) 2 teise lause kohaselt füüsilisest isikust võlgnikule pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras. Kohustustest vabastamise menetlus ei kujuta võlgniku automaatset võlgadest vabanemist ja oma vara säästmist.
11. peatükk paneb võlgnikule kohustustest vabastamise menetluse kestel mitmeid kohustusi. Muuhulgas on
lg 1 kohaselt võlgnik kohustatud pankrotimenetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Avaldaja on märkinud, et tal puudub igasugune sissetulek ja töö.
lg 1 järgi lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Avaldaja selgitustest tulenevalt ei ole tal vahendeid ja vara isegi pankrotimenetluse kulude katteks, mistõttu on tõenäoline pankrotimenetluse lõppemine välja kuulutamata raugemise tõttu. Pankrotimenetluse läbiviimiseks on võlgnikul vajalik aga mingilgi määral sissetuleku või vara olemasolu, et katta pankrotimenetluse kulud ja rahuldada võlausaldajate nõudeid. Sellest tulenevalt ei ole võlgniku pankrotimenetlusel edulootust.
lg 2 tulenevalt pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. Pankrotimenetluse algatamine lahendatakse hagita menetluses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg-st 1 tuleneb, et hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kuna võlgnik viibib kinnipidamisasutuses (kõige hilisema karistuse tähtaeg on 14. november 2014), siis ei ole tal võimalik
lg-s 1 nimetatud kohustust täita, milline asjaolu välistab tema suhtes pankroti väljakuulutamise korral kohustustest vabastamise menetluse algatamise.
S. Gavrilovil on vabanemise korral võimalus tööle asuda ja esitada enda pankrotiavaldus. Kohus märgib, et täitemenetluse registrist nähtuvalt on erinevate kohtutäiturite menetluses võlgniku suhtes täitmisel kohtuotsuseid või -määruseid nii tsiviil- kui kriminaalasjades.
lg 2 kohaselt ei lõpe võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustused. Seega juhul, kui võlgniku kohustused tulenevad kahju õigusvastasest tekitamisest, ei oleks võlgnikul pankroti väljakuulutamise korral ka kohustustest vabastamise menetluse läbi võimalik oma 2 kohustustest vabaneda. Seega ei ole avaldajal võimalik taotletavat füüsilise isiku pankrotimenetluse eesmärki saavutada, mistõttu tuleb keelduda TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel S. Gavrilovi pankrotiavalduse menetlusse võtmisest. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
lg-s 1 nimetatud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevuse või selle otsimisega. Maakohtu seisukoht on vastuolus vangistusseaduse sätetega. VangS § 38 kohaselt kindlustab vangla kinnipeetava tööga ja VangS § 37 kohaselt on töötamine kinnipeetavale kohustuslik. Seega on ka vangistuses võimalik tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega. Samuti vabaneb S. Gavrilov vanglast 14. novembril 2014, kuid kohustus tulutoova tegevusega või selle otsimisega tegeleda, kestab viis aastat; 3) ei saa kohus keelduda pankrotimenetluse algatamisest, kui puuduvad
Gavrilovi võlgadest, seetõttu on ekslik maakohtu järeldus, et võlgnikul pole
lg-st 2 tulenevalt võimalik oma kohustustest vabaneda; 5) on kriminaalhooldusametniku ettekande järgi tasumata võlanõuded S. Gavrilovi riskifaktoriks ennetähtaegsel vabastamisel. Üheks võimaluseks, et mõjutada isikut edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest, on vähendada riskifaktoreid. Samuti rikub kohus PS § 12 tulenevat võrdsuspõhiõigust, kui keeldub isiku pankrotiavaldust menetlusse võtmast ainult võlgniku vangistuses viibimise tõttu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
Pankrotimenetluse algatamist ei saa pidada põhjendatuks olukorras, kus isik kannab vabadusekaotuslikku karistust ning sellest tulenevalt ei ole tal võimalik endale püsivat sissetulekuallikat leida. 6. Määruskaebuse esitaja ei ole avalduse esitamisel esitanud väidet, nagu osaleks ta kinnipidamisasutuses viibides vanglas pakutavas tööhõives ja teeniks selle kaudu sissetulekut. 3 Samas ei tähendaks ka sellises tööhõives osalemine seda, isik täidaks
S § 38 lg-st 1 ei tulene vanglateenistusele kohustust kinnipeetavaid tööga kindlustada, vaid näeb ette üksnes sellekohase võimaluse. Seega ei ole vangistuses viibival isikul võimalik täita
Selle kohustuse täitmine eeldab isiku vabaduses viibimist. Teistsugusele seisukohale asuda ei võimalda asjaolu, et avaldaja vabaneb vanglast 2014.a novembris, kuid kohustus tegeleda tulutoova tegevusega jääb kestma ka pärast vangistuse lõppu.
lg-s 1 ettenähtud kohustust tuleb võlgnikul täita kogu pankrotimenetluse kestel, mitte üksnes osal sellest. Maakohus on õigesti märkinud, et pärast kinnipidamisasutusest vabanemist on Stanislav Gavrilovil võimalik esitada uuesti enda pankrotiavaldus. 7. Õige ei ole määruskaebuses esitatud seisukoht, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alused on ammendavalt loetletud
§-s 171 ja nende asjaolude puudumisel ei saa kohus pankrotimenetluse algatamisest keelduda.
§-des 169 – 177 sätestatud regulatsiooni mõtte ja eesmärgi kohaselt on võlgadest vabastamise menetluse läbiviimine võimalik ja põhjendatud üksnes olukorras, kus võlgnikul, kelle kohustustest vabastamist menetluse tagajärjena taotletakse, on reaalne võimalus menetluses osaleda, tehes kõik endast sõltuva võlausaldajate nõuete kasvõi osaliseks rahuldamiseks. See eeldab võlgniku järjepidevat tegelemist tulutoova tegevusega ja/või selle otsimisega. 8. Maakohus ei tuvastanud, et S. Gavrilovi võlgadest moodustaks olulise osa kahju õigusvastasest tekitamisest tulenevad nõuded. Maakohus on üksnes selgitanud, et kahju õigusvastasest tekitamisest tulenevatest kohustustest ei ole võimalik pankrotimenetluse tulemusena vabaneda. Seega ei sisalda maakohtu määrus ebaõigeid järeldusi võlgniku kohustuste iseloomu kohta. Määruskaebuse esitajat ei vabasta
lg-s 1 sätestatud kohustusest pankrotimenetluse algatamise eeldusena ka asjaolu, et tasumata võlanõuded võivad kallutada isikut tulevikus uusi kuritegusid toime panema. 9. Ringkonnakohus ei nõustu ka määruskaebuse väitega, et vangistuses viibiva isiku pankrotiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine rikub Põhiseaduse §-s 12 sätestatud võrdsuspõhiõigust.
lg-s 1 sätestatud kohustus on pankrotimenetluse läbiviimise eelduseks ühtviisi nii vabaduses viibivate kui vangistuses viibivate isikute puhul. Isikut ei ole alust nimetatud kohustusest vabastada põhjusel, et ta kannab vabadusekaotuslikku karistust ning tema sissetuleku teenimise võimalused on seetõttu piiratud. 10. Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel S. Gavrilovi kanda. Üllar Roostoja Viivi Tomson 4 Kai Kullerkupp
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.