TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-1459 Otsuse kuupäev 24. jaanuar 2011 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Tiina Titma kaebus Tartu Ülikooli õigusteadusk

§ 12

). Ainekava on koostatud õppejõu poolt ja õppejõudude nõusolekud aine läbimiseks avaldajal olid. Piirangud on sätestatud Ülikooliseadus (ÜKS) §-s 42 ja nende hulka ei ole märgitud kohustuslikke eeldusaineid. Formaalne põhiseaduspärasus tähendab, et põhiõigusi piirav õigustloov akt peab vastama pädevus-, menetlus- ja vorminõuetele ning määratuse ja seadusereservatsiooni põhimõtetele. Pädevus-, menetlus- ja vorminõuete kohaselt peab akt olema antud selleks pädeva organi poolt, järgides kõiki menetlus- ja vormireegleid. 4 Registreerimine toimub läbi ÕIS süsteemi. Antud juhul viitab ÕIS ÕKE punktile 47 l õppeaine kohustuslike eeldusainete mitte läbimisele. Seega on ainekava õigusakt, mis piirab oluliselt osalejate põhiõigusi (HMS §

1. Tulenevalt ÕKE p 47 toodud ainekava definitsioonist ei saa ainekava olla üldkorraldus HMS mõistes, sest ei õppejõud ega ka programmijuht ei oma pädevust avalik õigusliku organisatsiooni üldkorralduse väljaandmiseks. Seetõttu on tegemist tühise haldusaktiga (HMS § 63), sest õppejõud ega programmijuht ei saa olla pädev põhiõiguseid piirava isikuna. Seetõttu ei saa nõuda kohustuslike eeldusainete läbimist. Avaldaja toetub õiguskindluse printsiibile – kui Ülikooliseadus sätestab, et üliõpilasel on võimalik õppesuuna- ja õppekavaväliselt aineid läbida, siis avaldaja kasutab oma õigust ja täidab kohust, kui läbib vastavaid aineid. Ülikooli autonoomia ei saa olla põhjenduseks seaduses selgesõnaliselt sätestatud õiguste piiramiseks, liiatigi ülikooli eriseaduses sätestatu. 2009/10 õ.-a. alguses palus avaldaja ennast registreerida I semestri magistriõppe õppeainetele. Avaldajal oli kuni 19.03.2010 lubatud registreeringuga läbida vaid I semestril ühte ainet ja II semestril ühte ainet. Avaldaja toetus lepingule ja kehtivatele seadustele. Tuginedes dekaani ja õppejõudude õiguspärasele ja õigusaktidest tulenevale nõusolekule osales avaldaja järgnevates õppeainetes, mille tulemused on järgnevad. Õiguse filosoofia – avaldaja osales loengutes, õppejõult Prof. E.-J. Truuväljalt sai loa osaleda õppeaine läbimisel. Tulemus pidi kirja minema järgmisel õppeaastal. Avaldaja teavitas õppekorralduse peaspetsialisti eksamil osalemise kavatsusest ja sai kategoorilise teate, et eksamit teha ei tohi, sest ei ole registreeritud õppeainele. Avaldaja eksamile ei läinud, sest otsest dekanaadist tulevat keeldu ei saa eirata siis, kui sel puudub seaduslik alus. Kriminaalpoliitika – loengutes osales, õppejõult Prof. Jüri Saarelt sai loa osaleda arvestusel. Tegi referaadi ja arvestuse. Arvestuse tulemust ei tea, sest õppejõud soovitas selle teadasaamiseks pöörduda dekanaati. Euroopa Liidu õiguse erikursus – loengutes osales, õppejõult dots Carri Ginterilt sai loa osaleda eksamil. Eksamil osales. Arvestuse tulemust ei tea, sest õppejõud soovitas selle teadasaamiseks pöörduda dekanaati. Finantsõigus – loengutes osales, õppejõult dots Lasse Lehiselt sai loa osaleda eksamil tingimusega, et tulemus läheb kirja järgmisel aastal, kui avaldaja õpib magistriõppes. Eksami tulemus on „C“. Sotsiaalhooldusõigus – loengutes osales. Palus õppejõult dots Gaabriel Tavitsilt luba osaleda eksamil. Vastust ei saanud. Eksami tulemust ei tea. Rahvusvahelise õiguse erikursus – loengutes osales. Eksami tegi. Õppejõud keeldus eksamitööd vastu võtmast, sest avaldaja pöördus loa taotlemisega tema poole liiga hilja. Konkurentsiõigus – loengutes osales. Õppejõud Triin Antsov lubas eksamil osaleda. Tulemus on „C“. Vastustaja vastuväited
