KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Lilianne Aasma ja Ruth Plaks Määruse tegemise aeg ja koht 21. juuni 2012, Tallinn Haldusasja number 3-12-330 H

§ 1361lg 4). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskus (Lä

MTK) esitas 16.02.2012 Tallinna Halduskohtule maksukorralduse seaduse (

) § 1361 lg 1 alusel taotluse anda luba Hemnes OÜ-le kuuluva LHV Panga arvelduskonto nr 771000807642 arestimiseks. 3-12-330 LäMTK kontrollis 28.12.2011 korralduse nr 12.2-3/5269-1 alusel Hemnes OÜ käibemaksu ja tulumaksu arvestamise ja tasumise õigsust

1. aasta novembrikuu osas. Hemnes OÜ deklareeris
2. aasta novembrikuu käibedeklaratsioonil 20% määraga maksustatavat käivet 177 652,99 eurot, käibemaksu 35 530,60 eurot, sisendkäibemaksu 35 288,26 eurot, tasumisele kuuluvat käibemaksu 242,34 eurot. Hemnes OÜ juhatuse liikme E L poolt kontrollimiseks esitatud dokumentidest selgub, et alates 17.11.2011 tegeles Hemnes OÜ kulla ostuga Reto Capital OÜ-lt (ei ole maksuhaldurile kättesaadav) ja müügiga Tavid AS-le. Reto Capital OÜlt soetatud kulla päritolu tõendavatel Regandel Grupp OÜ aktidel on kaubaks märgitud kullakangid, kuid Hemnes OÜ müügidokumentidel on kajastatud romukulla müük. Regandel Grupp OÜ juhatuse liige T S on kulla ostu ja müüki eitanud. Hemnes OÜ on Reto Capital OÜ arvete alusel kajastanud novembri 2011 käibedeklaratsioonil sisendkäibemaksu 35 288,26 eurot. E. L on 11.11.2011 andnud Hemnes OÜ-le laenu 25 000 eurot kuni 11.12.2011, mida ei ole praeguseni tagasi saanud. Hemnes OÜ-le laenu andmiseks võttis E. L laenu eraisikult. Tavid AS vastusest ja esitatud dokumentidest selgub, et E. L on märkinud tehingus kasutatud vara päritoluks osade tehingute puhul mitte Reto Capital OÜ, vaid Mesi & Mesi OÜ, ning osade tehingute puhul laenu andjaks mitte eraisiku, vaid Mesi & Mesi OÜ. Maksuhaldur on kulla päritolu ja dokumentidel esinevate vastuolude väljaselgitamiseks pöördunud kolmandate isikute poole, kuid tehingutega seotud asjaolud ei ole seni selgunud. Hemnes OÜ omab LHV Pangas kontot nr 771000807642, millel on rahalisi vahendeid 34 273,54 eurot, kuid arvelduskontole on rahapesu andmebüroo poolt kehtestatud käsutamise piirang. Kuna maksuhalduril ei ole õnnestunud kontakteeruda Reto Capital OÜ-ga ning kulla päritolu tõendavad dokumendid ei ole usaldusväärsed, siis puuduvad tõendid, et tehingud on arvetel näidatud osapoolte vahel reaalselt aset leidnud. Kontrolli tulemusena Hemnes OÜ-le maksuotsusega määratava võimaliku rahalise nõude suurus kokku on 105 832,95 eurot. Maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et pärast äriühingule kohustuse määramist ei pruugi maksukohustuslane olla võimeline maksuotsusega juurdemääratavat maksusummat tasuma. Hemnes OÜ-le kuuluva pangakonto arestimine on vajalik ja põhjendatud. Hemnes OÜ oli käibemaksukohustuslane 17.10.2011–29.01.2012 ning ta on käibemaksukohustuslaste registrist 20.01.2012 otsusega nr 1524 KMS § 22 lg 31 alusel välja arvatud. Kinnistusraamatu ja liiklusregistri andmetel ei oma Hemnes OÜ kinnisvara ega mootorsõidukeid, samuti puudub Hemnes OÜ juhatuse liikmel E. Lul registervara. Seega puudub Hemnes OÜ-l vara, mille arvelt võiks maksuhalduri potentsiaalne rahaline nõue olla tulevikus tagatud. Nimetatud toiminguga ei piirata äriühingu majandustegevust, kuna E. L on teises maksumenetluses maksuhaldurile 27.12.2011 selgitanud, et tal ei ole Hemnes OÜ-ga mingeid plaane ja müüb arvatavasti firma maha, sest konto on rahapesu andmebüroo poolt arestitud, mistõttu on äritegevus häiritud. LäMTK esitas 17.02.2012 selgituse, mille kohaselt võtab rahapesu andmebüroo lähiajal maha nende poolt kehtestatud arvelduskonto käsutamise piirangu ja juhul, kui kohus rahuldab taotluse, saab maksuhaldur koostöös rahapesu andmebürooga tagada nõude kontol oleva summa osas.
3. Tallinna Halduskohus rahuldas 17.02.2012 määrusega LäMTK taotluse ja andis loa arestida Hemnes OÜ-le kuuluv LHV Panga arvelduskonto nr
4. Taotlus vastab seaduses kehtestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud. Taotluse kohaselt on kontrolli tulemusena Hemnes OÜ-le maksuotsusega määratava võimaliku rahalise nõude suurus 105 832,95 eurot. Hemnes OÜ ei ole esitanud raamatupidamisarvestust ning tehingute toimumise kinnituseks esitatud dokumendid ei ole usaldusväärsed neil esinevate vastuolude tõttu. Maksukohustuslane ei ole täitnud kaasaaitamiskohustust ning maksuhalduril on 2

