) § 635 lg 4 tähenduses.
lg 4 kohaselt on tarbijatöövõtuleping oma majandus- või kutsetegevuses tegutseva töövõtja ja tarbijast tellija vaheline töövõtuleping, mille esemeks on teenuse osutamine tarbija vallasasja suhtes, samuti tarbijale vallasasja valmistamine või tootmine. Antud juhul on leping sõlmitud OÜ NV Steel, kes tegutses oma majandus- või kutsetegevuse raames, milleks äriregistri elektroonilise andmebaasi andmete kohaselt on mujal liigitamata metalltoodete tootmine ning T K vahel, kes on tarbija
tähenduses ehk füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Lepingu esemeks oli metallukse valmistamine ja paigaldamine, seega oli tegemist vallasasja valmistamise ja paigaldamisega.
lg 1 kohaselt peab töö vastama lepingutingimustele.
lg 2 p 5 kohaselt ei vasta töö mh lepingutingimustele, kui tarbijatöövõtulepingu puhul ei ole töö tavaliselt seda liiki tööle omase kvaliteediga, mida tellija võis mõistlikult eeldada, lähtudes töö olemusest. Seda, et töö ei vastanud esialgselt lepingutingimustele, kinnitab ka asjaolu, et hageja ei vaidle vastu kostja väidetele, et hageja kõrvaldas korduvalt paigaldatud ukse defekte ning töö valmis alles 18.03.2011, kuigi lepingus oli ettenähtud tähtaeg 28.02.2011. Seda tõendab ka üleandmisevastuvõtmise akt, mis on allkirjastatud 18.03.2011 (tl 21). 3
lg 1 teise lause kohaselt tarbijatöövõtu puhul vastutab töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö tarbijale üleandmisel, isegi kui juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminek lepiti kokku varasemaks ajaks. Kostja 18.03.2011 teisest pretensioonist hagejale nähtub, et kõik puudused ei olnud töö üleandmise ajaks kõrvaldatud. Kuna aga töö üleandmise-vastuvõtmise akt on allkirjastatud (töö on üleantud) 18.03.2011, siis on põhjendatud eeldada, et lukk, mille vahetamist või parandamist kostja oma teises pretensioonis palub, ei töötanud korralikult ka üleandmise hetkel.
lg 1 teise lause kohaselt peab tarbijatöövõtu puhul tarbija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale kahe kuu jooksul. Asja materjalidest nähtub, et töövõtuleping sõlmiti 16.02.2011 ja tööd lõppesid vastuvõtmise aktiga 18.03.2011. Seega oli tellimise, paigaldamise, pretensioonide esitamise ja parandamiste vahe kokku 1 kuu ja 2 päeva, seega ei saa olla vaidlust selle üle, kas seaduses ettenähtud teavitamise tähtaega on ületatud.
lg 2 kohaselt tarbijatöövõtu puhul loetakse töövõtja lepingurikkumiseks ka töö parandamise või uue töö tegemisega tellijale põhjendamatute ebamugavuste tekitamist.
p-de 1 ja 2 kohaselt ei või tellija vähendada töövõtjale maksmisele kuuluvat tasu, kui töövõtja viis töö vastavusse lepingutingimustega või tegi uue töö või kui tellija keeldus õigustamatult vastu võtmast töövõtja ettepanekut töö lepingutingimustega vastavusse viimiseks või uue töö tegemiseks. Kuna asja materjalidest ei nähtu, et teises pretensioonis oleva luku parandamine või asendamine oleks töövõtja poolt tehtud ning seda ei kinnitanud ka hageja, võib eeldada, et parandustööde käigus tehtud tööd ei õnnestunud täiel määral või keeldus hageja luku parandamisest. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna poolte vahel oli olemas kehtiv töövõtuleping, hageja kui töövõtja poolt toimus oluline lepingurikkumine, töövõtja oli lepingurikkumise eest vastutav ning tellija teavitas töövõtjat lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt, on tellija õigustatud vähendama töövõtjale tasumisele kuuluvat tasu. Kuna kostja on oma vastustes hageja seisukohtadele teinud hagejale kompromissi, milles ühtlasi nõustub hagejale arvest tasumata 50 eurot hüvitamist, leiab kohus, et on põhjendatud rahuldada hageja hagi osaliselt ning mõista kostjalt välja põhivõlg 50 eurot hageja kasuks, nii sissenõutavaks muutunud viivis kui ka lisanduv viivis aga jätta välja mõistmata. Menetluskulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 163 lg 2 kohaselt kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Kuna hagi rahuldatakse samasuguses ulatuses nagu on kostja kompromissina välja pakkunud, on põhjendatud jätta kostja menetluskulud hageja kanda ning hageja menetluskulud tema enda kanda. Pooltel on TsMS § 174 lg 1 kohaselt õigus nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 4 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Marika Leimann Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud tartu Ringkonnakohtu 14.01.2013.a. 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.