ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus (PMTK) esitas 27.03.2012 Tallinna Halduskohtule maksukorralduse seaduse (
) § 1361 lg 1 alusel taotluse anda luba seada Eesti Vabariigi kasuks PMTK kaudu: • hüpoteek summas 25 660,37 eurot O O kuuluvale kinnistusraamatus registreeritud ½ kaasomandis elamumaale registriosa numbriga xxxxxxxxxxx (xxxxxxxxxxxx); • hüpoteek summas 10 000 eurot O O kuuluvale kinnistusraamatus registreeritud 390/41479 mõttelisele osale maatükist ja selle oluliseks osaks oleva ehitise osale, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks, ning reaalosale korterist nr 37, üldpinnaga 39 m2, registriosa numbriga xxxxxxxxxxxxxxx (xxxxxxxxxx); 3-12-640 • hüpoteek summas 35 660,37 eurot J J kuuluvale kinnistusraamatus registreeritud ½ kaasomandis elamumaale, üldpinnaga 566 m2, registriosa numbriga xxxxxxxxx (xxxxxxxxxxxxx). Taotlust põhjendati järgmiselt. 1) Maksukohustuslaste registri andmetel on Romantika OÜ (registrikood 11599193) maksuvõlg 23.03.2012 seisuga 40 310,15 eurot, millest intressivõlg on 12 879,10 eurot. Maksuvõlg summas 27 431,05 eurot koosneb Romantika OÜ poolt perioodil november 2009 kuni oktoober 2010 deklareeritud ja tasumata jäetud tulumaksust 4361,55 eurot, kohustusliku kogumispensioni maksetest summas 123,41 eurot, käibemaksust 11 516,77 eurot, sotsiaalmaksust summas 10 528,93 eurot ja töötuskindlustusmaksetest 900,39 eurot. Romantika OÜ juhatuse liikmeks oli 16.02.2009-16.03.2009 A T Alates 16.03.2009 kuni käesoleva ajani on Romantika OÜ juhatuse liikmeteks O O ja J. 2) Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus kontrollis 30.10.2009 korralduse nr 12.2-3/8733-1 alusel Romantika OÜ poolt töötajatele tehtud väljamaksetelt tulu- ja sotsiaalmaksu ning töötuskindlustusmaksete ja kohustusliku kogumispensioni maksete ning käibemaksu arvestamise ja tasumise õigsust maksustamisperioodil oktoober
§-s 8 sätestatud kohustusi ning vastutavad seetõttu solidaarselt Romantika OÜ tasumata maksuvõla eest. Romantika OÜ maksuvõlga ei ole sundtäitmise toimingute tulemusel õnnestunud äriühingult sisse nõuda. Taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa väita, et vastutusotsuse tegemine juhatuse liikmete vastu oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. 2) Arvestades PMTK väidet, et maksude tasumisest kõrvalehoidmise eesmärgil on esitatud maksudeklaratsioonides valeandmeid ning äriühing on muudetud varatuks, on usutav, et O O ja J J võivad hakata nende suhtes algatatud vastutusotsuse menetlusest teadasaamisel võõrandama vara nii, et juhul kui maksuhaldur vastutusotsuse teeb, ei ole selle hilisem sundtäitmine enam mõistlikul viisil võimalik. Selle vältimiseks on vajalik anda maksuhaldurile luba võimaliku tulevase vastutusotsuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne kohustuse kindlaksmääramist vastutusotsusega. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD MÄÄRUSKAEBUSE MENETLUSES 3. J J esitas 17.05.2012 määruskaebuse halduskohtu määruse tühistamiseks osas, millega anti luba kohtuliku hüpoteegi seadmiseks Eesti Vabariigi kasuks (PMTK kaudu) J. Ji omandis olevale kaasomandi osale xxxxxxxxxxxxx asuvast kinnistust (registriosa nr xxxxxxxx), ja palus jätta maksuhalduri taotlus rahuldamata. Määruskaebuses esitati järgmised väited. 3
ei võimalda rakendada vastutusotsusele eelnevaid sundtäitmise tagamise abinõusid.
