KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Määruse tegemise aeg ja koht 27.12.2012, Tallinn Haldusasja number 3-12-2128 Haldusasi R.M. kaebus Tallinna Vanglalt varalise kahju hüv

) § 47 lg 2 sätestab, et kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend. Riigivastutuse seaduse § 18 lg 2 sätestab, et kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. R.M. sai Tallinna Vangla 18.06.2012 vastuse nr 1-13/51253-11 kätte 19.06.2012. Kaebaja ei ole nimetatud asjaolu vaidlustanud. Seega oleks kaebaja pidanud kahju hüvitamise kaebuse kohtule esitama hiljemalt 19.07.2012, kuid tegi seda alles 09.10.2012. Vaidlus puudub seega selle üle, et R.M. kaebus on esitatud tähtaja rikkumisega. 8.

§ 124

lg 1 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse pärast teistelt menetlusosalistelt sellele kirjaliku vastuse saamist.

§ 124

lg 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele.

§ 71

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Riigikohtu 19.01.2001 määruse nr 3-3-1-59-00 kohaselt ei ole mõjuva põhjusega tegemist, kui kaebuse esitamine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik. Kaebuse õigeaegselt esitamist takistanud mõjuvad põhjused peab ära näitama tähtaja ennistamist taotlev menetlusosaline. Kohus ei pea tähtaja ennistamise üle otsustades analüüsima asjaolusid, mida ennistamist taotlev isik mõjuvate põhjustena välja toonud ei ole.

1. Kaebaja on toonud kaebetähtaja ületamise põhjusena esile oma ebapiisavad õigusteadmised ning asjaolu, et Tallinna Vangla vastuses kaebaja kahjunõudele ei olnud märgitud kohtusse pöördumise aega. Samuti eesti keele mittevaldamise. Kohus nõustub, et teatud juhtudel võib tähtaja ennistamiseks olla küllaldane põhjus õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes (Riigikohtu 16.01.2009 lahend asjas nr 3-3-1-75-08). Seda eriti olukorras, kus vastuses taotlusele on jäetud selgitamata edasikaebamise kord. Haldusmenetluse seaduse § 57 lg 3 kohaselt võib vaidlustamisviite puudumist pidada haldusakti vaidlustamise tähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks, kui tähtaja möödalaskmine on tingitud vaidlustamisviite puudumisest. Käesoleval juhul aga sisaldus Tallinna Vangla 18.06.2012 vastuses (millega rahuldati kaebaja kahju hüvitamise taotlus osaliselt) vaidlustamisviide, milles viidati, et „lahendusega mittenõustumisel võib esitada kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus 3 sätestatud alustel, tähtaegadel ja korras“. Kuigi vaidlustamisviites ei ole toodud välja konkreetset ajavahemikku, mille kestel on võimalik halduskohtusse pöörduda, ei saanud selle märkimata jätmine olla selliseks asjaoluks, mis tingis kaebuse esitamise hilinemisega. Riigikohus on oma 08.10.2008 lahendis nr 3-3-1-41-08 selgitanud, et isegi juhul, kui isiku kahju hüvitamise taotlusele ei vastatud nõuetekohaselt (nt puudus vaidlustamisviide), oleks isik pidanud kohtusse pöörduma hiljemalt 30 päeva jooksul haldusorganile taotluse läbivaatamiseks ettenähtud kahekuulise tähtaja möödumisest. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja ei ole ise olnud piisavalt hoolas oma õiguste kaitsel. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul (vt Riigikohtu 01.10.2002 lahend asjas nr 3-3-1-57-02 ja 16.01.2009 lahend asjas nr 3-3-1-75-08). Kaebaja oleks pidanud kohe alates vangla vastuse kättesaamisest astuma kohaseid samme selleks, et välja selgitada kahju hüvitamise kaebuse esitamise kord, sh tähtaeg, juhul kui ta tähtaega ei teadnud. Kaebaja oleks saanud näiteks küsida Tallinna Vangla ametnikelt, millise aja jooksul tal on võimalik halduskohtusse hüvitamiskaebusega pöörduda. Samuti oleks kaebaja saanud õigusaktidega tutvuda ning selgitada välja kaebetähtaja. Vastavalt vangistusseaduse §-le 311 on kinnipeetavatel võimalus tutvuda selleks kohandatud arvutite kaudu vanglateenistuse järelevalve all ametlike õigusaktide andmebaaside ja kohtulahendite registriga. Kaebuse esitaja ei ole märkinud, et tal seda teha ei võimaldatud ega toonud välja muid põhjuseid, mis tal takistasid kaebetähtaega välja uurida. Kaebaja viitab muuhulgas asjaolule, et ta ei valda eesti keelt ega oma tõlke jaoks piisavaid vahendeid, mistõttu peab ta paluma teistelt kinnipeetavatelt abi eesti keeles kirjutamiseks ja tõlkimiseks. Kohus leiab, et nimetatud kaebaja seisukoht ei oma kaebetähtaja küsimuse lahendamisel tähtsust. Kaebuse esitamisega viivitamine üle kahe kuu põhjusel, et kaebaja palus teistel kinnipeetavatel oma kaebust eesti keelde tõlkida, ei ole käsitletav objektiivse asjaoluna, mis õigustaks kaebetähtaja rikkumist. Pealegi koosneb kohtule esitatud kaebus (koos riigilõivust vabastamise taotlusega) kõigest kuuest lühikesest lausest, mille kirjutamise või tõlkimise peale ei saanud kuluda üle kahe kuu (mil kaebaja esitas kohtule kaebuse). Kaebajal oli samas võimalik kohtule esitada täpselt samasugune kahjunõue, nagu ta eelnevalt oli esitanud vanglale. Kaebaja saanuks esitada kaebuse ka vene keeles, nagu ta on esitanud kohtule 20.11.2012 menetlusdokumendi, mille kohus oleks vajadusel jätnud käiguta.
2. Kohus leiab, et R.M. on viivitanud oma õiguste kaitsmisele asumisega ja ei ole oma passiivsuse õigustamiseks toonud välja ühtegi põhjust, mida oleks võimalik käsitleda objektiivse takistusena ja seega mõjuva põhjusena tähtaja ennistamisel. Eeltoodud põhjustel on kohus seisukohal, et R.M. kaebetähtaja ennistamise taotlus tuleb jätta rahuldamata ning menetlus kahju hüvitamise kaebuse osas

§ 124lg 2 alusel lõpetada.

11.

§ 104

lg 5 p 4 alusel tagastatakse tasutud riigilõiv muu hulgas menetluse lõpetamisel, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Selleks tuleb kaebajal kohtule esitada riigilõivuseaduse §-de 12 ja 13 nõuetele vastav taotlus. Kristina Maimann Kohtunik 4