3-10-2785/32

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-2785 Otsuse kuupäev

1. jaanuar 2013 Kohtunik Raili Randlane Kohtuasi Riigimetsa Majandamise Keskuse kaebus Kohtla-Järve Linnavalitsuse 11.11.2009 ja 01.01.2010 raielubade õigusvastaseks tunnistamiseks. Kirjalik menetlus Menetlusvorm Menetlusosalised Kaebaja: Riigimetsa Majandamise Keskus /registrikood 70004459/ Vastustaja: Kohtla-Järve linn /registrikood 75001017/, Resolutsioon Tunnistada Kohtla-Järve Linnavalitsuse poolt 11.11.2009 ja 01.01.2010 väljastatud raieload õigusvastaseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 04.03.
2. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED
3. 11.11.2009 väljastas Kohtla-Järve Linnavalitsus raieloa (tl 12) Kukruse linnaosa Paate tänaval ligikaudu 1 hektari suuruse vana kaevanduse sissekäigu ümbruse maa puhastamiseks võsa ning kuivanud ja mahalangenud puude saagimise teel. 01.01.2010 väljastas sama linnavalitsus raieloa (tl 17) Viivikonna linnaosa territooriumi haigete, langenud ja kuivanud puude raiumiseks vastavalt vajadusele. 15.06.2010 tegi Riigimetsa Majandamise Keskus Kohtla-Järve Linnavalitsusele ettepaneku (tl 8-9) hüvitada ebaseaduslike raielubade alusel teostatud kasvava metsa raie ja metsamaterjali äravedamisega tekitatud kokku 18 247 krooni suurune kahju. 05.07.2010 kirjaga nr 2-5.1/784-1 (tl 10-11) teatas Kohtla-Järve Linnavalitsus, et ei saa ettepanekuga nõustuda, sest reaalne alus kahju hüvitamiseks puudub.
4. 26.10.2010 edastas Riigimetsa Majandamise Keskus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse (tl 1-5), palus tunnistada Kohtla-Järve Linnavalitsuse poolt 11.11.2009 ja 01.01.2010 välja antud raieload õigusvastaseks ning mõista välja Eesti Vabariigile tekitatud 11 999 krooni suurune kahju. Metsaseaduse § 3 lg 2, § 43 ja § 81 lg 3 ning looduskaitseseaduse § 45 tuginedes väideti, et tegemist oli riigimetsaga, milles toimub igasugune raietöö tegemine metsaseaduses sätestatud korras riigivara valitseja poolt ja tähtsust ei oma, kas mets asub haja- või tiheasustusega alal. Raieload leiti olevat vastuolus ka Kohtla-Järve Linnavolikogu 19.04.2006 määrusega kinnitatud „Puude raiumise loa andmise korra“ § 4 ja väideti, et kohtulik seisukoht hoiab õigusvastaste raiete teostamise riigile kuuluval maal edaspidi ära.
5. 26.09.2011 koostatud kohtumäärusega (tl 50) tagastas Tartu Halduskohus kaebuses sisalduva kahju hüvitamise nõude ning vastav määrus jõustus edasikaebamata 11.10.
6. Tuvastamisnõude osas lõpetati menetlus 16.11.2011 koostatud kohtumäärusega (tl 58), kuid Tartu Ringkonnakohus tühistas selle oma 18.05.2012 kohtumäärusega (tl 81-82) ning Tartu Halduskohus võttis selle nõude 11.10.2012 uuesti menetlusse (tl 89).
