lg 1 p 8 kohaselt kaebuse saanud halduskohus kontrollib, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kuigi kaebusest ei olnud arusaadav, miks kaebaja nimetab subjektiivsete õiguste rikkumise asemel ära üksnes puutumuse haldusaktiga ja on esitanud paljude seisukohtade analüüsimisel viiteid teiste isikute ja aspekte nn üldise huvi seisukohast lähtudes, ei nähtu, et kaebajad samal ajal peaksid end isikuteks, kes on esitanud kohtueelselt vaide või siis kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (
) § 292 alusel keskkonnakaitsega seonduvas 1 vaidluses. Kaebajad siiski märgivad, et nad vaidlustavad KMH aruande kooskõlastuse ja nende eesmärgiks on vaidemenetluse läbiviimine ja rikutakse nende subjektiivseid õigusi, kuigi kaebajad jätavad korduvalt täpsustamata, missuguseid subjektiivseid õigusi silmas peetakse. KMH kooskõlastust pidasid nad ekslikult haldusaktiks, mille suhtes nad esitasid vaide korras selle kehtetuks tunnistamise nõude, kuigi hiljem on nad kohtumenetluses nõustunud, et tegemist on menetlustoiminguna. Kaebajad leiavad, et neil oli õigus menetlustoimingu vaidlustamiseks vaide korras enne lõpliku haldusakti andmist, kuid kaebusest ei nähtunud neid erisusi, miks kaebajad leidsid, et on erandina võimalik kooskõlastuse vaidlustamine, kuna märkides, et tehti olulisi menetlusvigu, mis võimaldavad järeldada, et sellest tingituna ei saaks ka lõplik haldusakt olla õiguspärane, nähtus kohtule, et menetlusvigu kaebajad kohtule ei nimetanud vaid nimetasid hoopiski KMH aruande sisulise osa puudusi. 2. Halduskohtumenetluse seadustiku (
) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kaebuse saanud kohus kontrollib, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
lg 2 p 1 alusel tagastab kohus kaebuse määrusega, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Kaebeõiguse piirangud on seatud menetlustoimingute vaidlustamisele.
lg 3 kohaselt menetlustoimingu peale võib ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise.
reguleerib halduskohtusse pöördumise õigust keskkonnaasjades ning selle lg 1 kohaselt keskkonnakaitse valdkonnas kehtestatud haldusakti või sooritatud toimingu vaidlustamisel valitsusvälise keskkonnaorganisatsiooni poolt eeldatakse, et nimetatud keskkonnaorganisatsioonil on põhjendatud huvi või et tema õigusi on rikutud, kui vaidlustatud haldusakt või toiming on seotud keskkonnaorganisatsiooni keskkonnakaitseliste eesmärkide või senise keskkonnakaitselise tegevusvaldkonnaga. Kohus leiab, et kaebajad siiski ei väida, et tegemist oleks keskkonnaorganisatsiooni poolt esitatud kaebusega ja et viited ja selgitused keskkonnaõigusega seotult on juhuslikku laadi ning kaebajad soovisid esitada kohtule subjektiivsete õiguste rikkumise kaebuse.
lg 2 p 1 alusel tagastab kohus kaebuse määrusega, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Kaebeõiguse piirangud on seatud menetlustoimingute vaidlustamisele.
lg 3 kohaselt menetlustoimingu peale võib ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Esitatud kaebusest ei olnud äratuntav, kas tegemist on kaebeõigust omavate isikutega ning milline eesmärk on kaebajatel, mistõttu kohus jättis kaebuse käiguta. 3.
lg 3 alusel leidis kohus, et kaebuses esinevad selle menetlusse võtmist takistavad puudused ja seetõttu jättis kohus kaebuse käiguta. 2 Kaebusest ei selgunud, missuguste subjektiivsete õiguste kaitseks kummagi kaebaja osas esitati kaebus kohtule ja miks kaebajad ei ole vaidlustanud kaevandamisluba ning on vajalik vaide korras vaidlustada KMH aruande kooskõlastust või hakata läbima veelkord vaidemenetlust, kui kaebajad olid saanud vastuse, mis kinnitas, et vaide tagastamiseks on õiguslik põhistus olemas, samas on väljastatud juba ka kaevandamisluba. Kohtukaebuses on märgitud, et käesolevalt soovitakse KKA vaideotsuse tühistamist või siis vaideotsuse tagastamise akti tühistamist. Samas jäi ebaselgeks, mis oli olnud vaidemenetluse ese. Kohus selgitas, et kui vaidluse all on menetlustoiming, siis selle vaidlustamiseks ei saanud esitada tühistamiskaebust vaidemenetluses ja kui kohtus on vaidluse all menetlustoiming, siis ei saa esitada samuti tühistamisnõuet. Vaidemenetluses on haldusaktiks eelkõige vaideotsus, millega vaie vaadatakse sisuliselt läbi.