2. Vastustaja kinnitab, et Tartu Ülikoolis toimub õppeainete läbimine vastavalt õppekorralduseeskirjale. Kaebuse esitaja ei ole kaebuses nimetatud ainetele (kriminaalpoliitika, EL õiguse erikursus, finantsõigus, sotsiaalhooldusõigus, konkurentsiõigus, õiguse filosoofia, rahvusvahelise õiguse erikursus) TÜ õppekorralduseeskirjas sätestatud korras ennast registreerinud ning seetõttu ei ole ka neid aineid TÜ õppekorralduseeskirjas sätestatud korras läbinud. Kogu muu teadmiste omandamine, mida üliõpilane võib teha mõnes muus vormis, ei ole õppekavas olevate õppeainete läbimine ning selliste teadmiste arvestamine õppekava läbimiseks on võimalik ainult VÕTA (varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise) tingimuste ja korra kohaselt. VÕTA korras pole kaebuse esitaja oma omandatud teadmiste arvestamist taotlenud. 5
3. Vastustaja andmetel on kaebuse esitaja praeguseks asjaõiguse õppeaine läbinud ning vastab magistriõppesse astumise tingimustele. Kaebuse esitaja saab magistriõppesse astuda vastavalt Tartu Ülikooli vastuvõtueeskirjas näidatud korrale.
4. Vastustaja on seisukohal, et kaebuse esitaja oluline pinge ja koormus ei ole tekkinud vastustaja süü tõttu, kaebuse esitaja ei saanud mainitud aineid õppida tavakorras, kuna ta siis ei vastanud nendele ainetele registreerumise eeltingimustele (eeldusaine sooritamata). Vastustaja saab registreerida kaebuse esitajat ainult nendele õppeainetele, mille sooritamiseks kaebuse esitajal on eeldusained läbitud ning mille läbimiseks on vabad õppekohad olemas.
5. Vastustaja saab kinnitada lõputöö teema ainult siis, kui kaebuse esitaja asub Tartu Ülikooli õigusteaduskonna magistriõppesse õppima üliõpilase või eksternina. Praegu kaebuse esitaja ei ole TÜ õigusteaduskonna üliõpilane ega ekstern ning seetõttu ei saa talle ka lõputöö teemat kinnitada.
6. Neil asjaoludel taotleb vastustaja kaebuse rahuldamata jätmist ja jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda.
7. Vastuseks kaebuse 25.08.
8. a täpsustusele märgib vastustaja, et avaldaja soove ei ole Tartu Ülikooli õppekorralduseeskirja täites võimalik rahuldada. Teda ei ole võimalik registreerida õppetööle nendes õppeainetes enne, kui ta on sooritanud nende ainete õppimiseks ette nähtud eeldusained. Õppeaine omandamiseks vajalikele õppematerjalidele juurdepääs ning pääs eksamile on võimalik ainult siis, kui avaldaja on eeldusainete sooritamise järel ning vabade auditooriumikohtade olemasolul saanud ennast nendele õppeainetele registreerida. Kaebaja poolt osundatud teatavat ajakaotust ei saa lugeda pöördumatuks kaotuseks. Vastustaja kordab kinnitust, et Tartu Ülikoolis toimub õppeainete läbimine vastavalt õppekorralduseeskirjale.
9. Ülikooliseaduse § 42 lg 1 p 2 ei näe ette erandit ülikooliseaduse § 22 lg 3 regulatsioonile, mille kohaselt „[õ]ppetingimused ja -korra kehtestab ülikool, kusjuures need võivad erineda õppesuuniti“. Tartu Ülikool on ülikooliseaduse alusel kehtestanud õppekorralduseeskirja ning muud regulatsioonid, mille kohaselt mitmete ainete läbimisel on kohustuslikud eeldusained vältimaks olukorda, et sama ainet kuulavad liiga erineva ettevalmistusega üliõpilased, mis põhjustaks paratamatult eeldusained läbinud üliõpilastele põhjendamatut ajakulu.
10. Vastustaja nõustub, et ÜKS § 14 lg 3 p 6 ja § 27 lg 5 annab volituse eeldusainet kehtestamiseks ainult vastuvõtul. Kuid kõigil avaldaja mainitud juhtudel peab õppetöö toimuma siiski ülikooli õppekorralduseeskirja kohaselt ning ÜKS § 22 lg 3 annab aluse, mille kohaselt „[õ]ppetingimused ja -korra kehtestab ülikool“ (vt vastustaja seisukohta p 3 juures).
11. Vastustaja on seisukohal, et käesolevas vaidluses ei ole tähtis, milliseid aineid on avaldaja saanud Tartu Ülikoolis läbida eksternina, kui need ained ei omanud kohustuslikke eeldusaineid, mida avaldaja ei ole läbinud. Ning kui avaldaja on ilma kohustuslikke eeldusaineid läbimata Tartu Ülikoolis läbinud õppeaineid, mille aineprogrammis on kirjas kohustuslikud eeldusained, siis ka see asjaolu ei oma käesolevas vaidluses tähtsust, sest õiguserikkumine ei tekita õiguspärast ootust.
12. Kokkuvõtteks, avaldaja soove ei ole võimalik Tartu Ülikooli õppekorralduseeskirja täites võimalik rahuldada, kuna ta ei ole neid õppeaineid Tartu Ülikoolis läbinud. Kohtu seisukoht 23.

§ 19kohaselt on igaühel õigus vabale eneseteostusele.

Riigikohus on 05.02.2009.a kohtuasja nr 3-3-1-97-08 kohtuotsuse punktis 14 asunud seisukohale, et isikule, kes ei ole mõnda valitud riigieksamit positiivse tulemusega sooritanud, ei anta gümnaasiumi 6 lõputunnistust. Gümnaasiumi lõpetamata jätmine mitterahuldava eksamitulemuse tõttu võib riivata mitmeid isiku põhiõigusi (nt

§ 19ja 29), mille tõttu tuleb halduskohtul vastavat otsust sisuliselt kontrollida.

Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul kaebaja poolt kirjeldatud asjaoludel ei ole vastustaja riivanud kaebaja põhiõigusi, mille tõttu puudub halduskohtul alus vastavate otsuste (sh eksamitulemuste) sisuliseks kontrollimiseks. Kaebaja ei ole kaebuses mainitud asjaõiguse eksamit sooritanud igapäevase akadeemilise õppe raames. Kaebaja ei väida, et ainult negatiivne eksami sooritamine on tinginud tema eksmatrikuleerimise ülikoolist. Kohtule esitatud dokumentide alusel ei ole kaebaja järginud ülikoolisiseseid regulatsioone, mis on vahetus seoses tema eksmatrikuleerimisega. Asjas kogutud tõenditega ei ole tõendatud, et vastustaja poolt kohaldatud eksamikorraldus ei vastanud üliõpilatse võrdsusõigusele või õigusele vabalt valida elukutset. Kaebaja ei ole välja toonud ühtegi asjaolu, mille alusel saaks järeldada, et asjaõiguse eksamil oleks rikutud erapooletuse nõuet, mis võiks viia eksamitulemuse õigusvastasuseni. Selleks peaks eksamikorraldust olema rikutud oluliselt, milliseid asjaolusid käesoleval juhul aga tõendatud ei ole. Kohtu arvates on käesoleval juhul ilmne, et kaebaja on tõlgendanud kehtivat õigust, sh ülikoolisisest regulatsiooni vastustajast erinevalt, mis ei tähenda aga seda, et vastustaja on kaebaja suhtes käitunud põhiõigusi rikkuvalt. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puudub kaebajal halduskohtus kaitstav subjektiivne õigus, sest kehtiv õigus välistab kaebuse rahuldamise. 24. ÜKS § 22 lõike 3 kohaselt kehtestab õppetingimused ja -korra ülikool. Kaebaja ei sooritanud kahel korral asjaõiguse eksamit positiivsele hindele. Vastustaja kinnitusel on kaebaja praeguseks asjaõiguse eksami sooritanud. Kohus on seisukohal, et kaebaja on ebaõigesti sisustanud mõiste õppevabadus. Õppevabadus hõlmab eelkõige õppeainete vaba valikut (sh ÜKS § 42 lõike 1 punkt 1), kuid see õigus on piiratud õppekava siseselt, st üliõpilasel on õigus määratleda vabalt oma eelistusi õppekava siseselt. Õppevabadusest kui põhiõigusest (

§ 19) ei tulene kaebajale õigust õppevaliku konkreetsele kujundamisele.