7. Kohtla-Järve Linnavalitsuse poolt 12.11.2012 antud vastuses (tl 96-97) paluti kaebus rahuldamata jätta, ei peetud ennast kahju tekitajaks ning leiti maareformi seaduse § 29, § 31 lg 1 p 6, metsaseaduse § 3 lg 2 ja 3 tuginedes, et vaidluse põhjustanud maa ei ole kantud maakatastrisse metsamaana, asub Kukruse linnaosa piirides ja kujutab endast kaevanduse stollisuudme ala, kuhu istutati kaevurite poolt 42-43 aastat tagasi õunapuuaed. Veel väideti looduskaitseseaduse § 45 ning Kohtla-Järve Linnavolikogu 19.04.2006 määruse nr 36 § 4 p 3 tuginedes, et antud juhul võis raieloa taotluse esitada aselinnapea poolt volitatud spetsialist või lepingu alusel nimetatud maadel heakorratöid tegev ettevõtja ning järelikult on raieload õiguspärased. KOHTU PÕHJENDUSED
8. Metsa korraldamise ja majandamisega seonduv on reguleeritud metsaseaduses. Selle § 3 lg 2 tulenevalt loetakse metsamaaks maad, mis on metsamaa kõlvikuna kantud maakatastrisse või on vähemalt 0,1 hektarit suur ja millel kasvavad vähemalt 1,3 meetrise kõrguse ja vähemalt 30 protsendilise puuvõrade liitusega puittaimed. Sama paragrahvi kolmandas ja neljandas lõikes on kehtestatud, et metsamaaks ei loeta õuemaad, elamumaad, pargi, kalmistu, haljasala, marja- ja viljapuuaia, puukooli, aiandi, dendraariumi, puu- ja põõsaistandike maad ning viimatinimetatu all mõistetakse puude ja põõsaste intensiivseks kasvatamiseks rajatud kasvukohta mittemetsamaal, kus neid kasvatatakse regulaarse seaduga ja majandatakse ühevanuselistena. Kohtule esitatust nähtuvalt ei ole pooltel vaidlust selles, et Kohtla-Järve Linnavalitsuse poolt antud raielubadega (tl 12 ja 17) hõlmatud maatükid pole kantud metsamaa kõlvikutena maakatastrisse. Samas puudub aga vaidlus ka selles, et tegemist oleks alla 0,1 hektari suuruse maaga, millel kasvasid alla 1,3 meetri kõrgused ja vähem kui 30 protsendilise puuvõrade liitusega puittaimed ning vastava võimaluse välistavad ka metsavarguse kohta koostatud dokumentidele (tl 14-16 ja 19-20) kantud andmed. Kohtla-Järve Linnavalitsus on nii kaebaja ettepanekule kohtueelses menetluses antud (tl 10-11) kui kohtule kaebuse peale edastatud vastustes (tl 96-97) Kukruse linnaosa puudutava raieloa osas küll väitnud, et tegemist oli kaevurite poolt rajatud õunapuuaiaga, kuid samade väidete kohuselt istutati õunapuud juba enam kui nelikümmend aastat tagasi ja aastate jooksul olid need liitunud kõrval asunud metsaga. Koosmõjus välistavad need mõlemad asjaolud võimaluse käsitleda maad metsamaa alla mittekuuluva viljapuuaiana ning seejuures ei oma mingit tähendust, et Jõhvi kriminaaltalituse ametnik on asunud kriminaalmenetluse alustamata jätmise teates (tl 7) teistsugusele seisukohale.
9. Maareformi seaduse § 31 lg 2 on kehtestatud, et riigi omandis on ka see maa, mida ei tagastata, erastata ega anta munitsipaalomandisse või mis ei ole jäetud riigi omandisse sama paragrahvi 2 esimese lõike alusel. Metsaseaduse § 81 lg 3 kohaselt korraldab niisugusel maal kasvava metsa majandamist ja raadamist kuni maa omandiõiguse ümbervormistamiseni Riigimetsa Majandamise keskus. Seejuures ei ole seaduseandja kehtestanud mingeid erandeid tiheasustusega alal kasvava metsa suhtes ega andnud riigi omandis oleva metsa mistahes viisil majandamise õigust kohalikule omavalitsusele. Kohtla-Järve Linnavalitsuse eelnevalt juba nimetatud vastustes (tl 10-11 ja 96-97) viidatud looduskaitseseaduse § 45 ei ole antud juhtumi puhul kohaldatav, sest selles kehtestatu lubab kohaliku omavalitsuse poolt väljastatud loa alusel ainult tiheasustusalal asuvate üksikpuude raiumist ega võimalda raiuda viljapuid ja kasvavat metsa metsaseaduse tähenduses.