lg 3 sätestab, et menetlustoimingu peale võib ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebajate õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Kohus palus täpsustada kaebajate kohtusse pöördumise eesmärki, kuna kohtule nähtus, et pigem on tegemist kohustamisnõudega (lahendada vaie); kui aga vaide tagastamise õigusvastasuse tuvastamiseks eeldatult eraldiseisvaks konstateeringuks puudub iseseisva nõudena põhjendatud huvi, võib see olla hõlmatud ka kohustamisnõudega. St, et kui kaebaja soovib vaideotsuse saamist (sisulist lahendit), võiks olla tegemist kohustamisnõudega. Kui aga kaebajad ikkagi leiavad, et vaide tagastamise näol on tegemist haldusaktiga, siis kas nad esitaksid toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõude alternatiivse nõudena ja põhjendaksid seda. Kohus selgitas lisaks, et antud juhul peaks kaebuse andmetel olema tehtud otsus kaevandamise loa väljastamises ja vastavalt nähtub see ka kaebuse lisast; kui kaebuse esitajate soov on tõrjuda kaevandamist antud kohas (või teha seda muudel tingimustele), siis tuleks vaidlustada kaevandamise luba, mis on haldusakt ja võib rikkuda isiku õigusi; hilisemalt ei oleks enam võimalik seda luba tühistamisnõudega vaidlustada, kuna möödub kaebuse esitamise tähtaeg. Kuivõrd kaebajate eesmärk võib olla kaevandamise lubamatus antud kohas või siis tingimustel, vastupidiselt ei oleks kaebajad ka vaiet ilmselt esitanud, siis ei ole võimalik saavutada seda eesmärki mingi muu kaebuse liigiga. Kui aga sellist eesmärki ei ole, siis tuleks saavutatavat eesmärki täpsustada. Kaebusest ei selgunud, mida antud juhul annaks kaebajate õiguste seisukohalt vaide uus läbivaatamine, kuna kaevandamisloa alusel hakatakse tegema juba järgnevaid toiminguid ja edasiselt väljastatakse juba veel ka kaebaja andemetel uued kaevandamisload. Asjaolu, et menetlustoimingut saab vaidlustada iseseisvalt, kui see rikub isiku õigusi, on samuti iseenesest õige, kuid kaebaja oli toonud näitena juhtumi keskkonnamõju hindamise aruande heaks kiitmata jätmise kohta, st mil isikule võisid saabuda senisest koormavamad tagajärjed (menetlusaja pikenemine, rahalised kohustused jms). Kohus selgitas, et antud juhul jättes vaidlustamata juba antud kaevandamisluba, ei saa kuidagi protsessi tagasi pöörata ja vaidemenetlusele ei saaks sedavõrd suurt tähelepanu omistada, et jätta kaevandamisluba vaidlustamata. Sj kaebusest nähtus pigem, et analüüsitakse KMH aruande õiguspärasust, mitte kooskõlastuse andmise õiguspärasust. Kohus palus ka täpsustada, kuidas kumbki isik on seotud kaevandamisega või selle menetluse toimingutega ja missuguste õiguste rikkumisega on tegemist-
Kohus selgitas, et hetkel võiks kaebajatest aru saada, et neil on vaidemenetluses nende arvates kaebeõigus, kuid vastav selgitus ja õigusnormide analüüs kaebusest puudub; kuigi PS § 15 ja haldusmenetluse seadusest tulenevalt on isikutel õigus esitada vaie ja õigus saada selles menetluses ka vastus, kuid seda siis, kui vaie kuulub 3 läbivaatamisele; kohus juba viitas ka Tallinna Ringkonnakohtu lahendis nr 3-09-3122 esitatud selgitusele: „Isiku põhiõigus menetlusele ei hõlma endas õigust nõuda sellise menetluse läbiviimist, millega tema muid õigusi ei ole võimalik kaitsta.“ Kaebajate kaebusest ei nähtunud, et nad vajavad enam vaidemenetluse läbiviimist. Kohus selgitas vajadust ära märkida, milliseid kaebaja õigusi on vaide tagastamisega rikutud ja millist eesmärki kaebaja taotleb, et kohus saaks seejärel kontrollida, kas saavutatav eesmärk on võimalik ja kui mitte, siis võib kohus kaebuse tagastada.
lg 2 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui: 1) kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud; 2) kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. 4.Uuel vastamisel kaebajate esindaja märkis ainult, et ta nõustub, et vaide tagastamise otsuse tühistamise nõue võib olla eksitav, kuna kaebajad pidasid seda haldusaktiks. Edasi aga läheb esindaja üle sujuvalt kaebuse kohasuse juurde muudel asjaoludel ja esindaja leiab, et kaebajate eesmärgiks on kaevandamise tõrjumine, kuid mitte kõigil maaüksustel ja intensiivsem riive leiab aset Vinni II ja III kruuskarjääris kaevandamisel ja selle tõttu nad ei vaidlusta juba väljastatud kaevandamisluba, neid puudutavatele maaüksustele aga kaevandamisluba ei ole eraldatud; kaebajad ei pea vajalikuks vaidlustada Vinni kruusamaardlas kaevandamist, mille suhtes tehti teatavaks 08.11.12 kaevandamise luba. Samas ei selgita esindaja, kuidas kaebajad eristavad, et terviklahendusest KMH-st võiks nende õigusi puudutada vaid osa kaevandamislubasid, samas nt kui teekasutamine jms asjaolud võivad olla reguleeritud ka juba väljastatud kaevandamisloas. Kaebajate esindaja märgib vaid, et nende esitatud vaie tagastati ja seda kaebajad vaidlustavad, tagastamisel toetuti HMS § 79 lg 1 p 1 ja § 86 lg 3. Kaebajad leiavad, et nemad saavad vaidlustada vaide tagastamist ja nad ei pea juba väljastatud kaevandamise luba vaidlustama, nende õigusi puudutavad load alles väljastatakse ja seda on kohane tõrjuda vaideotsuse saamisega. MTÜ Kehala on kinnistut nr 5087331 koormava hoonestusõiguse omanik, see on piirinaabriks maaüksusele nr 53 kat. tunnusega 90002:004: 0780 ja seega on võimalik hoonestusõiguse omaniku õiguste riive. AS OG Elektra puutumus tuleneb asjaolust, et kinnisasjal nr 210363 Salimäe, mis piirneb maaüksusega nr 53, toimub kaevandamine AS OG Elektra poolt ja täiendava kaevandamise lisandumine riivab tema õigusi. Kaevandamise puutumust on jaatanud ka vastustaja, kes on neid menetlusse kaasanud. Kaebajate esindaja kinnitab, et lubatav on kohustamisnõue