§-s 56 sätestatud kaasaaitamiskohustust ega ühelgi viisil takistanud maksumenetluse läbiviimist, vaid teeb maksuhalduriga igakülgset ja täielikku koostööd. Määruses ei ole märgitud summat, mille ulatuses Hemnes OÜ pangakontole aresti seadmist lubati. Hemnes OÜ-le maksukohustuse tekkimise alused on ebaselged, sest puudub nii kontrollakt kui ka selle alusel koostatav maksuotsus, mis võiks olla täiendava maksusumma määramise põhjendatuse hindamise aluseks. Maksuhaldur väitis taotluses, et Regandel Grupp OÜ juhatuse liige T. S andis ütlusi, milles eitas kulla müüki Reto Capital OÜ-le, kuid T. S ei ole maksuhaldurile mingeid kirjalikke ütlusi ja seletusi andnud. Telefoni teel antud ütlus ei ole tõendiks maksumenetluses. Maksuhaldur on seletusi küsinud Regandel Grupp OÜ endiselt juhatuse liikmelt T S, kes kutsuti juhatusest 14.11.2011 tagasi. Maksuhalduri käsutuses on ka T. Se allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise akt, mis käsitleb kulla üleandmist isikule, kellelt kaebaja omakorda kulda ostis. Seega on maksuhalduri põhjendused vastuolulised ja tõendamata. Pangakonto arestimine ei ole

§ 130

lg-s 1 sätestatud alustel lubatud, sest puudub vastav volitusnorm, mis võimaldaks pangakontole aresti seadmist. Kontole aresti seadmine ei ole käsitatav varalistele õigustele sissenõude pööramisena, mistõttu on kohus andnud loa toiminguks, mida seadus ei võimalda. Määruskaebuse esitaja ei ole rahaliste vahendite arestimise tõttu võimeline jätkama oma majandustegevust ning see on täielikult seiskunud, milline olukord on lubamatu situatsioonis, kus maksukontroll on alles algstaadiumis. 5. Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskus palub kirjalikus vastuses jätta määruskaebus rahuldamata ning halduskohtu määrus muutmata. Hemnes OÜ on käibemaksukohustuslaste registrist 20.01.2012 otsusega nr 1524 välja arvatud, kuna ta ei tegelenud ettevõtlusega. Ka on juhatuse liige kinnitanud äriühingu tegevuse osas igasuguste plaanide puudumist ja äriühingu müümise kavatsust. Seega ei saa äriühingu pangakontol 3

