste tehingute toimumist (tl 153). T. V´i seletuse kohaselt võttis kaupa vastu ka töödejuhataja M M (tl 149). M M maksumenetluses antud seletuses kinnitab, et võtab vastu ja kontrollib üle objektidele toodud materjalide kogused. Dokumentidega puutub kokku ainult niipalju, et allkirjastab vahel saatelehti, kui objektidele tuuakse materjale. Vaatab kaupa vastuvõttes ainult koguseid, kas paberile märgitud kogused ühtivad kohale toodud kogusega. Kõik dokumendid lähevad juhataja T. V´i kätte, tunnistaja käes on olnud arved ainult juhul, kui juhataja lubab midagi väikestes kogustes osta. Kaupa ostetakse põhiliselt konkreetse objekti vajadustest lähtudes, mingit ladu M M´a teada kaebajal ei ole. Arvestust materjalide kohta objektide lõikes seletuse andja ei pea. M M oma seletuses kinnitab, et on kuulnud OÜ PC Kontor´i nime, sellise äriühingu nimelised saatelehed on tema käest läbikäinud, kuid millisele objektile äriühing kauba tõi, ei oska öelda. Hinnad olid saatelehtedel üsna soodsad. Saatelehtedele andis ta allkirja kauba kättesaamise kohta, ühe saatelehe eksemplari andis kauba toonud autojuhile, teise T. V´ile (tl 68). 8 3-08-1034 M M jäi tunnistajana kohtuistungil maksumenetluses antud seletuse juurde (tl 155, 155 pöördel). Lisaks andis ütlusi selle kohta, et OÜ PC Kontor esindajat enne istungit näinud ei ole ning arvetega ei tegelenud. M Ma ütluste kohaselt ei tegelnud ta tehingute sõlmimisega ega saa seetõttu oma ütlustega kinnitada kaebaja väited tehingute sõlmimise asjaolude ja tehingut sõlminud isikute osas. Tunnistaja ütluste kohaselt võttis ta vastu kaupa OÜ PC Kontor nimel vormistatud saatelehtede alusel ning edastas peale kauba vastuvõtmist saatelehed T. V´ile. Kuid arvestades seda, et T. V´i ütlused saatelehtede olemasolu kohta on omavahel vastuolus ning maksumenetluses ei ole saatelehti esitatud, ei tõenda tunnistaja ütlused vaidlusaluste tehingute toimumist. Vastustaja leiab, et OÜ PC Kontor ei ole OÜ-le Katusetark tarninud toodet nimetusega AKL
20. Vastustaja hinnangul ei teadnud kaebaja juhatuse liige, milliseid ehitusmaterjale ta väidetavalt OÜ-lt PC Kontor tellis. T. V ja M M andsid kohtuistungil erinevaid ütlusi selle kohta, millises mõõdus olid AKL 200 pakendid. T. V ütles, et AKL pakenditel on mõõdud ruutmeetrites, M M, et kuupmeetrites. T. V tellis oma seletuse kohaselt kivivilla AKL
21. Samas kinnitas töödejuhataja M M, et AKL 200 tähendab kõvavillaplaati (tl 168). AS Paroc 16.06.2009 saadetud vastuse kohaselt on AKL 200 nimelise toote näol tegemist katuse aluskihi plaadiga, mille nimetus muutus seoses EU-sse astumisega ROS30, kus arv 30 näitab plaadi koormustaluvust.
