Obsah (5)

§ 475§ 477§ 386§ 172§ 171

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht 24. jaanuar 2013. a Tartu Tsiviilasja number 2-12-23561 Tsiviilas

§ 475

lg 2 kohaselt vaatab kohus hagita menetluses läbi asju, mis on seadusega antud kohtu pädevusse ja mida ei saa läbi vaadata hagimenetluses.

§ 477

kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

§ 477

lg 5 kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leidis, et avaldus täitemenetluse ajatamiseks ei ole põhjendatud. 2 TMS § 45 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgnikku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-79-12 märkinud, et TMS § 45 kohaldamiseks annavad alust vaid erandlikud asjaolud. Selliseks erandlikuks asjaoluks ei ole üldjuhul ainuüksi elukoha kaotus, mis reeglina sellise täitemenetlusega kaasneb. Samas ei ole välistatud, et ka elukoha kaotuse korral võidakse täitemenetlus peatada, kui võlgnikul on nt väikesed lapsed, raske haigus, ta on väga kõrges vanuses või esinevad muud sarnased asjaolud ning võlgnik vajab aega uue elukoha leidmiseks. Samas ei saa täitemenetluse peatamine või ajatamine TMS § 45 erandlikku iseloomu arvestades olla väga pikaajaline. Üldjuhul on ajatamine võimalik kuude-, mitte aastatepikkuseks ajavahemikuks. Avaldaja taotles võlgnevuse ajatamist selliselt, et igakuiselt makstav summa oleks 250 eurot. AS Swedbank 16.07.

1. a vastuses avaldusele märkis puudutatud isik, et laenulepingu järgne võlgnevus vastuse esitamise seisuga oli 15 038.27 eurot (toimikus lk 56). 23.07.
2. a on avaldaja puudutatud isikule tasunud 50 eurot (toimikus lk 110), 05.09.
3. a tasus avaldaja 30 eurot (toimikus lk 140), 21.08.
4. a on puudutatud isikule tasunud avaldaja abikaasa 100 eurot (toimikus lk 141) ning 18.09.
5. a on avaldaja tasunud 30 eurot (toimikus lk 142), kokku 210 eurot. Seega on võlgnevuse jääk lahendi tegemise hetkel 14 828.27 eurot. Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-79-12 nähtuvalt on ajatamine TMS § 45 alusel mõeldav maksimaalselt 12 kuuks. Seega 250 euro kuumakse korral tuleks võlgnevus ajatada viieks aastaks (14 828.27 / 250 = 59.3 ehk 60 kuud = 5 aastat), mis aga ei ole TMS § 45 sättes toodud lühiajalise ajatamise mõtteks. Käesoleval juhul oleks 12-ks kuuks ajatades avaldaja kuumakseks kogu võlgnevuse aasta jooksul tasumiseks 1 235.73 eurot, mis aga on ligikaudu 5 korda suurem sellest summast, mida avaldaja taotleb. Kohus leidis, et kuna käesolevas tsiviilasjas taotleb avaldaja võlgnevuse ajatamist 250 euro kuumaksetega, s.o sisuliselt viieks aastaks ning kuna TMS § 45 alusel avaldaja taotlust rahuldada ei saa, ei ole avaldaja maksevõime hindamine käesoleval hetkel vajalik. Samuti ei ole tõendatud ega nähtu tsiviilasja materjalidest, et avaldajal oleksid muud olulised asjaolud, mis teeksid avaldaja olukorrast erandjuhtumi, nt väikesed lapsed, raske haigus, väga kõrge vanus või ta vajab aega uue elukoha leidmiseks. Rahvastikuregistri elektroonilisest andmebaasist nähtub, et avaldajal ei ole alaealisi lapsi. Samuti ei ole avaldaja kõrges vanuses. Kõrges vanuses isikuks on üldjuhul rauk ehk isik, kes on vanem kui 75 aastat ning kellele on iseloomulik järjest kiirenev taandareng, töövõime vähenemine ning kohanemisraskused keskkonnaga. Avaldaja on XXX töövõimetusega invaliid, mida aga ei saa pidada raskeks haiguseks TMS § 45 mõttes. Avaldaja saab XXX ulatuses teha tööd ning nagu nähtub avaldaja 13.08.
6. a kohtule edastatud vastuses (tl 108), „avaldaja tegevus eraettevõtluses on loonud talle stabiilse tulu ...". Seega on avaldaja võimeline tegema tööd ja avaldaja enda sõnadel seda käesoleval ajal ka teeb, millest lähtuvalt aga ei saa avaldaja XXX töövõimetust võrdsustada püsiva ja raske haigusega. Samuti ei saa erandjuhtumi põhjuseks olla asjaolu, et avaldaja vajab aega uue elukoha leidmiseks. 29.02.
7. a arestis kohtutäitur avaldajale kuuluva kinnisasja ning kuulutas välja enampakkumise toimumisajaga 25.06.
8. a. Seega oli avaldajal piisavalt aega uue elukoha leidmiseks. Ka ei saa olla erandlikuks asjaoluks see, et vaidluse all olev kinnisasi on avaldaja ja tema abikaasa elukohaks olnud 15 aastat, kuna reeglina pannaksegi alaline elukoht (kui rohkem kinnisvara ei ole) tagatiseks laenu võtmisel ning täitemenetlusega paratamatult kaasneb kinnisasja, s.o käesoleval juhul elukoha kaotus. Eeltoodud põhjendustel jättis kohus Maie Maiboroda avalduse rahuldamata ja võlgnevuse täiteasjas nr 158/2011/2689 ajatamata. 3

§ 386

lg 4 kohaselt tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Seega on põhjendatud kohtuotsuse jõustumisel tühistada 22.06.2012. a määrusega samas tsiviilasjas hagi tagamise korras seadus täitemenetluse peatamine täiteasjas nr 158/2011/2689.

