) § 68 lg 2 p 4 kohaldamise eelduseks, mille alusel enampakkumine on tunnistatud nurjunuks. Vaadeldaval juhul olid eraisikud andnud volituse enda esindamiseks üksnes OÜ-le Eremka, mitte M. Meigole. Kuivõrd M. Meigo oli OÜ Eremka juhatuse liikmeks, siis tegi M. Meigo pakkumised OÜ Eremka nimel OÜ Eremka eest. Eraisikute eest tegi pakkumised volitatud esindaja OÜ Eremka. Viimasel juhul tegutses M. Meigo üksnes eraisikutelt volituse saanud OÜ Eremka seadusjärgse esindajana (juhatuse liige). Eraisikute tahet osaleda mistahes kokkuleppes või kooskõlastatud tegevuses, mille eesmärgiks oleks olnud mõjutada enampakkumise tulemust, ei ole üksnes OÜ-le Eremka volituse andmise kaudu võimalik tõendada ega ka mõistlikult eeldada. 4.
Kuna võõrandatava kinnisasjaga piirneva kinnisasja omanikud saavad esitada avalduse eelisostuõiguse kasutamiseks 5 päeva jooksul pärast enampakkumise tulemuste teatavaks tegemist, võimaldab võrdsete pakkumiste tegemine isikutel enampakkumise tulemuste teatavakstegemist edasi lükata, 3 samuti annab see isikutele võimaluse omavahel kindlaks määrata, kes saab võõrandatava kinnisasja omanikuks. Teises enampakkumise voorus, mis korraldatakse üksnes võrdsed pakkumised esitanud isikute vahel, on nendel isikutel teada, kas võõrandatava kinnisasjaga piirneva kinnisasja omanikud osalesid enampakkumisel või mitte ning lähtuvalt sellest esitatakse ka pakkumisi. Juhul, kui enampakkumisel osales mõni võõrandatava kinnisasjaga piirneva kinnisasja omanik, esitab kõrgeima pakkumise isik, kellele kuulub looduskaitseliste piirangutega kinnisasi, mis on koormatud looduskaitseseaduse (LKS) § 16 lg-s 5 sätestatud ostueesõigusega Eesti Vabariigi kasuks. Kui võõrandatava kinnisasjaga piirneva kinnisasja omanikud enampakkumisel ei osalenud, saab kinnisasja omanikuks isik, kellel seadusest tulenevat tasaarvestamise õigust ei ole. Kuivõrd LKS-s sätestatud tasaarvestamise õigust saab kasutada vaid enampakkumise võitja ning kuivõrd pakkujad ei tea enne pakkumiste avamist, missuguseid pakkumisi esitatakse ja kas nad osutuvad võitjateks, ei saa isikud olla kindlad, et nad oma tasaarvestamise õigust ka kasutada saavad. Seetõttu on asutud tegema koostööd, et enampakkumise tulemusi endale kasulikus suunas mõjutada ning selgitada enampakkumise võitja välja täiendavas enampakkumise voorus kahe isiku vahel, kus neil on enampakkumise tulemust võimalik omavahel kindlaks määrata. Antud kaasuse kontekstis kinnitab eeltoodud seisukohta ka M. Meigo poolt Maa-ametile 02.10.2012 edastatud e-kiri, milles uuritakse Männiku kinnisasja osas pakkumise esitanud võõrandatava kinnisasjaga piirneva kinnisasja omaniku eelisõiguse olemasolu kohta. 5.3. K.B.i volitusest OÜ-le Eremka selgub, et K.B.ile kuulub kinnistu, mis on koormatud LKS § 16 lg-s 5 sätestatud ostueesõigusega Eesti Vabariigi kasuks. H.S. ja M.S. OÜ-le Eremka antud volitusest nähtub, et ka neile kuulub kinnisasi, mis on koormatud LKS § 16 lg-s 5 sätestatud ostueesõigusega Eesti Vabariigi kasuks. Seega on tegemist olukorraga, kus enampakkumise võitmise korral tekiks isikutel õigus enampakkumisel võõrandatav kinnisasja väärtus tasaarvestada neile kuuluvate looduskaitseliste piirangutega kinnisasjade väärtustega. Nii ei ole õige kaebajate väide selle kohta, et eraisikutel H.S.l, M.S.l ja K.B.il puudus igasugune huvi enampakkumise tulemuste mõjutamise vastu. 5.4.
