lg 6 menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Runnert Kaubagrupp OÜ on Maksuja Tolliameti andmetel käibemaksu kohustuslane. Mistõttu käibemaksu osa küsimine kuluarvelt pole vastavalt seadusele lubatav. Kostjale jääb ebaselgeks mitu tundi on hageja õigusabi teenust osutanud ja millise tunnitasuga. Kulude detailset lahtikirjutamist eeldab
Vastavalt toimiku materjalidele selgub, et asjas kulus hageja esindajal üpris palju aega riigiõigusabi taotlemiseks. Kostja leiab, et selleks kulutatud aeg ja kantud kulud tuleb jätta hagejale endale. Arvestades asjas toimunud kirjavahetusi ja istungeid leiab kostja, et mõistlik ja õigustatud kulu asjas oleks kuni 450 eurot. Riigilõivu on kostja riigituludesse juba tasunud vastavalt kohtu 30.07.2012. a määrusele. Kostjal puudub info, et nõutud riigilõivu summa oleks tasunud hageja isiklikult. Hageja esindaja väitel on tal kulunud 8 tundi hagiavalduse koostamiseks. Ehk terve tööpäev. See on äärmiselt ebamõistlik arvestades hagi mahtu ja sisu mis pole kooskõlas selleks väidetavalt kulunud ajaga. Taoline ajakulu ainuüksi hagi koostamiseks ei saa olla kuidagi loogiline. Samal seisukohal on kostja teise, väidetavalt 8 tunnise tööga, maksegraafiku ja viivisearvestuse koostamisel. Tegemist on ilmselgelt kohtu eksitamisega ja hageja on enda jaoks kujundanud menetluskuludest täiendava tuluteenimise vahendi mis pole kooskõlas tegelikkusega. Küsitavad on ka väidetavad konsultatsioonid kliendiga 3 tunni ulatuses. Kostja ei nõustu väitega-arvestusega, et kõik asjas toimunud istungid võtsid aega 2 tundi. Kokkuvõttes polnud tegemist niivõrd keeruka vaidlusega kus oleks kulunud niivõrd palju aega. Kostjal pole vaidlust fakti, kui sellise suhtes, et tal tuleb hüvitada hageja menetluskulud, kuid seda tuleb teha mõistlikus ulatuses. Hageja esindaja väidetavad kulud pole aga mõistlikud. 2
lg 3 ja lg 6 palub kostja jätta menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamata. HAGEJA SELGITUSED 3. Hageja vaidleb vastu kostja põhjendustele. Arve on allkirjastamata põhjusel, et kogu Runnert Kaubagrupp OÜ raamatupidamislik arvestus on netipõhine ja 99% arvetest saadetaksegi e-kirja teel (ka ilma ID-kaardiga kinnitamata). Seetõttu esitati ka menetluskulude avalduse juurde arve ilma allkirjata. Hageja lisab ka allkirjastatud arve. Toomas Piirmann töötab OÜ-s Runnert Kaubagrupp töölepingu alusel. Ettevõte esitabki tema tehtud töö eest arve töö tellijale. Töö tellijaks oli A. T. , kes oli selles tsiviilasjas hageja. Hageja esindaja töötab käibemaksukohustuslaseks olevas ettevõttes, mida tõendab ka kostja esitatud vastuväites e-maksuameti väljavõte. Seetõttu on OÜ Runnert Kaubagrupp kohustatud väljastama oma arved, lisades sinna käibemaksu. Hageja, kellele õigusabikulude arve esitati, pole käibemaksukohustuslane, mistõttu ta ei saa maha arvestada käibemaksuga seonduvaid kulusid. Hageja esindaja ei pea põhjendama kostjale, mitu tundi ja millise tunnihinnaga õigusabi osutati, sest seda ei nõua
Õigusabiks kulunud summa suurus, mille hüvitamist kostjalt nõutakse, on oluliselt väiksem, kui Vabariigi Valitsuse poolt ettenähtud piirmäär. Kostja väide, et riigiõigusabiga seonduvaid kulusid ei peaks kandma kostja, on alusetud. Riigilõivu vähendamisega vähenes ka kostja kulu, sest kostja pidi vastavalt kohtuotsusele tasuma määratud vähendatud riigilõivu. Riigi õigusabi oli riigilõivu vähendamise taotlus samas tsiviilasjas ja oli otseselt seotud kogu menetlusega, moodustas väikse osa kogu õigusabi kulust, mistõttu peab hageja õigeks, et hüvitataks kogu õigusabiga seonduvad kulud. Lähtuvalt eeltoodust palub hageja välja mõista õigusabi kulus summas 900 eurot koos käibemaksuga. KOHTU PÕHJENDUSED, JÄRELDUSED 4. Tartu Maakohtu 30. juuli 2012 otsusega rahuldati A. T. hagi Lõunalaenud OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, tarbijakrediidilepingu tühisuse tuvastamiseks ning enammakstud summa tagasinõudes. Otsusega jäeti hageja A. T. menetluskulud Lõunalaenud OÜ kanda (tl 199-202). Tartu Maakohtu otsus jõustus 12.septembril 2012. 5.
lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumist.
§-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt
lg 2 tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv. Tartu Maakohtu 16.septembri 2011 kohtumäärusega anti hagejale menetlusabi ning vabastati osaliselt riigilõivu tasumisest. Riigilõiv antud tsiviilasjas kokku oli 639,11 eurot, millest hageja kanda osamaksetena jäi 320 eurot. Ülejäänud osa riigilõivust so 319,11 eurot mõisteti Tartu Maakohtu 30. juuli 2012 kohtuotsusega välja kostjalt. 3
lg 3 sätestab, et menetluskulud, mille tasumisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi kohtukulude kandmisel. Tartu Maakohtu 16.septembri 2011 kohtumäärusega anti hagejale menetlusabi ning vabastati ta osaliselt riigilõivu tasumisest. Riigilõiv antud tsiviilasjas oli 639,11 eurot, millest hageja kanda osamaksetena jäi 320 eurot. Seega mõisteti kohtuotsusega kostjalt välja riigituludesse 319,11 eurot. Kohus tõlgendab hageja taotlust menetluskulude kindlaksmääramiseks selliselt, et hageja soovib kanda menetluskulude hulka enda poolt tasutud riigilõivu 320 eurot ja lepingulise esindaja kulud 900 eurot. Tartu Maakohtu
§-s 150 ja RLS §s
lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Seega tuleb õigusabikulude väljamõistmisel hinnata asja keerukust, menetlusele kulunud aega ja piirmäärasid, kuid samuti kulude põhjendatust ja vajalikkust
Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-112-09 leidnud, et õigusabikulude kohta tuleb esitada dokument, millest nähtuks õigusabikulude osutamisele kulutatud aeg ning tehtud toimingud. Hageja on menetluskulude nimekirjas näidanud õigusabi osutamiseks tehtud toimingud, samuti toimingute mahu ja nendeks kulunud aja. Vastavalt
lg 4 kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Määruse nr 137 § 1 lg 1 võimaldab kuni 5063,36 eurose tsiviilasja hinna korral teistelt menetlusosalistelt esindaja kuludena sisse nõuda maksimaalselt 3200 eurot. Hageja taotleb õigusabikulude hüvitamist Runnert Kaubagrupp OÜ poolt esitatud arve alusel. Arve nr 46,
lg 6 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kohus nõustub hageja seisukohaga, mille kohaselt töö tellija on A. T. , kellele õigusabikulude arve esitati, pole käibemaksukohustuslane, mistõttu ta ei saa maha arvestada käibemaksuga seonduvaid kulusid.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.