3-12-2217/15

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Asja läbivaatamine Tallinna Halduskohus Dagmar Maastik 29.jaanuaril 2013.a. Tallinnas 3-12-2217 S.A.i kaebus Harku ja Murru Vangla direktori 4.

1. 2012.a. käskkirja nr 266-p tühistamiseks kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates ehk hiljemalt 28.veebruaril 2013.a. Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus hiljem. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja arutamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses. ASJAOLUD 15.01.2011.a. jõustunud justiitsministri 30.11.2010.a. määrusega nr 43 „Harku ja Murru Vangla põhimääruse kehtestamine" korraldati Harku Vangla ja Murru Vangla ümber ning ühendati Harku ja Murru Vanglaks, mille struktuuriüksustest Harku vangistusosakond paiknes Harju maakonnas Harku vallas Harku alevikus ja Murru vangistusosakond Harju maakonnas Vasalemma vallas Rummu alevikus. Samal kuupäeval väljaantud määruse nr 42 „Harku ja Murru Vangla teenistujate koosseisu kinnitamine ning sellega seoses Viru Vangla teenistujate koosseisu muutmine“(edaspidi „määrus nr 42“) 1.04.-31.12.2012.a. kehtinud redaktsiooni kohaselt oli Murru vangistusosakonnas 68 teenistujat, sealhulgas 45 valvurit, Harku vangistusosakonnas 73,5 teenistujat, sealhulgas 39 valvurit ja avavanglas 9 teenistujat, sealhulgas 6 valvurit. 1.01.2013.a. jõustunud justiitsministri 5.07.2012.a. määrusega nr 41 "Harku ja Murru Vangla teenistujate koosseisu ja põhimääruse muutmine"(edaspidi "määrus nr 41) kaotati Murru vangistusosakond ja vähendati vangla isikkoosseisu. Samas suurenesid mõnevõrra Harku vangistusosakonna ja avavangla isikkoosseisud, vastavalt 77 teenistujat, sealhulgas 38 valvurit ja 11 teenistujat, sealhulgas 8 valvurit. 4.10.2012.a. Harku ja Murru Vangla direktori käskkirjaga nr 266-p viidi S.A. teenistuslikest vajadustest lähtuvalt Harku ja Murru Vangla Murru vangistusosakonna valvuri ametikohalt alates 1.11.2012.a. Harku vangistusosakonna valvuri ametikohale, säilitati temale seni- kehtinud töötasu 755,37 eurot kuus alates 1.11.2012.a. ja maksti palka nõusolekuta üleviimise etteteatamistähtajast puudu jäänud 24 tööpäeva eest. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja palub käskkiri tühistada. Kaebaja on Harku ja Murru Vangla juhtkonda korduvalt teavitanud, et seoses Murru vangistusosakonna likvideerimisega ei taha ta enam vanglasüsteemis teenistust jätkata ega soovi oma ametikoha üleviimist Harku vangistusosakonda. 2.10.2012.a. vastas Justiitsministeerium Harku ja Murru Vangla vanglaametnike selgitustaotlusele, et kõigile pakutakse uut ametikohta ning ainult juhul, kui isik pole ümberpaigutamisega nõus, vabastatakse ta koondamise tõttu, seejuures makstakse hüvitist sõltuvalt isiku teenistusstaažist. Kaebaja valis töökohaks Murru Vangla, sest sinna käis Tallinnast tööliste buss ning vahetuse pikkus oli 24 tundi. Kaebaja ei soovi jätkata teenistust Harku vangistusosakonnas, kus vahetuse pikkuseks on 12 tundi, mis ei sobi aga kaebaja perekonnaeluga, mis on seatud nii, et kord viib last lasteaeda ja toob lasteaiast tema, kaebaja tööpäevadel aga abikaasa. 12-tunnise graafiku korral pole selline elukorraldus enam mõeldav, sest ka abikaasa käib tööl graafiku alusel. Samuti pikeneks oluliselt kaebaja töölemineku aeg, sest Harku vangistusosakonda ei käi tööliste bussi. Seega tuleks tööle hakata sõitma mitme erineva ühistranspordivahendiga (kaebaja elab Koplis) ning kohale jõudes tuleb peatusest veel umbes 1,5 km jala minna, mis on aja- ja rahakulukas . Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. Vastavalt ATS §-le 12 lg 3 p 6 laieneb ATS vanglaametnikele niivõrd, kuivõrd põhiseaduse või seadustega ei sätestata teisiti. Vanglaametnike üleviimist reguleerib vangistusseaduse(VangS) § 128, mis sätestab, et vanglaametnikku võib ühelt ametikohalt teisele üle viia ametniku ettepanekul või üleviimise õigust omava isiku algatusel(lg 1). Kuna jõustruktuuridelt oodatakse teatud mobiilsust ja võimet reageerida teenistust mõjutavatele tingimustele operatiivselt, võib vanglaametniku teenistuslikest vajadustest tulenevalt viia sama ametiastme piires ühelt ametikohalt teisele üle ka ilma tema nõusolekuta(lg 2), välja arvatud juhud, kui: üleviimise tõttu pikeneks atesteerimisperiood vastavalt VangS §-le 123 lg 2 p 2(lg 4 p 1); ametikohavahetus toob kaasa ametniku elukohavahetuse või töölejõudmise aja olulise suurenemise (lg 4 p 2); ametnik viiakse ühe atesteerimisperioodi jooksul üle vähemalt teist korda(lg 4 p 4 ). Määruse nr 42 § 1 järgi on Harku vangistusosakonnas 39 valvuri ametikohta, millest 4.10.2012.a. seisuga oli täidetud 27, vakantseid ametikohti oli 7, viie valvuri teenistussuhe oli peatunud ning oli teada, et oktoobri keskel lahkub teenistusest veel kaks valvurit. Seisuga 1.11.2012.a. oli Harku vangistusosakonnas puudu 14 valvurit, reaalselt oli teenistuses 25 valvurit. See raskendas Harku vangistusosakonnas kinnipeetavate üle järelevalvetoimingute teostamist, mistõttu otsustas Harku ja Murru Vangla direktor tulenevalt teenistuslikest vajadustest, vangla ülesannete tulemusliku täitmise ning vangla struktuuriüksuste häireteta töö tagamiseks alates 1.11.2012.a. viia üle Murru vangistusosakonnast Harku vangistusosakonna valvuri ametikohale 4 valvurit, nende hulgas ka kaebaja. Üleviimise tulemusena kaebaja palk ja ametinimetus ei muutu, valdavas osas jäävad samaks ka ametijuhendijärgsed töökohustused, muutub üksnes töökoha asukoht ja töögraafiku pikkus. Kaebusest nähtuvalt elab kaebaja Tallinnas xxxxxxxxx, mis otsingumootori „Google Maps“ andmetel asub Murru vangistusosakonnast(Harju maakond Rummu Haapsalu mnt 11) ca 44 km kaugusel, kuid Harku vangistuosakonnast(Harju maakond Harku alevik Pikk 19) vaid ca 13 km kaugusel. Seega väheneb tööle jõudmise aeg oluliselt isegi siis, kui kaebajal pole võimalik kasutada isiklikku transporti. Murru vangistuosakonda sõitis kaebaja tööle vangla bussiga, mis väljus Koskla peatusest kell 6.41 ning jõudis Rummu kell 7.
2. Harkusse saab ta sõita bussiga nr 222, mis väljub Lille peatusest kell 7.08, jõuab Harku peatusesse kell 7.22 ja peale jalgsi ca 1 km pikkuse teelõigu läbimist jõuaks kaebaja vangistusosakonda umbes kell 7.
3. Kuna Murru vangistusosakonnast koju jõudmiseks kasutas kaebaja ka kaebuse esitamise ajal ühistransporti, siis Harku tihedamat transpordiühendust Tallinnaga arvestades lüheneks märkimisväärselt ka kaebaja kojujõudmisele kuluv aeg. 2 Harku ja Murru Vangla direktori 18.03.2012.a. käskkirjaga nr 17 kinnitatud vangla sisekorraeeskirja p 6.1 kohaselt on vangla teenistujate üldine tööaeg 40 tundi nädalas. Vahetuses töötavale teenistujale ja ööpäevaringselt töötavatele vanglaametnikele korraldatakse summeeritud tööaja arvestust. Sisekorraeeskirja p-ga 6.3 määratakse vahetuses töötavate teenistujate tööpäeva algus ja lõpp, puhkamiseks ja einestamiseks antav aeg ning ühest vahetusest teise ülemineku aeg ja kord graafiku alusel. Ühestki haldusaktist ei tulene kohustust määrata kaebajat teenistusse 24-tunnistesse vahetustesse ning seega ei saa tema õigusi rikkuda rakendamine tööle 12-tunnise graafiku alusel. ATS ei kohusta tööandjat igal juhul ametnikku teenistusest koondamisega vabastama. ATS 116 lg 1 kohaselt võib ametniku koondamise tõttu teenistusest vabastada ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohtade arvu vähendamisel, teenistuse ümberkorraldamisel või ebaseaduslikult teenistusest vabastatud ametniku teenistusse ennistamisel. Harku vangistusosakonda teenistusse määramisel pidi kaebaja täitma valdavalt samasuguseid teenistuskohustusi kui Murru vangistusosakonnas. Vastavalt määruse nr 42 §-le 1 oli Harku ja Murru Vangla koosseisus kuni 31.
