) § 15 lg 1).
lg 1 sätestab, et riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut.
lg 1 p 7 kohaselt, riigi õigusabi ei anta, kui vaidlus on seotud taotleja ettevõtlusega ega kahjusta tema ettevõtlusega mitteseotud õigusi. Vastavalt
§-le 8 antakse riigi õigusabi ühel järgneval viisil: 1) õigusabi andmine kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud; 2) õigusabi andmine kohustusega ühekordse maksena täielikult või osaliselt hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud; 3) õigusabi andmine kohustusega osamaksetena täielikult või osaliselt hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. 3
lg 1 kohaselt arvestatakse taotleja majanduslikku seisundit hinnates tema vara ja sissetulekut ning temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja nende sissetulekuid, tema ülalpidamisel olevate isikute arvu, eluasemele tehtavaid mõistlikke kulutusi ning muid tähendust omavaid asjaolusid. Sama paragrahvi teise lõike järgi taotleja majanduslikku seisundit hinnates ei arvestata taotlejale kuuluvat vara, millele seaduse kohaselt ei saa sissenõuet pöörata. Samuti ei arvestata taotlejale kuuluvat ning tema ja temaga koos elavate perekonnaliikmete igapäevakasutuses olevat eluaset ega vajalikku sõiduvahendit, kui nende arv ja väärtus on õiglases suhtes perekonna suuruse, sõiduvajaduse ning sissetulekuga.
lg 5 kohaselt, kohus võib riigi õigusabi taotlejalt või teistelt isikutelt või asutustelt, sealhulgas krediidiasutustelt, nõuda teavet taotleja ja temaga koos elavate perekonnaliikmete majandusliku seisundi või maksevõime kohta. Kohus on seisukohal, et esineb riigi õigusabi andmisest keeldumise alus tulenevalt
lg 1 p 7, mille kohaselt riigi õigusabi ei anta, kui vaidlus on seotud taotleja ettevõtlusega ega kahjusta tema ettevõtlusega mitteseotud õigusi. Hagiavaldusest tulenevalt on hagi seotud riigi õigusabi taotleja majandustegevusega. Hagiavaldusele lisatud üürilepingu kohaselt on hageja kasutuses kontorihoones olevad mitteeluruumid ja garaaž-töökojas olevad ruumid, seega äripinnad, millega seotud üürilepingu täitmise kohustamiseks on esitatud käeolev hagi ning hagiavaldusest ei tulene hageja ettevõtlusega mitteseotud õiguste kahjustamine. Lisaks märgib kohus, et tulenevalt riigi õigusabi taotluses esitatud andmetest ja kohtu poolt tehtud päringutest ei ole EMM kohtu arvates isik, kes ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest. Hagejale kuulub kolm korteriomandit, millest kõigi kasutamist igapäevase eluasemena ei pea kohus õiglaseks suhteks perekonna suurusega ning eluasemevajadusega. Hageja on märkinud ülapeetavateks abikaasa ja lapselapse. Kohus märgib, et tulenevalt iseseisva sissetuleku olemasolust ei saa abikaasa olla hageja ülalpeetav, samuti ei ole hageja majandusliku seisundi teatises avaldanud, millel põhineb hageja ülalpidamiskohustus lapselapse suhtes. Majandusliku seisundi teatise kohaselt on hageja igakuised vältimatud püsikulutused vähemalt 1330,03 eurot, mille kandmise võimalikkust ilma täiendava sissetulekuta hageja ja tema abikaasa pensionide arvel ei ole hageja põhistanud, millest kohus järeldab, et hageja ei ole oma majanduslikku seisundit kirjeldanud kooskõlas tegelikkusega. Äriregistri andmetel ei ole EMMäriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtjana, seega ei ole alust nimetada hageja võimalikke olemasolevaid kulusid ettevõtlusega seotud kuludeks ning seega ei ole hageja saanud ka ettevõtlusest füüsilisest isikust ettevõtjana sissetulekut. Raamatupidamise seaduse § 4 p 1 kohaselt on raamatupidamiskohustuslane kohustatud korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest. Äriseadustiku § 183 kohaselt korraldab osaühingu raamatupidamist juhatus. Hageja on kahe äriühingu juhatuse liige, millest äriregistrile esitatud 2011.majandusaasta aruande kohaselt Osaühingul KQ G 2011.a. majandustegevus puudus ning Osaühing M.M.E.O ei ole tegevvõi kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasusid ja muid olulisi soodustusi. 2012.a. kohta vastavaid andmeid veel ei ole. Kohus eeldab, et hageja poolt juhitud äriühingute raamatupidamine on korraldatud vastavalt raamatupidamise seaduse nõuetele. Hageja ei ole majandusliku seisundi teatises täpsustanud, millisest ettevõtlusest igakuiselt saadud sissetulek 5768,28 eurot pärineb. Hageja pangakontodele kokku on ajavahemikul 28.07.2012 – 06.12.2012 laekunud kokku 26 261,06 eurot, seega oli hageja keskmine sissetulek viimase nelja kuu jooksul 6 565,27 eurot, arvestamata hageja abikaasa sissetulekut. Sealjuures on 4 2-12-3976 pangakontode väljavõtete andmetel hageja ja tema abikaasa pidanud käesoleva kohtumenetluse ajal võimalikuks võtta tarbimislaene ja seega ka kavandada lähtuvalt sissetulekutest laenude tagasimaksmist. Kohus asub seisukohale, et hageja suudab oma majandusliku seisundi tõttu õigusabi vajamise ajal ise tasuda asjatundliku õigusteenuse eest. Lähtudes eeltoodust jätab kohus EMM riigi õigusabi taotluse rahuldamata. Indrek Parrest kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.