22. aastal oli kasutusel tootenimetus ROS 30, kuid mitteametlikult kasutati ka nimetust AKL. Tegemist on jäiga katuse alusplaadiga, mida tarnitakse mõõtudes 1200*1800 erineva paksusega 50-180 mm. Pakendit meeter*kaks*kaks ei ole esinenud, pakendi mõõtmed on 1,2*1,8*2,35 või 1,2*1,8*2,45 (I kd tl 223). Teet V´i kohtuistungil antud ütluste kohaselt on AKL soojustisoleeriv vill, tellis katusevilla. 200 näitab villa paksust, tegemist on aluskatuse plaadiga. T. V seletuse kohaselt on suurema villa paki mõõtmed umbes meeter*kaks*kaks. Pakendi peal on kogus ruutmeetrites (tl 150). M M´a kohtuistungil antud ütluste kohaselt tähendab AKL kõvavillaplaati, katusekatte plaati. M M kohtuistungil antud ütluste kohaselt on pakenditel peal kuupmeetrid (tl 155 pöördel). Kohtule esitatud ROS 30 pakendil on teave toote kohta, mille kohaselt on arvestatud pakendis asuvat kaupa m2-s ning kauba nimeks on katuseplaat mõõtmetega 1200*
23. Plaadi paksus on 100 mm ning neid on pakis 22 tk (II kd tl 71). Tootel asuv teave kinnitab T. V´i ütluseid selle kohta, et pakendi peal on plaadi kogus välja toodud ruutmeetrites. Arvestades seda, et maaletooja poolt on toodud täpsed mõõtmed pakendi kohta, ei saa T. V´i poolt kohtuistungil välja toodud ligikaudseid suurema villa paki mõõtmeid lugeda valeks, kuna tegemist oli paki suuruse osas antud üldistusega, mida kinnitab tunnistaja poolt mõõtmete kohta hinnangu andmisel sõna „umbes“ kasutamine. Asjas esitatud tõendite kohaselt puudub AS-l Paroc toode nimetusega AKL 200 või ROS 30 200, kuid esitatud tõendite alusel saab väita, et ehitajate poolt on AKL 200 kindel tähendus: lamekatuseplaadid kihi kogupaksusega 200 mm (tl 53, 112). AS Paroc 26.01.2011 vastuse kohaselt tarniti aastatel 2005, 2006 katusesoojustust AKL 200 (ROS 30). Nimetatud soojustus koosneb kahest kivivillaplaadist 1200*1800*100mm (tl 53). Seega oli
24. aastal võimalik tellida AKL 200 nimetusega toodet. Kaebaja väidetel on koormust taluva villa AKL 200 ehk ROS 30 puhul tegemist teiste villadega võrreldes jäiga, kuid üldiselt ehitusmaterjalide mõistes pehme ja painduva ehitusmaterjaliga. Esitatud väidete ja tõendite kohaselt on lamekatuse plaadid valmistatud kivivillast. Tegemist ei ole pehme rull või plaatvillaga (II kd tl 53, 71, 112, 113), mis üldteadaolevalt on mõeldud kasutamiseks soojuse-,heli- ja kuumuse isolatsioonina ehitiste mittekoormatud konstruktsioonides (välisseintes, pööningutes ja põrandates), kuna lisaks eelpool kirjeldatud 9 3-08-1034 omadustele peab lamekatuseplaat taluma koormust (toote koormustaluvust näitab toote tunnusena märgitud 30, mis tähendab koormustalust kPA, II kd tl 112, 113), mille tõttu tuleb kohtu hinnangul asuda seisukohale, et tegemist on jäiga tulekindla kivivillaplaadiga, mida ei ole võimalik rullida nagu tavalist soojustusvilla ja millel puudub rullvillale omane pehmus ning mida on võimalik pakendada pakkidena. Samas arvestades seda, et kivivill on kiudkonstruktsiooniline materjal, on see teatud ulatuses painduv materjal. Arvestades lamekatuse plaatide erinevaid mõõtmeid, paksust, pakendi sisu ( II kd tl 113) oli/on lamekatuseplaate võimalik katuse soojustamiseks kasutada erinevates mõõtmetes ja paksustes, vastavalt soovitud soojustuse paksusele. Seega on õige kaebaja väide selle kohta, et katuse soojustamiseks 200 mm paksuse soojustusega, on võimalik kasutada erinevate paksustega plaate, mida on võimalik paigutada kihiti soovitud paksusega soojustuse saamiseks. OÜ PC Kontor rekvisiitidega arvete kohaselt on kaebaja ostnud villaplaati, bituumenrullmaterjali ja villa, mis on vajalikud katuse ehitamisel. Maksuotsuse kohaselt seab vaidlusaluste tehingute toimumise kahtluse alla vaidlusaluse kauba soodsam hind võrreldes sama kauba maaletooja hindadega (tl 16, 19). Arvestades seda, et iseseisvat toodet nimetusega AKL 200 ei ole olemas ning asjaolu, et erinevate mõõtmetega katuseplaatidel on erinevad hinnad, milles on võimalik veenduda tutvudes üldkättesaadavate katuseplaatide maaletooja hindadega, nõustub kohus maksuhalduri väidetega, et raamatupidamise dokumentide alusel peab olema võimalik kontrollida, milliste tunnustega