kohaselt on abinõusid võimalik rakendada üksnes maksukohustuslase suhtes (Riigikohtu 10.11.2011 otsus nr 3-3-1-28-11). Juhatuse liige muutub maksukohustuslasega solidaarselt vastutavaks (mitte maksukohustuslaseks), kui tema suhtes on tehtud vastutusotsus. Juhatuse liikme vastutus ei saa tuleneda ainult sellest, et maksukohustuslasel on maksuvõlg. 2) Maksuhaldur ei ole taotluses esitanud ühtegi tõendit ega selgitust juhatuse liikmete süü osas. OÜ Romantika käibe alusel oletuste tegemine ettevõtte majandusliku seisundi ja maksevõime kohta on vastuolus majandusreeglitega. Kõik rahalised vahendid kasutati ettevõtluseks lootusega majandusseisundi paranemisele. Ettevõttel käibe ja varade olemasolul saanuks täita kohustusi ka maksuhalduri ees. Äriplaan ebaõnnestus täielikult ning mitte ainult maksukohustused ei jäänud täitmata, vaid ka kohustused tarnijate ja töötajate ees. Seetõttu ei saa käibe numbrite alusel väita, nagu oleks eelistatud teisi võlausaldajaid maksuametile ning et maksukohustused jäid täitmata tahtlikult või raskest hooletusest. 3)
on kohaldatav vastutusotsuse tegemiseks algatatud menetluses, sest nimetatud säte käsitleb täitmist tagavate toimingute sooritamist enne igasuguse maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist. Asjaolule, et nn eelaresti võimalus on ette nähtud nii maksuotsuse kui ka vastutusotsuse täitmise tagamise vahendina, viitab selgesõnaliselt ka „Maksukorralduse seaduse, äriseadustiku ja nendega seonduvate teiste seaduste muutmise seaduse“ eelnõu seletuskiri.
asjakohasusele muuhulgas vastutusotsuse koostamise menetluses on viidanud ka Riigikohus (vt Riigikohtu 10.11.2011 otsus nr 3-3-1-28-11, p 39; 25.10.2010 määrus nr 3-3-1-50-10, p-d 15, 16 ja 19). 2) Määruskaebuse esitaja tõlgendus Riigikohtu 10.11.2011 otsusele nr 3-3-1-28-11 on ebaõige. Määruskaebuse esitaja on jätnud tähelepanuta, et Riigikohtu otsuses nimetatud kohtuasi ja käesolev kohtuasi ei ole sisult analoogsed. Käesolevas asjas on taotleja algatanud OÜ Romantika juhatuse liikmete O. Oi ja J. Ji suhtes vastutusotsuse andmise menetluse ning kohtuliku hüpoteegiga on koormatud J. Ji kaasomandis olev ½ osa kinnistust. Seega J. J ei ole menetlusväline isik. 3) Määruskaebuse esitaja ei ole välja toonud, milles seisneb PMTK taotluse sisuline ebaõigsus selles esitatud asjaolude osas. Määruskaebuse esitaja väide on põhistamata. Täitmist tagavate toimingute sooritamise vajalikkust on põhjendatud PMTK 27.03.2012 taotluses ja 29.03.2012 vastuses kohtunõudele. 4
-s on sätestatud, milliste eelduste olemasolul ja millise tähtaja jooksul saab maksuhaldur alustada vastutusotsuse koostamise menetlust. Enne eelnimetatud tähtaja möödumist ei saa isikul tekkida õiguspärast ootust, et vastutusotsust ei anta. 8) Asjaolu, et täitmist tagavate toimingute kestvusele ei anta ajaühikutes määratletud tähtaega, ei põhjusta iseenesest täitetoimingute õigusvastasust. Riigikohtu hinnangul võib abinõude jätkuv kohaldamine osutuda ebaproportsionaalseks, kui maksuhaldur mõistliku aja jooksul maksukohustust ei määra või kui maksu- või vastutusotsust ei tehtagi.
lg 3 kohaselt viib maksuhaldur menetluse läbi võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt ning vältides üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi. Käesoleval juhul ei ole välja toodud asjaolusid, millest nähtuks, et läbiviidava vastutusotsuse koostamise menetluse puhul on eelmärgitud põhimõtet eiratud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 5. Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. 6.
eesmärk on tagada maksuvõla sissenõudmise võimalus pärast maksukohustuslasele rahalise nõude või kohustuse määramist ning vältida olukorda, kus isik hakkab tõenäoliselt tekkiva maksuvõla tasumise kohustuse vältimiseks oma vara võõrandama. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust. Tuleb arvestada, et olukorras, kus ennetavate täitetoimingute teostamata jätmise korral pole välistatud, et maksud jäävad lõpptulemusena riigile üldse laekumata, on maksude laekumine vaadeldav kaaluka avaliku huvina (nt Tallinna Ringkonnakohtu 06.03.2012 määrus nr 3-11-2802, p 9; 16.02.2012 määrus nr 3-10-2537, p 15; 05.01.2012 määrus nr 3-10-2619, p 12; 10.01.2012 määrus nr 3-11-2280, p 7; 02.02.2012 määrus nr 3-11-2901, p 9; 03.02.2012 määrus nr 3-112818, p 9). 7. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja väitega, nagu ei võimaldaks
rakendada sundtäitmise tagamise abinõusid siis, kui vastutusotsustust ei ole veel tehtud. Maksuhaldur on õigesti viidanud „Maksukorralduse seaduse, äriseadustiku ja nendega seonduvate teiste seaduste muutmise seaduse“ eelnõu (XI Riigikogu 377 SE) seletuskirjale ja leidnud, et
on kohaldatav vastutusotsuse tegemiseks algatatud menetluses, sest säte käsitleb täitmist tagavate toimingute sooritamist enne igasuguse maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist. Sama kinnitab ka Riigikohtu praktika (vt 10.11.2011 otsus nr 3-3-1-28-11, p 39; 25.10.2010 määrus nr 3-3-1-50-10, p-d 15, 16 ja 19).
-st ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine ning korraldada äriühingu raamatupidamist (
Kui juhatuse liige jätab tahtlikult või raskest hooletusest nimetatud kohustused täitmata, vastutab ta tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslase ja teiste juhatuse liikmetega, kes on samuti selliste kohustuste täitmise eest vastutavad (
Maksuhaldur võib maksumaksjaks mitteolevale kolmandale isikule, kes vastutab maksumaksja kohustuste täitmise eest, teha vastutusotsuse alles pärast seda, kui maksumaksjalt endalt ei ole õnnestunud võlga sisse nõuda (
Sellisel juhul on äriühingu juhatuse liikme näol tegemist maksukohustuslasega
Käesoleval juhul on maksuhaldur usutavalt põhjendanud, miks ei ole maksuvõla sissenõudmine maksumaksjalt osutunud võimalikuks, seetõttu oli vastutusmenetluse alustamine ja nõude pööramine äriühingu endiste juhatuse liikmete vastu, kes vastutasid äriühingu maksukohustuste korrektse täitmise eest, õigustatud. Et sellise maksukohustuse täitmine oleks ka pärast vastutusotsuse koostamist võimalik, oli maksuhalduril õigus taotleda halduskohtult täitmist tagavate toimingute sooritamist (
§-d 130 ja 1361). Kuna kohtuliku hüpoteegiga on koormatud J. Ji kaasomandis olev ½ osa kinnistust, pole asjakohane J. Ji viide Riigikohtu 10.11.2011 otsuse nr 3-3-1-28-11 p-le 45, milles leiti, et menetlusvälise isiku suhtes pole täitetoimingute tagamiseks loa andmine põhjendatud. 9. Määruskaebuse esitaja väited tema kui äriühingu juhatuse liikme süü ja vastutuse tõendamata jätmise osas pole käesolevas vaidluses asjakohased. Käesolev menetlus puudutab
lg-s 1 nimetatud loa andmise õiguspärasust.
lg-s 1 nimetatud loa andmine ei eelda tõsikindlat veendumust, et maks määratakse või selle tasumisest kõrvalehoidumine aset leiab, vaid piisab kahtlusest, et täitmist tagavaid toiminguid kohaldamata võib maks jääda tasumata. Taotlus esitatakse enne maksude tasumise õigsuse kontrolli lõppemist ja rahalise nõude või kohustuse määramist, mistõttu ei saa ega pea maksuhalduril olema välja kujunenud lõplikku seisukohta maksukohustuse määramisel tähtsust omavate faktiliste asjaolude tõendatuse suhtes ja seda ei pea taotluse lahendamisel hindama ka kohus. Kohtu ülesandeks on kontrollida, kas maksuhalduri esile toodud faktilistel asjaoludel on maksukohustuse määramine käimasoleva kontrolli raames võimalik.