lg 2 p 4 sätestab, et enampakkumise korraldajal on õigus tunnistada enampakkumine nurjunuks ja jätta enampakkumise tulemused kinnitamata, kui enampakkumisel ilmneb osalejate kokkulepe või kooskõlastatud tegevus, mis mõjutas või võis oluliselt mõjutada enampakkumise tulemust. Tuginedes varasemale praktikale analoogsetes asjades oli enampakkumise korraldajal põhjust eeldada, et võrdsete pakkumiste esitamine on toimunud eesmärgiga mõjutada enampakkumise tulemusi isikutele kasulikus suunas. Haldusorgan ei saa aktsepteerida isikute ebavõrdset kohtlemist. 5.5. Kaebuses viidatud õiguskindluse põhimõte ei ole antud juhul kohaldatav, kuna kaebajad ei saa nõuda ebaõige halduspraktika jätkamist. Kuna vastustajale on varasemate analoogsete asjade pinnalt selgunud, et pakkujad ei tegutse enampakkumisel alati heas usus, tehes koostööd, mõjutamaks enampakkumise tulemusi endale kasulikus suunas, mille tulemusena on neil enampakkumise tulemust võimalik omavahel kindlaks määrata, ning seeläbi võivad saada kahjustada teiste enampakkumisel osalevate isikute õigused, on vastustaja pidanud ainuõigeks lahenduseks enampakkumise nurjunuks tunnistamist ja tulemuste kinnitamata jätmist, tuginedes
5.6. Riigivara võõrandamise eesmärgiks on riigivara müük võimalikult kõrge hinnaga. Sellest tulenevalt peab riigivara võõrandamise eesmärgi saavutamiseks olema täidetud kaks tingimust: esiteks peab reaalselt toimuma vara müük ja kõrvaltingimusena peab vara müügihind olema võimalikult kõrge. Riigivara võõrandamine on tulemuslik ja eesmärki täitev vaid siis, kui realiseeruvad mõlemad eelpool viidatud tingimused. Seadusandja mõte
lg 2 kehtestamisel on kahtlemata olnud suunatud sellele, et enampakkumisel osalejad ei saaks oma sihipärase ja 4 kooskõlastatud tegevusega enampakkumise eesmärgi saavutamist võimatuks muuta. Riigivara võõrandamine on eesmärki täitev vaid siis, kui sõlmitakse müügileping kõrgeimat hinda pakkunud isikuga. Müügilepingu sõlmimisele eelneb enampakkumise tulemuste kinnitamine. Kuna enampakkumise tulemuste kinnitamata jätmine muudab võimatuks ka müügilepingu sõlmimise, siis igasugune tegevus, mis teeb võimatuks vara müügi, mõjutab enampakkumise tulemusi. Võimatus enampakkumise tulemusi kinnitada mõjutab oluliselt enampakkumise tulemust
Seega seisneb oluline mõju enampakkumise tulemusele selles, et kooskõlastatud tegevuse tulemusena ei olnud võimalik enampakkumise võitjat välja selgitada, mistõttu osutus võimatuks ka enampakkumise eesmärgi realiseerumine. 5.7. Tulenevalt
lg-st 3 ei tagastata tagatisraha avalikul enampakkumisel osalejale, kelle tegevuse tõttu enampakkumine nurjus või jäeti enampakkumise tulemused kinnitamata. Tegemist ei ole vastustaja kaalutlusotsusega, vaid seadusest tuleneva meetmega, mida saab kasutada olukorras, kus enampakkumine nurjub mõne osaleja sihipärase tegevuse tulemusena. Antud juhul ei ole enampakkumise tulemused selgunud kaebajatest tuleneva asjaolu tõttu, kuna oma kooskõlastatud tegevusega on kaebajad nurjanud enampakkumise tulemuste kinnitamise võimaluse. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ning menetluskulud kaebajate kanda. Kohtu põhjendused Kohus on seisukohal, et esitatud kaebus on põhjendamata ja see tuleb jätta rahuldamata. Kaevatud haldusakt on õiguspärane. Kohtu põhjendused on alljärgnevad. 6.
