← Eesti

3-13-153/2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Elle Kask Määruse tegemise aeg ja koht 25.01.2013, Tallinn Haldusasja number 3-13-153 Haldusasi Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksu- ja Tollikeskuse taotlu

§ 265lg 3).

Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud kohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse ärakirja kättetoimetamisest (

§ 204lg 1 ja 2, § 265 lg 5).

ASJAOLUD Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas 23.01.2013 kohtule taotluse anda luba aresti seadmiseks Starck OÜ ettemaksukontole (viitenumber 15665045) Eesti Vabariigi kasuks MTA kaudu äriühingu poolt alusetult deklareeritud enammakstud käibemaksu suuruses summas 10 449,15 eurot. 1 MTA märgib taotluses, et Starck OÜ kontrollimise tingis 20.08.2012 esitatud Starck OÜ 2012 juulikuu käibemaksu enammakse deklareerimine summas 10 088,35 eurot. 26.09.2012 esitas Starck OÜ kontrollitava perioodi 2012 juulikuu kohta deklaratsiooniparanduse, millega suurendati sisendkäibemaksu 360,80 euro võrra. Tulenevalt sellest on Starck OÜ poolt esitatud tagastusnõude summa 26.09.2012 seisuga kokku 10 449,15 eurot. Kontrolli käigus tuvastatud maksustamise seisukohalt tähendust omavad faktilised ja õiguslikud asjaolud on toodud MTA 16.01.2013 kontrollaktis nr 12.2-3/10305-

  1. Starck OÜ suurimaks kulutuseks, mis moodustab 99,63% sisendkäibemaksust, oli 2012 juulikuus Creo Ehitus OÜ-lt (registrikood: 11953631) soetatud ehitustööde projektijuhtimisteenus summas 62 464,80 eurot, sh käibemaks 10 410,80 eurot, mida äriühing kajastab ka käibemaksudeklaratsiooni (KMD) real
  2. Kontrollitaval perioodil kajastas Starck OÜ oma 2012 juulikuu raamatupidamisarvestuses Creo Ehitus OÜ poolt 28.06.2012, 05.07.2012, 12.07.2012 ja 23.07.2012 väljastatud arveid nr 030-12, nr 031-12, nr 032-12 ja 033-12 ehitustööde projektijuhtimisteenuse soetamise kohta. Hinnates kogumis kontrollimise käigus selgunud asjaolusid ning tõendeid on maksuhaldur seisukohal, et Starck OÜ on esitanud kontrollitava perioodi kohta käibemaksudeklaratsioonis valeandmeid, mis seisnevad Creo Ehitus OÜ tehingute kajastamises ettevõtte raamatupidamise arvestuses. Maksumenetluse käigus kogutud tõendite ja seletuste põhjal ning allpool toodud faktilistele asjaoludele tuginedes on maksuhalduril tuvastanud, et Creo Ehitus OÜ ei ole osutanud Starck OÜ-le ehitustööde projektijuhtimise teenust nagu 2012 juulikuus Creo Ehitus OÜ poolt Starck OÜ-le väljastatud arvetel kajastatud on. Starck OÜ ja Creo Ehitus OÜ on soetud äriühingud, kuna neil on sama juhatuse liige, kelleks on A.P. Creo Ehitus OÜ poolt osutab teenust Starck OÜ-le M.A., kellel on volitus võlaõiguslikeks müügi- ja ostutehingute sõlmimiseks nii Creo Ehitus OÜ kui Starck OÜ poolt. Creo Ehitus OÜ ja Starck OÜ vahelised töövõtulepingud on Starck OÜ poolt allkirjastanud M.A., seega saab öelda, et tellija on samas isikus teenuse osutajaga. Lisaks juhib maksuhaldur tähelepanu ka asjaolule, et A.P. ja M.A. on perekondlikes suhetes, mis tähendab, et TuMS § 8 mõistes on tegemist seotud isikutega. Starck OÜ ja Creo Ehitus OÜ vahel puudub teenuse osutamise kohta kirjalik aruandlus. Osapoolte seletuste kohaselt Creo Ehitus OÜ ja Starck OÜ asuvad samas kontoris ning informatsiooni edastamine Creo Ehitus OÜlt Starck OÜ-le on suuline. Maksuhalduri jaoks ei ole usutav, et sellises mahus teenuse osutamine toimub ainult suuliselt, ühtegi kirjalikku dokumenti koostamata, mistõttu ei ole kuidagi tagatud, et teenuse osutamine oleks kuidagi fikseeritud ja kontrollitav. Vaata kontrollakti peatükis 1.2.