ning milliste hindadega plaate nimetuse all AKL 200 soetati. Hinnates asjas kogutud tõendeid kogumis ei ole kaebaja suutnud tõendada vaidlusaluste tehingute tegelikku teist poolt. Seega tuleb tegelikuks kaupade müüjaks pidada tundmatut kolmandat isikut, kelle puhul ei saa eeldada, et ta on käibemaksukohustuslane. Kohtupraktika kohaselt puudub taolisel juhul alus piirata ostjal sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust, kui ostja on käitunud heauskselt. Kaebaja hinnangul on ta käitunud heauskselt ning maksuhaldur ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis viitaks kaebaja pahausksele käitumisele. Käibemaksukohustuslasest ostja on tegutsenud heas usus, kui ta eeldas, et arvel kauba müüjana/teenuse osutajana märgitud isik on ka tegelik kauba müüja/teenuse osutaja. Maksuotsuses ei tuginetud kaebaja pahausksuse tuvastamisel üksnes asjaolule, et kaebaja jättis väidetavalt kaupa müünud äriühingu esindaja tuvastamata, vaid hinnati maksumenetluses tuvastatud asjaolusid ja kogutud tõendeid kogumis. Maksumenetluses on tuvastatud, OÜ PC Kontor ei ole deklareerinud summasid, mis kaebaja raamatupidamises on kajastatud vaidlusalustel arvetel. Laekunud rahasummad võttis R. M pangaarvelt viivituseta sularahas välja. Maksuhalduri kahtlus, et OÜ PC Kontor ei saanud olla kaebaja tehingupartner, on tuvastatud kaebaja suhtes läbiviidud maksumenetluses. Hinnates asjas tuvastatud asjaolusid seoses kauba hankimisega, kauba vastuvõtmisega, kauba kohta koostatud dokumentidega teadis kaebaja, et OÜ PC Kontor arvetel kirjeldatud kaupa ei hankinud. Tulenevalt eelpool kirjeldatud olukorrast on ümberlükatud kaebaja väiteid enda heauskse käitumise kohta. Tulumaksuseaduse § 32 lg 1 alusel võib maksumaksja ettevõtlustulust maha arvata kõik maksustamisperioodi jooksul maksumaksja poolt tehtud dokumentaalselt tõendatud ettevõtlusega seotud kulud. 10 3-08-1034 Seega saab ettevõtlustulust maha arvata ainult dokumentaalselt tõendatud kulusid ning tulumaksuga maksustatakse kõik sellised väljamaksed, mille kohta maksumaksjal on raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. Riigikohus on selgitanud, et tulumaksuarvestuses kehtivad lihtsamad tõendamisnõuded kui käibemaksuarvestuses. Nii pole hoolsusnõuete täitmine seoses müüja isiku tuvastamisega tulumaksu osas oluline, sest müüja isik ei ole ostja tulumaksukohustuse kindlakstegemisel oluline (vt Riigikohtu halduskolleegiumi
25. juuni
26. a otsuse asjas nr 3-3-1-34-06 p 15). Samas peab kohtupraktika kohaselt tulumaksuarvestuses kuludokument võimaldama tuvastada majandustehingu toimumise näidatud poolte vahel. Mittenõuetekohase kuludokumendi alusel tehtud väljamaksega on tegemist näiteks siis, kui tasutakse sularaha tundmatule füüsilisele isikule või kui pangaülekandega tasutud summa puhul ei ole võimalik tuvastada, mille eest ja kellele maksti (vt Riigikohtu 02.10.2003 otsuse asjas nr 3-3-1-59-03 pi 11). Käesoleval juhul tasuti vaidlusaluses tehingus märgitud summad pangaülekandega kaebaja poolt OÜ-le PC Kontor. Kaebajalt laekunud raha on OÜ PC Kontor pangaarvelt välja võetud sularahas kas raha laekumise päeval või sellele järgneval päeval (tl 14). Tulenevalt eelpool tuvastatud asjaoludest ei ole olnud käesoleval juhul võimalik kindlaks teha, kelle poolt vaidlusalused kaubad tegelikult hangiti ning seetõttu ei ole selge, kellele ja milliste materjalide eest ülekantud summad maksti. Seega ei võimalda OÜ PC Kontor nimel koostatud arved tuvastada majandustehingu toimumist arvetel näidatud poolte vahel ning seetõttu on põhjendatud kaebaja poolt deklareeritud kulude vähendamine OÜ PC Kontor arvetel märgitud summades. Tulenevalt eeltoodust, hinnates asjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses ei tuvastanud kohus selliseid vormi- ja menetlusnõuete rikkumisi, mis võisid mõjutada asja otsustamist. Seega on kaebus põhjendamata ja rahuldamisele ei kuulu. Kaebaja taotleb asjas kantud menetluskulude hüvitamist. Vastustaja vastavat taotlust esitanud ei ole. Kuna kaebus rahuldamisele ei kuulu jäävad kaebaja menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Annika Vendik Kohtunik 11