Obsah (5)

§ 230§ 5§ 162§ 174§ 131

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 29. juuni 2012, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-32503 Tsiviilasi VBhagi KÜ

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised.

§ 5

lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. 15. Kohus märgib, et KÜ XXX, 12.04.2010 üldkoosoleku protokollis on ekslikult märgitud kuupäev „12.04.2010“, peab olema „12.04.2011“. Seega kohus lähtub KÜ XXX 12.04.2011 üldkoosoleku protokollist (tlk. 16-25, I kd). 16. Hageja nõuded on:

1. a)tuvastada, et KÜ XXX, 12.04.2011 üldkoosoleku otsuse p-s 3 „Vahetada katuse kate ja eterniidi asemele paigaldada katuse katteks sileplekki ning tööde teostajaks valida R AS koos alltöövõtjatega“ tühisus.
2. b)tühistada KÜ XXX 12.04.2011 üldkoosoleku otsus p-s 6 „Säilitada korterite nr 5 ja 41 küttetasu arvestamise erisused.“
3. c)tühistada KÜ XXX 12.04.2011 üldkoosoleku otsus p 10 „Olemasolevate hagide kulusid ei esitata juhatuse liikmete vastu, kuid kuna ühistu on need kulu kandnud, siis jaotatakse need korteriühistu liikmete vahel võrdselt“. 17. Hageja leiab, et korteriühistul puudus õigus otsustada katuse katte vahetamise ning tööde teostaja valimise osas. Elamul on projektikohane eterniitkatus ja kostja juhatuse liige OL ainuisikuliselt tellis ehitusprojekti katuse katte vahetamiseks ning esitas selle ehitusloa saamiseks Tallinna Linnavalitsusele ja sõlmis lepingu R AS-iga tööde teostamiseks. Vastavate toimingute tegemiseks on vaja korteriomanike kokkulepet KOS § 16 lg 1 alusel ja kõik KÜ 48 liiget peavad selleks oma nõusoleku andma. 12.04.2011 üldkoosolekul hääletas katuse katte vahetamise poolt 21 liiget ning 32 ühistu liikme allkirja dokument on koostatud peale üldkoosolekut. Lisaks ei ole üldkoosolek arutanud alltöövõtjate üle. Seega on otsus tühine. Korterite 41 ja 5 omanikud on omavoliliselt ilma üldkoosoleku otsuseta eraldunud korterelamu küttesüsteemist, millega rikkusid seadust, kuna korterelamu küttesüsteem on kaasomand, siis ilma kaasomanike nõusolekuta selline tegevus ei ole lubatud. Seega korterite 5 ja 41 omavoliline väljalülitamine küttesüsteemist on ebaseaduslik ja puudub seaduslik alus nendele küttetasu arvestamise erisuse kehtestamiseks. Otsus, et korterid 41 ja 5 maksavad küttekulude eest vähem kui teised korteriomanikud, puudutab seega otseselt hagejat. Hageja ei pea vastutama korteriühistu kohustuste eest, seega on ebaseaduslik üldkoosoleku otsus kohtukulude võrdselt jagamiseks korteriühistu liikmete vahel. MTÜS §12 lg 4 kohaselt liikmete varalised ja muud kohustused mittetulundusühingu suhtes määratakse kindlaks põhikirjaga ja 4 kohustusi võib panna ainult põhikirjas ettenähtud korras. Korteriühistu põhikirja järgi korteriühistu liikmed ei vastuta korteriühistu kohustuste täitmise eest kolmandate isikute ees, mistõttu ei saa kohustada korteriühistu liikmeid kandma kohtukulusid, seega otsus on tühine. 