27.07.2007 saabus tsiviilasi Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja kärdlas. 26.05.2008 võttis Pärnu Maakohus menetlusse hageja poolt 11.06.2007 esitatud määruskaebuse. 20.01.2009 esitas kostja menetluse lõpetamise taotluse. Kostja palus tühistada hagi tagamine. 27.01.2009 esitas kostja täiendava selgituse menetluse lõpetamise taotluse juurde, esitas tagatise taotluse ja määruskaebuse menetluse jätkamise taotluse. 25.06.2009 Pärnu Maakohtu kohtumäärusega kohustati hagejat tasuma Pärnu Maakohtu deposiiti kostja menetluskulude katteks 70 000 krooni hiljermalt 17.08.2009. 17.08.2009 esitas hageja määruskaebuse Pärnu Maakohtu 25.06.2009 kohtumäärusele. 14.05.2010 võttis Pärnu Maakohus menetlusse hageja poolt 17.08.2009 esitatud määruskaebuse. 2 26.05.2010 esitas kostja vastuse määruskaebusele. Samuti esitas kostja menetluse lõpetam ise taotluse ning hagi tagamise tühistamise taotluse. 11.06.2010 esitas kohus hagejale kirjaliku seisukoha nõude, milles palutakse hageja seisukohta kostja poolt 26.05.2010 esitatud hagi tagamise tühistamise taotluse osas. 18.06.2010 esitas hageja oma seisukohad. Hageja teatas, et jääb oma 17.08.2009 esitatud määruskaebuse juurde. Samuti teatas hageja, et on 05.02.2009 esitanud kohtule taotluse Sihtasutuse Lääne-Eesti Arenduskeskus ennistamiseks mittetulundusühingute ja sihtasututtste registrisse. Kohus nimetatud taotluse osas lahendit teiunud ei ole. Hageja palus jätta seetõttu rahuldamata kostja taotlus menetluse lõpetamiseks, keelumärke tühistamiseks ning rahuldada hageja määruskaebus. 25.06.2010 Pärnu Maakohtu kohtumäärusega edastati hageja poolt 17.08.2009 esitatud määruskaebus lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. 19.08.2010 Tallinna Ringkonnakohtu kohtumäärusega tühistati Pärnu Maakohtu 25.06.2009 kohtumäärus. 25.01.2013 Pärnu Maakohtu kohtumäärusega peatati käesoleva tsiviilasja menetlus kuni tsiviilasjas nr 2-09-5033 menetluse lõppemiseni. 19.02.2013 Pärnu Maakohtu kohtumäärusega uuendati käesoleva tsiviilasja menetlus. Kohtu seisukoht Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi
) § 428 lg 1 p 5 järgi kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui asjas pooleks olev juriidiline isik on lõppenud õigusjärgluseta. Käesolevas tsiviilasjas oli kostjaks sihtasutus Lääne-Eesti Arenduskeskus. Kostja on registrist kustutatud 15.01.2009. 13.02.2013 jõustus Pärnu Maakohtu lahend tsiviilasjas nr 2-09-5033, millega jäeti rahuldamata hageja avaldus kostja ennistamiseks mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse. Kostja on lõppenud õigusjärgluseta, mistõttu kuulub menetlus lõpetamisele. Kohus lõpetab menetluse määrusega. Vajaduse korral peab kohus menetluse lõpetamise otsustamiseks kohtuistungi. Arvestades, et kostja on registrist kustutatud, ei ole otstarbekas kohtuistungi pidamine. 19.03.2007 Pärnu Maakohtu kohtumäärusega rahuldati hagi tagamise taotlus. Hagi tagamiseks seati Pärnu Maakohtu Lääne ja Hiiu kinnistusjaoskonnas Pühalepa valla kinnistutele Dagö nr *, katastritunnus * ja Dagö juurdelõige nr *, katastritunnus *, asukohaga Hiiu maakond Pühalepa vald, vara käsutamise keelumärked hageja Varsinais-Soome Täiskasvanutekoolituse Sihtfondi registrikood nr *, asukoht *, kasuks. 04.04.2007 esitas kostja määruskaebuse hagi tagamise määrusele. 10.05.2007 Pärnu Maakohtu kohtumäärusega rahuldas kohus 04.04.2007 esitatud määruskaebuse ja tühistas hagi tagamise. 11.06.2007 esitas hageja määruskaebuse Pärnu Maakohtu 10.05.2007 kohtumäärusele. Kuna kostja on lõppenud õigusjärgluseta, ei saa kohus menetleda hageja poolt 11.06.2007 esitatud määruskaebust, mistõttu on jõustumata 10.05.2007 Pärnu Maakohtu kohtumäärus hagi tagamise tühistamise kohta.
lg 4 sätestab, et kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Seoses menetluse lõpetamisega tühistab kohus hagi tagamise. 3
lg 1 järgi kui menetlusosalist ei esinda advokaat, selgitab kohus poolele või tema esindajale eelnevalt menetluse lõpetamise tagajärgi. Kohus selgitab, et vastavalt
kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle.
lg 1 ja 2 järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.
lg 2 järgi hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Eeltoodu alusel jäävad menetluskulud hageja kanda.
lg 1 sätetel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.