lg 2 alusel ja hetkel tal pole tõhusamat vahendit õiguste kaitseks ja tuvastamiskaebus on seetõttu lubatav. Kaebajate esindaja märgib, et ta esitab kohustamisnõude aga samas formuleerib nõuded järgmiselt: 1) tuvastada KKA 19.12.12 vaideotsuse, millega tagastati AS OG Elektra ning Kehala MTÜ poolt 19.11.12 esitatud vaie 03.09.12 KMH aruande heakskiitmise vaidlustamiseks – õigusvastasus. 2) kohustada KKA –it AS Geo Elektra ning Kehala MTÜ poolt 19.11.12.a. esitatud vaie KMH aruande heakskiitmiseks vaidlustamiseks sisuliselt läbi vaatama. Eelnevast nähtub kohtule, et kaebuse esitajate esindaja kas ei ole mõistnud kohtu selgitusi või siis õigusnõustaja abiga formuleeriti nõue tuvastus- ja kohustamisnõudena teadlikult. Kaebuses on küll nimetatud kaebajate õiguste riivet aga midagi täpsemat isikute subjektiivsete õiguste rikkumise osas ei lisandunud, AS OG Elektra osas märgitakse vaid, et täiendava koormuse lisamine piirkonnale uue kaevandamise loa näol riivab tema õigusi. Kuna esmases kaebuses on kaebajad märkinud, et neil oli õigus esitada vaie KMH aruande heakskiitmise peale, kuna menetlustoimingul rikuti menetlusnõudeid, millega kaasnesid kaebajate subjektiivsete õiguste rikkumised, siis ei olnud kaebaja tegelikult nimetanud, missugused rikkumised aruande 4 heakskiitmiseks esinesid, va, et vastustaja oleks pidanud neile teatama kooskõlastuse andmisest. Sellist arusaamist aga ei ole põhjendatud ja kuna tegemist on haldusesisese kontrollitegevusega, ei saaks see asjaolu, kas teistele isikutele teatati kooskõlastuse andmisest, kuidagi veel rikkuda kaebajate õigusi, kuna halduse nn enesekontrolli küsimustes, milleks on ka kooskõlastuse andmine, ei ole ette nähtud teiste isikute erandkorras teavitamine või nende juurde kustumine kooskõlastuse andmise protsessi. Kaebajad on küll nimetanud, kuidas keskkonnasjades on riigikohus leidnud, et kohtusse pöördumise õigus on keskkonnakaitse küsimustes mitte üksnes õiguste rikkumise pinnalt, vaid puutumuse pinnalt haldusakti või toiminguga, kuid ka see ei selgita subjektiivsete õiguste rikkumist KKA poolt vaide tagastamise osas. Kaebajate esindaja on vastuoluline ka selles, et ta nimetab aruande kooskõlastamist menetlustoiminguks, samas aga jääb seisukohale, et kooskõlastus kui haldusakt kuulub tühistamisele. Kaebuses nimetatakse ära KMH aruande puudused, mis justkui samal ajal on hoopiski nn aruande heakskiitmise puudused, kuid sisuliselt analüüsitakse KMH aruannet, mitte kooskõlastust või siis menetluslikke asjaolusid seotult kooskõlastuse andmisega ja selle korraldamisega. Kaebus küll märgib, et KMH aruanne ei arvesta sellega, et ühiskasutuses olevat teed mööda liiguvad kruusakarjääri sõidukid ja motospordirajale liikuvad sõidukid ja et selgitus, mille kohaselt arendajad peavad kokku leppima tee kasutamises, ei ole õige lahendus ja ei nõustuta, et juhtumipõhiselt lahenduvad piirkonnas tee kasutamise küsimused ja karjäärides töötamine, kuid ka see ei selgita, miks kaebajad peaksid vaidemenetluses KMH ettepanekuid vaidlustama. Järgnevalt nimetatakse aga kaebuse esitajate huvisid, aga kuna kaebajaid on 2 isikut, siis polnud kohtule arusaadav, millisel juhul kumbki kaebaja oma õigustes võiks olla piiratud, kuigi kaebuses näidatakse, et ei saa panna kohustusi haldusevälisele isikule. Kaebusest ei selgunud, missuguse tegevusega kumbki kaebaja tegeleb ja hilisemalt antud vastusest võib aimata, et tegemist on kaevandusala piirinaabritega ning MTÜ Kehala on huvitatud motospordi arendamisest ja AS OG Elektra kaevandamisest ilma piirkonnale koormust lisamata, kuid tegelikkuses on need üsna üldised kirjeldused ja ei selgita subjektiivsete õiguste rikkumise osa seotult kooskõlastuse andmisega või kohtukaebuse esitamisega arvestades, et kaebaja pöördus kohtusse vaide tagastamise küsimuses. Ebaselgeks jääb, mille alusel kaebajad leiavad, et nad ei peagi vaidlustama juba väljastatud kaevandamisluba ja et teised tulevikus antavad load võiksid nende õigus enam rikkuda, kui käesolevalt juba väljastatud luba. Kaebusest ja vaidest ei selgu, kuidas ühele kaevandajale mõjub teise kaevandaja tolm ja müra tervisele, see on ebaloogiline; kui üldises plaanis taustaolukorrast võib aru saada, et väljaveotee kasutamise osas kõigi seal tegutsevate ettevõtjate/motohuviliste poolt kaebajaid ei rahulda, ka ei rahulda seirete tegemise vajadus, siis pole arusaadav, kuidas see osa mõjutab MTÜ Kehala tegevust, kellele nt seirekohustused ei laiene. Igal isikul, kes tegutseb seal kaevandajana või muu tegevusala raames, on tema õigused ja kohustused seatud neile väljastatud lubadega