  3. ja 1.
  4. Kõikidele Starck OÜ poolt esitatud Creo Ehitus OÜ arvetele on märgitud teenuse nimetuseks „Ehitustööde projektijuhtimine“. Kõikidel eelnimetatud arvetel on teenuse koguseks märgitud
  5. Maksuhaldur juhib siinkohal tähelepanu ka asjaolule, et Creo Ehitus OÜ poolt väljastatud arvetele on käsitsi peale kirjutatud objektide nimed, mis Strack OÜ juhatuse liikme A.P. ja M.A.i sõnul on vastavalt objektide aadressidele teostatud tööd. Maksuhaldurile esitatud arvetelt ei selgu, millises mahus teenust tegelikult on osutatud, mis töid on Creo Ehitus OÜ teinud teenuse osutamiseks, millisel ajavahemikul teenust on osutatud, kuidas kujunes osutatud teenuse maksumus ja mida Creo Ehitus OÜ poolt esitatud arved tegelikult sisaldavad ning mida ja kui palju arvel näidatud hind sisaldab. Kogus 1 ja arve sisu „ehitustööde projektijuhtimine“ on väga üldsõnalised ega anna selgust arvel näidatud tehingu majanduslikust sisust. Vastuolud on täpsemalt toodud välja kontrollakti peatükis 1.
  6. Creo Ehitus OÜ arvel nr 030-12 on märgitud objektiks Ravi 6 - 24, Tallinn. Starck OÜ soetas objekti Ravi 6 – 24, Tallinn 115 000 euroga (sh käibemaks), tegi parendustöid vähemalt 9689,10 euro (sh käibemaks) eest ja tasus Creo Ehitus OÜ-le seoses nimetatud objektiga 2012 juulikuus 11 490,90 eurot (sh käibemaks) projektijuhtimisteenuse eest, mille sisu ei ole äriühingud suutnud maksuhaldurile usutavalt põhjendada. Starck OÜ on kinnitanud, et eelnimetatud arve on viimane Creo Ehitus OÜ poolt väljastatud arve Starck OÜ-le seoses objektiga Ravi 6 – 24, Tallinn. Korter soetati 115 000 euroga (sh käibemaks), tehti märkimisväärseid kulutusi objekti tarbeks, kuid müüdi 100 000 euroga (sh käibemaks). Starck OÜ müüs korteri 15 000 eurot (sh käibemaks) odavamalt kui soetas ning lisaks tegi kulutusi vähemalt 21 180 euro ulatuses endaga seotud äriühingu Creo Ehitus OÜ-ga väidetavalt saadud projektijuhtimisteenuse eest. Maksuhalduri hinnangul ei ole eelnimetatud müügitehing äriliselt 2 otstarbekas ning sellise kahjumliku tehingu tegemine endaga seotud ettevõttega ei ole usutav, mis annab veelkord alust arvata, et Creo Ehitus OÜ on selle objektiga seoses mingit teenust osutanud. Kinnistusraamatu andmete kohaselt soetas Starck OÜ objekti Ravi 6 - 24, Tallinn 24.04.
  7. Materjali soetuse arve Evelekt AS-lt on väljastatud 16.04.2012 ja arve Onninen AS-lt on väljastatud 23.03.2012, mis on väidetavalt kajastatud Creo Ehitus OÜ arvel nr 030-
  8. Maksuhaldur on arvamusel, et on ebatõenäoline, et kulutused tehti varem, kui kinnisvara objekti omati ning ilma vastava dokumentatsioonita, kust nähtub, et tehtud kulutused on kindlasti nimetatud objekti tarbeks ka tehtud. Suusõnaline väide ei ole selle kinnitamiseks piisav. Arve nr 030-12 sisaldab samuti alltöövõtjate ja materjali soetuse arveid. Esitatud dokumentide ja antud suuliste seletuste kohaselt alltöövõtja R.E Viimistlus OÜ väljastas arve Creo Ehitus OÜ-le 16.07.2012 ja Attica Holding OÜ väljastas arve Creo Ehitus OÜ-le 12.07.