§ 172

lg 2 kohaselt, kui menetluses osaleb üksnes avaldaja või kui kohus ei jäta menetluskulusid mõne teise menetlusosalise kanda, kannab avaldaja ise menetluskulud, muu hulgas oma kulud esindajale, ka juhul, kui tema avaldus rahuldatakse. Käesoleval juhul on põhjendatud jätta menetluskulud avaldaja kanda. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. Maie Maiboroda esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega peatada täitemenetlus kuni 01.10.
2. a. Määruskaebuse esitaja palub vastustaja menetluskulud jätta tema enda kanda. Määruskaebuse kohaselt: 1) on maakohus TMS § 45 kohaldanud ühekülgselt. Määruskaebuse esitaja leiab et määrus on tema suhtes ebaõiglane ja tema perekonna huve kahjustav osas, et XXX töövõimetus ei ole raske haigus vms eriline asjaolu. Apellandi arvates on invaliidsus kindlasti eriline isikutunnus. Määruskaebuse esitaja leiab, et tema XXX töövõimetuse tõttu on tegemist erandjuhtumiga; 2) kahjustab sundvõõrandamine ebaproportsionaalselt tema kui omaniku huve, kuna ta võlgnevust on võimeline tasuma. Tänaseks päevaks on väljavaated võla tasumiseks tunduvalt paranenud. Kõigil pereliikmetel on töökohad.
3. Swedbank AS vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja palub menetluskulud jätta määruskaebuse esitaja kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) on maakohtu määrus kooskõlas seadusega ja puudub alus selle tühistamiseks; 2) annavad TMS § 45 kohaldamiseks alust vaid erandlikud asjaolud, milleks ei saa lugeda elukoha kaotust, mis sellise täitemenetlusega kaasneb. Antu juhul selliseid erandlikke asjaolusid ei eksisteeri.
4. Kohtutäitur Raigo Pärs esitas seisukoha määruskaebusele. Seisukoha kohaselt tuleb avaldajal lisaks pangavõlgnevusele tasuda kohtutäituri tasu summas 1621.33 eurot. Täitmisavalduses on märgitud laenuvõlgnevuseks 14 433.99 eurot ehk 12-kuulise makseperioodi jooksul oleks igakuiseks makseks 1202.83 eurot. Määruskaebuses ei ole esitanud ühtegi selgitust selle kohta, kuidas avaldaja sellist summat igakuiselt tasub. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu
6. oktoobri
7. a määrus muutmata. Ükski määruskaebuses esitatud väide ei ole aluseks maakohtu määruse muutmisele.
8. Avaldaja on esitanud avalduse täitemenetluse ajatamiseks tuginedes TMS §-le
9. 4 Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga selles, et käesoleval juhul ei esine neid erandlikke asjaolusid, mis annaksid aluse täitemenetluse ajatamiseks TMS § 45 alusel. Riigikohus on tsiviilasjas 3-2-1-79-10 leidnud, et TMS § 45 tuleb erandliku normina tõlgendada kitsendavalt, kuna üldjuhul võib iga võlgnik esitada väite, et täitemenetlus on tema suhtes ebaõiglane, sest arestitakse ja müüakse temale kuuluvat vara. TMS § 45 kohaldamiseks annavad alust vaid erandlikud asjaolud. Avaldaja väitel on selliseks erandlikuks asjaoluks tema ja tema abikaasa XXX töövõimetus. Ringkonnakohus leiab, et XXX töövõime kaotuse protsent ei ole selline erandlik asjaolu, mis annaks aluse täitemenetluse ajatamiseks. Avaldaja on ise menetluse kestel väitnud, et ta üritab füüsilisest isikust ettevõtjana tulu teenida. Samuti märkis avaldaja määruskaebuses, et kõik pereliikmed, s.h abikaasa, on leidnud endale töökoha. Määruskaebuse esitaja esitatu annab alust järeldada, et avaldaja suudab end ülal pidada ja uue elukoha soetada, mis kinnitab, et erandlikud asjaolud, mis annaksid aluse täitemenetluse ajatamiseks, puuduvad. TMS § 45 lause 2 kohaselt tuleb ajatamise otsustamise korral arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Maakohus on kaalunud avaldaja ja sissenõudja huvisid ning jõudnud põhjendatult seisukohale, et ajatamiseks puudub alus. Määruskaebuse esitaja on palunud peatada täitemenetlus kuni 01.10.
10. a. Käesoleval juhul on täitemenetlus esialgse õiguskaitse korras 22.06.
11. a määrusega peatatud kuni käesoleva tsiviilasjas lahendi jõustumiseni. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks täitemenetlust täiendavalt peatada. Ringkonnakohus märgib, et kui avaldaja soovib võlgnevust tasuda osamaksetena ja on seda juba asunud tegema, siis on avaldajal võimalus pöörduda sissenõudja poole, et saavutada kokkulepe täitemenetluse peatamiseks. TMS § 46 lg 1 p 1 kohaselt peatab kohtutäitur täitemenetluse sissenõudja avalduse alusel.
12. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud tuleb jätta avaldaja kanda

§ 171lg 1 kohaselt.

Kersti Kerstna-Vaks Kai Kullerkupp 5 Andra Pärsimägi