lg 2 p 4 sätestab, et riigivara kasutamiseks andmisel või võõrandamisel on otsustajal õigus tunnistada avalik enampakkumine nurjunuks ja jätta enampakkumise tulemused kinnitamata, kui enampakkumisel ilmnes osalejate kokkulepe või kooskõlastatud tegevus, mis mõjutas või võis oluliselt mõjutada enampakkumise tulemust. Seega peab normi kohaldamiseks olema täidetud kaks eeldust: enampakkumise osalejad peavad tegutsema kooskõlastatult ning see kooskõlastatud tegevus peab viima enampakkumise tulemuste olulise mõjutamiseni. Kohtu hinnangul oli käesoleval juhul mõlemad normi rakendamise eeldused täidetud, mistõttu on vastustaja korrektselt tunnistanud enampakkumise nurjunuks ja jätnud enampakkumise tulemused kinnitamata
ÜS) § 31 lg 1 sätestab, et eraõigusliku juriidilise isiku organid on üldkoosolek ja juhatus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et eraõigusliku juriidilise isiku juhtorgan on juhatus. Juriidilise isiku esindusõiguse osas sätestab TsÜS § 34 lg 1, et juriidilise isiku juhatus või seda asendav organ loetakse suhetes teiste isikutega juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks. Eeltoodust nähtub, et juriidilise isiku nimel on õigus tehinguid teha tema seaduslikul esindajal (juhatuse liikmel). Ehk teisisõnu on juriidiline isik tegelikkuses õiguslik fiktsioon, läbi mille tema juhatuse liikmed tegutsevad isiklikel ärilistel eesmärkidel (sõlmivad lepinguid jne). Äriregistri väljavõttest nähtub, et Eremka OÜ üheks juhatuse liikmeks ehk seaduslikuks esindajaks on M. Meigo. Vastustaja on kohtule edastanud volikirjad, kus H.S., M.S. ja K.B. volitavad Eremka OÜ-d esindama neid tehingutes seoses neile kuuluvate kinnistutega Pärnu maakonnas (registriosa numbrid vastavalt 2371206 ja 1062106). Sealjuures on volikirjades antud Eremka OÜ-le volitus osaleda kaebajate nimel riigile kuuluvate kinnisasjade enampakkumistel. Mh on Eremka OÜ-le jäetud laialdane volitus osaleda enampakkumisel omal äranägemisel tingimuste ja hinna osas. Eeltoodud volitustest tulenevalt ongi vaidlusaluses enampakkumises esitanud pakkumused H.S., M.S. ja K.B. esindajana Eremka OÜ. Pakkumused on allkirjastanud Eremka OÜ seaduslik esindaja M. Meigo. Pakkumuse on esitanud ka Eremka OÜ ise, mis on samuti allkirjastatud M. Meigo poolt. 5 Seega on ilmne, et M. Meigo kui Eremka OÜ seaduslik esindaja pidi reaalselt teadma ka H.S., M.S. ja K.B.i nimel esitatud pakkumuste sisu. Ebaoluline on see, et M. Meigo ei saanud kirjalike pakkumiste tõttu teada kolmandate isikute pakkumiste sisu.