18. Kostja vaidleb hagile vastu otsuse p. 3 osas, väites, et korteriühistu plekkkatus on elamule XXX ette nähtud juba 1952 aasta ehitusprojektiga. Seoses elamu tulekahjuga nõukogude aja lõpus vahetati plekkkatus eterniidi vastu, kuid algset ehitusprojekti ei ole keegi muutnud, seega puudub vajadus kõigi korteriomanike kirjalikuks kokkuleppeks, kuna tegemist on tavapärase valitsemise piiridega. Samuti enamus ühistu liikmetest hääletas plekkkatuse poolt, millise nimekirja on KÜ XXX esitanud ka Tallinna Linnavalitsusele enne ehitusloa saamist. Lisaks esmakordne katusekatte materjali põhjendused ja otsused on vastu võetud juba KÜ 19.10.2010 üldkoosolekul. Korteriühistu võttis pakkumisi mitmelt äriühingult (R AS, KKAS), kes on pleki, spetsiaaldetailide ja valmiskonstruktsioonide maaletoojad, paigaldustöid objektil teostavad nende partnerid, alltöövõtjad. R AS pakkumistes oli alltöövõtjaks AGOÜ, mis oli arutamisel üldkoosolekul ja kirjas pakkumiste koondistel, mis jagati eelnevalt korteriühistu liikmetele. Kostja esitas kohtule Tallinna Kultuuriväärtuste ameti kirja nr 4.1/199, 26.03.2009, mille kohaselt XXX on 1952.a arhitekt P.A projekti järgi valminud esindusliku klassitsismi stiilis hoone, mis paikneb Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndis ning Kultuuriväärtuste amet soovitab stalinistlike hoonete katsekatte vahetamisel asendada eterniitkatused sileplekk-katustega (tlk.74, I kd). Tallinna Linnaplaneerimise ameti projekteerimistingimustes PT 132220 on märgitud, et XXX kinnistu asub Tallinna Linnavolikogu 26.01.2006 otsusega nr 8 algatatud Põhja-Tallinna üldplaneeringu koosseisus koostatava Kalamaja ehitusmääruse kohase miljöö-väärtusliku hoonestusala lähinaabruses, millest tulenevalt Tallinna Linnaplaneerimise amet väljastas XXX rekonstrueerimiseks sh. katusekatte vahetamiseks projekteerimistingimused, mille kohaselt katuse katteks on lubatud klassikaline valtsplekk või analoog(tlk.75, I kd). 19. Kostja vaidleb vastu otsuse p. 6 osas ja selgitas, et KÜ 12.04.2011 üldkoosolek, ega juhatus ei ole viimastel aastatel vastu võtnud otsuseid kaasomandipõhise küttesüsteemi vähendamise osas ja korterite 41 ja 5 küttetasu suuruse osas. Korteriühistu moodustati 1998 ja enne seda haldas elamut AS L , kelle haldamise ajal teostas korteri nr 44 omanik korteri küttesüsteemi ümberehituse ja üldisest süsteemist eraldamise tööd ja kellega oli kokkulepe tasumise erisuse osas ning vastavad dokumendid üle KÜ-le tema moodustumisel. Korteri nr 5 omanik sai loa ja teostas küttesüsteemi ümberehituse 2000 jaanuaris. Otsused küttetasu eri suuruse ja küttesüsteemist eraldumise osas tehti enne, kui hakkas kehtima korteriomandiseadus. Seega 12.04.2012 üldkoosolek jäi seisukohale, et aktsepteerib varasemalt tehtud otsuseid ja on teadlik korteri nr 41 ja 5 omanike ootustest kokkulepete täitmise osas. Üldkoosolek ei pidanud silmas, et olukord jääb selliseks lõpmatuseni, vaid, et erisused lõpetatakse peale küttesüsteemi renoveerimist. Otsuse poolt hääletas enamus kohalolijatest. Lisaks vastavalt KÜ XXX põhikirja punktile 6 on ühistu üldkoosolekul õigus võtta vastu majandamiskulude tasumise erisuste otsuseid. 20. Kostja vaidleb vastu otsuse p. 10 osas ja selgitab, et tsiviilasjades nr 2-09-17396 ja 2-09-58720 otsused on kostja kahjuks ja tsiviilasi nr 2-09-47532 lõppes kompromissiga, kus hageja võttis oma süüdistused tagasi. Korteriühistu on hagejale tasunud kohtukulud. Ühistu tolleaegne juhatus täitis oma kohustusi juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega, mida tõendati üldkoosolekul ja mis põhines tegelikel faktidel ja 2010 revisjonikomisjoni auandel. Üldkoosolek otsustas ühel poolt, et juhatuse liikmed ei kanna vastutust ja teisalt, et vajalik kapital hageja nõude täitmiseks korjatakse sihtotstarbelise maksena proportsionaalselt kõigi ühistu liikmete käest. Selline otsus tugines põhikirja punktile 3.2, et ühistu liikmele saab panna kohustusi üksnes üldkoosoleku otsusega ja vastavuses seadusega. 