§-st 1361 tuleneb seega kõige üldisemalt nõue, et maksuhaldur peab oma taotlust põhistama vastavalt HKMS §-le 63 ja sooritatavad täitmist tagavad toimingud peavad olema eesmärki (tulevase tõenäolise maksukohustuse sissenõudmise võimalikkuse tagamine) arvestades maksukohustuslase suhtes proportsionaalsed (s.o sobivad, vajalikud ja mõõdukad). Haldustoiminguks loa andmiseks sätestatud menetluskord ja selles kehtiv halduskohtu uurimiskohustuse ulatus on võrreldav esialgse õiguskaitse taotluse lahendamise menetlusega, kuna mõlemal juhul on eesmärk nn status quo säilitamine kuni asjaomase menetluse lõppemiseni (vt Tallinna Ringkonnakohtu 18.01.2012 määrus nr 310-2717, p 6). Kui esialgse õiguskaitse eesmärk on tagada kohtuotsuse mõistliku täitmise võimalikkus, siis maksuhalduri eeltäitetoimingute eesmärk on tagada maksuotsuse mõistliku täitmise võimalikkus. Seega peab kohus antud menetluses tuvastama, kas maksukohustuse määramine määruskaebuse esitaja vastu on võimalik, kas kohtuliku hüpoteegi seadmine on põhjendatud ja kas see on määruskaebuse esitaja suhtes proportsionaalne. Kohus ei saa antud menetluses hinnata äriühingu juhatuse liikme süü küsimust. 10. Juhatuse liikmetel tuleb oma selgitused, mis puudutavad vaidlust süü osas, esitada maksuhaldurile vastutusmenetluses. Juhatuse liikmetelt selgituste küsimine juba enne täitmist 6
11. Määruskaebuse esitaja väited selle kohta, nagu oleks PMTK järeldused mitmeti tõlgendatavad või seadusega vastuolus, on paljasõnalised ja põhistamata. Asjaolu, et isik ei ole senimaani endale kuuluvat kinnistut võõrandanud, ei välista, et isik sellekohast tehingut nüüd siiski ei tee. Ringkonnakohus rõhutab, et
lg-s 1 nimetatud loa andmine ei eelda veendumust, et maksu määramisel hoitakse tasumisest kõrvale. Piisab kahtlusest, et täitmist tagavaid toiminguid kohaldamata võib maks jääda tasumata, kui see kahtlus on korrektselt põhistatud.
14. Põhjendatud ei ole määruskaebuse esitaja seisukoht, et maksuhaldur on vastutusotsuse andmise menetlusega tema õiguspärast ootust või õiguskindlust riivates põhjendamatult viivitanud. Maksuhaldur on õigesti märkinud, et vastutusotsuse võib anda seaduses sätestatud tähtaja jooksul ning muid ajalisi piiranguid menetluse alustamiseks seadus ei sea.
lg 5 järgi võib teha maksusumma tasumiseks kohustava vastutusotsuse maksusumma määramise aegumistähtaja jooksul, milleks
Kuna äriühingu juhatuse liikmele võib teha vastutusotsuse alles pärast seda, kui maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on alustatud sissenõudmist
lg 1 p 6 sätestatud viisil ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda, ei saagi vastutusotsuse tegemine vahetult maksuvõlga kindlaks tegevale maksuotsusele järgneda. Enne
-s toodud tähtaja möödumist ei saa algatatud menetlus rikkuda kohustatud isiku õiguspärase ootuse või õiguskindluse põhimõtet. 15. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata. 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.