lg 2 p 4 kohaldamise eeldusena tuleb tuvastada, kas need isikud, kes tegid võrdsed pakkumised, tegutsesid omavahel kooskõlastatult. Eelöeldu tõttu ei pea kohus võimalikuks, et kaebajate poolt esitatud pakkumised olid puhtjuhuslikult võrdsed, mistõttu viitab see ilmselgelt pakkujate omavahelisele kooskõlastatud tegevusele. 8. Kohus ei nõustu kaebajate seisukohaga, nagu kahe võrdse enampakkumise esitamine, mille tulemusel korraldatakse võrdsete pakkujate vahel teine enampakkumise voor, ei mõjuta kuidagi enampakkumise tulemust. Kohus selgitab, et riigi maa enampakkumise korraldamise eesmärk on müüa riigi maa võimalikult kõrge hinnaga ning ka realiseerida riigi maa optimaalse ajaga. Samale seisukohale on asunud ka Tallinna Halduskohus oma 13.01.2012 otsuses asjas nr 3-11-2549, mis jäeti Tallinna Ringkonnakohtu 16.11.2012 otsusega muutmata. Kumbki eelnevalt nimetatud riigi maa enampakkumise eesmärkidest ei saa olla täidetud, kui enampakkumisel osalejad tegutsevad kooskõlastatult, esitades võrdseid pakkumisi. Riigi maa müük on planeeritud tegevus, mis mõjutab riigieelarve täitmist ning looduskaitseliste ülesannete realiseerimist. Haldusmenetluse efektiivse läbiviimise kohustuse paneb vastustajale ka haldusmenetluse seaduse § 5 lg 2, mis sätestab: haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Nii ei ole asjakohatud ka vastustaja väited kolmandate isikute õiguste kaitsest, kelle tegevus kaebajate venitamistaktika tõttu võis olla häiritud, kuna viibis tagatisrahade tagastamine ning seega ka võimalus uutel enampakkumistel osaleda.
lg 2 esimese lause kohaselt tagastab korraldaja teistele avalikul enampakkumisel osalejatele, samuti enampakkumise võitjale, kui enampakkumise tulemused jäeti kinnitamata korraldaja rikkumise tõttu, tagatisraha viie tööpäeva jooksul enampakkumise tulemuste kinnitamisest või kinnitamata jätmisest arvates. Arvestades tagatisraha eesmärki tagada võõrandamislepingu sõlmimine vajadusel ka pakkujaga, kes ei esitanud parimat pakkumist, ei saa tagatisraha tagastada enne enampakkumise tulemuste kinnitamist. 9.
lg 3 kohaselt on riigivara valitseja kohustatud hindama tema valitsemisel oleva vara valitsemise eesmärgipärasust ja otstarbekust ning korraldama riigile mittevajaliku vara üleandmise, võõrandamise või hävitamise või esitama ettepaneku selliste toimingute tegemiseks. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt peab riigivara valitseja juhinduma põhimõttest suurendada kasu ja vältida kahju, mis riik võib neist toimingutest või tehingutest saada, tehes riigivaraga mis tahes toiminguid või tehinguid. Riigivara enampakkumisel võõrandamise eesmärgiks saab tulenevalt neist sätetest ja enampakkumise olemusest pidada riigile mittevajaliku vara võimalikult kiiret ja samal ajal võimalikult suure hinnaga võõrandamist. Võõrandamise kiirus ja tehingu hind on mõlemad faktorid, millest lähtudes
Enampakkumise tulemuseks on seetõttu nii tehingu aeg, tulenevalt riigi vajadusest saada rahalisi vahendeid avalike ülesannete täitmiseks võimalikult kiiresti ja mitte kanda kulutusi ebavajalikuks muutunud vara edasise valitsemisega, kui ka võõrandamise hind. Oluline mõju enampakkumise tulemusele