4. 2012.a. 90 valvuri ametikohta - Harku vangistusosakonnas 39, avavanglas 6 ja Murru vangistusosakonnas
5. Alates 1.01.2013.a. on Harku vangistusosakonna ja avavangla teenistujate koosseisus 46 valvuri ametikohta - seega seoses töökorralduse muutusega vähenes Harku ja Murru Vangla valvurite kooseis 44 valvuri ametikoha võrra. Eeltoodust nähtuvalt pole kaebaja üleviimisel tekkinud koondamissituatsiooni. Riigikohtu halduskolleegium on 24.04.2007 otsuses nr 3-3-1-14-07 on möönnud, et ATS ei reguleeri täpsemalt, kuidas toimub ametiasutuse töökorralduse muudatuse korral ametinimetuste või töötamiskoha muutmine ametiasutuse siseselt. Sama otsuse p-s 17 on märgitud: "Kolleegiumi praktikas on rõhutatud põhimõtet, et asutuse juhil lasub kohustus tagada avalike ülesannete sujuv ja tõrgeteta täitmine. /…/ Selleks peavad tal olema ka võimalused muudatuste tegemiseks teenistuse ümberkorraldamisel." ATS ei näe otsesõnu ette, millised on tagajärjed, kui ametnik ei nõustu üleviimisega. Riigikohus on viidatud lahendi p-s 16 sedastanud: "Ametniku üleviimise vajadus võib olla tingitud just teenistuse ümberkorraldamisest ja tuua kaasa ATS §-s 116 sätestatud tagajärjed. Seejuures tuleb märkida, et ühest küljest on koondamise tõttu teenistusest vabastamine seaduses sätestatud hüvituste tõttu asutuse eelarvele koormav. Teisalt ka asutuse tööd takistav, kuna tuleb järgida aeganõudvat menetlust ametnikule võimaluse korral teise ametikoha pakkumiseks ja/või läbi viia personaliotsing uute töötajate leidmiseks. Seetõttu tuleks üleviimisena ATS § 47 tähenduses, mis võib ametniku nõusoleku puudumise korral viia isiku teenistusest vabastamiseni koondamise tõttu, käsitada vaid olulisi muudatusi teenistussuhte põhilistes elementides." KOHTU PÕHJENDUSED Kaevatud käskkiri on seaduslik ja põhjendatud, selle tühistamiseks puudub alus. Vaidlust pole selles, et kaebaja üleviimisega Murru vangistusosakonnast valvuri ametikohalt Harku vangistusosakonda valvuri ametikohale ei muutunud tema ametikoha nimetus, teenistusülesannete iseloom ega töötasu suurus. Seega on tegemist asutuse struktuurimuudatustest tingitud ametniku üleviimisega samale ametikohale asutuse teises paikkonnas asuvasse struktuuriüksusesse. ATS § 115 lg 2 kohaselt pole ametiasutuse reorganiseerimine (ühendamine, liitmine, jagamine, eraldamine ja ümberkujundamine) ametniku vabastamise aluseks, kui sellega aga kaasneb ametikohtade koondamine, võib ametniku vabastada ATS § 116 lg 1 alusel. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 3 ei vabastata ametnikku, kui teda on võimalik nimetada tema nõusolekul teisele ametikohale. ATS § 12 lg 3 p 6 järgi laieneb ATS vanglaametnikele niivõrd, kuivõrd põhiseaduse või seadustega ei sätestata teisiti. VangS § 128 kehtib järgmises sõnastuses: