3-13-196/2

3-13-196 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristjan Siigur Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2013, Tallinn Haldusasja number 3-13-196 Haldusasi OÜ Hedviger (likvideerimisel) ja Aimar Naggeli kaebused Tallinnas xxxxxxxxx asuva elamu (ühiskorteri) mõtteliste osade erastamist puudutavate Tallinna Kesklinna Valitsuse haldusaktide ja toimingute õigusvastasuse tuvastamise ning Tallinna linna ja I.G.i vahel
2. jaanuaril 2010 sõlmitud xxxxxxx asuva korteri 19/100 suuruse mõttelise osa ostu-müügilepingu ja asjaõiguslepingu tühisuse tuvastamise nõuetes. Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebaja: OÜ Hedviger (likvideerimisel) Esindaja: Aimar Naggel Kaebaja: Aimar Naggel RESOLUTSIOON
3. Tagastada OÜ Hedviger (likvideerimisel) ja Aimar Naggeli kaebus.
4. Saata määrus Aimar Naggelile Edasikaebamise kord: käesoleva määruse peale on kaebajal õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse talle kättetoimetamisest arvates (HkMS § 121 lg 4, § 204). ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED
5. OÜ Hedviger ja Aimar Naggel esitasid
6. jaanuaril 2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotlevad Tallinnas xxxxxxxx asuva elamu (ühiskorteri) mõtteliste osade erastamist puudutavate Tallinna Kesklinna Valitsuse haldusaktide ja toimingute õigusvastasuse tuvastamist ning Tallinna linna ja I.G.i vahel
7. jaanuaril 2010 sõlmitud xxxxxxxx asuva korteri 19/100 suuruse mõttelise osa ostu-müügilepingu ja asjaõiguslepingu tühisuse tuvastamist. Kaebusest nähtivalt oli Aimar Naggel xxxxxxxx korteri 16/100 suuruse mõttelise osa omanik
8. septembrist 2000 kuni
9. augustini 2001 ning OÜ Hedviger oli sama mõttelise osa omanikuks
10. augustist 2001 kuni
11. maini
12. Kaebajad leiavad, et Tallinna Kesklinna Valitsuse õigusvastase tegevuse, eeskätt erastamise läbiviimisega õigusvastase viivitamise tõttu, on kaebajad kaotanud xxxxxxxx erastamise õiguse ning sellega on kaebajatele tekkinud kahju.
13. Tutvunud kaebusega, leian, et selle menetlusse võtmine ei ole põhjendatud ning kaebus tuleb tagastada halduskohtumenetluse seadustiku (HkMS) § 121 lg 2 p 1 alusel. Nimetatud normis sätestatakse, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Käesoleval juhul on Aimar Naggel ja OÜ Hedviger esitanud halduskohtule tuvastamisekaebuse, taotledes haldusaktide ja toimingute ning ka eraõigusliku lepingu tühisuse tuvastamist. HkMS § 45 lõikes 2 sätestatakse, et tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Võimalus esitada hüvitamiskaebus ei välista õigust esitada tuvastamiskaebus sellise haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks, millega võidi kahju tekitada. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu.
14. Käesoleval juhul on ilmne, et Aimar Naggeli või OÜ Hedviger poolt tulevikus esitatav kahju hüvitamise nõue oleks kaebuses esile toodud alusel ilmselgelt perspektiivitu, kuna vaidlusaluste toimingutega ei ole neile isikutele põhjustatud kahju, mis kuuluks hüvitamisele. Avalik-õiguslikus suhtes tekkinud kahju hüvitamise eelduseks on kahju tekkimine, avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus ning põhjuslik seos nende vahel. 4.Kaebajad eksivad, leides, et nad on xxxxxxxx (mõtteliste osade) erastamise õiguse kaotanud Tallinna Kesklinna Valitsuse tegevuse või tegevusetuse tõttu. Teatavasti erastas M. B.
15. novembril 1998 eluruumide erastamise seaduse (EES) § 3 lg 10 alusel 16/100 suuruse mõttelise osa xxxxxxxxx asuvast eluruumist, samas kui ükski teine isik polnud õigeaegselt erastamisavaldust esitanud ning seetõttu jäi ülejäänud 84/100 suurune mõtteline osa Tallinna linna omandisse. Riigikohtu
16. juuni 2003 otsuse nr 3-3-1-45-03 kohaselt tuleb erastamise kohustatud subjektil sellises olukorras ühiskorteri mõtteliste osade edasisel erastamisel lähtuda kaasomandis oleva elamu mõttelise osa erastamise seaduse (KaasES) sätetest. KaasES § 4 lg 1 kohaselt on selle seaduse alusel erastamise õigustatud subjektiks esimese eelistusena üürnik või tema perekonnaliige, teise eelistusena kaasomanik ja kolmandas ringis võivad eluruumi avalikul enampakkumisel erastada kõik füüsilised isikud või Eestis registreeritud juriidilised isikud. Iga järgmist eelistust omavad isikud saavad erastamise võimaluse üksnes tingimusel, et eelmisi eelistusi omavad isikud puuduvad või nad ei soovi oma erastamisõigust kasutada.