ja loa tingimustega ja ennatlik on arvata, et kellegi teise isiku loas hakatakse määrama loavälistele isikutele kohustuslikke ülesandeid. Samasugused ebatäpsused valitsevad ka tee kasutamise küsimuses, st kui kaevandajale on juba oma väljaveo tee määratud tema kaevandamisloaga ja teisele ettevõtjale antud loaga ei panda temale kohustusi kasutada muud teed, siis saavad kõik kaevandajad arvestada selle tee kasutamise võimalustega, mis on lubatud kasutamiseks vastavalt nende enda loale; samuti pole täpsustatud, kuidas kaebajad oskavad teha vahet, missugune kaevandamisluba nende õigusi mõjutab ja missugune mitte. KMH aruandes tehtud ettepanekud ei saa veel mõjutada kaebajate õigusi, kuna need ettepanekud või arutlused ei pane kaebajatele ega muudele isikutele kohustusi ja need saavad realiseeruda vaid kaevandamisloa andmisel, kui nendega arvestatakse. Kui KMH aruanne on tervik, mille alusel hakatakse lubasid väljastama, siis võib olla tekkinud olukord, mil kaevandamist ei saa lubada kõigi karjääride osas, seega tuleks nii või teisiti antud olukorras peale vaidemenetluse ebaõnnestumist vaidlustada juba väljastatud 5 kaevandamisluba (nt kui jääb kasutusse ühine tee ja see rikub kellegi subjektiivseid õigusi) või esitada hoopiski nt keelamiskaebus. Kaebusest jääb pigem kõlama, justkui oleks esitatud KMH aruandega seotult mitte subjektiivsete õiguste rikkumise kaebus, vaid nn populaarkaebus, samas on kaebaja aga jäänud subjektiivsete õiguste rikkumise kaebuse juurde ja niisugusena lahendati ka vaiet ja kaebusest ka ei selgu, et oleks soovitud ja võimalik esitada nn populaarkaebus. Kuigi kaebajad nimetavad hoopiski KMH aruande sisulise poole mittevastavust õigusnormidele, leivad nad samas, et need ongi menetlusõiguste rikkumiseks, mis on aga kohtu arvates siiski valdavas osas eksitavad ja samas ei selgita käesoleva kaebuse asjaolusid. Samamoodi nimetatakse aruande puudusi ka edasiselt, nt kaevandamise eesmärgipärasus, alternatiivide valiku küsimus, mõju inimese tervisele, tolmu ja müra levikule jms. Neid ei ole seotud konkreetselt kummagi kaebaja osas nii, et neid saaks eristada ja jääb ebaselgeks, miks kaebajad neid asjaolusid esitavad, kui kohtus tuleks arutada küsimust, kas kaebaja õigusi võib rikkuda vaideotsuse mittetegemine ja missuguseid subjektiivseid õigusi või kaebaja olulisi huvisid rikutakse, kui vaie tagastati. Kaebuse tekstist võib aru saada, et kaebajate esindajad olid saanud esitada oma vastuväited KMH aruande avalikul väljapanekul, kellele arendaja vastas, millega kaebajad aga ei nõustunud, kuid kaebusest ei selgunud, et läbiviidud menetluses oleks isikute osalemine menetluses takistatud ja ka arendaja võib vastuseid esitada, see ei tingi veel kellegi õiguste rikkumist. Kuna kaebusest selgub, et kaebaja AS OG Elektra on kaevandaja, siis MTÜ Kehala tegevuseala suhtes konkreetseid andmeid ei esitatud, va et mõlema kaebaja suhtes märgitakse, et nad on kandud kulutusi motospordi arendamiseks ja edasi selgitatakse, et kaebajatel on omand, eesmärgiks on Kehala motospordiraja arendamine, see seondub eesmärgiga arendada vaba aja veetmist, millele avaldatakse negatiivset mõju ja see mõjutab veel hoopiski Autospordiliidu ja Lääne- Virumaa arengut tervikuna. Kaebust esitades ei ole esindaja arvestanud, et kohus ei pea teadma ega saagi teada, missuguse tegevusega kumbki kaebaja tegeleb, veel vähem saab niisuguse kaebuse vormistuse alusel aimata, missuguses osas kummagi kaebaja osas neid etteheiteid esitatakse ja miks kokkuvõtteks kaebajad ei ole soovinud kaevandamisluba vaidlustada. Kokkuvõtteks nähtub taustaolukorrast, et kaebajate viidatud asjaolud on tegelikult mitte menetluslikud rikkumised, pigem on neil etteheited KMH aruande sisu suhtes, kuid samas ühtegi nõuet vaidemenetluses KMH aruande suhtes ei esitatud. Kohus ei jäta kaebust enam käiguta, kuna uuel vastamisel ei ole kaebajad enam arvestanud, missugusel eesmärgil nad halduskohtusse pöördusid ja missuguses osas tuleks täpsustada subjektiivsete õiguste rikkumise momenti, et esitada kohtukaebus ja anda vastus, miks kaebaja vajav vaidemenetlust. Kohus selgitab, et ilmselt kaebajate esindaja mõistab
lg 4 tulenevat kohtu uurimispõhimõtet valesti, kuna kohtu uurimispõhimõte ei ole absoluutne ja piiramatu. Uurimispõhimõtte üheks eesmärgiks on ka õiguslikult kogenematute menetlusosaliste aitamine, kuid antud juhul pole tegemist selliste isikutega, kuna neid esindab advokaat, so õiguslike kogemustega isik. Esindajale oli antud selgitus, missuguse nõuded saab halduskohtule esitada ja mis on nende nõuete sisu ja tagajärg ning et tuleks selgitada täpsemini kaebusega seotud asjaolusid, vastupidiselt ei saa kohus ka anda soovitusi. Kaebajate esindaja viimane vastus on kohtu arvates samuti laialivalguv ja selliselt eksitav, kuid kohus ei pea enam vajalikuks ja võimalikuks veelkord kaebust käiguta jätta. Kuna kaebajal on õigus määrata kaebuse ese, siis selgitab kohus, et
lg 1 kohaselt määravad vaidluse eseme kindlaks kaebuse nõue vastavalt
§-le 37 ja kaebuse alus. Kohus ei või teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire.