  9. Kuna korter oli juba seisuga 07.06.2012 müüdud, siis on Creo Ehitus OÜ kajastanud arves Starck OÜ-le kulutusi, mis on tehtud ajavahemikul, mil korteriomand enam Starck OÜ-le ei kuulunud. Starck OÜ ei ole maksuhaldurile esitanud ühtegi dokumenti või kokkulepet selle kohta, et Starck OÜ pidi kandma kulutusi objektil ajal, mil see äriühingu omandisse ei kuulunud, mis seab kahtluse alla, et Creo Ehitus OÜ nimetatud objekti tarbeks arvel märgitud ehitustööde projektijuhtimise teenust üldse osutas. Lisaks, arvel nr 030-12 sisalduvad eelnimetatud alltöövõtjate arved ning materjalide kulutused maha võttes jääb Creo Ehitus OÜ poolt lisatud väärtuseks 11 490,90 eurot, sh käibemaks, mis moodustab arvest nr 030-12 54,25%. M.A.i sõnul (protokollitud 01.10.2012; vt kontrollakti peatükis 1.2.1.1.) on Creo Ehitus OÜ lisanud arvetele 10% lisandväärtuse. Seega arvele lisatud lisandväärtus summas 11 490,90 eurot, sh käibemaks, on tunduvalt suurem kui 28.06.2012 M.A.i poolt välja toodud 10%, mistõttu ei ole tõsiseltvõetav M.A.i väide arve summa kujunemise kohta. Vastuolud on täpsemalt toodud välja kontrollakti peatükis 1.
  10. M.A.i sõnul kajastatakse Creo Ehitus OÜ arvel nr 031-12 Arhitekt11 OÜ poolt 2012 juulikuuks tehtud töid (vt kontrollakti peatükis 1.
  11. punkti nr 12), kuid maksuhalduri hinnangul ei saa Creo Ehitus OÜ arvel kajastuda kulutus, mis on fikseeritud alles 14.09.2012 Arhitekt11 OÜ poolt esitatud arvega, kust nähtub, millised tööd on tehtud. Ühtegi teist raamatupidamise dokumenti, mida saaks võtta arve tegemise aluseks ning millest nähtuks Arhitekt11 OÜ-le tehtud kulutuste maht 05.07.2012 seisuga Arhitekt11 OÜ sõnul ei ole ning ka maksuhaldurile esitatud ei ole. Eelnevast tulenevalt ei ole usutav, et arve nr 031-12, mis on väljastatud Creo Ehitus OÜ poolt Starck OÜ-le 05.07.2012, sisaldab Arhitekt11 OÜ poolt Creo Ehitus OÜ-le 2012 septembrikuus üle antud teenust. Arve nr 031-12 sisaldab väidetavalt Arhitekt11 OÜ alltöövõtja kulu kokku 6135,60 eurot (sh käibemaks) ja Creo Ehitus OÜ poolt lisatud väidetavat lisaväärtust 18 884,40 eurot. Arves nr 031-12 sisalduv alltöövõtja kulu maha võttes jääb järgi arve lisaväärtus. Lisaväärtus, mis üle jääb, on väidetavalt Creo Ehitus OÜ poolt loodud lisandväärtus Starck OÜ-le summas 18 884,40 eurot, mis teeb arve lisandväärtuseks 307,8%, mitte 10%, nagu M.A.i selgitustest nähtub. Eeltoodust tulenevalt M.A.i seletused arve sisu ja hinna kujunemise kohta ei ole usaldusväärsed, mis kinnitab, et arvel nr 031-12 kajastatud andmed ei ole tõesed. Vastuolud on täpsemalt toodud välja kontrollakti peatükis 1.