§ 130

ja § 1361 lg 1 eesmärk on vältida olukorda, kus isikult ei ole võimalik maksu sisse nõuda. Maksuhaldur on nimetatud kahtlust ja pangakonto arestimise vajadust põhjendanud. Hemnes OÜ-le määratava rahalise nõude eeldatav suurus on 105 832,95 eurot, mis on välja toodud ka määruses. Seetõttu saab pangakontole aresti seadmine olla üheselt mõistetavalt lubatud üksnes nimetatud summa ulatuses. Ka

§ 1361

lg-st 3 tuleneb maksuhaldurile kohustus hiljemalt kahe tööpäeva jooksul lõpetada täitetoiming, kui selle sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui maksukohustuslane on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tasumise tagamiseks. Halduskohus on nõustunud maksuhalduriga, et raamatupidamisarvestuse puudulikkuse, tehingute toimumise kohta esitatud dokumentide ebausaldusväärsuse ja vastuolulisuse ning Hemnes OÜ poolt kaasaaitamiskohustuse mittetäitmise tõttu on maksuhalduril põhjendatud kahtlus, et kontrollimise tulemusel võib selguda, et Hemnes OÜ on

1. aasta novembrikuu käibedeklaratsioonil kajastanud ebaõigesti sisendkäibemaksu, mistõttu on tasunud vähem käibemaksu ning viidud raha ettevõttest tulumaksuvabalt välja. Seega on Hemnes OÜ-l taotluses märgitud maksukohustuse tekkimine tõenäoline. Hemnes OÜ maksumenetluses ei ole T. S tõepoolest andnud kirjalikke ütlusi ja seletusi, kuna isik suri 08.02.
2. Taotluses on viidatud maksuhalduri 02.02.2012 telefonivestlusele T. Sega, kes eitas Regandel Grupp OÜ poolt kulla ostu ja müüki. Ka Hemnes OÜ viidatud T. Sinilaid eitab kulla ostu ja müüki. Kohus on maksuhaldurile andnud loa täitetoimingu sooritamiseks, milleks on volitusnorm nähtud ette

§ 1361

lg-s 1.

§ 130

lg 1 p 6 nimetab täitetoiminguteks sissenõude pööramist rahalistele nõuetele ja varalistele õigustele.

muutmise seaduse eelnõu 802 SE seletuskirjas on märgitud järgmist: „Eelaresti laiendamine rahalistele nõuetele ja varalistele õigustele täiendab võimalusi maksupettuste vastu võitlemisel. Rahalistele nõuetele ja varalistele õigustele sissenõude pööramine on vajalik eelkõige äriühingute puhul, mille vara koosneb vaid üksikutest töövahenditest (nt arvuti, postkast ja pangakonto). Taoliste ettevõtete maksukohustuse täitmise tagamiseks ei ole maksuhalduril muud arvestatavat võimalust kui pangakonto arestimine.“ RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6.

§ 1361

eesmärk on tagada maksuvõla sissenõudmise võimalus pärast maksukohustuslasele rahalise nõude või kohustuse määramist ning vältida olukorda, kus isik hakkab tõenäoliselt tekkiva maksuvõla tasumise kohustuse vältimiseks oma vara võõrandama. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust.

§ 1361

lg-s 1 nimetatud loa andmine ei eelda ka tõsikindlat veendumust, et maks määratakse või selle tasumisest kõrvalehoidumine aset leiab, vaid piisab kahtlusest, et täitmist tagavaid toiminguid kohaldamata võib maks jääda tasumata. Taotlus esitatakse enne maksude tasumise õigsuse kontrolli lõppemist ja rahalise nõude või kohustuse määramist, mistõttu ei saa ega pea maksuhalduril olema välja kujunenud lõplikku seisukohta maksukohustuse määramisel tähtsust omavate faktiliste asjaolude tõendatuse suhtes ja seda ei pea taotluse lahendamisel hindama ka kohus. Kohtu ülesandeks on kontrollida, kas maksuhalduri esile toodud faktilistel asjaoludel on maksukohustuse määramine käimasoleva kontrolli raames võimalik.

