Obsah (5)

§168§ 430§ 423§ 426§ 150

2-11-41542 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Hele Ilisson Määruse tegemise aeg ja koht 25. oktoober 2012. a, Valga kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-11-41542 xxxxxxxxxxxx

§168lg 2, §423 lg 2 p 1, §425, §427, §430, §463-466, §660 ja 661, kohus määras: 1.

Jätta kinnitamata xxxxxxxxxxxxxxxx AS’i ning OÜ xxxxxxxxxxxxxxxxx vahel 09.10.

1. a sõlmitud kompromissileping.
2. Jätta xxxxxxxxxxxxxxxx AS hagi OÜ xxxxxxxxxxxxxxxxx vastu läbi vaatamata. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta hageja kanda. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Valga kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättesaamisest. ASJAOLUD 03.05.
3. a saabus Tartu Maakohtule xxxxxxxxxxxxxxxx AS hagi OÜ xxxxxxxxxxxxxxxxx vastu tasumata maksete nõudes - halduskulu, remondireservi ning kommunaalteenuste võlad. 16.05.
4. a võttis kohus eelnimetatud hagi menetlusse. 09.10.
5. a saabus kompromissileping. kohtule hageja ja kostja vahel 09.10.
6. a sõlmitud Kohtu põhjendused Korteriomandiseaduse (edaspidi KOS) § 13 lg 1 järgi korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Lõige 2 alusel korteriomanik on kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud suuruses. KOS § 21 lg 2 p 1 ja 5 sätestavad, et valitsejal on õigus kõigi korteriomanike nimel korteriomanike ühiste asjade puhul nõuda sisse ja rahuldada nõudeid ning teha volituse piires tehinguid ning esitada kohtus ja kohtuväliselt nõudeid korteriomanike otsusega volitatud ulatuses. Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-146-10, p 10 on leitud, et tulenevalt KOS § 21 lg 2 p-dest 1 ja 5 on valitsejal õigus kõigi korteriomanike nimel korteriomanike ühiste asjade puhul nõuda sisse ja rahuldada nõudeid ning teha volituse piires tehinguid ning esitada kohtus ja kohtuväliselt nõudeid korteriomanike otsusega volitatud ulatuses. Kolleegium leiab, et nimetatud sätete alusel on valitseja seega õigustatud korteriomanike ühiste asjade puhul sisse nõudma nõudeid ja esitama neid kohtus kõigi korteriomanike, mitte enda nimel, olles seejuures kõigi korteriomanike esindaja. Ka Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-38-11, p 12 leitakse, et KOS § 15 lg 1 kohaselt valitsevad korteriomanikud kaasomandi eset ühiselt, kui seaduse või korteriomanike kokkuleppega ei ole ette nähtud teisiti. Kui elamu valitsemiseks on määratud valitseja, võib ta tulenevalt KOS § 21 lg 2 p-dest 1 ja 5 kõigi korteriomanike nimel korteriomanike ühiste asjade puhul nõuda sisse ja rahuldada nõudeid ning teha volituse piires tehinguid, samuti esitada kohtus ja kohtuväliselt nõudeid korteriomanike otsusega volitatud ulatuses. Valitsejal on seega õigus esindada kohtus kõiki korteriomanikke ja mh esitada hagi korteriomaniku vastu hooldustasu sissenõudmiseks, olles nende ühiste huvide esindaja (vt ka Riigikohtu
7. novembri
8. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-05, p 9). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et xxxxxxxxxxxxxxxx AS ei saa olla hageja, vaid hagejateks oleks käesoleval juhul kõik korteriomanikud ning xxxxxxxxxxxxxxxx AS saab olla vaid korteriomanike esindaja. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 430 lg 1 sätestab, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 3 järgi kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Kohus viitab, et eelpoolmotiveeritust tuleneb, et xxxxxxxxxxxxxxxx AS ei saa olla käesolevas vaidluses hagejaks ning seega ei ole ta ka menetluses pooleks, mistõttu ei saa kohus xxxxxxxxxxxxxxxx AS ja kostja vahel sõlmitud kompromissilepingut kinnitada.

§ 423

lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust.

§ 426

lg 1 kohaselt hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Kohus viitab, et vastavalt

§ 150

lg 1 p 3 tasutud riigilõiv tagastatakse kui avaldus jäetakse läbi vaatamata.

§ 150

lg 4 järgi riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Hele Ilisson kohtunik