  12. Creo Ehitus OÜ arvel nr 033-12 on arve sisuks samuti ehitustööde projektijuhtimise teenus, kuid Starck OÜ juhatuse liikme A.P. selgituste kohaselt arve nr 033-12 aluseks projektijuhtimisteenuse osutamise raames on kokkulepitult teostatud objektil Ristiku 20, Tallinn hoovi korrastustööd: muru trimmerdamine, muru niitmine, võsa harvendamine, puuokste kärpimine ja kogu tekkinud prahi äravedu. Need tööd teostati väidetavalt perioodil mai - august
  13. Maksuhaldur juhib tähelepanu asjaolule, et arvel nr 033-12 ei ole märgitud teenuse osutamise perioodi. Kõik eeltoodud tööde teostamiseks vajaminevad tööriistad ja tehnika organiseeris objektile väidetavalt M.A.. Korrastustööde teostamises seisnev teenuse osutamise arvestusperiood hõlmas nelja kuud ja poolte kokkuleppel esitati kogu selle perioodi osas arve juulis
  14. Maksuhaldur juhib tähelepanu asjaolule, et arve nr 033-12 on väljastatud enne, kui on selgunud tegelik teenuse maht. Creo Ehitus OÜ vaadeldav projektijuhtimisteenuse tasu sisaldab väidetavalt seega tasu otseste korrastustööde eest ning lisaks tasu tööriistade kasutamise ja objektilt prahi äraveo eest. Väidetavate korrastustööde tasu suurus arve 033-12 summast on 1664,80 eurot, sh käibemaks. Starck OÜ juhatuse liikme A.P. 27.11.2012 antud teabe kohaselt arve nr 033-12 sisaldab M.A.i 3 töötasu. Antud selgitusi kinnitas ka M.A.. Arvestades asjaolu, et töövõtulepingust 02-10 ei tulene kohustust teostada hoovi korrastustöid ning Creo Ehitus OÜ poolt esitatud ehitustööde projektijuhtimise teenuse kirjeldusega arvest ei nähtu selliste tööde teostamist ning maksuhaldurile ei ole esitatud ka ühtegi teist dokumenti, mis kinnitaks sellise kokkuleppe olemasolu, siis on objektiga Ristiku 20, Tallinn esitatud dokumendid ja antud selgitused vastuolulised. Maksuhalduri hinnangul ei vasta arve sisu tegelikkusele ning ehitustööde projektijuhtimise teenust lepingu nr 02-10 kohaselt arve nr 033-12 alusel osutatud ei ole. Vastuolud on täpsemalt toodud välja kontrollakti peatükis 1.
  15. Creo Ehitus OÜ poolt esitatud arve nr 032-12 on kujunenud maksuhaldurile erinevate osapoolte (Starck OÜ juhatuse liige A.P. (protokollitud 24.09.2012 ja 27.11.2012; vt kontrollakti peatükis 1.2.1.3.), Creo Ehitus OÜ (kirjalik teave esitatud 10.10.2012; vt kontrollakti peatükis 1.2.1.3) ja M.A. (protokollitud 01.10.2012 ja 23.11.2012; vt kontrollakti peatükis 1.2.1.3)) antud suuliste seletuste ja esitatud dokumentide kohaselt alltöövõtja (Tera Parkett OÜ) ja materjali soetuse arvetest. M.A.i suuliste seletuste kohaselt sisaldab arve nr 032-12 pikema perioodi jooksul tehtud tööde kogumikku, mis loeti tehtuks 2012 juulikuus. Starck OÜ juhatuse liige A.P. lisab, et arve nr 032-12 sisaldab toiminguid kasutusloa taotlemiseks. Samas M.A.i selgitustest ei nähtu, et kasutusloa taotlemiseks teenust oleks osutatud Starck OÜ-le. Kuigi M.A.i seletuste kohaselt sisaldab arve pikema perioodi jooksul tehtud tööde kogumikku, ei ole Creo Ehitus OÜ arvel nr 032-12 välja toodud ühtegi konkreetset perioodi ega ühtegi konkreetsed tööd, millest oleks näha, millal, kui suures mahus ja kuidas teenus on osutatud Creo Ehitus OÜ poolt Starck OÜ-le, millise ajaperioodi kulutusi arvel kajastatakse, kui suure osa moodustavad alltöövõtjate poolt osutatud teenused ega kui suure osa moodustab materjali kulu. Maksuhaldurile esitatud tõendid ei ole piisavad kinnitamaks, et arve nr 032-12 sisaldab osapoolte poolt esitatud kulutusi. Creo Ehitus OÜ poolt esitatud kirjaliku teabe ja dokumentide kohaselt arve nr 032-12 sisaldab materjali soetust ka 2012 augusti- ja septembrikuus, aga arve Starck OÜ-le on väljastatud 2012 juulikuus. Creo Ehitus OÜ poolt esitatud kirjaliku teabe ja dokumentide kohaselt sisaldab arve nr 032-12 mööblidetailide soetust 2012 augustikuus ja septembrikuus Mööbliproff OÜlt. M.A.’i seletuste kohaselt sisaldab arve nr 032-12 objektil Hundi tee 42, Viimsi vald tehtud töid 2012 juulikuuks. Seega Creo Ehitus OÜ poolt esitatud dokumendid on vastuolus M.A.i poolt antud seletustega. Siinkohal tuleb ära märkida, et M.A. on koostanud arve nr 032-12 Starck OÜ-le. Creo Ehitus OÜ poolt esitatud kirjaliku teabe ja dokumentide kohaselt sisaldab arve nr 032-12 lisaks materjali kulutusi, mis on tehtud