lg 2 kohaselt on kaebuse aluseks põhiliste asjaolude kogum, millega seoses nõue esitatakse. 6 Kohus selgitab lisaks, et kui kaebajatel on tõepoolest üksnes soov kaitsta õigusi nii, et edasiselt kaebajad soovivad vaidlustada väljastatavaid kaevandamislubasid, siis tuleb arvestada, et nende lubade väljastamisest arvates tuleb järgida kohtusse kaebamise tähtaega
alusel, samuti ei saa käesolev kohus enam meelde tuletada nende vaidlustamise vajadust, nende väljastamisest ka teatada, kuna kohus ei kontrolli haldusorganite ja kaebajate igapäevategevust ega saagi olla kursis nende pideva tööalase tegevusega. Kohus lahendab kaebusi, mis talle esitatakse ja mille asjaolusid ta saab kontrollida. Kaebuse esitajate tähelepanu oli juhitud vajadusele vaidlustada juba väljastatud kaevandamisluba, kuid kaebajad seda ei soovi teha. 5.Vaidemenetluse algatamiseks peavad olema täidetud selle tingimused ja vaie peab vastama HMS § 76 toodud nõuetele, vaides ei saa muuta esialgse taotluse sisu (vt Riigikohtu lahend haldusasjas nr 3-3-1-70-09). Kuna käesolevalt võib kaebajatest aru saada, et nad ei nõustunud nende esitatud vaide tagastamisega, siis nähtub kohtule, et kaebajate poolt oli vaides esitatud tühistamisnõue, mida aga esitada ei saanud, seega ei saa vaide tagastamine rikkuda kaebajate õigusi. Kohus palus kaebajate esindajal väljastada esitatud vaie. Kuna kohtule nähtus, et kaebajate kohtukaebuses ei olnud märgitud ära, et vaide tagastamisel on nende nõue määratletud valesti, siis käesolevalt on kohtule esitatud vaie, mida lahendati KKA-is ja ka sellest nähtub, et kaebajad olid esitanud KKA-le lahendamiseks haldusakti tühistamise nõude. Kuna vaide tagastamine on kaebajatele teatavaks tehtud ja seda ka selgitatud, siis on tegemist vaide tagastamisel menetlustoiminguga, mille vaidlustamiseks ei saa esitada ka kohtule tühistamisnõuet. Kuna vaideotsust ei ole tehtud, siis ei saa kaebajad nõuda KKA 19.12.12 a vaideotsuse nr 1.4.-1/12/562 tühistamist. Kui vaiet ei saanud lahendada vaideotsusega, sest esitatud nõue ei kuulunud läbivaatamisele vaide korras, siis ei saa ka kohus kohustada KKA-it lahendama uuesti sedasama esitatud vaiet. Kaebaja parandas kohtule esitatud kaebuse nõuet ja ta nõustus kohtuga, et vaide tagastamise otsus ei ole haldusakt ning ta ei saa esitada kohtule tühistamisnõuet. Kui vaadata kohtukaebusele lisatud vaide tagastamise otsustust (19.12.12.a), siis nähtub, et vaides oli palutud HMS § 72 lg 1 p 1 alusel tunnistada kehtetuks KMH aruande heakskiitmine ehk kooskõlastus, mis aga ei ole haldusakt vaid toiming. Kaebajate esindaja oli taotlenud vaidemenetlust algatades KMH aruande heakskiitmise kehtetuks tunnistamist, lähtudes eeldusest, et kaebaja esindaja pidasid KMH aruande kooskõlastust haldusaktiks ja vastavalt kaebajad soovisid selle kehtetuks tunnistamist haldusorgani poolt. Samas ei olnud kaebajate poolt ära märgitud kehtetuse aluseid, kui ka oleks olnud tegemist haldusaktiga ja see oleks saanud rikkuda isikute õigusi. Seetõttu tuli KKA kontrollida, kas sellist nõuet saab vaide korras esitada ja vastavalt selline kontroll ka tehti ja leiti lõpptulemusena, et esitatud vaie tuleb tagastada. HMS § 71 (vaidemenetluse algatamise õigus) märgib ära, et isik, kes leiab, et haldusaktiga või haldusmenetluse käigus on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, võib esitada vaide (lg 1), kuid vaide esitamisel on omad reeglid ja piirangud. Kuna vaides ei märkinud kaebaja, et ta esitab mingi muu nõude, siis saab lahendada esitatud vaiet vaid selles nõudes, mille kaebaja formuleeris. Kuna aga tegemist on menetlustoiminguga, siis ei saanud esitada tühistamisnõuet ja ei tekkinud ka kaebeõigust juba vaidemenetluses ning sellest tulenevalt niisuguse nõude 7 läbivaatamine oli võimatu. Kaebajad ei ole käesolevalt kohtule märkinud ühtegi õiguslikku alust, et sellist nõuet tuli ja sai vaidena lahendada ja et siinkohal eksiti, kui vaie tagastati. Kuna kohtult nõutakse kaebajate poolt justnimelt vaidemenetluse läbiviimist, siis oleks pidanud kohtukaebus eelkõige põhjendama neid kaebaja õigusi või väidetavaid rikkumisi, kuid kaebajad ei märgi ära, et vaiet ei oleks saanud õigusnormide alusel tagastada. Muud võimalikud subjektiivsed õigused keskkonnalastes küsimustes jne menetlustes ei ole antud kaebus puhul asjakohased. Vaidlust ei ole selles, et haldusaktile saab esitada vaide tühistamisnõudega /kehtetuks tunnistamise nõudega. Kui aga tegemist ei ole haldusaktiga, siis langeb see vaide esitamise õiguslik võimalus ära. Kohtule nähtub, et kaebajad oma nõuet vaides ei muutnud ja seda ei oleks ka teha saanud. Ka kohtu kaudu ei saaks enam sellisel juhul kohustada ühtegi haldusorganit lahendama vaiet ja teha seda teistsuguse nõude alusel, kuna kaebaja ei saa enam vaides esitatud nõuet muuta. Sellesama nõude uut läbivaatamist nõuda