§-st 1361 tuleneb seega kõige üldisemalt nõue, et maksuhaldur peab oma taotlust põhistama 4

§ 1361

alusel ei anta maksuhaldurile luba sooritada täitmist tagavaid toiminguid määramata aja jooksul ja määratlemata tulevaste nõuete täitmise tagamiseks. Maksuhaldur peab oma taotluses võimaliku rahalise nõude või kohustuse suuruse piisavalt selgelt piiritlema ning põhjendama täitmist tagavate toimingute sooritamise vajalikkust juba enne rahalise nõude või kohustuse haldusaktiga kindlaksmääramist.

§ 1361

lg 3 kohustab maksuhaldurit lõpetama täitetoimingu hiljemalt kahe tööpäeva jooksul pärast täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu äralangemist või maksukohustuslase poolt nõuetekohase tagatise esitamist. Sellest tulenevalt antakse maksuhaldurile luba täitetoimingute sooritamiseks n-ö äramuutva tingimusega, kuivõrd täitetoimingu lõpetamise tähtpäev on kindlaks määratud vastava sündmuse saabumisega. 8. Ringkonnakohus selgitab esmalt, et maksuhaldur on vastuses määruskaebusele õigesti juhtinud tähelepanu, et ehkki pangakonto arestimist on

§-s 131 täiendavalt põhjalikumalt reguleeritud, nähtub

§ 1361

lg 1 muudatusi käsitleva eelnõu (XI Riigikogu 802 SE) seletuskirjast üheselt eesmärk hõlmata nimetatud sättes märgitud loaga sooritada

§ 130

lg 1 p-s 6 sätestatud täitetoiminguid ka maksukohustuslase pangakonto arestimise võimalus. Ka Riigikohus on 14.06.2012 määruses nr 3-3-1-22-12 (p 8) märkinud, et kehtiva kohtupraktika kohaselt on panga arvelduskontol olev raha käsitatav arvelduskonto omaniku varalise nõudena panga (kontopidaja) vastu arvelduskontol näidatud ulatuses. Kuna pangakontol olevat summat tuleb käsitada kontoomaniku varalise nõudena panga vastu, siis on ka pangakonto arestimine käsitatav varalisele nõudele sissenõude pööramisena

§ 130

lg 1 p 6 tähenduses, millise eeltäitetoimingu sooritamise lubamiseks annab

§ 1361lg 1 halduskohtule selgelt õigusliku aluse.

Asjaolu, et pangakonto arestimise korral ei pruugita raha maksukohustuslase kontolt vältimatult kusagile üle kanda, vaid keelatakse üksnes selle käsutamine ilma maksuhalduri nõusolekuta (vt

§ 131

lg-d 1-4), ei tähenda, et seda poleks võimalik vaadelda kontoomaniku rahalisele nõudele sissenõude pööramisena. Ka täitemenetluse seadustiku § 111 ja § 115 lg 2 kohaselt nõudele (sh kontoomaniku rahaline nõue kontopidaja vastu) sissenõude pööramiseks nõue arestitakse ja arestimisaktiga keelatakse ühtlasi võlgnikul nõuet käsutada, eelkõige nõuet sisse nõuda. 9. Käesoleval juhul on halduskohus pidanud põhjendatuteks maksuhalduri taotluses välja toodud hinnanguid Hemnes OÜ eeldatava maksukohustuse tekkimise ja kahtlusi maksukohustuslase võimaliku tulevase käitumise osas ning sellega nõustub ka ringkonnakohus. Ringkonnakohus peab siiski vajalikuks juhtida maksuhalduri tähelepanu, et üldjuhul ei saa pidada nõuetekohaseks ja piisavaks sellist

§ 1361lg 1 alusel esitatud taotlust, millele ei 5

§ 1361lg 1 üldse rakendatav.