  16. aastal. Creo Ehitus OÜ ja Starck OÜ ei ole maksuhaldurile esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et need 2011 tehtud kulutused kajastuvad just 2012 juulikuu arvel 032-12 ja neid samu kulutusi ei ole juba varasematel perioodidel kajastatud Creo Ehitus OÜ poolt Starck OÜ-le väljastatud arvetel ning Creo Ehitus OÜ poolt esitatud üldsõnalise sisuga arvete põhjal ei ole võimalik seda maksuhalduril ka hinnata ilma täiendavate tõenditeta. Ka arvelt nr 032-12 ei nähtu, et just nende konkreetsete materjalide tarbeks tehtud kulutused on nimetatud arvel kajastatud. Maksuhaldur on seisukohal, et augustikuus ja septembrikuus soetatud kaupade kajastamine juulikuu arvel nr 032-12 ei ole usutav ning maksuhaldurile antud suulised seletused ei tõenda, et augustikuu ja septembrikuu kulutused kajastuvad juulikuu arvel nr 032-
  17. Arve nr 032-12 sisaldab väidetavalt Tera Parkett OÜ alltöövõtja kulu kokku 636 eurot (sh käibemaks), materjali soetus kokku 8962,44 eurot (sh käibemaks) ja Creo Ehitus OÜ poolt lisatud väidetavat lisandväärtust 4501,56 eurot, mis teeb arvele lisatud lisandväärtuseks 46,9%, mitte 10%, nagu M.A.i sõnul arvetele lisatud on. Eeltoodust tulenevalt M.A.i seletused arve sisu ja hinna kujunemise kohta ei ole usaldusväärsed, mis kinnitab, et arvel nr 032-12 kajastatud andmed ei ole tõesed. Kontrolli käigus esitasid osapooled alltöövõtjate ja materjali soetuse arved, mis sisalduvad Creo Ehitus OÜ poolt Starck OÜ-le perioodil 2012 juulikuus väljastatud arvetel. M.A. on 23.11.2012 öelnud, et arve nr 032-12 kajastab pikemat perioodi ja väidetavalt koguti kokku kogum teostatuid töid, mis loeti lõpetatuks 2012 juulikuus. Teostatud tööde kogumi kohta väljastati Starck OÜ-le arve 2012 juulikuus. Maksuhaldur juhib siinkohal tähelepanu asjaolule, et Creo Ehitus OÜ poolt esitatud ostuarvete kohaselt on Mööbliproff OÜ-lt materjalid soetatud alles 10.09.2012 (arve nr 1009-1) ja 15.08.2012 (arve nr 1508-2). Starck OÜ-le väljastati arve nr 032-12 aga juba 12.07.
  18. M.A.i suuliste seletuste kohaselt ja arvel nr 032-12 märgitu kohaselt on arve 4 koostanud M.A.. Kontrolli käigus ei ole Creo Ehitus OÜ suutnud veenvalt tõendada, kuidas sai Creo Ehitus OÜ koostada arve, mille aluseks on hilisemad kulutused, mille kohta ei olnud selleks hetkeks ühtegi dokumenti, kui tegelikult mingit aruandlust ega vahearuandlust tehtud tööde ja soetatud materjalid kohta ei peetud, mille alusel arve esitada. Vastuolud on täpsemalt toodud välja kontrollakti peatükis 1.
  19. Kontrolli käigus osapoolte antud selgitustest nähtub, et Creo Ehitus OÜ poolt Starck OÜle väljastatud arved sisaldavad alltöövõtjate arveid ja soetatud materjalide arveid. Maksuhaldurile Starck OÜ poolt esitatud Creo Ehitus OÜ arvetelt ei nähtu, millistest kulutustest koosnevad Starck OÜ-le esitatud arved, samuti ei ole Starck OÜ ega Creo Ehitus OÜ poolt esitatud ühtegi kirjalikku tehtud tööde akti ega kirjalikku dokumenti arvete sisu kohta. Samuti ei selgu maksuhaldurile esitatud lepingutest, et alltöövõtjate ja materjalikulu müüakse edasi Strack OÜ-le. A.P. ja M.A.i selgitustest nähtub, et tehtud tööde ja arve summa kujunemises lepiti kokku vaid suuliselt ning kirjalikult midagi ei fikseeritud. Starck OÜ ega ka Creo Ehitus OÜ ei ole esitanud maksuhaldurile dokumentaalseid tõendeid (hinnapakkumisi, teostatud tööde akte vms), mis kinnitaksid üheselt Starck OÜ-le teenuse osutamist Creo Ehitus OÜ poolt väljastatud arvete alusel. Ka maksuhaldurile esitatud töövõtulepingutest nr 02-10 ja 01-11 punktist 3 ei selgu teenuse maksumuse kujunemise alus, vaid lepingus on vaid üldsõnaliselt sätestatud, et maksumus on lahtise eelarvega. Sellest tulenevalt esitatud dokumentidest ei nähtu, kuidas on kujunenud teenuse maksumus ning mida ja kui palju arvel näidatud hind sisaldab, mistõttu ei saa hinnata, milliseid teenuseid ja mis mahus arved sisaldavad, kas teenused on tõepoolest osutatud ja maksumuse vastavust osutatud teenusele. Vastuolud on täpsemalt toodud välja kontrollakti peatükis 1.