ÜKS § 42 lõike 1 punkti 2 kohaselt on üliõpilasel õigus osaleda õppetöös ka õppekavaväliselt. See õigus ei ole samuti piiramatu. Nagu on käesolevas vaidluses õiguskaitse kohaldamata jätmise kontrollimisel märkinud Tartu Ringkonnakohus, saab seda õigust TÜ-s teostada õppekorralduseeskirjas kehtestatud tingimustel ja korras. TÜ õppekorralduseeskirja punkti 47 kohaselt piiravad õppeaines osalemist ainekavas märgitud kohustuslikud eeldusained. Kaebaja poolt esitatud nõuete rahuldamise ja taotletavate eksamitulemuste sooritatuks lugemise eelduseks on kaebaja poolt nimetatud ainete puhul eeldusaineks asjaõigus. Vastustaja on õigustatult jätnud kaebaja poolt nimetatud eksamid sooritatuks lugemata ja taotlused rahuldamata, kuna ainekavas märgitud eeldusaine on läbimata. Samuti on vastustaja käitunud normi eesmärki arvestades, kui on ülikoolisisesed regulatsioonid kehtestanud taoliselt, et mitmete ainete läbimisel on kohustuslikud eeldusained. Ülikool on vastuse kohaselt sellega soovinud vältida olukorda, et sama ainet kuulavad liiga erineva ettevalmistusega üliõpilased, mis põhjustaks paratamatult eeldusained läbinud üliõpilastele põhjendamatut ajakulu. Ülikooli kaalutlused on kooskõlas kehtiva õigusega. Kaebaja ei osalenud kohtuistungil (tlk 165), mille tõttu puudus kohtul võimalus temalt täpselt välja selgitada eksmatrikuleerimise põhjust. Seega on aga tõendamata kaebaja eneseteostuse õigusvastane piiramine vastustaja poolt.

§ 38garanteerib Eestis ülikoolidele autonoomia.

Kohus on seisukohal, et õppekorralduseeskiri ei ole vastuolus ülikooliseadusega ja põhiseadusega, kuna ÜKS § 22 lõige 3 sätestab ülikoolile volituse õppekorralduseeskirja kehtestamiseks. Õppekavade puhul ei ole tegemist tühise haldusakti tunnustele vastava dokumendiga, sest ainekava kinnitamine on ülikooli pädevuses. Kohus ei nõustu kaebaja käsitlusega, et ainekava puhul on tegemist haldusaktiga, kuna ainekava korraldab õppetegevusega seonduvat ülikooli siseselt ja ei tekita õigusi ja kohustusi ülikooli väliselt. Kaebaja ei ole toonud välja selliseid 7 asjaolusid, millele tuginedes saaks järeldada ainekavade õigusvastaseks olemist. Vastutavad õppejõud või programmijuhid ei ole käesoleva kaasuse raames ületanud õppekorralduseeskirjas antud pädevust.

1. Kaebaja väited võrdsusõiguse rikkumisest ei ole asjakohased. Puuduvad tõendid, et võrdseid oleks koheldud ebavõrdselt, ehk pole tõendatud, et vastustaja on kaebajaga täpselt samas situatsioonis olevaid isikuid kohelnud teisiti kui kaebajat. Vastustaja on õigesti märkinud, et kaebajal ei ole saanud tekkida õiguspärast ootust sellest, kui ta on saanud kohustuslikke eeldusaineid läbimata sooritada mõne eksami, sest sellisel juhul on tõepoolest tegemist vastuoluga ülikooli poolt kehtestatud regulatsiooniga, millisel juhul ei saa tekkida õiguspärast ootust. Kuna kaebaja on tõlgendanud ebaõigesti õppekorralduseeskirja, siis on alusetud ka kaebaja väited vastustaja poolsest õppeteenuse osutamise lepingu või võlasuhete regulatsiooni rikkumisest. Avalik-õiguslikus suhtes tuleb avalik-õiguslikul isikul lähtuda põhimõttest, et lubatud on see, millise õiguse annab kehtiv õigus. Kaebaja poolt taotletav ei ole lubatud ülikooli sisese regulatsiooni kohaselt, seega ei ole vastustaja kaebaja suhtes kohaldanud ka karistusõigusele omaseid printsiipe. Magistritöö juhendamiseks antud põhimõtteline õppejõu nõusolek ei anna vastustajale alust nõudele magistriõppesse ülemineku vormistamise kohustamiseks. Seega puudub alus kaebuse rahuldamiseks ja kaebus tuleb HKMS § 26 lõike 1 punktist 6 tuleneva volitusnormi alusel rahuldamata jätta.
2. Poolte menetluskulud jäävad nende enda kanda. Roby Koik kohtunik 8