Pangakonto arestimise taotluse kui ilmselt maksukohustuslase majandustegevust potentsiaalselt kõige intensiivsemalt mõjutava eeltäitetoimingu taotlemise korral on kahtlemata asjakohane esitada ka tõendid selle kohta, et muid leebemaid vahendeid rakendada ei ole võimalik. Eeltoodut kajastavate dokumentide puudumisele vaatamata ei ole Hemnes OÜ määruskaebuse rahuldamiseks alust, sest asjas ei ole olnud vaidlust selle üle, et Hemnes OÜ suhtes alustati LäMTK 28.12.2011 korralduse nr 12.2-3/5269-1 alusel maksumenetluse läbiviimist maksustamisperioodil november 2011 käibe- ja tulumaksu arvestamise ja tasumise õigsuse osas. Samuti pole määruskaebuse esitaja vaielnud vastu väitele, et tal puudub igasugune registervara, mis saaks tulevikus võimalikult määratavat maksusummat tagada. Hemnes OÜ määruskaebuses tehtud etteheited taotluse lahendamiseks usaldusväärsete tõendite puudumise kohta on üksnes üldsõnalised ja konkretiseerimata.

1. Ringkonnakohus ei jaga Hemnes OÜ seisukohta, et temale maksukohustuse tekkimine ei ole prognoositav, mistõttu oleks eeltäitetoimingute sooritamine eesmärgipäratu. Nagu märgitud, ei ole käesolevas asjas vaieldud maksuhalduri poolt välja toodud peamiste faktiliste asjaolude üle. Hemnes OÜ suhtes viiakse läbi maksukontrolli
2. aasta novembrikuus toimunud väidetavate kulla ostu-müügi tehingute osas, mida kajastavad dokumendid ja mille kohta antud seletused on maksuhalduri taotluse kohaselt vastuolulised ja tõstatatud kahtlusi (sh etteheiteid maksukohustuslase poolt dokumentide esitamise kohustuse ebapiisava täitmise kohta) pole ümber lükanud ka määruskaebuse esitaja. Hemnes OÜ on määruskaebuses vaidlustanud üksnes maksuhalduri viite T. Se seletusele (kirjaliku seletuse puudumise on omaks võtnud ka maksuhaldur), kuid ka määruskaebuse esitaja enda poolt kohtule esitatud T. Sinilaidi seletustest (tl 25 ja pöördel) nähtub, et Regandel Grupp OÜ nimetatud juhatuse liige eitab samuti kategooriliselt igasugust kulla müüki Reto Capital OÜ-le, kellelt on kulla väidetavalt soetanud Hemnes OÜ. Seega on maksuhaldur põhjendatult tõstatanud kahtluse Hemnes OÜ poolt
3. aasta novembrikuu käibedeklaratsioonil kajastuvate tehingute tegelikust toimumisest ning maksumenetluse tulemusena ei ole välistatud Hemnes OÜ-le täiendava maksusumma määramine, mistõttu on eesmärgipärane ka selle tagamiseks eeltäitetoimingute sooritamine. Hemnes OÜ-l puudub registervara, ta on käibemaksukohustuslaste registrist 20.01.2012 välja arvatud ning äriühingul puudub igasugune majandustegevus. Taotluse kohaselt on Hemnes OÜ pangakontol raha 34 273,54 eurot. Kuna äriühingu juhatuse liige E. L on avaldanud soovi Hemnes OÜ maha müüa ega ole majandustegevuse taastamisest huvitatud, siis ei saa pangakonto arestimine olla äriühingu jaoks ülemäära koormav. Määruskaebuse esitaja viide, et ettevõtte müük ei vabasta ettevõtet temale määratud maksude tasumisest, on asjassepuutumatu ega saa kuidagi põhjendada konto arestimise ebavajalikkust või seda, miks tuleks äriühingul võimaldada enne ettevõtte kavandatavat võõrandamist võtta välja pangakontol olev rahasumma. Äriühingu osa võõrandamine ei muudaks tulevikus määratava võimaliku maksukohustuse hilisema sissenõudmise võimalikkust iseenesest kuidagi tõenäolisemaks. Kuivõrd Hemnes OÜ ainus vara on pangakontol olev rahasumma ja 6