  20. Arvestades asjaolu, et Starck OÜ on finantseerinud Creo Ehitus OÜ-lt väidetavalt soetatud teenuse eest tasumist laenudest, toob maksuhaldur välja, et ei ole majanduslikult otstarbekas ja äriliselt usutav seotud äriühingult osta teenust nii suure juurdehindlusega (vt kontrollakti peatükis 1.3 punkte nr 11, nr 14 ja nr 19). Maksuhalduri seisukohta toetab lisaks ka asjaolu, et arvel näidatud ehitustööde tellija ja teenuse osutaja on isikuliselt M.A., mis tähendab, et vastavad teadmised ja oskused olid Stack OÜ-l endal olemas. Vastuolud on täpsemalt toodud välja kontrollakti peatükis 1.
  21. Maksuhaldur on seisukohal, et Starck OÜ ja Creo Ehitus OÜ vahel toimunud tehingute eesmärgiks oli alusetu sisendkäibemaksu tekitamine, et Starck OÜ-l tekiks võimalus saada käibemaks riigilt tagasi. Starck OÜ juhatuse liige A.P. ega ka Creo Ehitus OÜ ja M.A. ei ole suutnud kontrolli vältel usutavalt tõendada ehitustööde projektijuhtimise teenuse osutamist Starck OÜ-le. Siinkohal tuleb ka silmas pidada, et Starck OÜ ja Creo Ehitus OÜ on soetud äriühingud kuna neil on sama juhatuse liige, kelleks on A.P. Lisaks juhib maksuhaldur tähelepanu ka asjaolule, et A.P. ja M.A. on perekondlikes suhetes, mis tähendab, et TuMS § 8 mõistes on tegemist seotud isikutega. Käibemaksuseaduse (RT I 2003, 82, 554 koos hilisemate muudatuste ja täiendsutega, edaspidi KMS) § 29 lg 2 kohaselt on maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaks § 3 lõikes 4 ning lõike 6 punktides 5 ja 6 tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. KMS § 29 lg 3 p-st 1 tulenevalt on sisendkäibemaks teiselt maksukohustuslaselt soetatud kauba või saadud teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks. Starck OÜ kontrollis kogutud tõendid viitavad aga sellele, et tegelikkuses Starck OÜ ehitustööde projektijuhtimise teenust soetanud ei ole, mistõttu puudub tal ka sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus. Haldusmenetluse seaduse (RT I 2001,58, 354 koos hilisemate muudatuste ja täiendustega; edaspidi HMS) § 40 lg 1 sätestab, et enne haldusakti väljaandmist tuleb menetlusosalisele tagada ärakuulamisõigus. Maksuhaldur on 16.01.2013 väljastanud Starck OÜ-le kontrollakti nr 12.2-3/10305-17 ning andnud eriarvamuse esitamise tähtajaks 22.01.
  22. Starck OÜ on palunud maksuhalduri käest eriarvamuse esitamise tähtaega 15.02.
  23. Maksuhalduri hinnangul on õigustatud Starck OÜ-le pikema eriarvamuse tähtaja andmine ning soovib uueks eriarvamuse tähtajaks määrata 29.01.