Samamoodi oleks juhtunud ka siis, kui oleks korraldatud kaebajate poolt soovitud kordusenampakkumine – võitja tagatisraha oleks läinud ostusumma katmiseks ning teiseks jäänule oleks tagatisraha tagastatud. Järelikult ei oleks OÜ Eremka kummalgil juhul tagatisraha kaotanud. Et OÜ Eremka soostus tagatisraha maksma ka füüsilisest isikust esindatavate eest, oli nendevaheline kokkulepe, mille mõistlikkust kohus hinnata ei saa. Kartust, et esindatavad võivad menetluse kestel maa ostmisest taganeda ja volikirja tagasi võtta, ei osanud M. Meigo kuidagi mõistlikult kohtule põhjendada. Tegemist oli täisealiste teovõimeliste isikutega, kes pidid aru saama oma tegude tagajärgedest ja nendega arvestama. Kui isik osaleb enampakkumisel, võidab selle ning otsustab siis lepingu sõlmimisest kõrvale hoida, peab ta arvestama tagajärjega, et enampakkumise tulemuste tühistamise korral talle tagatisraha ei tagastata (
M. Meigo ei varjanud kohtus, et eesmärk võrdsete pakkumiste esitamisel oli saavutada kordusenampakkumine võrdsete pakkumiste vahel. Mis aga oli kordusenampakkumise saavutamise eesmärk, seda isik ei selgitanud. Et eesmärk oli saavutada kordusenampakkumine võrdsete pakkujate vahel, näitas ka kaebajate tuginemine õiguspärasele ootusele selles osas. Kaebajate argument oli, et kuna varasemalt oli Maa-amet lubanud sarnases situatsioonis võrdsed pakkujad kordusenampakkumisele, oli neil õiguspärane ootus, et samamoodi juhtub ka seekord. Eelnevast järeldub üheselt, et kui kaebajate ühine eesmärk oli kordusenampakkumise saavutamine, ei saanud võrdsete pakkumiste tegemine olla midagi muud kui kooskõlastatud tegevus
7 12. Kõike ülalöeldut kokku võttes on kohus seisukohal, et kaevatud haldusakt on õiguspärane.
lg 2 p 4 kohaldamine on võimalik mistahes menetlusstaadiumis enne enampakkumise tulemuste kinnitamist ega eelda määrustes regulatsiooni kordamist. Et
lg 3 kohaselt ei tagastata tagatisraha avalikul enampakkumisel osalejale, kelle tegevuse tõttu enampakkumine nurjus või jäeti enampakkumise tulemused kinnitamata, oli õige ka vastustaja otsus kaebuse esitajatele tagatisraha tagastamata jätmise kohta. Selle sätte kohaselt ei olnud võimalik kaebajatele tagatisraha tagastamine. Kaebajate väited sellest, et sarnast praktikat on Maa-amet varasemalt aktsepteerinud, on asjakohatud. Isegi kui selline tegevus on saanud varasemalt toimuda, on tegemist olnud õigusvastase väärpraktikaga, mille jätkamist ei saa kohtu kaudu nõuda. Vastustaja esindaja selgitas kohtuistungil, et vastavat praktikat aktsepteeriti ca poole aasta jooksul, kui ei taibatud veel pakkujate eesmärke võrdsete pakkumiste esitamise taga. Kui aga need selgusid, lõpetati vastav praktika koheselt. Õigusvastasest halduspraktikast ei saa isikule tekkida õiguspärast ootust. Vastustaja kinnitusel on OÜ Eremka ainuke metsandusega tegelev äriühing, kes vaatamata sarnases asjas tehtud kohtulahenditele endiselt oma võrdsete pakkumiste taktikat jätkab. 13. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebajate menetluskulud nende endi kanda. Vastustaja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks kohtumenetluses kandnud kulusid, mille väljamõistmist kaebuse esitajatelt taotleda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.