21. Mittetulundusühingute seadus (MTÜS) § 21 lg 1 kohaselt üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui tema kokkukutsumisel on järgitud kõiki seadusest ja mittetulundusühingu põhikirjast tulenevaid nõudeid. Mittetulundusühingu põhikirjas võib sätestada, kui suure osa mittetulundusühingu liikmete osavõtul on üldkoosolek otsustusvõimeline ning millises korras kutsutakse uus 5 üldkoosolek kokku sel juhul, kui üldkoosolekul ei osalenud nõutav arv mittetulundusühingu liikmeid. KÜ XXX põhikiri on vastu võetud 12. detsembril 1997 ühistu asutamiskoosolekul ja on hetkel kehtivate seaduste punktidega vastuolus või korteriühistule olulised küsimused on selles reguleerimata (tlk 52-53, I köide). KÜ XXX 12.04.2011 üldkoosoleku kokku-kutsumise seaduspärasuse osas pooltel vaidlus puudu. Seega on eelnimetatud 12.04.2011 üldkoosolek kokkukutsutud kooskõlas MTÜS-s ja KÜ põhikirjas sätestatuga. 22. MTÜS § 22 lg 1 kohaselt üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekus osalenud mittetulundusühingu liikmetest või nende esindajatest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. KÜ XXX, 12.04.2011 üldkoosoleku protokollist (tlk. 16-25, I
4. kd)nähtuvalt hageja poolt vaidlustatud otsuste osas on enamus korteriühistu liikmeid hääletanud otsuste vastuvõtmise poolt, seega on andnud oma nõusoleku otsus sellises redaktsioonis vastu võtta, nagu see otsuses on formuleeritud. Seega on väär hageja väide, et üldkoosolek ei võtnud vastu otsust, et kulusid ei esitata juhatuse liikmete vastu. Valdav osa ühistu liikmeid olid just seda meelt, et juhatuse liikmed on käitunud oodatava hoolsusega ja vabanevad seetõttu vastutusest vastavalt MTÜS § 32 lg 2. 23. Kostja esitas kohtule KÜ XXX, 12.04.2011 üldkoosoleku vaidlusaluste otsuste aluseks olevad tõendid; KÜ XXX 19.10.2010 üldkoosoleku protokoll (tlk. 2631, I kd), Tallinna Linnaplaneerimise Ameti projekteerimistingimuste taotlus lisadega (tlk.157-161, I kd), RAS „Kommunaalprojekt dokumendid korter nr 41 kohta aastast 1977 (tlk. 189-191, I kd), ja korter 5 osas ( tlk193- 197, I kd), milledega on tõendatud korteriühistu poolt arutatud ja vastuvõetud vaidlusaluste otsuste põhjendatus. 24. Kohus leiab, et põhjendamatu on hageja seisukoht, et KÜ XXX elamu katuse katte vahetamiseks on vaja kõigi 48 liikme nõusolekut, seega korteriomanike kokkulepet tulenevalt KOS § 16 lg 1 sätestatust. Põhjendatud on katuse katte töö teostamine KOS § 15 lõike 3 ja 5 alusel, mida kostja on eelnevalt tõendanud. Samuti on korteriühistu 48 liikmest 32 ühistu liiget andnud allkirja selle otsuse toetuseks. 25. Eeltoodust tulenevalt kohtu hinnangul kostja vastuväited hagile on põhjendatud ja tõendatud. Kohus leiab, et hagi on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus

§ 162

lg 4 alusel jätta menetluskulud poolte endi kanda.

§ 174

lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

§ 131lg 2 alusel hagihind on hagi esitamisel 1 595 eurot.

Taimi Kollom Kohtunik 6