  24. Starcki poolt esitatavas eriarvamuses võivad selguda asjaolud, mis vajavad täiendavat uurimist ja menetlustoimingute läbiviimist. Maksuhaldur ei rahulda täismahus Starck OÜ palutud eriarvamuse esitamise tähtaega, kuna kontrollaktis anti hinnang vaid ühe tarnijaga toimunud tehingutele ja tegemist ei olnud Starck OÜ jaoks tundmatute asjaoludega, kuna Starck OÜ on kontrolliobjektiks olnud tehingud väidetavalt ise teostanud ja seega kõikide asjaoludega 5 kursis, mida maksuhaldur on aga pidanud kogu maksumenetluse vältel välja selgitama. Maksuhaldur viib käesolevat Starck OÜ poolt 26.09.2012 maksustamisperioodi 2012 juulikuu käibedeklaratsioonis deklareeritud enammakstud käibemaksu õigsuse kontrollimiseks algatatud üksikjuhtumi kontrolli läbi tagastusnõuete menetlemiseks MKS § 106 lg 2 ettenähtud piiratud menetlustähtaja tingimustes. Maksuhaldur on kasutanud ära KMS § 34 lg 2 sätestatud võimaluse pikendada tagastusnõude kontrollimisega seoses selle tagastusnõude täitmise tähtaega 90 päeva võrra (lisa 7, lisa 8, lisa 9 ja lisa 10). KMS § 34 lg-st 2 tulenevalt on maksuhaldur kohustatud 26.09.2012 esitatud tagastusnõude summas 10 449,15 eurot Starck OÜ e-maksuameti ettemaksukontole vabastama 24.01.2013 (lisa 7) ehk enne Starck OÜ-le võimaliku maksuotsuse koostamist. Tulenevalt Kinnistusregistri andmetest puudub Starck OÜ-l kinnisvara. Maanteeameti liiklusregistri andmetel ei ole 21.01.2013 seisuga äriühingu kasutuses ega omandis ühtegi sõidukit. Väikelaevade registri kohaselt Starck OÜ-l laevad puuduvad. Väärtpaberi keskregistri andmetel ei ole Starck OÜ-l väärtpaberikontosid. Maksuhaldur juhib siinkohal tähelepanu, et kontrolli käigus on tuvastatud, et Starck OÜ on finantseerib äritegevust kolmandatelt isikutelt võetud laenudest. Starck OÜ juhatuse liige A.P. on 28.11.2012 maksuhaldurile esitanud kirjaliku teabe, et 31.07.2012 seisuga oli Starck OÜ võlgu Admanus OÜ-le 119 700 eurot. Seega ületavad Starck OÜ laenukohustused oluliselt kontrollitava tagastusnõude summa. Arvestades eeltoodut ja kontrolli tulemusena Starck OÜ maksuotsusega määratava võimaliku rahalise nõude suurust kokku summas 10 449,10 eurot, on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus, et pärast kohustuse määramist äriühingule võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Eeltoodust tulenevalt leiab maksuhaldur, et esineb alus Starck OÜ suhtes MKS § 130 lg 1 punktis 6 sätestatud täitetoimingute rakendamiseks, sest maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et maksukohustuslane ei pruugi olla võimeline tasuma maksuotsusega juurdemääratavat maksusummat. Ülaltoodu alusel ja arvestades maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust leiab taotleja, et on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine muutuda võimatuks. Maksuhaldur lõpetab täitetoimingud nõuetele vastava tagatise esitamisel või täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu äralangemisel. Tulenevalt MKS § 136¹ lg 2 p 3 lõpetab maksuhaldur täitetoimingud, kui Starck OÜ on esitanud piisava tagatise MKS § 120 lg 1 p 3, § 121 kohaselt, valides tagatise liigi vastavalt MKS §-s 122 loetelule. MKS § 136¹ lg 3 kohaselt juhul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui maksukohustuslane on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tasumise tagamiseks, lõpetab maksuhaldur täitetoimingu hiljemalt kahe tööpäeva jooksul. KOHTU PÕHJENDUSED Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 264 lõike 1 kohaselt seadusega sätestatud juhtudel annab ja pikendab halduskohtunik loa haldustoimingu tegemiseks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt taotluse loa saamiseks esitab selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist.