ja kohtu poolt tehtava kohustusena oleks ebamõistlik ja eesmärgipäratu. Halduskohtusse saab isik pöörduda siis, kui rikutakse tema subjektiivseid õigusi. Antud juhul ei ole kaebajad märkinud, kuidas rikutakse vaide tagastamisega kaebajate subjektiivseid õigusi, kuigi nimetakse õiguste kaitse vajadust. Iseenesest väär ei ole ka vaide tagastamisel esitatud seisukoht, et menetlustoimingu peale saab kaevata ilma haldusakti või lõpliku toimingu peale vaidlust esitamata, kui see rikub isiku mittemenetluslikke õigusi sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, kuid antud juhul tuli esmalt vaadata, kas tegemist oli vaide esitamisega ja kas KKA pidi lahendama kaebaja pöördumist kui vaiet ja tegema vaideotsuse. Kaebaja soovib vaidemenetluse läbiviimist, kuid ka seda saab nõuda vaid siis, kui haldusorganil on kohustus see läbi viia ja teha vaideotsus või teha seda uuesti. Lisaks märgib kohus, et kaebaja ei saa nn lihtsustaud korras tuletada endale õigust kaevata vaide korras üksnes toetudes nt PS § 15, kuna isiku põhiõigus menetlusele ei hõlma endas õigust nõuda sellise menetluse läbiviimist, millega tema muid õigusi ei ole võimalik kaitsta. Antud juhul oli juba KKA poole pöördumisel nõue formuleeritud ja sellest lähtudes tuli lahendada küsimus, kas vaidlustatakse haldusakti või menetlustoimingut. Tühistamisnõude või haldusakti kehtetuks tunnistamise nõude korral ei saanud kaebajad kaitsta ühtegi neile kuuluvat subjektiivset õigust. KKA 19.12.12 (tlk 17) vaideotsuse tagastamise faktilistest asjaoludest nähtub, et kaebajad olid esitanud vaide ja palunud HMS § 72 lg 1 p 1 tunnistada kehtetuks KKA Viru regiooni 03.09.12 a otsus, millega kiideti heaks Vinni, Vinni II, Vinni III kruusakarjääri mäeeraldiste kasutuselevõtuga seotud KMH aruanne. HMS § 72 märgib vaidemenetluse eseme ja kuna kaebajad viitasid selle sätte lg 1 p-le 2, siis nähtubki, et see kõneleb haldusaktist, mida aga käesolevalt KKA poolt antud ei ole, seega ei saanud esitada sellist nõuet ja nõuda haldusakti tühistamist. HMS § 72 nimetab veel juhud, mil saab esitada vaide, kuid kaebajad ühtegi sellist nõuet ei esitanud. Nii saab nõuda vaidemenetluse algatamist lisaks haldusakti kehtetuks tunnistamisele juhul, kui nõutakse haldusakti osa kehtetuks tunnistamist, kui seadus ei piira haldusakti osalist vaidlustamist ja ettekirjutuse tegemist haldusakti andmiseks, asja uueks otsustamiseks või toimingu sooritamiseks. Kaebajad ei olnud KKA-le esitanud neid nõudeid. HMS § 72 lg 1 alusel ei ole võimalik vaides taotleda toimingu õigusvastaseks tunnistamist /esitada tuvastusnõuet/, ka siis tulnuks vaie tagastada. HMS § 79 lg 1 p 1 võimaldab vaide tagastada, kui isikul puudub õigus vaie esitada. Nii nagu kohtus, on ka vaides isikul õigus määrata vaide /kaebuse nõue ja seda hakkab haldusorgan lahendama ning antud juhul ei saa kaebaja väita, et haldusorgan jättis selle toimingu tegemata ega ole lähtunud vaides esitatud nõudest. Sõltumata, kas kaebajatele on käesolevalt KKA poolt esitatud vastuseks kirjana lisaks ka lisaselgitus, ei ole selle motiividel iseseisvat tähendust arvestades kohtusse pöördumise eesmärki. KKA on kaebajale esitanud selgitused, et HMS § 72 lg 2 kohaselt vaidlustatakse haldusmenetluse 8 menetlustoiming koos lõpliku haldusaktiga. HMS § 72 lg 2 märgib, et haldusmenetluse toiming vaidlustatakse koos haldusaktiga (sisulise otsusega). Kaebaja on antud juhul soovinud vaidlustada kooskõlastust, mis on menetlustoiming ja kaebaja on seda seisukohta ka lõppeks ise kinnitanud, seega puudub siinkohal vaidlusmoment. Seega ei nähtu kohtukaebusest, mida antud juhul tegi KKA valesti, et kaebaja on pöördunud kohtusse ja soovib vaidemenetluse läbiviimisele kohustamist. Kohus selgitab, et kaebajal on jätkuvalt võimalik kooskõlastuse andmist või ka nt KMH aruannet vaidlustada koos kaevandamisloaga, milles võidakse kooskõlastatud KMH aruande ettepanekuid aktsepteerida, kuid võidakse seda ka mitte teha ja anda luba või määrata kaevandamise lisatingimused muude uuringute, dokumentide alusel. KMH aruanne või selle kooskõlastamine ei tähenda veel lõplikku otsust kaevandamise tingimuste kohta, selle alusel kontrollib haldus võimalusi anda kaevandamise luba. Kuigi HMS § 72 lg 3 märgib, et haldusaktist eraldi võib vaidlustada viivituse; tegevusetuse; ametiisiku taandamisest keeldumise; haldusakti andmise taotluse tagastamise; muu seaduses sätestatud toimingu, ei väida kaebaja, et ta esitas vaides eelmärgitud taotluse ja nähtus, et KKA sai lahendada ja tal tuli lahendada konkreetne taotlus ja ta ei saanud seda jätta lahendamata. Kaebaja ei ole ka väitnud, et ta esitas puuduliku vaide ja et ta nõue oli esitatud valesti. Ka juhul, kui see oligi esitatud valesti, ei saanud KKA jätta konkreetset vaiet selgelt formuleeritud nõudega lahendamata. Kaebaja on kohtukaebuses küll