← Eesti

2-12-56556/11

Obsah (9)§ 150§ 661§ 430§ 428§ 431§ 432§ 173§ 1741§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Tambet Grauberg Määruse tegemise aeg ja koht 06. märts 2013. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-56556 Tsiviilasi Õigusbüroo Neeme Sild OÜ hagi Enn R

§ 150

lg 2 p 1 tagastada talle riigieelarvest hagi esitamisel tasutud 170 € suurusest riigilõivust pool summas 87,50 € ja kanda see tema pangakontole nr * SEB Pangas.

  1. Menetlusosalised on kokku leppinud, et kõik kompromissis nimetamata menetluskulud jäävad neid kandnud menetlusosalise enese kanda.
  2. Õigusbüroo Neeme Sild OÜ avaldab ja kinnitab, et kõik Enn Ranniku kohustused 08.01.
  3. a sõlmitud laenulepingu nr * täitmisel loetakse täies ulatuses lõplikult täidetuks ning lõppenuks kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisega.
  4. Menetlusosalised on

§ 661lõike 4 alusel leppinud kokku kompromissi kinnitava ja tsiviilasja menetlust lõpetavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises ühele

(1)päevale; 2 7. Menetlusosalised paluvad Pärnu Maakohtul käesolev kompromiss

§ 430

lg 1 alusel kinnitada ja menetlus tsiviilasjas nr 2-12-56556

§ 428lg 1 p 4 alusel lõpetada.

Pooled kinnitavad, et on teadlikud

§-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest.

  1. Menetlusosalised paluvad Pärnu Maakohtul kohtumäärus teha kohtuistungit pidamata ja menetlusosalisi kohtusse kutsumata.
  2. Kui kohus kompromissi ei kinnita või kui kompromissi kinnitav kohtumäärus tühistatakse, ei oma kompromiss tervikuna ega ükski selles sisalduv nõustumus, kinnitus ega kokkulepe mingit õiguslikku tähendust ning menetlusosalised loevad kompromissi sellisel juhul algusest peale kehtetuks.
  3. Käesolev kompromissleping on koostatud ja allkirjastatud digitaalselt ühes eksemplaris ja esitatakse Pärnu Maakohtule kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks. KOHTU SEISUKOHT Kohus, olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt

§ 430

lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas.

§ 661

lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohtule esitatud kompromissilepingus kinnitavad pooled, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga. Pooled kinnitavad ka, et on teadlikud menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. 26.02.2013. a sõlmitud kompromissiga pooled lühendavad

§ 661lg 4 alusel määruskaebuse esitamise tähtaja 1 päevani.

Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine seega kuulub see kinnitamisele selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada.

§ 430

lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

§ 431

lg 1 järgi kohus lõpetab menetluse määrusega.

§ 432

sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu 3 vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulud

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 1741

lg 1 sätestab, et asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Hageja ja kostja on kompromisslepingu punktis 4 leppinud kokku, et kompromissis nimetamata menetluskulud jäävad neid kandnud menetlusosalise enda kanda. Seega jäävad kompromisslepingus nimetamata menetluskulud poolte endi kanda.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on kohtule esitatud kompromisslepingus taotlenud ½ riigilõivu tagastamist

§ 150lg 2 p 1 alusel.

Hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu 175 eurot /tlk 4/.

§ 150

lg 4 alusel tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Eeltoodust tulenevalt tuleb Õigusbüroo Neeme Sild OÜ-le tagastada ½ tasutud riigilõivust, s.o 87,50 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.