§ 264

lõike 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. MKS § 1361 ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna antud juhul seadus ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata. 6 MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib Maksu- ja Tolliameti piirkondliku struktuuriüksuse juhataja teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada käesoleva seaduse § 130 lõikes 1 sätestatud täitetoimingud või taotleda kohtult luba pöörduda kohtutäituri poole täitetoimingute sooritamiseks, kui käesoleva seaduse § 130 lõikes 1 sätestatud täitetoimingute sooritamine ei ole asjas võimalik või ei oleks see suure tõenäosusega tulemuslik. Maksuhalduril on õigus taotleda kinnisasja käsutamise keelumärke kandmist kinnistusraamatusse, taotleda ehitise kui vallasasja käsutamise keelumärke kandmist ehitisregistrisse, taotleda sõiduvahendi käsutamise keelumärke kandmist vastavasse registrisse, taotleda laeva käsutamise keelumärke kandmist laevakinnistusraamatusse, anda korraldus väärtpaberite või väärtpaberikonto blokeerimiseks vastavalt Eesti väärtpaberite keskregistri seaduses sätestatule, taotleda hüpoteegi seadmist kinnisasjale või laevakinnistusraamatusse kantud laevale või tsiviilõhusõidukite registrisse kantud õhusõidukile ning pöörata sissenõue rahalistele nõuetele ja varalistele õigustele maksukorralduse seadusega või täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras. MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu käesoleva seaduse § 130 lõikes 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks. Maksuhalduri taotlus esitatakse enne maksude tasumise õigsuse kontrolli lõppemist ja rahalise nõude või kohustuse määramist, seega ei saa ega pea maksuhalduril olema välja kujunenud lõplikku seisukohta maksukohustuse määramisel tähtsust omavate faktiliste asjaolude tõendatuse suhtes ja seda ei pea taotluse lahendamisel hindama ka kohus. Kohus kontrollib taotluse lahendamisel seda, kas maksuhalduri välja toodud faktilistel asjaoludel on maksukohustuse määramine käimasoleva kontrolli raames võimalik ning hindab isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda kiiresti ja ennetavalt ning olukorras, kus puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Kohus, kontrollinud esitatud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust leiab, et see on esitatud pädevale kohtule, selleks volitatud isiku poolt ning taotluses on toodud MKS §-s 1361 lg 2 nõutud andmed. Kohtu hinnangul taotlus on piisavalt põhjendatud ning esitatud on ka vajalikud tõendid ja selgitused. Kohus, analüüsinud ja hinnanud esitatud taotluse põhjendusi ning tõendeid, leiab, et taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Maksuhalduri esitatud taotlusest nähtub, et Starck OÜ on esitanud kontrollitava perioodi kohta käibemaksudeklaratsioonis valeandmeid, mis seisnevad Creo Ehitus OÜ tehingute kajastamises ettevõtte raamatupidamise arvestuses. Maksuhaldur on tuvastanud, et Strack OÜ ja Creo Ehitus on omavahel seotud äriühingud, neil on sama juhatuse liige, A.P. Creo Ehitus OÜ poolt osutab teenust Starck OÜ-le M. A., kellel on volitus võlaõiguslikes müügi- ja ostutehingute sõlmimiseks nii Creo Ehitus OÜ kui Starck OÜ poolt. Creo Ehitus OÜ ja Starck OÜ vahelised töövõtulepingud on Starck OÜ pooolt allkirjastanud M.A. ,istõttu on tellija teenuse osutajaga samas isikus ning lisaks on M.A. ja A.P. perekondlikes suhetes, mis tähendab, et Tulumaksuseaduse § 8 mõistes on tegemist seotud isikutega. 7 Maksuhaldur on 16.01.2013 väljastanud Starck OÜ-le kontrollakti nr 12.2-3/10305-17 ning andnud eriarvamuse esitamise tähtajaks 22.01.2013. Starck OÜ on taotlenud tähtaja pikendamist kuni 15.02.2013. Maksuhaldur on pikendanud tähtaega kuni 29.01.2013. Starck OÜ esitatavas eriarvamuses võivad selguda asjaolud, mis vajavad täiendavat uurimist ja menetlustoimingute läbiviimist. Kohtule esitatud taotluse ja selle lisadest nähtub, et Starck OÜ-l puuduvad kinnisvara, väärtpaberi kontod ja laevad, samuti ei ole äriühingu omandis ega kasutuses ühtegi sõidukit. Maksuhaldur on tuvastanud, et Starck OÜ finantseerib oma äritegevust kolmandatelt isikutelt võtud laenudega, mistõttu ületavad osaühingu laenukohustused oluliselt kontrollitavat tagastusõude summat. Arvestades asjaolu, et Starck OÜ juhatuse liikme A.P. esitatud andmete kohaselt on osaühing 31.07.2012 seisuga Admandus OÜ-le võlgu 119 700 eurot ning maksuotsusega määratav võimalik rahalise nõude suurus on summas 10 449,10 eurot, on maksuhalduril kohtu hinnangul põhjendatud alus kahtluseks, et pärast kohustuse määramist äriühingule võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades maksuhalduri põhjendusi ning taotlusele lisatud tõendeid rahuldab kohus maksuhalduri taotluse. Elle Kask Kohtunik 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.