17. Ei Aimar Naggel ega OÜ Hedviger ei ole kunagi olnud xxxxxxx eluruumi üürnikud ega üürniku perekonnaliikmed. Seega ei ole nad kunagi olnud elamu mõtteliste osade erastamise esimest eelistust omavateks subjektideks. Ajal, mil nad olid sama elamu (ühiskorteri) kaasomanikeks, oleks põhimõtteliselt olnud võimalik neil osaleda ülejäänud mõtteliste osade erastamises teist eelistust omavate subjektidena. Selle õiguse kaotasid nad aga mitte Tallinna linna tegevusetuse tõttu, vaid seetõttu, et nad võõrandasid neile kuuluva mõttelise osa ning kaotasid seega kaasomaniku staatuse, mis andnuks õiguse ülejäänud elamu (ühiskorteri) mõtteliste osade erastamiseks teist eelistust omavate subjektidena. Riigivastutuse seaduse § 7 lg 1 kohaselt tuleb kahju hüvitamine kõne alla, kui kahju ei olnud võimalik vältida. Hakkamata siinkohal arutama selle üle, kas kaebajatele üldse mingi kahju tekkinud on, on ilmne, et kaebajad oleksid väidetava kahjuliku tagajärje saabumist (kaasomandis oleva ühiskorteri mõtteliste osade erastamisõiguse kaotamist) saanud vältida, jättes enda omandis oleva kaasomandiosa enda omandisse ning mitte seda võõrandades. Seda, kas kaebajatel on võimalik osaleda erastamisel KaasES § 4 lg 1 p 3 alusel, on võimalik hinnata alles pärast seda, kui on selgunud, milliste tulemustega lõpeb erastamine esimest ja teist eelistust omavatele subjektidele. Seega ei saa käesoleval juhul Tallinna Kesklinna Valitsuse tegevus või tegevusetus olla 2 põhjustanud kahju, mis seonduks kaebajate õigusega erastada xxxxxxxx eluruumi ka viimatinimetatud sätte alusel.
18. Ilmselgelt põhjendamatu on ka kaebajate taotlus Tallinna linna ja I.G.i vahel
19. jaanuaril 2010 sõlmitud müügi- ja asjaõiguslepingute tühisuse tuvastamiseks. Kohtuasjades 3-10-562 ja 3-10-559 tehtud otsustes on nii haldus- kui ringkonnakohus sõnaselgelt väljendanud seisukohta, et I.G.il oli xxxxxxx asuva eluruumi 19/100 suuruse mõttelise osa erastamise õigus esimese eelistusena ning edaspidi konkureerivad I.G. ja K.N. ülejäänud osade erastamisel võrdselt kui elamu (ühiskorteri) kaasomanikud. Seejuures on ilmselgelt ekslik ka kaebajate käsitlus, nagu olnuks K.N.il ostueesõigus 19/100 suuruse mõttelise osa erastamisel I.G.ile. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 131 lõike 2 ning KaasES koosmõjust tulenevalt ei saa kaasomandis oleva elamu mõttelise osa erastamisel kohaldada kaasomaniku ostueesõigust. KaasES normide näol on tegemist erinormidega asjaõigusseaduses sätestatud kaasomaniku ostueesõigust reguleerivate normide ees ning KaasES sätetest tuleneb üheselt, et esimese eelistusena saab kaasomandis oleva elamu mõttelise osa erastada üürnik ning alles teise eelistusena kaasomanik. Kohaldades kaasomandis oleva elamu mõttelise osa erastamisel AÕS-si sätestatud kinnisasja kaasomaniku ostueesõigust, kaotaks KaasES regulatsioon igasuguse õigusliku tähenduse. Kohtuasjas 3-3-1-45-03 tehtud otsuses märkis ka Riigikohus:, et [K]aasomandis oleva elamu mõttelise osa erastamise seaduse kohaldamist ei takista AÕSRS § 131 lg 2, mille kohaselt kaasomaniku ostueesõigust ei kohaldata eluruumide ja elamutes asuvate mitteeluruumide erastamisel. Selle sätte näol on tegemist üldsättega, sellal kui Kaasomandis oleva elamu mõttelise osa erastamise seaduse normid, mis võimaldavad kaasomanikule elamu mõttelise osa erastamist, on ilmselgelt erisätted. Seega tuleb juhinduda erisätetest. Lisaks eeltoodule ei saa Tallinna linna ja I.G.i vahelise müügi- ja asjaõiguslepingute tühisuse tuvastamine olla kaebajate huvide kaitseks vajalik. Kaebajate õigust saada väidetavalt tekkinud kahju eest hüvitist, ei mõjuta see, kas I.G.iga sõlmitud lepingu on kehtiv või tühine. Kõnealune leping sõlmiti alles
20. aastal ehk ajal, mil kumbki kaebajatest ei olnud xxxxxxxx elamu (ühiskorteri) mõtteliste osade erastamisel ei esimest ega teist eelistust omavateks õigustatud subjektideks.
21. Mitte kuidagi ei saa kaebajatele kahju põhjustada ka Tallinna Kesklinna Valitsuse poolt
22. jaanuaril 2013 xxxxxxxx kaasomanikele K.N.ile ja I.G.ile saadetud teade mõtteliste osade erastamise kohta. Kuna kõnealused mõttelised osad tuleb erastada KaasES normide alusel ning vaidlust ei saa olla selles, et üürnikke elamus ei ole ning et K.N. ja I.G. on elamu kaasomanikud, siis on ilmne, et kaebajatel oleks võimalik osaleda erastamises üksnes juhul kui kaasomanikud mõttelisi osasid erastada ei soovi. Enampakkumisel, millest linnosavalitsuse
23. jaanuari 2013 teates kaasomanikke teavitatakse, ei oleks kaebajatel võimalik osa võtta, mistõttu ei mõjuta nende õigusi kuidagi see, kui suurt tagatisraha enampakkumisel osalejatelt nõutakse või kas või kuidas enampakkumise teade avaldatud on. /allkirjastatud digitaalallkirjaga/ Kristjan Siigur kohtunik 3