toonud läbisegi mitmeid näiteid, et tal siiski oli võimalik esitada toimingu peale vaie ja et selle võimaluse loeb ta välja Riigikohtu lahenditest, märgib kohus, et kaebaja esitas konkreetse vaide ja selle nõuet arvestades ei saa seda enam muuta ka mitte kohtumenetluses muuks nõudeks, seega on asjakohatu hakata kohtul kontrollima, kas võiks veel mingil muul alusel kohustada KKA vaiet lahendama. Seega, kui kaebaja soovib esitada teistsuguse nõudega vaide, pole tal selleks vajalik kohtusse pöörduda, kuna kohus ei saa kohustada lahendama vaiet teistsuguse nõudega, so nõudega, mida pole veel esitatud (võib tekkida vaide esitamise tähtaja küsimus). Kohus möönab, et esineb olukordi, mil menetlustoiming võib rikkuda isiku õigusi või tuua kaasa piiranguid, nt siis, kui oleks keeldutud antud juhtumil kooskõlastust andmast ja see mõjutaks ühtlasi lõpptulemusena huvitatud isiku (nt loataotleja ) taotluse lahendamise menetlusaja pikkust või tooks kaasa täiendavaid rahalisi koormisi, kuid kaebajad ei saa end võrrelda selliste isikutega. Kolmandad isikud /nt kaevandamisloa taotlejal/ võib tekkida vajadus vaidlustada menetlustoiminguid enne lõpliku haldusakt andmist, kuid ka selleks on erandlikud juhud, mida kaebaja puhul ei esine. Kas haldusmenetluses võiks selle lõpptulemus olla määratud nurjumisele, ei oma käesolevate kaebajate suhtes tähtsust. Kaebaja ei ole kaevandamise loa menetluses selliseks isikuks, kes peaks kaitsma lõpptulemuse efektiivust, selle eest peab hoolt kandma haldusorgan ja kaebajale ei saabu iseseisvalt mingeid tagajärgi, kui selle lõpptulemuse saavutamine kulgeb pikemalt ja nt mingi vaidlustuse tõttu kaevandamisluba tuleks tühistada ja asi uuesti otsustada. KKA on esitanud kaebajale ka kirjaliku selgituse, kuid selle esitamine või selle väidetega mittenõustumine ei tähenda, et KKA oleks eksinud, kui ta vaide tagastas ja täiendavalt lisas kirjana oma seisukohad ja selgitused, see ei saa rikkuda kaebajate õigusi. Selgitustaotluse osas ei ole kaebajate esindaja ka mingit selget või äratuntavat nõuet esitanud ja selgitav osa ei saaks ka rikkuda isikute neidsamu õigusi, mida kaebajate kaebuses osati viidata; antud juhul huvitab kaebajat vaidemenetluse läbiviimine ja vaideotsuse saamine, mitte aga vastamise ja selgitamiskohustuse täitmine. Selgitustaotlusele vastamist saaks halduskohtus vaidlustada siis, kui oleks jäetud tähtaegselt vastamata või ei ole esitatud vastust kõigile küsimustele, mil kohus saaks vaid kontrollida seda osa, kas isikule vastati tähtaegselt ja täielikult, mitte aga vastuse sisu õigsust. Ilmselt selle tõttu ei 9 ole kaebajal olnud ka huvi selgitava kirja vaidlustamiseks ja uue vastuse saamiseks, kuigi kaebaja on täpsustanud oma viimases vastuses kaebuse nõudeid ja teinud seda veelgi ebaselgemalt, kui varem. Kohus leiab, et kuna kaebaja märgib veel, et tema sooviks on esitada kohtule kohustamisnõue, siis lisatud tuvastusnõue on eksitav ja ka sellisel juhul saaks kaebust ja selle eesmärki tõlgendada vaid nii, et vaide tagastamine oli kaebaja arvates õigusvastane, mistõttu tuleb kohustada kaebaja vaiet uuesti läbi vaatama. Kohus eelnevalt aga selgitas, miks seda teha ei saaks. Isegi kui kaebaja taotlust tuleks mõista nii, et tuvastada tuleks vaideotsuse õigusvastasus, siis nähtub, et tegemist ei ole vaideotsusega, tegemist on vaide tagastamisega ja see tehakse toiminguna. Kui aga kaebajate nõuet mõista siiski nii nagu kohus oli märkinud, et kohtukaebuses soovib kaebajate esitada tuvastusnõude vaide tagastamise õigusvastasuse tuvastamiseks, ka siis nähtus, et vaidena ei saanud seda lahendada ja esinesid tagastamise alused, millele kaebaja ei ole tähelepanu pööranud. Pealegi ei ole kaebaja näidanud, missugune põhjendatud huvi oleks tal sellise tuvastusnõude esitamiseks ja selle formuleerimiseks iseseisva nõudena. Tuvastusnõude esitamine nähtuvalt asjaoludest ka ei viiks kaebajat ühegi õiguse kaitsmisele ja ei aitaks kaasa lõppeesmärgi saavutamisele. Kaebajatel tuleb vältimatult vaidlustada kaevandamisload, kuivõrd KMH kooskõlastus (või ka KMH aruande sisuline õigsus, mida kohtu arvates kaebaja tegelikult on kogu aeg kirjeldanud ja selliselt ebaõigeks pidanud), vaidlustatakse koos lõpliku haldusaktiga. Ka sellest aspektist asja vaadates nähtub, et kaebaja käesoleva kaebuse nõuded ei viiks teda soovitud sihile ka siis, kui ta oleks esitanud vaides oma nõude teistsugusena. Vastamine, kui toiming oleks vaidlustav tuvastusnõudega arvestades