10. Käesolevas asjas pole kuidagi võimalik kohaldada ka Kohtla-Järve Linnavalitsuse kohtueelse menetluse vastuses (tl 11) viidatud metsaseaduse § 4 lg 2 p 2 ja
11. Need välistavad metsaseaduse kohaldamise maa suhtes, kus puude keskmine vanus ei ületa kümmet aastat ning maatüki suhtes, kus projekteerimistingimuste või detailplaneeringu kohaselt on kavandatud metsa majandamisest erinev maakasutus. Kukruse linnaosas paikneva maa osas on Kohtla-Järve Linnavalitsus samas vastuses eelnevalt ise väitnud, et tegemist oli enam kui nelikümmend aastat tagasi istutatud puudega. Planeeritavale puhke ja virgutusmaale samas vastuses tehtud viide aga toetub KohtlaJärve Linnavolikogu 25.01.2010 otsusele nr 53, mida vastava raieloa andmise ajal veel olemas polnud ning millega otsustati üksnes Kukruse linnaosa üldplaneeringu vastuvõtmise küsimus ega kehtestatud veel seda planeeringut. Et olemas oleks ka metsa majandamisest erinevat maakasutust kavandavad projekteerimistingimused või detailplaneering, pole Kohtla-Järve Linnavalitsus väitnud ega tõendanud. Viivikonna linnaosa puudutava raieloa osas aga pole ta kohtule üldse mingeid konkreetseid väiteid esitanud ja on piirdunud ainult eelnevalt juba käsitletud looduskaitseseaduse § 45 alusel kehtestatud Kohtla-Järve Linnavolikogu 19.04.2006 määrusele nr 36 toetuva märkega, et raieluba anti puhastusraie teostamiseks.
12. Kaebuse esitamise ajal kehtinud halduskohtumenetluse seaduse § 7 lg 1 sätestatu võimaldas tuvastamisnõudega kaebuse esitamist üksnes põhjendatud huvi korral. Riigikohtu halduskolleegium on korduvalt, sealhulgas ka oma lahendites nr 3-3-1-24-10, 3-3-1-8-11 ja 3-3-1-14-12 märkinud, et põhjendatud huvina tuleb muuhulgas mõista eesmärki vältida haldusorgani jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust isiku suhtes ning kaebuse rahuldamiseks piisab, kui see võib soodustada kaebaja õiguste kaitset tulevikus. Riigimetsa Majandamise Keskus väidab oma kaebuses (tl 4), et kohtu seisukoht hoiab edaspidi ära riigile kuuluval maal õigusvastaste raiete teostamise. Niisugune preventiivsel eesmärgil rajanev põhjendus on igati arvestatav, kooskõlas Riigikohtu seisukohtadega ja saab seetõttu olla kaebuse rahuldamise aluseks, sest Kohtla-Järve Linnavalitsuse vaidlustatud raielubade õigusvastaseks tunnistamine võib suunata nimetatud kohaliku omavalitsuse organi toimetama oma edaspidist metsaga seotud tegevust selleks ettenähtud korda järgides ja hoida seeläbi ära riigi õiguste kahjustamise tulevukus.
13. Eeltoodust tulenevalt tuleb Riigimetsa Majandamise Keskuse kaebus täies ulatuses rahuldada. Kuna kaebaja pole kohtu poolt määratud tähtaja (tl 99) jooksul menetluskulu nimekirja ja kuludokumente esitanud, jäävad võimalikud kulutused halduskohtumenetluse seadustiku § 109 lg 1 kohaselt tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane Kohtunik 3