§ 130

lg 1 p 6 alusel sisuliselt ainsaks maksuvõla hilisemat sundtäitmist tagavaks (vähemalt osaliselt) toiminguks ja halduskohtu poolt taotluse rahuldamine oli põhjendatud. 11. Määruskaebuse esitaja viide võimalusele, et juhul, kui äriühingust maksukohustuslaselt ei osutu maksuotsusega määratud maksusumma sissenõudmine võimalikuks, võimaldab seadus maksusumma sisse nõuda äriühingu juhatuse liikme suhtes

§ 96

alusel tehtava vastutusotsuse alusel, ei ole asjassepuutuv ega anna alust jätta maksuhalduri taotlus rahuldamata. Vastutusotsuse alusel maksuvõla sissenõudmise põhimõtteline võimalikkus maksumaksja kohustuste täitmise eest vastutavalt kolmandalt isikult (nt oma kohustused tahtlikult või raskest hooletusest täitmata jätnud juhatuse liikmelt –

§ 40

lg-d 1 ja 3) ei vabasta kuidagi maksukohustuslast maksusumma tasumise kohustusest. Seejuures sätestab

§ 96

lg 5 selgelt, et muu hulgas äriühingu seaduslikule esindajale vastutusotsuse tegemine on võimalik üksnes pärast seda, kui maksumaksja suhtes on alustatud sissenõudmist

§ 130

lg 1 p-s 6 sätestatud viisil ja selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või kui maksumaksjale on välja kuulutatud pankrot. On ilmne, et maksuhaldur peab kasutama kõiki seaduses lubatud vahendeid selleks, et tagada maksusumma sissenõudmine ennekõike maksukohustuslaselt endalt. Samuti tuleb arvestada, et juhatuse liikme vastutus äriühingu täitmata maksukohustuse eest saab järgneda üksnes täiendavate tingimuste esinemisel (juhatuse liikme kohustuste rikkumise tahtlikkus või raske hooletus), mitte ei ole tegemist vastutuse automaatse järgnemisega. 12. Määruskaebuse esitaja on samuti heitnud halduskohtule ette, et määruse resolutsioonis ei ole piiritletud konkreetset rahasummat, mille ulatuses on Hemnes OÜ pangakonto arestitud. Ringkonnakohus nõustub maksuhalduri vastuses toodud käsitlusega, et kuna nii taotluse kui ka määruse põhjendustes on märgitud Hemnes OÜ-le võimalikult määratava rahalise nõude suuruseks 105 832,95 eurot ning halduskohus ei ole pidanud summa suurust ebaõigeks, siis saab määrusest järeldada, et Hemnes OÜ arvelduskonto LHV Pangas on lubatud arestida just nimetatud summa ulatuses. Samuti on põhjendatud maksuhalduri viide

§ 1361

lg-le 3, mille kohaselt peab maksuhaldur hiljemalt kahe tööpäeva jooksul lõpetama täitetoimingu, kui selle sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui maksukohustuslane on esitanud aktsepteeritava tagatise. Seega ei saa määruse resolutsioonis pangakonto arestimise ulatuse märkimata jätmisest iseenesest tuleneda maksukohustuslase õiguste ülemäärast piiramist. Sellele vaatamata tuleb halduskohtu poolt määruse resolutsioonis pangakonto arestimise ulatuse märkimata jätmist pidada kohtu eksimuseks, sest maksuhaldurile antav luba täitmist tagavate toimingute sooritamiseks peab olema õigusselguse tagamiseks täpselt määratletud. Nimetatud puudus on ringkonnakohtul võimalik halduskohtu määrust muutes ise kõrvaldada. 13. Eelneva põhjal jääb Hemnes OÜ määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus peab vajalikuks muuta Tallinna Halduskohtu 17.02.2012 määrust selliselt, et määruse resolutsioonist nähtuks üheselt summa, mille ulatuses on Hemnes OÜ pangakonto arestimine lubatud. Ülejäänud osas jääb halduskohtu määrus muutmata. Lilianne Aasma Ruth Plaks Virgo Saarmets 7