Kohus juba märkis, et ei hakka enam uuesti kaebust käiguta jätma, kuna kaebusest ja asja materjalidest nähtub, et kaebajal ei ole vajadust vaidlustada KKA selgitava vastuse osa, kuna kaebaja soovib saada vaideotsust ja see eeldab tema arvates vajaliku vaidemenetluse läbiviimist. Kohus selgitas, et ta saab soovi korral vaideotsuse, kui esitab HMS –is lubatava nõude, sellist takistust ei ole keegi teinud. Veel selgitab kohus, et kaebajal ei ole vajadust saada vaideotsust selleks, et vaidlustada kaevandamisloa andmine. Kaebajad leiavad, et KKA on jätnud vaide läbi vaatamata ja see tagastati. Ka kohus nõustub kokkuvõttes selle seisukohaga, kuid eelnevalt märgitud põhjustel ei saaks kaebaja kohustamisnõuet kohtule esitada ja tagastamiseks oli seadusest tulenev põhjus olemas, millise põhjustele kaebaja aga üldse vastu ei vaidle ja kaebaja kaebuses pigem arutletakse KMH sisu üle, mille kohta aga kohtukaebust ei esitatud. Kaebaja kinnitas, et tema eesmärk on osaliselt kaevandamise tõrjumine ja ta soovib vaidlustada välja antavaid kaevandamislubasid, kui need antakse. Seda eesmärki aga ei takista vaideotsuse puudumine või selle olemasolu. Vaideotsusega või käesolevalt ka kohtuotsusega ei saaks tuvastata ühtegi asjaolu, mis takistaks kaebajal vaidlustamast kaevandamislubasid, ka ei tuvastata selliselt faktilisi asjaolusid, mis mõne teise õigusvaidluse tarbeks annaks õiguslikke eeliseid. Vaidemenetluse regulatsioon ja eesmärk on, et mitte iga menetluses tehtud toimingut ei vaidlustataks, kuna vastupidiselt viiks see ebaefektiivsele haldusmenetlusele. Käesolevalt ei ole kaebajad ühtegi loataotlust KKA-ile või muule haldusorganile esitanud, mistõttu ei teki ka olukorda, et nende taotluste menetlus lõpptulemusena võib venida, kui vaidlustatakse lõplik haldusakt. Kaebajate rõhutus, et neil on puutumus kaevandamisloa menetlusega või et neid kaasati haldusmenetlusse (kaevandamisloa andmise menetlusse), ei tähenda, et sellest piisab kohtusse pöördumiseks ja et see selgitab kaebeõiguse olemasolu
alusel. Isegi kui mingil seniteadmata põhjusel saaks nõustuda kaebajate seisukohaga, et vaidemenetluses rikuti nende õigusi, ka siis on menetluslike õiguste rikkumisele viitamine võimalik ja õiguste rikkumist saab kaitsta koos kaevandamisloa vaidlustamisega, s.o mil 10 kontrollitakse, kas see toob kaasa loa andmise õigusvastasuse ja mõjutab lõpliku haldusakti andmist või selle kehtivust. Kaebajal ei saa olla põhjendatud huviks kaebuse esitamisel kohtusse soov veenduda, kas toiming oli õigusvastane või õiguspärane, see ei oleks lubatav. Kohtusse saab pöörduda kui rikutakse kaebajate subjektiivseid õigusi (
Isegi juhul, kui KMH aruande kooskõlastus oleks antud valesti, kas siis ei ole teada, et see mõjutaks vältimatult väljaantavaid kaevandamislube nii, et tulemus ei saaks olla õiguspärane. Samas nähtub, et kaebajal ei ole vajalik vältimatult läbida vaidemenetlust, kuna kaevandamisloa saab vaidlustada sõltumata sellest, kas isik on esitanud haldusorganile eelnevalt vaide või mitte. Halduskohtumenetluses ei ole võimalik esitada kaebust eesmärgiga vältida võimalikke tulevikus tekkivate subjektiivsete õiguste rikkumist ja sellega seotult ei tekkinud ka vajadust kaitsta õigusi nn etteulatuvalt, kuna kaebajal on nii või teisiti kohustus õiguste rikkumisel esitada uus kaebus. Kuivõrd kaebajad esitasid kohtule tuvastusnõude, siis nähtub, et kaebajate poolt ei ole näidatud põhjendatud huvi olemasolu. Kohustamiskaebuse esitamine aga näitas, et kaebuses märgitud toimingu õigusvastasuse tuvastamine veel ei tähenda, et kohus saaks kohustada vastustajat soovitud tegevuseks ja kaebuse asjaoludel ei saaks kaebaja nõuda tema juba esitatud vaidest tuleneva nõude alusel veelkord uut otsust või vastust tegema, see tuleks teha samasugune, st tagastada vaides esitatud nõue. Vaides ei saaks hakata lahendama taotlust, mida pole esitatud ja läbi kohtu ettekirjutuse ei saaks vaide nõue muutuda senisest ulatuslikumaks. Kui KKA ei pidanud kaebaja pöördumist lahendama vaidena ja ta esitas oma seisukohad toimingute vaidlustamise osas või kui ta selle tagastas, siis puudub ka õigusvastane tegu ja seda sõltumata, mida ta lisaks on vastanud või märkinud. Kohustamisnõude esitamine ja lahendamine eeldab, et haldusorgani tegu /tegevus või tegevusetus/ on õigusvastane ning rikub kaebaja õigusi. Kaebaja ei ole kaebuses nimetanud, et KKA eksis kokkuvõtteks vaide nõude arvestamisel HMS-is märgitud õigusnormide vastu. Antud juhul õigusvastasuse tuvastamine ega kohustamisnõude lahendamine kohtus ei annaks kaebajatele mingeid õiguslikke eeliseid selles menetluses, milles ta püüab tõrjuda kaevandamise loa väljastamist. 6. Kohus leiab, et eeltoodud asjaoludel kaebaja ei saa esitada tuvastusnõuet piisava põhjendatud huvi puudumisel ning ta ka ei saa nõuda kohtu kaudu vaide läbivaatamist, mis ei kuulunud vaideotsusega lahendamisele ja kohus tagastab kaebuse
Kaebuse esitajal on võimalus vaidlustada kaevandamisluba sõltumata käesoleva kaebuse tagastamisest või kui ta soovib vaidemenetlust, siis saab ta esitada vaides seadusega lubatava nõude (jälgides tähtaja küsimusi). Karin Kalmiste Kohtunik 11
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.